3-2-1-65-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-65-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Ingrid Ruusmaa hagi Servisauto OÜ vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

1170 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-2839

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ingrid Ruusmaa kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1170 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Ingrid Ruusmaa, esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Kostja Servisauto OÜ

Asja läbivaatamise kuupäev

22. mai 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2839 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsile kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ingrid Ruusmaa (hageja) esitas 21. detsembril 2015 Tööinspektsiooni Pärnu inspektsiooni

töövaidluskomisjonile Servisauto OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetada tööleping ning mõista kostjalt hagejale välja kolme kuu

keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest, saamata jäänud töötasu

ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest. Lisaks palus hageja muuta töötamise

registrisse kantud andmeid. Töövaidluskomisjon pidas 27. jaanuari 2016. a otsuses töölepingu

kostjapoolset erakorralist ülesütlemist tühiseks, lõpetas töölepingu ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot. Töövaidluskomisjon jättis

rahuldamata hageja töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitise nõude ning

lõpetas menetluse saamata jäänud töötasu nõudes.

2. Kostja esitas 22. veebruaril 2016 Pärnu Maakohtule avalduse lahendada asi hagimenetluses,

paludes jätta hagi rahuldamata või vähendada kostjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest

hagejale väljamõistetavat hüvitist.

3. Hageja palus maakohtule esitatud hagis tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse,

lõpetada töölepingu, mõista kostjalt välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 1170 eurot,

jätta menetluskulud kostja kanda, tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ja muuta töötamise

registrisse kantud andmeid töölepingu lõpetamise kohta.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. märtsil 2012 töölepingu, milles lepiti kokku, et hageja

asub kostja juures tööle autopesijana Paides Rüütli 25. Kostja tegi 30. novembril 2015 hagejale

ettepaneku muuta töölepingut selliselt, et alates 7. detsembrist 2015 oleks hageja töö tegemise kohaks

Paide Mündi 8. Kostja selgituse kohaselt lõpeb tal senises töö tegemise kohas rendileping. Hageja

vastas 1. detsembril 2015 kostjale, et ta ei ole nõus töölepingut muutma, ja avaldas soovi jätkata

töötamist senises kohas. 7. detsembril 2015 tuli hageja tööle aadressile Rüütli 25 ja asus seal

töökohustusi täitma. Pärast ühe kliendi teenindamist tuli tööandja, kes palus loovutada Rüütli 25

võtme ja keelas seal tööd jätkata. Hageja saatis kostjale samal päeval e-kirja, milles palus end tööga

kindlustada töölepingus kokkulepitud kohas ja teatada, kuidas tal oleks võimalik tööülesandeid seal

edasi täita. Kostja tegi hagejale samal päeval hoiatuse, milles heitis ette 4. detsembri 2015. a

hommikul tööle ilmumata jätmist, ilma et oleks sellest kostjat teavitanud, ja 7. detsembril 2015

omavolilist tööle ilmumist Rüütli 25, ning märkis, et hageja tekitas nende tegudega kostjale

üleliigseid kommunaalkulusid, kahjustas tööandja mainet Rüütli 25 rendileandja ees ning põhjustas

klientide ja partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kostja hoiatas hagejat, et rikkumise jätkumise või

kordumise korral on tal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1

järgi. 8. detsembril 2015 läks hageja tööle aadressile Rüütli 25, kuid kuna uks oli lukus, ei saanud ta

töökohustusi täita. Samal päeval heitis kostja hagejale ette töölt puudumist, kokkulepitud

töökohustuste ja kostja korralduste täitmata jätmist, ettevõtte tootlikkuse kahjustamist, kostja

tegevuse takistamist, kostja maine kahjustamist ja klientide usaldamatuse põhjustamist, ning hoiatas,

et kui hageja ei ilmu 9. detsembril 2015 tööle töö tegemise kohta Mündi 8, on kostjal õigus tööleping

TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja läks 9. detsembril 2015 tööle Rüütli 25, kus tal

ei võimaldatud tööd teha. Kostja saatis samal päeval hagejale töölepingu muutmise ja lõpetamise lisa,

mille kohaselt on hageja viimane tööpäev 9. detsember 2015 ja tööleping on lõpetatud TLS § 88 lg 1

alusel.

Hageja ei ole töölepingut rikkunud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on seetõttu tühine. Kostja

püüdis survestada hagejat leppima töötingimuste muutmisega, ilma et töölepingut oleks muudetud.

Sisuliselt tekkis koondamise olukord, kuid kostja sel alusel töölepingut ei lõpetanud.

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja käitumine oli pahatahtlik, sest kuigi ta sai

senises asukohas töö lõppemisest ja uuest töö tegemise kohast teada juba 6. novembril 2015, ei

teatanud ta enne 30. novembrit 2015 kostjale, et keeldub uues kohas tööle asumast. Heas usus käituv

töötaja oleks teatanud tööandjale kohe töö tegemise koha muutusest teada saamisel, et ei nõustu töö

tegemise koha muutmisega. Kui hageja oleks sellest, et ta töö tegemise koha muutmisega ei nõustu,

teavitanud kostjat kohe, oleks kostja kaalunud võimalust öelda tööleping erakorraliselt üles töö

ümberkorraldamise tõttu TLS § 89 lg 1 järgi. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel hagejale esitatud hoiatustes. Kostja ei pidanud teatama hagejale töölepingu

erakorralisest ülesütlemisest ette. Hageja kahjustas kostja mainet, sest kuigi kostja oli klientidele

teatanud, et alates 7. detsembrist 2015 on autopesula aadressil Rüütli 25 suletud, töötas hageja sel

kuupäeval seal omavoliliselt edasi. TLS § 20 tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõtte ja

mõistlikkuse printsiibiga laiendavalt. Töö tegemise koha muutus ei olnud nii oluline töötingimuste

muutmine, mille tõttu oleks kostja pidanud hageja koondama.

5. Pärnu Maakohus rahuldas 21. novembri 2016. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et töölepingu

erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 9. detsembrist

2015 ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja kolme kuu keskmise töötasu

suuruse hüvitise 1170 eurot. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, kohustas

hagejat maksma kümne päeva jooksul viivitamatu täitmise tagatiseks 100 eurot ja selgitas, et

kohtuotsust ei või pöörata viivitamatule täitmisele enne, kui hageja on andnud kohtu määratud

tagatise. Hageja taotluse muuta töötamise registrisse töölepingu lõpetamise kohta kantud andmeid

jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda, kellelt mõisteti hageja kasuks välja

viimase menetluskulu 200 eurot ja viivis.

Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud

tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles öelda. On tõendatud, et kostja tegi hagejale kaks

hoiatust (7. ja 8. detsembril 2015), kuna hageja ei allunud kostja korraldusele asuda alates

7. detsembrist 2015 tööle aadressil Mündi 8. Hageja on hoiatused kätte saanud. Samuti on tõendatud,

et hageja keeldus 9. detsembril 2015 töölepingu muutmise ja lõpetamise lisas sisalduva

ülesütlemisavaldusega tutvumast. Keeldumisega välistas hageja võimaluse tutvuda

ülesütlemisavalduse sisuga. Avaldusest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles

alates 9. detsembrist 2015 kostja hoiatustes märgitud põhjustel, s.o mh seetõttu, et hageja ei täitnud

kostja korraldust asuda alates 7. detsembrist 2015 tööle uues kohas.

Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu järgi on hageja tööülesannete täitmise kohaks Rüütli 25.

Kuna pooled on leppinud töö tegemise koha kokku aadressi täpsusega, oli hageja tööülesannete

täitmise koht poolte jaoks oluline töölepingu tingimus (TLS § 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 8).

TLS § 12 ja VÕS § 13 lg 1 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. On tõendatud,

et hageja ei olnud nõus töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muutma. Seega kehtis

töölepingus kokkulepitud tööülesannete täitmise koht ka pärast 7. detsembrit 2015 ja kostjal oli

kohustus kindlustada hageja tööga aadressil Rüütli 25. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et hageja

käitus pahatahtlikult, kuna keeldus alles 30. novembril 2015 töölepingut muutmast. Kostja ei olnud

määranud tähtaega, mille jooksul hageja oleks pidanud esitama töölepingu muutmise kohta oma

seisukoha. Kuna hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga muuta töölepingus kokkulepitud töö

tegemise kohta ja kostja ei kindlustanud hagejat alates 7. detsembrist 2015 tööga töölepingus

kokkulepitud kohas, ei olnud kostjal õigust heita hagejale ette töökohustuste rikkumist, sh kostja

korralduste täitmata jätmist. Et kostjal ei olnud alust hagejat hoiatada ega töölepingut erakorraliselt

üles öelda, siis on nii hoiatused kui ka ülesütlemine tühised (TLS § 104 lg 1).

Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja hageja palus töölepingu lõpetada, tuleb

tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 järgi ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral,

s.o 9. detsembrist 2015. Et tööleping tuleb lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel, on hagejal õigus saada

kostjalt TLS § 109 lg 1 järgi hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust ei ole

alust vähendada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 469 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb kohtuotsus tunnistada

viivitamata täidetavaks tingimusel, et hageja maksab täitmise tagatiseks kohtu deposiiti 100 eurot.

Maakohtul ei ole õiguslikku alust muuta töötamise registrisse kantud töölepingu lõpetamise andmeid.

Töötamise registris oleva kande parandamiseks tuleb hagejal pöörduda taotlusega Maksu- ja

Tolliameti kui töötamise registri vastutava töötleja poole.

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esindaja on kulutanud hagejale

õigusabi osutamiseks kokku 4 tundi (sh menetlusdokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse

koostamine ja esitamine, kostja vastuse lugemine ja analüüs, hageja esindamine kohtuistungil), mis

on dokumentide sisu ja kvaliteeti ning kohtuistungi toimumise aega arvestades põhjendatud. Õigusabi

osutamise tunnihind on mõistlik. Hageja lepingulise esindaja kulu 200 eurot on mõistlik ja

põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja tasuma menetluskuludelt viivist.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada hagejale väljamõistetud hüvitise suurust.

Kostja palus jätta hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja enda kanda.

Maakohus jättis valesti TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamata, sest ei põhjendanud, mis andis hagejale

õiguse siseneda 7. detsembril 2015 omavoliliselt Rüütli 25 ruumidesse ja teha seal tööd. Kuna

töölepingus kokkulepitud töö tegemise koht muutus ebaoluliselt ja kostja oli valmis kindlustama

hageja tööga töölepingus kokkulepitud tingimustel, ei olnud koondamisolukorda. Et hageja ei olnud

avaldanud soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ega seda üles öelnud, pidi ta asuma tööle

aadressil Mündi 8. Maakohus ei võtnud seisukohta selle kohta, kas 8. detsembril 2015 hoiatati hagejat

seetõttu, et ta ei teinud tööd, kuna ta ei olnud nõus töö tegemise kohta muutma, või seetõttu, et ta ei

täitnud kostja korraldust asuda töölähetusse. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et uus töö tegemise

koht on võrreldes varasemaga hageja elukohast üksnes 350 meetrit kaugemal. Töölepingu sõlmimise

ajal ei olnud töö tegemise koht aadressi täpsusega hagejale oluline, vaid ta nõustus kostja poolt

töölepingusse aadressi täpsusega märgitud töökohaga. Hagejal ei olnud töölepingu sõlmimisel tahet

määrata töö tegemise koht kindlaks aadressi täpsusega. Maakohus ei analüüsinud töölepingus

kokkulepitud töö tegemise kohta TLS § 20 alusel ega hinnanud, kas see on määratud liiga kitsalt või

mitte. Maakohus on töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta käsitlenud formaalselt ega ole seda

sisuliselt analüüsinud. Maakohus ei saanud tugineda TLS § 107 lg-le 2, ilma et oleks enne hinnanud,

kas tegemist oli koondamisolukorraga. Maakohus on jätnud valesti kohaldamata TsMS § 176 lg 5.

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus valesti, et olukorras, kus hageja ei nõustunud kostja

ettepanekuga töölepingut muuta, kehtis jätkuvalt tööülesannete täitmise koha kokkulepe ja kostjal oli

nii 7. detsembril 2015 kui ka edaspidi kohustus kindlustada hageja tööga töölepingus kokkulepitud

kohas.

Kostja töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles

TLS § 88 lg 1 p-le 3 tuginedes hageja poolt töökohustuste rikkumise tõttu, mille kostja oli märkinud

hagejale 7. ja 8. detsembril 2015 tehtud hoiatustes. Kostja ütles töölepingu üles mh põhjusel, et

hageja ei täitnud kostja korraldust asuda alates 7. detsembrist 2015 tööle uues töötamise kohas

aadressil Mündi 8. Hoiatuste ja töölepingu ülesütlemise avalduse sisust on näha, et kostja käsitas

hageja käitumist kostja seaduslike korralduste täitmata jätmisena. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

tegi hagejale ettepaneku muuta alates 7. detsembrist 2015 töölepingus kokkulepitud töö tegemise

kohta muid töölepingu tingimusi muutmata. Samuti ei vaidle pooled, et töö tegemise uus koht

aadressil Mündi 8 asub hageja kodust 200-350 meetrit kaugemal kui senine töö tegemise koht

aadressil Rüütli 25. Hageja ei nõustunud töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muutma.

Hageja teavitas sellest kostjat 30. novembri 2015. a e-kirjas, milles märkis, et ei ole nõus alates

7. detsembrist 2015 asuma tööle aadressil Mündi 8 ning kui teda ei kindlustata tööga Rüütli 25, peab

kostja maksma talle TLS § 35 alusel keskmist töötasu. Vaatamata sellele, et hageja oli teadlik, et

alates 7. detsembrist 2015 on tema töökohaks Mündi 8, sisenes ta oma võtmetega Rüütli 25 asuvasse

autopesulasse ning asus kliente teenindama.

Kostja hoiatas kooskõlas TLS § 88 lg-s 3 sätestatuga hagejat töölepingu ülesütlemise eest TLS § 88

lg 1 alusel kaks korda. 7. detsembri 2015 hoiatuse kohaselt rikkus hageja oma kohustusi sellega, et

puudus kostjat teavitamata 4. detsembri 2015 hommikupoolsel ajal töölt ning eiras 7. detsembril 2015

kostja teadet uuest töö tegemise kohast Mündi 8, kui ilmus omavoliliselt tööle Rüütli 25. Nende

rikkumistega tekitas hageja kostjale liigseid kommunaalkulusid, kahjustas kostja mainet Rüütli 25

rendileandja ees ning põhjustas klientide ja partnerite usaldamatuse kostja vastu. Sellest hoiatusest

nähtub selgelt, et hoiatamise põhjustas eelkõige hageja omavoliline sisenemine 7. detsembril 2015

Rüütli 25 ruumidesse ja omavoliline töö alustamine, kuigi kostja oli juba 5. novembril 2015 teatanud

hagejale, et alates 7. detsembrist 2015 on Rüütli 25 asuv autopesula suletud. Alates 6. novembrist

2015 teavitati uksele kinnitatud teatega ka kostja kliente sellest, et autopesula Rüütli 25 on alates

7. detsembrist 2015 suletud ja et autopesula uus asukoht on Mündi 8. Kostja hoiatas hagejat, et kui ta

ei täida ka 8. detsembril 2015 töölepingus sätestatud kohustusi aadressil Mündi 8, on kostjal õigus

tööleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata kostja 7. detsembri 2015. a hoiatusele tuli hageja

8. ja 9. detsembril 2015 töö tegemiseks aadressile Rüütli 25. Kostja 8. detsembri 2015. a hoiatuse

järgi puudus hageja kostjat teavitamata 8. detsembril 2015 töölt, eiras kokkulepitud töökohustusi, ei

täitnud kostja seaduslikke korraldusi ning takistas oma pahatahtliku käitumisega kostja tegevust.

Ühtlasi hoiatas kostja hagejat veelkord, et kui ta ei ilmu 9. detsembril 2015 kell 8.00 tööle Mündi 8,

on kostjal õigus tööleping TLS § 88 lg 1 alusel üles öelda.

Arvestades kõiki töövaidluse asjaolusid ja poolte huve, andis kostja hagejale piisavalt aega oma

käitumist parandada. Kuna hageja on menetluses läbivalt väitnud, et ta ei soovi tööle asuda Mündi 8

asuvasse autopesulasse, võis kostja pikemat etteteatamistähtaega järgimata töölepingu üles öelda

(TLS § 97 lg 3).

Kostjal ei olnud kohustust hagejat koondada ja maksta talle koondamishüvitist, kui lõpetas tegevuse

Rüütli 25 asuvas autopesulas. Hageja keeldumine töölepingus kokkulepitud tingimuste (sh töökoha)

muutmisest ei ole käsitatav koondamisolukorrana, mis annab aluse tööleping lõpetada. Töölepingu

mistahes tingimuste muutmine ei tähenda veel töö lõppemist. Töösuhte lõpetamine koondamise tõttu

on üldjuhul võimalik juhtudel, kui ei jää alles ühtegi töökohta, kus töötaja saaks töötamist jätkata.

Hagejal oli võimalik lepingukohast tööd jätkata kostja autopesulas Mündi 8. Hageja ei esitanud

ühtegi eluliselt tõsiselt võetavat asjaolu, millest nähtuks, miks ta ei nõustunud tööle asuma Mündi 8

asuvas autopesulas, kus kostja tagas sama töö kooskõlas töölepingu kõigi ülejäänud tingimustega.

Hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse arvata, et töösuhte jätkamine ei oleks olnud

võimalik. On tõendatud, et kostja püüdis 9. detsembril 2015 tutvustada hagejale allkirja vastu nii

töölepingu muutmise ja lõpetamise lisa kui ka töölepingu ülesütlemise avaldust, kuid hageja keeldus

nende dokumentidega tutvumast (allkirja andmast). Oma keeldumisega välistas hageja ise võimaluse

kohe tutvuda ülesütlemisavalduse sisuga.

Juba ainuüksi asjaolu, et hageja avas 7. detsembril 2015 omavoliliselt Rüütli 25 asuva autopesula ja

asus seal tööle, on selliseks rikkumiseks, mis iseseisvalt annaks aluse töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3

alusel erakorraliselt üles öelda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb

õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine, s.o Rüütli 25

autopesula omavoliline avamine ning klientide teenindamine, ei ole lubatud teisele isikule kahju

tekitamise eesmärgiga. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus

käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat.

Kuna kostja menetluskulusid ei ole rahaliselt kindlaks määratud, jäävad need TsMS § 177 lg 2 järgi

mõistliku aja jooksul otsuse jõustumisest maakohtu määrata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse

või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda, kellelt mõista välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 1047 eurot 88 senti ja viivis.

Kassatsioonkaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ekslikult kohaldamata TLS § 12, mille järgi saab

töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus leidis valesti, et kuna kostja hoiatas

hagejat kaks korda, on TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused täidetud. Hagejale tehtud hoiatused

on seotud sellega, et hageja ei nõustunud töölepingut muutma. Töökoha muutmisega nõustumata

jätmine ei ole korralduse täitmata jätmine. Hageja täitis korraldust asuda tööle, sest ta läks

töölepingus kokkulepitud töökohta. Ringkonnakohus leidis valesti, et kostja andis hagejale piisavalt

aega käitumist parandada. Samuti eksis ringkonnakohus, kui järeldas, et kostja ei pidanud hagejat

koondama. Kui kostjal ei olnud võimalik hagejale endises asukohas tööd anda, oleks ta pidanud

hageja TLS § 89 lg 1 alusel koondama. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud.

10. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

12. Hageja ja kostja ei vaidle kassatsiooniastmes järgmiste asjaolude üle:

· pooled sõlmisid 15. märtsil 2012 töölepingu, mille p 5.1 järgi oli hageja töö tegemise koht

Paides Rüütli 25 asuv autopesula;

· kostja teatas 5. novembril 2015 hagejale, et alates 7. detsembrist 2015 on Rüütli 25 asuv

autopesula suletud, ning tegi 30. novembril 2015 hagejale ettepaneku muuta töö tegemise

kohaks Paide, Mündi 8;

· hageja keeldus 1. detsembril 2015 töö tegemise kohta muutmast ja palus end kindlustada tööga

Rüütli 25 asuvas autopesulas;

· hageja sisenes 7. detsembril 2015 kostja loata Rüütli 25 autopesulasse ja asus seal tööle;

· kostja tegi 7. detsembril 2015 hagejale hoiatuse, heites talle ette 4. detsembri 2015 hommikul

töölt puudumist ning 7. detsembril 2015 kostja töö uue asukoha kohta esitatud teate eiramist

ja omavoliliselt Rüütli 25 autopesulasse tööle ilmumist;

· hageja läks ka 8. detsembril 2015 töö tegemiseks Rüütli 25 asuvasse autopesulasse;

· 8. detsembril 2015 tegi kostja hagejale hoiatuse, milles heitis ette 8. detsembril 2015 töölt

puudumist ning kokkulepitud töökohustuste ja kostja korralduste täitmata jätmist;

· hageja läks 9. detsembril 2015 töö tegemiseks jälle Rüütli 25 asuva autopesula juurde;

· kostja ütles 9. detsembril 2015 hagejale töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles

7. ja 8. detsembri 2015. a hoiatustes märgitud põhjustel.

Pooled vaidlevad selle üle, milline oli hagejaga sõlmitud töölepingus aadressi täpsusega kokku

lepitud töötamise koha tingimuse tähendus olukorras, kus kostja ettevõtte asukoht muutus. Seega

vaidlevad pooled selle üle, kuidas tuleks töölepingu vaidlusalust tingimust tõlgendada. Samuti

vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli võimalus hagejat koondada, kas tal oli õigus keelduda

hagejale tööd andmast ning kas hageja rikkus vaatamata kostja keelule tööd endises kohas tehes

töölepingut nii oluliselt, et tööandja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda.

13. Selle kohta, milline tähendus on hageja töölepingu p-l 5.1, mille järgi oli hageja töö tegemise koht

Paides Rüütli 25 asuv autopesula, on pooled nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses esitanud

mitmeid seisukohti. Hageja on leidnud, et tegemist on töölepingu olulise tingimusega, mida kostja ei

saanud hageja nõusolekuta muuta (tl 68), selgitamata siiski täpsemalt, millist huvi pooled töölepingu

sõlmimisel töötamise kohta aadressi täpsusega kokku leppides järgisid. Kostja väitel tuleb töölepingu

seda tingimust tõlgendada, arvestades TLS § 20 eesmärki ja seda, et pooled on oma käitumisega

avaldanud tahet lugeda hageja töötamise kohaks Paide linn ning mitte kitsendada seda konkreetse

aadressiga (vt nt tl 2, 33, 35, 136). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millist ühist eesmärki pooled

vaidlusaluse lepingutingimuse kokkuleppimisel järgisid. Kolleegium leiab, et kuna pooled vaidlesid

selle üle, kus oli hageja töö tegemise koht alates 7. detsembrist 2015, pidanuks ringkonnakohus

tõlgendama töölepingu tingimust töö tegemise koha kohta kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud lepingu

tõlgendamise reeglitega.

14. TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt on tööandjal kohustus teavitada töötajat töölepingu kirjalikus

dokumendis töö tegemise kohast. Kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud, peab töötaja TLS § 20

järgi täitma tööülesandeid tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud.

Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Praegusel

juhul olid pooled leppinud hageja töö tegemise koha kokku aadressi täpsusega.

VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui

see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust VÕS § 29 lg 3

kohaselt selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on

kolleegiumi varasema seisukoha järgi poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu 18. juuni 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13). Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist

(VÕS § 29 lg 4) (Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu

11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lisaks eeltoodule tuleb lepingu tõlgendamisel

arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4), samuti

VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega,

andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kuigi TLS § 20 võimaldab leppida töö tegemise kohas

kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende

vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. TLS § 20 eesmärgiga kooskõlas ei ole töö tegemise

koha ebamõistlikult lai või kitsas määramine. Seadusandja soovi võimaldada töölepingu pooltel

määrata töö tegemise koht mõistlikult kinnitab ka töölepingu seaduse eelnõu seletuskiri (299 SE;

Riigikogu XI koosseis; lk-d 26-27).

15. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel töölepingu p 5.1

tõlgendamiseks tegema kindlaks poolte ühise tahte töölepingu sõlmimisel või kui seda ei saa kindlaks

teha, siis lähtuma mõistliku isiku arusaamisest ning arvestama nii töölepingu olemust ja eesmärki kui

ka töölepingu teisi tingimusi. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas töölepingu

p-s 5.1 märgitud töö tegemise koht on määratud poolte vastastikuseid huve arvestades kooskõlas

eespool toodud põhimõtetega. Muu hulgas tuleb teha kindlaks, kas hagejal oli huvi määrata

töölepingus töö tegemise koht aadressi täpsusega.

16. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 järgi üles, sest

hageja rikkus kohustust asuda alates 7. detsembrist 2015 tööle aadressil Mündi 8. Ringkonnakohus on

iseenesest õigesti märkinud, et VÕS § 13 lg 1 ja TLS § 12 võimaldavad töölepingut muuta üksnes

poolte kokkuleppel. Samas, kuigi ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et

töölepingu järgi oli hageja töö tegemise kohaks Rüütli 25 ning ta ei nõustunud kostja ettepanekuga

muuta töökohaks Mündi 8, on ringkonnakohus leidnud siiski, et kostjal ei olnud alates 7. detsembrist

2015 kohustust anda hagejale tööd töölepingus kokkulepitud kohas. Selliselt on ringkonnakohtu otsus

vastuoluline.

17. Maakohus leidis hagi rahuldades, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest kuna

hageja ei nõustunud töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta muutma ja kostja ei andnud

hagejale tööd töölepingus kokkulepitud kohas, ei olnud kostjal õigust hagejale ette heita

töökohustuste rikkumist, sh korralduste täitmata jätmist. Ringkonnakohus leidis maakohtu otsust

tühistades ja hagi rahuldamata jättes mh, et õiguse öelda tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles oleks

kostjale andnud juba ainuüksi asjaolu, et hageja avas 7. detsembril 2015 kostja loata Rüütli 25 asuva

autopesula ja asus seal tööle. Samas leidis ringkonnakohus ka seda, et kostjal ei olnud kohustust anda

hagejale alates 7. detsembrist 2015 tööd töölepingus kokkulepitud kohas aadressil Rüütli 25.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohti kooskõlas TsMS § 436

lg-s 1, § 442 lg-s 8 ning § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga. Samuti on ringkonnakohus eksinud

TLS § 12 ning § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaldamisel.

18. TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige

võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88

lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Kolleegium on varem selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on

anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium

leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda

tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat

hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja

hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

19. Ringkonnakohus on leidnud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks

TLS § 88 lg 1 p 3 tähenduses oleks saanud olla ainuüksi asjaolu, et hageja avas 7. detsembril 2015

omavoliliselt Rüütli 25 autopesula ja asus seal tööle. Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, kas

kostja hoiatas hagejat, et selle rikkumise kordumisel on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda,

ja kas hageja kordas seda rikkumist. Ringkonnakohus ei ole ka analüüsinud, kas omavoliline

Rüütli 25 autopesula avamine ja seal töö alustamine on käsitatav sellise rikkumisena, mille korral

võis kostja jätta hageja hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause alusel. On ebaselge, millises seoses on

ringkonnakohus kohaldanud TLS § 88 lg 1 p-s 3 ja TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Asjaoludega

seostatav ei ole järeldus, mille kohaselt õiguste teostamise piiramise korral ei kohalda kohus halvas

usus käitumise korral seadusest või lepingust tulenevat. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milles

seisneb hageja pahatahtlus. Ei ole tuvastatud, et hageja käitumise eesmärgiks oli tekitada kostjale

kahju. Samuti ei ole ringkonnakohus märkinud, milline töölepingu tingimus või õigusnorm jääb

kohaldamata (VÕS § 6 lg 2).

20. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata eeltoodud asjaolusid ja poolte esitatud

tõendeid, sh kostja hagejale esitatud hoiatusi ja ülesütlemisavaldust. Kolleegium märgib, et hageja

7. detsembri 2015. a käitumise hindamisel Rüütli 25 asuvas pesulas ei ole määrav see, kas hagejal oli

kohustus asuda tööle Mündi 8 asuvas autopesulas.

21. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes

asja lahendamise tulemusest.

22. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuse osalise

rahuldamise tõttu tagastada. Hageja on TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel palunud kautsjoni

tagastada isikule, kes selle tasus.

Ants Kull, Malle Seppik, Tambet Tampuu