3-3-1-4-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-4-17

Otsuse kuupäev

22. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele

Parrest

Kohtuasi

Kaavere Kaubandus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240

tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaatama taotlust uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja Kaavere Kaubandus OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2016. a otsus haldusasjas

nr 3-13-2337

Menetluse alus Riigikohtus

Kaavere Kaubandus OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaavere Kaubandus OÜ kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-13-2337 ning

Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2016. a otsus samas asjas osas, milles jäeti kaebus

rahuldamata.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada Kaavere Kaubandus OÜ kaebus ning tühistada

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. juuli 2013. a otsus nr 13-6/1240 ja

kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Kaavere Kaubandus OÜ

taotlust uuesti läbi vaatama.

4. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Kaavere Kaubandus OÜ

kasuks välja menetluskulude katteks 2070 eurot.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaavere Kaubandus OÜ (kaebaja) esitas 14. mail 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) taotluse nr 160012780201 põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsa-

saadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamiseks toiduainete ja sööda töötlemiseks

vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks. Kaebaja soovis soetada

sigade ja veiste tapamaja seadmed.

2. PRIA peadirektor jättis 19. septembri 2012. a otsusega nr 13-6/2025 kaebaja taotluse rahuldamata.

Tartu Halduskohus tühistas 26. märtsi 2013. a otsusega PRIA 19. septembri 2012. a otsuse ja kohustas

PRIA-t taotlust uuesti läbi vaatama (haldusasi nr 3-12-2513). Halduskohtu otsus on jõustunud.

3. PRIA peadirektor otsustas 5. juuli 2013. a otsusega nr 13-6/1240 kaebaja taotluse teist korda

rahuldamata jätta. Otsuse kohaselt kinnitavad Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustamise otsused,

et kaebajal puudus enne 13. juulit 2012 tunnustus sigade tapmise ja töötlemise kohta. Tunnustatud

käitlemisettevõte on hoopis OÜ Kaavere Agro, kellelt osteti sisse tapateenust. Sisse ostetud teenust ei

saa näidata oma tegevusena, mis kvalifitseeruks investeeringu eesmärgikohasuse alla. Kaebaja ei

tohtinud eelnimetatud tegevusi ellu viia, mistõttu ei saa olla tõesed taotlusele lisatud äriplaani tabelites

4a ja 4b esitatud andmed, kus taotleja väidab, et tegeles 2011. aastal sigade tapmisega. Seega on

taotleja esitatud äriplaani andmete ja tegelikkuses toimunud tegevuste vahel oluline vastuolu, mille

alusel võib väita, et taotleja esitas teadlikult valeandmeid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse sel ajal kehtinud redaktsiooni (ELÜPS v. r) § 62 lg 2 p 4 tähenduses.

4. Kaebaja vaie PRIA peadirektori 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240 peale jäeti rahuldamata.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 5. juuli 2013. a otsuse

nr 13-6/1240 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaatama kaebaja taotlust uuesti läbi. Kaebuse

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Kaebaja omab käitlemisettevõttena OÜ Kaavere Agro tapamaja,

millel on VTA tunnustus sigade tapmiseks ja töötlemiseks. Kaebaja ei ole ostnud OÜ-lt Kaavere Agro

liha. Kaebusele lisatud arved kinnitavad, et kaebaja on 2011. a-l ostnud elussead ja korraldanud nende

tapmise enda tapamajas OÜ-lt Kaavere Agro ostetud lihunikuteenuse abil. Seega ei ole taotlusele

lisatud äriplaani ning tegelikkuse vahel vastuolusid.

PRIA on ebaõigesti kohaldanud ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4. Valeandmed peavad olema esitatud

teadlikult ja need andmed peavad olema olulised toetuse saamiseks. PRIA ei ole tõendanud kaebaja

teadlikkust valeandmete esitamisest. Tunnustuse omamine sigade tapmiseks ei mõjuta toetuse

määramist, mistõttu polnud kaebajal motiivi esitada valeandmeid.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 18. märtsi 2014. a otsusega kaebaja kaebuse, tühistas PRIA 5. juuli

2013. a otsuse ja kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. juuni 2015. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas

Tartu Halduskohtu 18. märtsi 2014. a otsuse ja saatis asja halduskohtule tagasi uueks arutamiseks.

7. Asja uuel läbivaatamisel jättis Tartu Halduskohus 4. märtsi 2016. a otsusega kaebuse

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja on esitanud PRIA-le valeandmeid. Äriplaani tabelites 4a ja 4b kirjeldatust võib järeldada, et

kaebaja on varem tegelenud sigade tapmisega. Kaebajal ei olnud 2011. aastal võimalik õiguspäraselt

sigade tapmisega tegeleda, kuna puudus VTA tunnustus selle jaoks. Tapamaja ei kuulu kaebajale.

Samuti ei olnud kaebajal lihunikku ning tapateenus osteti OÜ-lt Kaavere Agro. Seega ei saa väita, et

kaebaja on ise sead tapnud. Sellekohastele andmetele viitamisel on kaebaja esitanud toetuse avalduses

valeandmeid.

8. Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised.

Nõustuda ei saa halduskohtuga, et kaebaja jätab äriplaanis esitatud andmetega mulje, et ta on

2011. aastal tegelenud ise sigade tapmisega. Äriplaanis sellist teavet ei ole. Kaebaja rentis tapamaja ja

ostis selles samas tapamajas sisse tapateenust tunnustatud sigade-tapjalt. Eelnev ongi sigade

tapmisega tegelemine. Halduskohus ei ole arvestanud, et äriplaan on koostatud prognoosina.

Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Igasugused valeandmed

ei saa tuua kaasa PRIA keelduvat otsust. Igast taotlusest on võimalik leida mitmeti tõlgendatavaid

andmeid.

9. PRIA palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

10. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata,

kuigi muutis halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2,

millega oli kaebajalt PRIA kasuks välja mõistetud apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv, ja tagastas

PRIA-le enam tasutud riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Nõustuda tuleb PRIA ja halduskohtu hinnanguga, et kaebaja on esitanud taotluses valeandmeid.

Andmed on valed siis, kui taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Arvestades vaidlustatud

PRIA otsuse põhjendusi, saab järeldada, et otsuse kohaselt ei vasta tegelikkusele äriplaani tabeli 4a

ridade 1, 3.5 ja 4.6 ning tabeli 4b rea 3 ning 2011. a majandusaasta aruande andmed, kuna need

sisaldavad otseseid või kaudseid viiteid sellele, nagu oleks kaebaja seni tegelenud sigade tapmisega:

- Äriplaani tabel 4a rida 1: "Kui hetkel on võimalik tappa ainult sigu ja müüa searümpa, siis peale

investeeringu tegemist saame tappa ja erinevaid tooteid valmistada peale sigade ka veistest ja

maheveistest [...] Tänu tapamaja kaasajastamisele on võimalik ettevõttel hakata vajadusel tegelema

sigade sealiha, veiste (ka mahe) ja veiseliha (ka mahe) (tapetud) ekspordiga."

- Äriplaani tabel 4a rida 3.5: "Hetkel on võimalik tappa ainult sigu ja müüa kuni veerandrümpadeks

lõigatuna, siis peale investeeringu tegemist saame lõigata rümbad erinevateks tükkideks, vaakum-

pakendada, ja toota näiteks erinevates marinaadides grilltooteid, mis loob suurepärase võimaluse

müüa viimaseid otse lõpptarbijale."

- Äriplaani tabel 4a rida 4.6: "Tootmisjäätmete hulk väheneb oluliselt, kuna on plaanis hakata koguma

ja turustama ka verd ja sooli (viimastest valmistama ka toodangut), mis on siiani ainult tapajäätmete

hulka läinud."

- Äriplaani tabel 4b rida 3 lahter "Seatooted": "Tänu investeeringule on võimalik edaspidi peale sea

tapmise ja poolrümbana müümise müüa ka kondistatud siga [...]"

PRIA-le taotluse esitamisele eelnenud ajal ei tegelenud kaebaja sigade tapmisega. VTA tunnustuse

saamise täpne aeg ei ole oluline, kuna taotluse esitamise ajal ei olnud kaebaja sigu ise tapnud, vaid

kaebaja ostis teenust sisse Kaavere Agro OÜ-lt. Toetuse taotluse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et

äriühing tegeleb üldjuhul millegagi ise siis, kui tegevust viivad ellu tema enda töötajad.

Kaebaja tegutses valeandmeid esitades teadlikult. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 esimese alternatiivi

kohaldamise eeldusena on seadusandja kehtestanud üksnes taotleja teadlikkuse valeandmetest ning

nõutav ei ole tahtlus ega kavatsetus. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 järgi ei ole oluline, kas ja kuivõrd

mõjutavad esitatud valeandmed hindepunkte, vaid viidatud norm lähtub põhimõttest, kes valetab, see

toetust ei saa. Seetõttu ei ole vaja hinnata, kas andmed mõjutasid hindepunkte.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuste tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

Kaebaja ei ole esitanud ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 tähenduses valeandmeid. Vaidlust pole selle üle, et

kaebaja ei tegelenud enne 2012. aastat ise sigade tapmisega, kuna tal polnud sobivat tööjõudu.

Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et äriühing tegeleb üldjuhul millegagi ise siis, kui

tegevust viivad ellu tema enda töötajad. Ei ole õiguslikku vahet, kas äriühing võtab endale

töölepinguga tööle lihuniku või sõlmib teise äriühinguga töövõtulepingu sigade tapmiseks.

Kaebaja ei ole esitanud vastustajale teadvalt valeandmeid. Igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua

PRIA keelduvat otsust. Teadvalt valeandmete esitamise tõttu saab jätta taotluse rahuldamata juhul, kui

valeandmete esitamisega soovitakse toetusrahasid välja petta või saavutada mingisugust eelist.

ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 rakendamisel saab tuua paralleeli riigihangete seaduse § 38 lg 1 p-ga 6.

12. PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonna- ja halduskohtu otsused

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1

alusel tühistada osas, milles jäeti kaebus rahuldamata.

14. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on

esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või

muul õigusvastasel viisil.

15. PRIA ja kohtute hinnangul seisnes valeandmete esitamine kaebaja äriplaanis sisalduvates viidetes

sellele, et ta tegeles 2011. aastal sigade tapmisega. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kaebaja oli

teadlik sellest, et ta sigade tapmisega ei tegelenud, siis olid taotluse rahuldamata jätmise eeldused

ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 alusel täidetud.

16. Kolleegium eeltooduga ei nõustu. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 järgi teadliku valeandmete esitamise

korral taotluse rahuldamata jätmiseks ei piisa üksnes tuvastamisest, et ükskõik millised taotluses

esitatud andmed on ebaõiged ja isik sellest teadlik.

17. Esiteks on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et tahtlust ei ole ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 esimese

alternatiivi eeldusena kehtestatud. Kuna ELÜPS v. r ei sisalda sõna "teadlik" definitsiooni, tuleb

lähtuda sõna üldkasutatavast tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu

(https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=teadlik&F=M) kohaselt tähendab sõna "teadlik", et miski

toimub teadvuse osavõtul, on teadvuslik või tahtlik, ettekavatsetud; eesmärgi-, sihikindel. Ka

kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et sõna "teadlik" tähistab tahtlust (haldusasi nr 3-3-1-

16-13, p 30).

18. Teiseks tuleb nõustuda kaebajaga, et igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua keelduvat otsust.

ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et andmed, mille ebaõigsus toob kaasa taotluse

rahuldamata jätmise, peavad olema esitatud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele

vastavuse kohta. Igal juhul peab olema tegemist andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt

(ka näiteks taotluse vormis, täitmise juhendis) nõutakse. Üksnes sellisel juhul annab taotleja andmeid

teadlikult ja sihikindlalt, kui esitab nõutud andmeid. Sellise tõlgenduse tingib ka asjaolu, et

haldusorganil on üldjuhul vajadus ja võimekus kontrollida üksnes nende andmete õigsust, mis

taotluste nõuetekohasuse kindlakstegemisel või taotluste hindamisel rolli mängivad. Kui ühel juhul

erinevalt teistest hõlmab kontroll ka ebaoluliste andmete õigsust, võib tegemist olla taotlejate

ebavõrdse kohtlemisega ning rikutakse taotleja õigust õiglasele menetlusele. Eriti kehtib see sellisel

juhul, kui väidetavad valeandmed sisalduvad äriplaanis, mis üldiselt on prognoos.

19. Nõuded investeeringutoetuse taotlejale ja taotlusele sätestavad põllumajandusministri 27. juuli

2010. a määruse nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse

andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

kord" (edaspidi määrus nr 85) § 2 lg-d 2 ja 3 ning § 4 lg 1.

20. Praegusel juhul leiavad PRIA ja kohtud, et valeandmed sisalduvad äriplaani tabelites 4a ja 4b,

milles taotleja põhjendab investeeringu vastavust määruse nr 85 §-s 4 sätestatud eesmärkidele,

investeeringu mõju ettevõtte tegevusele, investeeringu innovaatilisust, keskkonnasäästlikkust ja

võrdleb eelmisel majandusaastal toodetud tooteid toodetega, mida taotleja saaks turustada tänu

investeeringule. PRIA heidab kaebajale ette, et kaebaja on investeeringu olulisust põhjendades

viidanud eelmisel majandusaastal sisse ostetud tapateenusele kui oma tegevusele. PRIA ega kohtud

pole valeandmete esitamist tuvastades näidanud, millises konkreetses lauses on kaebaja kinnitanud, et

ta ise tappis 2011. aastal ostetud sead ning vaidlustatud otsused räägivad otsestest või kaudsetest

viidetest sellele eespool märgitud äriplaani tabelites. Kolleegium on seisukohal, et äriplaani selle osa

täitmisel ei olnud tähtsust küsimusel, kes ja kelle tapamajas tappis kaebaja ostetud sead.

Äriplaani selles alajaotuses tuli määruse nr 85 lisas 2 toodud äriplaani koostamise märkuste kohaselt

märkida järgmised andmed: tabeli 4a reale 1 märgitakse lühidalt investeeringu eesmärk ja tegevused,

selgitatakse, kuidas kavandatav investeering täidab määruse §-s 4 sätestatud eesmärke, ning

selgitatakse, mil moel investeering mõjutab taotleja investeeringujärgset majandustegevust; tabeli 4a

real 3.5 põhjendatakse ridadel 3.1–3.4 nimetatud innovaatiliste eesmärkide olemasolu ja määruse lisa

4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust; tabeli 4a real 4.6

põhjendatakse ridadel 4.1–4.5 nimetatud keskkonnasäästliku eesmärgi olemasolu ja määruse lisa 4

hindamiskriteeriumi 6 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Kui kaebaja oleks olemas-

oleva tema poolt kasutatava tapamaja tingimuste ja võimaluste kohta ebaõiget informatsiooni

jaganud, võiks arutleda selle üle, kas tegemist oli teadvalt valeandmete esitamisega. Samas ei ole

PRIA väitnud, et kaebaja poolt taotluse esitamisele eelneval aastal kasutatud tapamaja või tapateenus

oleks olnud teistsugune, kui kaebaja kirjeldas.

21. Tingimuse taotleja eelneva tegevuse kohta sätestab ainult määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11. Selle

kohaselt peab taotleja olema vähemalt taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal tegutsenud

Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas 1 nimetatud toodete ja mittepuiduliste metsasaadustega ning

nimetatud toodete ja saadustega seotud toodete töötleja ja turustajana ning saanud nimetatud toodete

turustamisest müügitulu, mis on enam kui 50% kogu müügitulust. Seega võis kaebaja tegevus

eelneval majandusaastal seisneda vastavate toodete erineval viisil töötlemises. Kaebaja vastavuse

määruse nr 85 § 2 lg 3 p-le 11 on tuvastanud Tartu Halduskohus 26. märtsi 2013. a otsusega

haldusasjas nr 3-12-2513, mis on jõustunud. Määrus nr 85 ei näe ette ka nõuet, et kaebajale pidi

eelneval majandusaastal kuuluma tapamaja.

22. Seega ei ole kaebaja esitanud valeandmeid ning ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused

on täitmata.

23. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebaja kassatsioonkaebus rahuldada. Riigikohus tühistab haldus- ja

ringkonnakohtu otsused osas, milles jäeti kaebus rahuldamata, ning teeb uue otsuse, millega rahuldab

kaebaja kaebuse, tühistab PRIA 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240 ning kohustab PRIA-t taotlust

uuesti läbi vaatama.

24. Kuna Riigikohus teeb uue otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust HKMS § 109 lg 4).

Kaebaja on halduskohtus kandnud menetluskulusid 375 eurot (sh õigusabikulud 360 eurot ja riigilõiv

15 eurot), apellatsiooniastmes 1215 eurot (õigusabikulud ja riigilõiv) ning kassatsiooniastmes 480

eurot (õigusabikulud). Kaebaja menetluskulud kolme kohtuastme peale kokku on 2070 eurot. Kulud

on vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu mõistab kolleegium PRIA-lt kaebaja kasuks välja

menetluskulude katteks 2070 eurot.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)