1-09-8254/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Isikuandmed ei kuulu avaldamisele

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mail 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-8254 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu

Tatjana Tamm Süüdistus

E.F-i süüdistus KarS § 266 lg.2 p.1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed

Kaitsja E.F eluvõi asukoht ja aadress: XXXXXXX XX-XX isikukood või sünniaeg: XXX

kaitsja nimi:

vandeadvokaat Karl Saavo

karistatus: kriminaalkorras karistatud korral, väärteokorras karistamata

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

adv. Karl Saavo (Advokaadibüroo Karl Saavo OÜ ) Juhindudes KrMS § 180 lg.1 , § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.F KarS § 266 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi (90 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 (ühe) aasta jooksul.

E.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel E.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1138(üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa )krooni ja 70 senti riigieelarvesse.

Välja mõista KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel E.F-ilt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni ja 70 senti riigieelarvesse.

Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Otsuse vabatahtliku täitmine 30 päeva jooksul.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 29.05.09 sõlmitud kokkulepe E.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on karistatud sissetungimisega seotud varguste toimepanemise eest, 15.03.2009.a. kella 06.00 paiku tungis valdaja H.G. tahte vastaselt suletud, kuid lukustamata ukse kaudu sisse Tartus X asuvasse korterisse.

Kuriteo kvalifikatsioon: E.F pani toime KarS § 266 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Kohtueelsed menetluskulud: kaitsjatasu kokkuleppemenetluses 991,20 krooni

Karistuse liik ja määr: KarS § 266 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava E.F-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi (90 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 (ühe) aasta jooksul.

E.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtu 29.05.2009 kohtuistungil andis kohus E.F-i kohtu alla kokkuleppemenetluses KarS § 266 lg.2 p. 1 järgi ja kohaldas asja arutamisel kokkuleppemenetluse sätteid.

Prokurör Tatjana Tamm jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas kokkuleppe seaduslikkust. Süüdistatav E.F tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 266 lg.2 p. 1 järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Taotlusi ja avaldusi ta kohtumenetluses ei esitanud.

Kaitsja advokaat Karl Saavo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

E.F-i süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav E.F süüdi tunnistada temale esitatud süüdistustes KarS § 266 lg.2 p. 1 järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel tuleb 2. astme kuriteo toimepannud isikul E.F tasuda riigieelarvesse sundraha 6525 krooni. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel E.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1138. 70 krooni riigieelarvesse.

Peet Teidearu kohtunik