2-16-18289/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18289

Tsiviilasi

AK avaldus lapse AK-ga määratud suhtlemiskorra

muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.04.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja Urmas Tammiksaar

Puudutatud isik I: AK (isikukood XXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov

Puudutatud isik II: AK (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXX),

esindaja

riigi

õigusabi

korras

vandeadvokaat Andres Lusmägi

Eestkosteasutus

Tallinna

linn

(Mustamäe

Linnaosa

Valitsuse ja Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.04.2017 määrus tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.

2. Muuta Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse resolutsiooni punkti 2.3. sõnastust

järgmiselt: „Laps suhtleb isaga paaritu nädala teisipäeval ja kolmapäeval selliselt,

et isa läheb lapsele järele teisipäeval koolipäeva lõpus kooli või huviringi ja kui

kolmapäev on lapsel koolipäev, toob tagasi lapse elukohta teisipäeval kell 19.00. Kui

teisipäeval on lapsel puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapse järele tema koju. Kui

kolmapäev on lapsel puhkepäev, toob isa lapse elukohta kell 11.00.”

3. Muuta Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse resolutsiooni punkti 2.5. sõnastust

järgmiselt: „AK veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga, paarisaastatel

isaga. Paaritutel aastatel veedab laps sünnipäevajärgse päeva isaga. Isa võtab lapse

puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse koolipäeval peale kooli koolist ja toob ta

juhul, kui järgmine päev on lapse koolipäev, tagasi lapse elukohta samal päeval kell

19.00 või kui järgmine päev on lapse puhkepäev, siis puhkepäeval kell 11.00.

Huviringi päeval tuleb isa lapse järele huviringi lõpus. Paaris aastatel veedab laps

sünnipäevajärgse päeva emaga.”

4. Muuta Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse resolutsiooni punkti 2.6. sõnastust

järgmiselt: Lapse vanemate sünnipäeva veedab laps vanemate juures järgmiselt:

Lapse ema sünnipäeval (17.07) viib isa lapse ema elukohta kell 11.00 ja tuleb lapse

järele järgmisel päeval kell 11.00 juhul, kui laps peab olema isa juures. Lapse isa

sünnipäeval (03.10) võtab isa lapse puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse

koolipäeval peale kooli lapse koolist ja toob ta juhul, kui järgmine päev on lapse

koolipäev, tagasi lapse elukohta samal päeval kell 19.00 või kui järgmine päev on

lapse puhkepäev, siis puhkepäeval kell 11.00, kui kohtumääruse kohaselt ei ole isal

sel ajal õigust lapsega suhelda. Huviringi päeval isa tuleb lapse järele huviringi

lõpus.

5. Tühistada Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse resolutsiooni punkt 2.15.

6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Sõnastada Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse resolutsiooni kehtiv terviktekst

järgmiselt:

7.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

7.2 Määrata AK-le tema pojaga AK-ga suhtlemiseks järgmine kord:

7.2.1 Mõlemal vanemal on õigus sõita lapsega kord aastas puhkusereisile kuni

kaheks nädalaks. Oma soovist ja sihtpunktist teatab üks vanem teisele vanemale

vähemalt kuu aega ette. Teine vanem annab nõusoleku, juhul kui reisitakse

välismaale. Lapsevanem, kelle juures laps viibib, ei takista teist vanemat lapsega

telefoni teel suhtlemast.

7.2.2 Laps suhtleb isaga 2017.a paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb

lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta

pühapäeval kell 15.00. Edaspidi toimub lapsega suhtlemine üle nädala st

olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu nädalaga. Kui reedel on

lapsel puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapse järele tema koju.

7.2.3 Laps suhtleb isaga paaritu nädala teisipäeval ja kolmapäeval selliselt, et isa

läheb lapsele järele teisipäeval koolipäeva lõpus kooli või huviringi ja kui

kolmapäev on lapsel koolipäev, toob tagasi lapse elukohta teisipäeval kell 19.00.

Kui teisipäeval on lapsel puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapsele järele tema koju.

Kui kolmapäev on lapsel puhkepäev, toob isa lapse elukohta kell 11.00.

7.2.4 Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt:

24.12 veedab paarisaastatel laps emaga/paaritutel aastatel isaga;

25.12–26.12 veedab laps paarisaastatel isaga/paaritutel aastatel emaga;

31.12 ja 01.01 veedab laps paarisaastatel emaga/paaritutel aastatel isaga.

Jõulupühade

ning

aastavahetuse

suhtlemiskord

on

erand

tavapärasest

suhtlemiskorrast.

7.2.5 AK veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga, paarisaastatel isaga.

Paaritutel aastatel veedab laps sünnipäevajärgse päeva isaga. Isa võtab lapse

puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse koolipäeval peale kooli lapse koolist ja

toob ta, juhul kui järgmine päev on lapse koolipäev, tagasi lapse elukohta samal

päeval kell 19.00 või kui järgmine päev on lapse puhkepäev, siis puhkepäeval kell

11.00. Huviringi päeval isa tuleb lapsele järele huviringi lõpus. Paaris aastatel

veedab laps sünnipäevajärgse päeva emaga.

7.2.6 Lapse vanemate sünnipäeva veedab laps vanemate juures järgmiselt:

-Lapse ema sünnipäeval (17.07) viib isa lapse ema elukohta kell 11.00 ja tuleb

lapsele järele järgmisel päeval kell 11.00, juhul kui laps peab olema isa juures.

-Lapse isa sünnipäeval (03.10) võtab isa lapse puhkepäeval kell 11 lapse kodust või

lapse koolipäeval peale kooli lapse koolist ja toob ta, juhul kui järgmine päev on

lapse koolipäev, tagasi lapse elukohta samal päeval kell 19.00 või kui järgmine päev

on lapse puhkepäev, siis puhkepäeval kell 11.00, kui kohtumääruse kohaselt ei ole

isal sel ajal õigust lapsega suhelda. Huviringi päeval tuleb isa lapse järele huviringi

lõpus.

7.2.7 Vanavanemate sünnipäevad veedab laps selle vanema juures, kelle vanemal on

sünnipäev. Kui laps viibib vastavalt suhtlemiskorrale selle vanema juures, kelle

vanemal ei ole sünnipäev, siis tuleb lapsele kooli või koju või teise vanema juurde

järele ja viib lapse tagasi see vanem, kelle vanemal on sünnipäev.

7.2.8 24. veebruari veedab laps paarisaastatel emaga/paaritutel aastatel isaga.

7.2.9 Laps veedab koos emaga A OÜ firmasünnipäeva (03.03) ja firma

kollektsioonide esitamispäevad (2 korda aastas). Kui laps on sel ajal isa juures, viib

isa lapse ema elukohta või kokkulepitud kohta mujal Tallinnas kell 11.00 ja tuleb

lapse järele kell 20.00, kui laps peab viibima edaspidi isa juures.

7.2.10 Laps viibib kevadise koolivaheaja isa juures ja sügiskoolivaheaja ema juures.

Koolivaheajal ei kehti tavapärane suhtlemiskord, välja arvatud sünnipäevadega

seotud suhtlemise kord.

7.2.11 Lapsele tuleb järele ja lapse toob tagasi isa või erandkordadel isapoolsed

vanavanemad.

7.2.12 Lapse haigestumise korral (kui laps on isa juures) lapse isa või tema

sugulased ei takista lapse emal tulla lapse juurde, raskelt haigestumise korral viia

lapse ema elukohta/haiglasse. Lapse isa teatab viivitamatult lapse haigestumisest

lapse emale.

7.2.13 Muudatustest lapsega suhtlemisel (v.a. lapse haigestumine) tuleb teist

vanemat teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne

kokkulepitud kohtumist kirjalikult SMS-i või e-posti teel.

7.2.14 Vanemad hoiduvad teise vanema halvustamisest lapse juuresolekul ja

takistavad kolmandaid isikuid teist vanemat halvustamast.

7.2.15 Lapse talvisel ja suvisel koolivaheajal kehtib tavapärane suhtlemiskord.

Jõulupühade

ning

aastavahetuse

suhtlemiskord

on

erand

tavapärasest

suhtlemiskorrast.

7.2.16 Kui laps on ühe vanema juures, ei takista see vanem last suhelda telefoni teel

teise vanemaga.

7.2.17 Lapse vanemad lähtuvad suhtlemiskordadel eelkõige lapse huvidest

(huviring, trennid, koolis korraldatud tähtpäevad jne).

7.2.18 Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

7.3 Käesolev suhtlemiskord asendab Harju Maakohtu 25.10.2012 määrusega

tsiviilasjas nr 2-12-20521 kinnitatud ja 18.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-

51865 muudetud suhtlemiskorda.

8. Määruskaebuse menetlemisega seotud puudutatud isiku II menetluskulud jätta

Eesti Vabariigi kanda, muud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

jätta poolte endi kanda.

9. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 06.12.2016 esitas AK (avaldaja, lapse isa) Harju Maakohtule avalduse poja AK-ga

(puudutatud isik II) määratud suhtlemiskorra muutmiseks ja sunnivahendite

rakendamise võimaldamiseks. Avalduse kohaselt on suhtlemiskord kinnitatud Harju

Maakohtu 25.10.2012 määrusega (kompromiss) tsiviilasjas nr 2-12-20521 ja

muudetud 18.08.2014 määrusega (kompromiss) tsiviilasjas nr 2-14-51865. Avaldaja

palus muuta kehtivat suhtlemiskorda selliselt, et välistada viited poolte kokkuleppele,

kuna vanemate suhted on jätkuvalt halvad ja kokkulepet pole võimalik sõlmida.

Samuti palus avaldaja täiendada 25.10.2012 tsiviilasja nr 2-12-20521 määrust

punktiga, milles lubada kohtutäituril kasutada AK (puudutatud isik I, lapse ema)

suhtes jõudu või rakendada sunniraha juhul kui puudutatud isik I peaks rikkuma

kohtumäärust ja takistama põhjendamatult avaldaja suhtlemist pojaga.

2. Puudutatud isiku I arvamusel on hädavajalik ümber korraldada avaldaja ja lapse

suhtlemiskord. Puudutatud isik I tegi ettepaneku suhtlemiskorra muutmiseks.

Puudutatud isik I märkis muu hulgas, et lapse isa keeldus tegemast lapsega koduseid

ülesandeid nädalavahetustel isegi siis, kui laps hakkas käima koolis ning keeldus

panemast lapse päevikusse allkirja, väites, et ei kavatse vastutada lapse arengu eest

koolis. Isa rikkus kokkulepet, tulles lapsele kooli järgi 11.10.2016 ja käitus ema suhtes

agressiivselt teiste vanemate ja laste juuresolekul. Lapse isa on rikkunud

kohtumääruse 2-12-20521 p 7 ja 2-14-51865 p 12 ja takistanud lapse emal osaleda

lapse sünnipäeval. Avaldaja väide, et ema kasutab lapse haigust ettekäändeks, ei vasta

tõele. Seitsme aasta jooksul oli lapsel kaks operatsiooni. Puudutatud isik I pole kunagi

takistanud isal suhelda lapsega, lubades tal tulla enda koju. Aga isa keeldus ja lubas

lapse ära viia enda koju, ähvardades politseiga, päästeametiga, kohtutäituritega.

Kinnitatud kokkuleppes oli jutt lapsele järele tulekust, aga mitte lapse ja

vanavanemate suhtlemisest. Laps suhtleb pidevalt oma vanavanematega, kuna viibib

nende juures koos oma isaga.

3. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi leidis, et avaldaja poolt

väljapakutud suhtlemiskorra muutmise ettepanek on lapse huvidega kooskõlas,

arvestades esindaja esitatud märkusi, ja avalduse võib osaliselt rahuldada. Esindaja

märkis, et avalduses on tegemist TsMS § 563 lg 7 p 1 nimetatud sunnivahendi

taotlemisega, mida kohtu selgituste kohaselt käesolevas menetluses ei käsitleta.

Avaldaja on taotlenud suhtlemist puudutavate määruste muutmist. Kohus ei menetle

lepitusmenetlust, seega ei saa seda ettepanekut rahuldada.

4. Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja külastas 28.12.2016 lapse ema ja last

nende kodus ning kohtus koos Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse esindajaga

lapse isaga. Lapse ema sõnul lapse isa kaebab tema peale ja süüdistab teda alusetult

ning isa ei ole teisipäeviti lapsel järel käinud, kuigi suhtluskord seda ette näeb. Lapse

ema ei soovi, et lapse isa käiks lapsel koolis järel, kuna on olnud juhuseid, mil lapse

isa on tema peale teiste ees karjunud ja õiendanud ning lapse ema kardab, et lapse isa

võib sellise käitumisega rikkuda ema suhteid kooliga. Ema ei takista isa ja lapse

kohtumisi ja lapse juuresolekul isast halvasti ei räägi. Lapse ema soov on, et isa

järgiks suhtluskorda ja käiks ise lapsel järel, mitte ei teeks seda keegi vanavanematest.

Vestlusest lapsega selgus, et tema soovib rohkem isaga koos olla, viimati oli ta isaga

olnud eelmisel päeval. Laps soovib isa juures olla igal nädalavahetusel. Koolis on

lapsel hinded korras ja talle seal meeldib. Lapse sõnul isa tegeleb temaga, kuid isal on

palju tööd.

5. 31.01.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas lapse isa, et soovib võtta lapse kohe peale

kooli, mitte oodata, et tuleks ettemääratud kellaaeg. Isa võtab lapse praegu üle nädala

reedeti 16.30, laupäeval on tööl ja pühapäeval kell 15.00 viib lapse tagasi koju.

Teisipäeviti võtab isa lapse 16.30 ja viib koju 19.00. Vanemaid vahendab

linnavalitsuse lastekaitseosakond, emaga telefoni teel suhtlemine on raske. Lapse ema

suhtub halvasti lapse isasse ja isa vanematesse. Reedel on laps isaga, laupäeval on isa

24h tööl ja siis on laps isa vanematega. Ema jaoks on see probleem, et laps on isa

vanematega. See oli üks kord, kui isa ei saanud last võtta, isa vanemad sõitsid ära ja

isa oli tööl. Lapse isa tahab vaid suhelda oma lapsega, tahab ta võtta koolist, et näha

ka sealset elu. Ema ei ole vastu lapse suhtlemisele vanavanematega, vaatamata sellele,

mis suhted emal nendega on. Lapse ema soovib, et isa teeks koos lapsega koduseid

ülesandeid. Selles juba on probleem, et teisipäeval isa lapsega ei õpi, kodutööd on

jäänud tegemata. Laps on isa juures olles kas üksi või koos vanavanematega, isa ei tee

temaga kooliasju, vanavanemad ei oska vaadata. Teisipäeva osas pidid nad tegema

kokkuleppe linnaosavalitsuses, et isa teeb lapsega kooliasju. Isa keeldus ja helistas

emale, et miks ta peab kooliasju tegema. Lapsel on probleeme matemaatikas ja on vaja

tähelepanu pöörata.

6. 15.02.2017 esitas avaldaja täiendatud lapsega suhtlemise korra muutmise taotluse.

Samal päeval esitas ettepaneku suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ka puudutatud

isik I. Puudutatud isik I teatas kohtule, et laps käib järgmistes huviringides:

ujumistrenn – toimub XXX klubis E, K kell 14.30-15.15; inglise keele tunnid –

toimuvad XXX, tunnid on korraldatud kooli poolt vastavalt tunniplaanidele; lego

konstrueerimine ja robotitehnika – toimub XXX neljapäeviti kell 14.15-15.45.

Puudutatud isik I selgitas, et laps ise keeldub olemast isa juures rohkem kui

kohtumääruses 2-14-51865 (reedest pühapäevini ja ühel tööpäeval). Laps ei tunne

ennast turvalisena, õnnelikuna, kuuldes isa ja vanavanemate tülisid, on sunnitud

magama koos vanavanematega ühel voodil või madratsi peal, igatseb ema järele jm.

Laps ei soovi isaga teha koduülesandeid, väites, et isal pole kannatust ega aega temaga

neid teha isegi nendel päevadel, kui isa on kodus. Lapse isa ei saa hakkama lapse kooli

õppekoormusega, seega õpetajad teevad märkused lapsele e-koolis. Laps ei taha, et

kooli tulevad nii tema isa kui ka vanavanemad. Avaldaja saab korraldada oma

töögraafikut niiviisi, et tulla ise lapse järele.

Esimese astme kohtu määrus

7. 03.04.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt, lähtudes seejuures

vanemate poolt kohtule 15.02.2017 avaldatud seisukohtadest, ja määras kindlaks

avaldaja ja tema poja AK suhtlemise korra järgmiselt:

-

Mõlemal vanemal on õigus sõita lapsega kord aastas puhkusereisile kuni kaheks

nädalaks. Oma soovist ja sihtpunktist teatab üks vanem teisele vanemale vähemalt

kuu aega ette. Teine vanem annab nõusoleku juhul, kui reisitakse välismaale.

Lapsevanem, kelle juures laps viibib ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel

suhtlemast.

-

Laps suhtleb isaga 2017.a paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb

lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta

pühapäeval kell 15.00. Edaspidi toimub lapsega suhtlemine üle nädala st

olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu nädalaga. Kui reedel on lapsel

puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapse järele tema koju.

-

Laps suhtleb isaga paaritu nädala teisipäeval ja kolmapäeval selliselt, et isa läheb

alates lapse teisipäeva koolipäeva lõpust järele kooli või huviringi ja toob tagasi

lapse elukohta kolmapäeval kell 7.00. Kui teisipäeval on lapsel puhkepäev, läheb

isa kell 11.00 lapse järele tema koju. Kui kolmapäev on lapsel puhkepäev, toob isa

lapse elukohta kell 11.00.

-

Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: 24.12 veedab paarisaastatel laps

emaga/paaritutel

aastatel

isaga;

25.12–26.12

veedab

laps

paarisaastatel

isaga/paaritutel aastatel emaga; 31.12 ja 01.01 veedab laps paarisaastatel

emaga/paaritutel aastatel isaga. Jõulupühade ning aastavahetuse suhtlemiskord on

erand tavapärasest suhtlemiskorrast.

-

AK veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga, paarisaastatel isaga.

Paaritutel aastatel veedab laps sünnipäevajärgse päeva isaga. Isa võtab lapse

puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse koolipäeval peale kooli lapse koolist ja

toob ta tagasi järgmisel päeval kell 7.00 või puhkepäeval kell 11.00. Huviringi

päeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus. Paaris aastatel veedab laps

sünnipäevajärgse päeva emaga.

-

Lapse vanemate sünnipäeval laps veedab selle päeva vanema juures järgmiselt: -

Lapse ema sünnipäeval (17.07) A isa viib lapse ema elukohta kell 11.00 ja tuleb

lapse järele järgmisel päeval kell 11.00 juhul, kui laps peab olema isa juures. -

Lapse isa sünnipäeval (03.10) isa läheb tööpäeval lapsele koolipäeva lõpul järele

kooli ja toob tagasi lapse järgmisel päeval kell 7.00. Lapse huviringipäeval isa

tuleb lapse järele huviringi lõpus. Sel päeval isa valmistab ette koos lapsega kõik

koduülesanded järgmiseks päevaks. Lapse huviringipäeval isa tuleb lapse järele

huviringi lõpus. Puhkepäevadel läheb isa lapsele tema koju järgi kell 11.00 ja toob

lapse tagasi järgmisel päeval kell 11.00, kui kohtumääruse kohaselt ei ole isal sel

ajal õigust lapsega suhelda. Sel päeval isa valmistab koos lapsega ette kõik

koduülesanded järgmiseks päevaks. Lapse huviringipäeval isa tuleb lapse järele

huviringi lõpus.

-

Vanavanemate sünnipäevad veedab laps selle vanema juures, kelle vanemal on

sünnipäev. Kui laps viibib vastavalt suhtlemiskorrale selle vanema juures, kelle

vanemal ei ole sünnipäev, siis tuleb lapsele kooli või koju või teise vanema juurde

järgi ja viib lapse tagasi see vanem, kelle vanemal on sünnipäev.

-

24.veebruari veedab laps paarisaastatel emaga/paaritutel aastatel isaga.

-

Laps veedab koos emaga A OÜ firmasünnipäeva (03.03) ja firma kollektsioonide

esitamispäevad (2 korda aastas). Juhul, kui laps on isa juures, viib isa lapse ema

elukohta või kokkulepitud kohta mujal Tallinnas kell 11.00 ja tuleb lapse järele

kell 20.00, kui laps peab viibima edaspidi isa juures.

-

Laps viibib kevadise koolivaheaja isa juures ja sügiskoolivaheaja ema juures.

Koolivaheajal ei kehti tavapärane suhtlemiskord, välja arvatud sünnipäevadega

seotud suhtlemise kord.

-

Lapsele tuleb järgi ja lapse toob tagasi isa või erandkordadel isapoolsed vanemad.

-

Lapse haigestumise korral (kui laps on isa juures) lapse isa või tema sugulased ei

takista lapse emal tulla lapse juurde, raskelt haigestumise korral viia lapse ema

elukohta/haiglasse. Lapse isa teatab viivitamatult lapse haigestumisest lapse emale.

-

Muudatustest lapsega suhtlemisel (v.a. lapse haigestumine) tuleb teist vanemat

teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne kokkulepitud

kohtumist kirjalikult SMS-i või e-posti teel.

-

Vanemad hoiduvad teise vanema halvustamisest lapse juuresolekul ja takistavad

kolmandaid isikuid teist vanemat halvustamast.

-

Isa osaleb lapse koolis antud kodutööde täitmisel nii, et laps oleks isa juurest

lahkumisele järgnevaks koolipäevaks täielikult ette valmistatud.

-

Lapse talvisel ja suvisel koolivaheajal kehtib tavapärane suhtlemiskord.

Jõulupühade

ning

aastavahetuse

suhtlemiskord

on

erand

tavapärasest

suhtlemiskorrast.

-

Kui laps on ühe vanema juures, ei takista see vanem last suhelda telefoni teel teise

vanemaga.

-

Lapse vanemad lähtuvad suhtlemiskordadel eelkõige lapse huvidest (huviring,

trennid, koolis korraldatud tähtpäevad jne).

-

Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

8. Kohus määras, et käesolev suhtlemiskord asendab Harju Maakohtu 25.10.2012

määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20521 kinnitatud ja 18.08.2014 määrusega tsiviilasjas

nr 2-14-51865 muudetud suhtlemiskorda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p

2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra määramise vaidlusi

hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei

tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes

puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 21 lg

1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel

ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada

välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt, lapsel on õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

PKS § 143 lg 2 kohaselt, vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet

teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg 2¹ kohaselt, vanemate

lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel

kohus. PKS § 123 kohaselt, kohus muudab varem tehtud lahendit, kui seda nõuavad

lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.

10. Kohus asus seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud

tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse AK vanemad elavad lahus; 2) laps on

isaga kohtunud suhtlemiskorra alusel, mis kinnitati kohtu 25.20.2012 määrusega ja

muudeti 18.08.2014 määrusega; 3) lapse vanemad on teinud suhtlemiskorras

muudatusi kokkuleppel ja lastekaitse töötaja vahendusel; 4) lapse vanemad on

üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole osaliselt

üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korra täitmises; 5) vanemate omavahelised suhted on

komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest; 6) lapse

vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu;

7) mõlemad vanemad on teinud kohtule ettepanekud kehtiva suhtlemiskorra

muutmiseks, kuid ei ole uues suhtlemiskorras omavahel kokku leppinud.

11. Laps elab käesoleval ajal koos emaga ning lähtudes lapse vanemate omavahelistest

suhetest ja nende poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest ja tegelikkuses

välja kujunenud olukorrast ei ole tõenäoline, et lapsel oleks lähiajal võimalik elada ja

kasvada koos mõlema vanemaga ühises peres. Kohtumenetluses on leidnud kinnitust

asjaolu, et lapse isa soovib edaspidi osaleda lapse kasvatamises ja lapse

elukorralduses. Lapse vanematel ei ole vaidlust lapse viibimiskoha üle, mõlemad

vanemad on nõustunud sellega, et laps elab ka edaspidi koos emaga. Kohus ei pidanud

põhjendatuks

lapse

vanemaid

nende

omavahelistest

suhetest

tulenevalt

perenõustamiseks kohustada, kuid leidis, et vanematel on võimalik osaleda

nõustamistel omal algatusel. Kohus leidis, et vanemate vahel ei ole peale lapse muud

kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma eesmärgiks

suhtlemiskorra täitmise.

12. Arvestades vanemate võimetust omavahel konfliktideta suhelda, pidas kohus

mõistlikuks, et isa võtab lapse reedel koolipäeva lõpul koolist. Sellega on viidud

miinimumini võimalus, et vanemad leiavad võimaluse koolis lapse ja teiste koolis

viibijate ees tülitseda või et vanemad ei suuda kokku leppida selles, kus lapse

üleandmine toimub. Selles, et laps tunneks end koolis turvaliselt ja et laps ei pelgaks

vanemate ja vanavanemate kooli tulekut, on otsustav osa vanemate suhtumisel ja

suutlikkusel suhelda teineteisega mõistlikult, mitte lapse isa ja vanavanemate kooli

tuleku keelamisel. Samuti ei pidanud kohus mõistlikuks keelata vanavanematel tulla

lapsele isa asemel järgi, kuna lapsele on vanavanemad lähedased inimesed sõltumata

sellest, milline on täiskasvanute omavaheline läbisaamine. Kohtu hinnangul on

vanematel põhjendatud tähistada koos lapse sünnipäeva ainult siis, kui mõlemad

vanemad sellega nõus on ja suudavad hoiduda lapse ees tülitsemisest või muu sarnase

käitumisega lapse peo rikkumisest. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus mõistlikuks

kohustada suhtlemiskorras lapse vanemaid lapse sünnipäeva koos veetma. Vanematel

on võimalik korraldada lapsele sünnipäevapidusid eraldi neil päevadel kui laps viibib

vastavalt ema või isa juures, kummagi vanema poolt soovitud külalistega ja ilma

teineteisega selle pärast tülitsemata. Kohtu hinnangul ei ole vajalik piirata lapse reisile

minekut just vanema enda puhkuse ajaga, arvestades, et reiside hinnad võivad erineval

ajal olla küllaltki erinevad. Kui vanemad peavad esmaspäevast kohtumist vajalikuks ja

laps seda soovib, siis on vanematel võimalik nimetatud kohtumispäevas kokku leppida

kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorra väliselt.

13. Pooled on suhtlemiskorras suures osas üksmeelel. Lähtudes mõlema vanema

nõusolekust on põhjendatud selles osas suhtlemiskorra määramine vanemate vahel

kooskõlastatud viisil. Kohtu hinnangul peab suhtlemisgraafik vastama eeskätt lapse

eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema

mitmekesine ning järgima võimalusel vanemate võrdsuse printsiipi lapsega

ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel ning kõige selle juures tuleb

toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades. Niisuguse

otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist,

eeskätt lapse vanemate poolt avaldatud seisukohtadest. Kohtu hinnangul on AK

avaldus ja AK ettepanekud mõistlikud ja nende alusel on isal võimalik lapsega

suhelda. Kohus leidis, et on igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on

soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kohtu

hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad oma lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas

on vanemate omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka

lapsele. Kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapsevanemad

teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid kohus leidis, et oma

otsuste tegemisel lapse kohta tuleb vanematel saavutada üksmeel ja seada esikohale

lapse huvid. Samuti tuleb vanematel kooskõlastada edaspidi kavandatavad välisreisid.

Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele

kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Kohus uskus, et lapse

vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida

lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama

lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning

arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Lapse

vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui

on määratud käesolevas suhtlemiskorras, arvestades sealjuures lapse soove, kuid kui

vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud

suhtlemiskorda.

14. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lg-tes 1 ja 3 sätestatust ja jättis

lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik

muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

15. 17.04.2017 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik I tühistada Harju Maakohtu

03.04.2017 määruse punktid 2.2, 2.3, 2.5-2.7 ja 2.11 ja saata asja tühistatud osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

16. Kohus ei ole analüüsinud kõiki menetluses esitatud tõendeid ja seisukohti ning määrus

ei ole tehtud lapse huvides. Määruse p. 2.3, 2.5, 2.6 kohaselt „lapse isa läheb alates

lapse teisipäeva koolipäeva lõpust järele kooli või huviringi ja toob tagasi lapse

elukohta kolmapäeval kell 7.00“. Puudutatud isik I on seisukohal, et selline lapse

pingutamine ei ole mõistlik ning on vastuolus lapse huvidega. Määruse p 2.15 järgi

“Isa osaleb lapse koolis antud kodutööde täitmisel nii, et laps oleks isa juurest

lahkumisele järgnevaks koolipäevaks täielikult ette valmistatud“, mis on vastuolus

ülalnimetatud punktidega. Juhul kui lapse isa võtab lapse koolipäeva lõpus, lapse

elukohas käimata, lapse koolikotis on näiteks teisipäeva õppimismaterjalid, ei ole

võimalik täita kodutöö kolmapäevaks. Tänapäeva õpilaste koolikott on niigi raske

selleks, et võtta kaasa kahe päeva õppimismaterjal ühte koolikotti. Samas ei ole

mõislik ega lapse huvides tuua last kell 7.00 lapse elukohta selleks, et lapse ema viiks

last kooli kella 8.00-ks. Lapse jaoks on see väsitav ning ülekoormav. Seega tuleb

määruse p-des 2.3, 2.5 ja 2.6 välistada ööbimised ning määrata lapse tagastamine

elukohta teisipäeval kl 19.00 selleks, et laps jõuaks ette valmistada järgmiseks

koolipäevaks.

17. Puudutatud isik I ei nõustu sellega, et lapse isa võtab lapse koolist või huviringidest.

Menetluse raames on puudutatud isik I korduvalt rõhutanud 29.01.2016 toimunud

juhtumile, mil avaldaja ega tema isa ei tulnud lapsele järele lasteaeda ega teavitanud

sellest lapse ema. Ka laps oma vestluses lastekaitsespetsialistiga on avaldanud soovi,

et suhtlemiskord jääks endine ehk 2014. aasta oma. Selle on esile toonud

lastekaitsespetsialist oma 03.01.2017 arvamuses. Kohus ei ole antud tõendusmaterjale

analüüsinud või arvesse võtnud, samas pole ka selgitanud, miks jättis need

tähelepanuta. Samuti ei pidanud kohus mõistlikuks keelata vanavanematel tulla

lapsele isa asemel lapsele järele, kuna lapsele on vanavanemad lähedased inimesed

sõltumata sellest, milline on täiskasvanute omavaheline läbisaamine. Puudutatud isik I

ei nõustu sellise kohtu järeldusega. Eelmistes kohtumäärustes asjas nr 2-12-20521, nr

2-14-51865 ja kokkuleppes lapsega suhtlemise korraldamisel nr 5.-2.3/5881-14 oli

vanaema õigus tulla lapse järele piiratud ja põhjendatud. Käesoleva menetluse raames

ei ole kohus selgitanud, miks need piirangud peaks tühistama.

18. Kohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I palve kontrollida elamistingimusi

lapse isa juures. Sel aastal hakkas laps keelduma isa juurde minemast, selgitades, et tal

on paha seal olla. Laps kaebas, et ei saa magada rahulikult, kuna ta magab põranda

peal madratsil koos vanaemaga, kellel on hingamishäired ja kes norskab. Avaldaja

lubas 2012. aasta kohtuistungil kolida oma korterisse aadressil XXX, kus hakkab

elama koos lapsega. Sellel põhjusel oli määratud lapsega suhtlemiskord selliselt, et

laps ei ööbi isa juures veebruarikuu lõpuni. Avaldaja jätkuvalt elab oma vanemate

kahetoalises korteris, kus ühes toas elavad isa ja laps ning teises J ja AS ja lapse

vanavanaema. Laps ööbib madratsi peal ühes toas lapse isaga ja vanaemaga aadressil

YYY. Endale kuuluvat korterit annab AK üürile. Puudutatud isikul I on kahtlusi

seoses lapse elamis- ja ööbimistingimustega isa vanemate juures.

19. Maakohtu määruse resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline ka paaris-paaritu

sõnastuste osas. Resolutsiooni p-s 2.2 on märgitud: „Laps suhtleb isaga 2017.a paaris

nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli

järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kell 15.00. Edaspidi toimub

lapsega suhtlemine üle nädala st olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu

nädalaga“. Järgmised punktid (p. 2.3, 2.4, 2.5) sellist täpsustavat lauset ei sisalda.

Arvestades senist menetluskäiku ja vanemate võimetust omavahel konfliktideta

suhelda, hakkab iga lapsevanem ebatäpseid punkte tõlgendama enda huvides. TsMS

§ 436 lg-le 1, § 463 lg-le 2 ja § 465 lg 2 p-le 8 tuginedes leiab puudutatud isik I, et

maakohus on teinud põhjendamatu lahendi, jättes resolutsiooni vastuolulised punktid

lapse suhtlemiskorra määramise osas sisuliselt lahendamata. Puudutatud isik I on

veendunud, et ringkonnakohtul ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada ja

esmalt tuleb avaldused sisuliselt lahendada maakohtul (TsMS § 9 lg 3). Seetõttu palub

puudutatud isik I tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Vastused määruskaebusele

20. Avaldaja on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja maakohtu määrus tuleb

jätta muutmata.

21. Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebuse võib jätta rahuldamata,

menetluskulud menetlusosaliste kanda ja lapse esindaja kulud riigi kanda.

22. Nõmme Linnaosa Valitsus palub mitte muuta vaidlustatud määruse punkte 2.2, 2.7 ja

2.11. Juhul, kui laps ei avaldanud soovi veeta oma sünnipäev sõpradega, palub

linnaosa valitsus jätta muutmata ka punkti 2.5 sõnastuse. Punkti 2.6 palub linnaosa

valitsus sõnastada järgmiselt: „Lapsel on õigus isa sünnipäeval veeta isaga 2 tundi.”

Määruse punkti 2.3 tuleks linnaosa valitsuse arvates muuta selliselt, et isa viiks lapse

teisipäeviti kell 19.00 koju. Kodukülastusel veendusid lastekaitsetöötajad ja ka

avaldaja kinnitas, et elab koos oma vanematega 2-toalises korteris. Elementaarsed

elamistingimused on tagatud, kuid puudub privaatsus. Lapsel on vaja koolinädala sees

välja puhata ja järgmiseks päevaks õppida, mistõttu peaks laps ööbima kodus.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et Harju

Maakohtu 03.04.2017 määrus tuleb resolutsiooni punktide 2.3, 2.5, 2.6 ja 2.15 osas

tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega reguleerib

avaldaja suhtlemist lapsega. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud

ning ringkonnakohus jätab määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

25. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab

puudutatud isik I maakohtu määrust resolutsiooni punktide 2.2, 2.3, 2.5-2.7 ja 2.11

osas. Ringkonnakohus leiab vastuseks määruskaebuse väidetele, et kohtu ette toodud

asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ei saa pidada põhjendatuks suhtlemiskorra

muutmist vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2.2, 2.7 ega 2.11 osas. Punktide

2.3, 2.5 ja 2.6 osas peab ringkonnakohus aga kindlaksmääratud suhtlemiskorra

muutmist vajalikuks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

26. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktidega 2.3, 2.5 ja 2.6 ei ole

puudutatud isik I kaebusest nähtuvalt nõus seetõttu, et lapse jaoks on neis ette nähtud

suhtlemise kord väsitav ja koormav. Ringkonnakohus jagab puudutatud isiku I

vastavat seisukohta ja leiab, et praegune suhtlemise kord, mis näeb ette lapse isa

kohustuse minna koolipäeva lõpus lapsele kooli või huviringi järele ja viia laps

järgmisel koolipäeval kell 7.00, s.o tund enne koolipäeva algust tema elukohta, ei ole

mõistlik ega vasta lapse huvidele. Üldjuhul on lapsel mugavam minna kooli

harjumuspärasest elukohast ja tema elurütmi kujunemist ei toetaks enne kooli veel sõit

ühe vanema juurest teise juurde – seda enam, et vanemate elukohad võivad aja jooksul

muutuda, sealhulgas kaugeneda. Ringkonnakohus peab käesoleval juhul põhjendatuks

muuta maakohtu poolt määratud suhtlemiskorda vastavalt puudutatud isiku I soovile,

st selliselt, et kohustada lapse isa koolipäeval viima lapse tagasi tema elukohta kell

19.00. Aluse suhtlemiskorra muutmiseks ja senisega võrreldes lapse ja isa suhtlemise

piiramiseks annab kolleegiumi hinnangul aluse eelkõige lapse elamis- ja

ööbimistingimused isa juures. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsele isa juures küll

tagatud elementaarsed elamistingimused (sh kirjutuslaud ja mänguasjad), kuid isa

juures esinevaid elamis- ja ööbimistingimusi ei saa pidada piisavateks lapse

väljapuhkamiseks ja ettevalmistamiseks järgmiseks koolipäevaks.

27. Määruskaebuses on puudutatud isik I heitnud maakohtule ette asjaolu, et kohus on

jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I palve kontrollida elamistingimusi lapse isa

juures. Vastava palve esitas puudutatud isik I asja materjalidest nähtuvalt 05.01.2017

menetlusdokumendis. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku I etteheide

maakohtule on põhjendatud, kuna maakohus ei ole andnud hinnangut puudutatud isiku

I väitele lapse elamistingimuste osas ega ka põhjendanud, miks ta hinnangu andmist

vajalikuks ei pea. Ringkonnakohtul on võimalik see eksimus kõrvaldada

määruskaebemenetluses. Nõmme Linnaosa Valitsuse vastusest määruskaebusele

nähtub, et kaebusele arvamuse koostamiseks on Nõmme Linnaosa Valitsuse

lastekaitsetöötaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talituse juhataja

24.04.2017 teostanud etteteatamata kodukülastuse avaldaja juurde aadressil YYY

Tallinn. Kodukülastusel tuvastatu kohaselt elab avaldaja koos oma vanemate ja

isapoolse vanaemaga 2-toalises korteris, st kokku elab seal 4 täiskasvanut. Kui laps

isal külas käib, magab ta isa juures elutoa lahtikäival diivanil. Ringkonnakohus saab

eeltoodu põhjal võtta seisukoha puudutatud isiku I väite osas, mis puudutab lapse

elamistingimusi isa juures. Kolleegium leiab, et asjas tuvastatud asjaoludel ei ole

lapsele isa juures tagatud privaatsus järgmise päeva koolitöödeks valmistumiseks ega

ööbimistingimused selleks, et laps saaks enne koolipäeva korralikult välja puhata.

Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks muuta vaidlustatud määruse punkte 2.3, 2.5 ja

2.6 puudutatud isiku I soovil selliselt, et välistada lapse isa juures ööbimine

koolipäevale eelneval päeval ja kohustada lapse isa talle ettenähtud suhtlemisõiguse

korral tagastama lapse koolipäevale eelneval päeval lapse elukohta kell 19.00.

28. Eeltoodud põhjendustel muudab ringkonnakohus osaliselt punktis 2.3 ettenähtud

suhtlemise korda ja näeb ette isa ja lapse suhtlemise korra teisipäeval ja kolmapäeval

selliselt, et isa läheb lapsele teisipäeval koolipäeva lõpus järele kooli või huviringi ja

kui kolmapäev on lapsel koolipäev, toob tagasi lapse elukohta teisipäeval kell 19.00.

Osas, mis puudutab lapsega suhtlemist juhul kui teisipäev ja kolmapäev on lapsel

puhkepäevad, ei ole maakohtu resolutsiooni punkti 2.3 muutmine vajalik.

29. Resolutsiooni punkti 2.5, mis reguleerib lapse sünnipäeva ja sünnipäevajärgse päeva

veetmist oma vanematega, peab ringkonnakohus eeltoodud kaalutlustel samuti

põhjendatuks muuta selliselt, et lapse koolipäeval võtab isa lapse koolist ja toob ta

juhul, kui järgmine päev on lapse koolipäev, tagasi samal päeval kell 19.00. Ka lapse

vanemate sünnipäeval viibimise osas (resolutsiooni p 2.6) tuleb lapse ja isa suhtlemise

korda muuta tulenevalt asjaolust, et kohus ei pea põhjendatuks lapse ööbimist isa

juures koolipäevale eelneval päeval. Seetõttu tuleb punktis 2.6 määrata, et lapse isa

sünnipäeval (03.10) võtab isa lapse puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse

koolipäeval peale kooli lapse koolist ja toob ta juhul, kui järgmine päev on koolipäev,

tagasi lapse elukohta samal päeval kell 19.00 või kui järgmine päev on puhkepäev, siis

puhkepäeval kell 11.00, kui kohtumääruse kohaselt ei ole isal sel ajal õigust lapsega

suhelda. Huviringi päeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus.

30. Arvestades, et ringkonnakohus peab koolist antud kodutööde ettevalmistamiseks

sobivate tingimuste ja sobivate ööbimistingimuste puudumise tõttu vajalikuks piirata

lapse ja isa suhtlemist, välistades lapse ööbimise isa juures koolipäevale eelneval

päeval, on põhjendatud tühistada ka maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.15, mis

paneb lapse isale kohustuse osaleda lapsele koolis antud kodutööde täitmisel nii, et

laps oleks isa juurest lahkumisel järgnevaks koolipäevaks täielikult ette valmistatud.

31. Muus osas on maakohus vaidlustatud määruses lapse huve kaalunud, oma järeldusi

piisavalt põhjendanud ning kolleegium ei pea võimalikuks selles osas hinnata tõendeid

maakohtust erinevalt või anda tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut.

32. Maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.2 sätestab: „Laps suhtleb isaga 2017.a paaris

nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli

järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kell 15.00. Edaspidi toimub

lapsega suhtlemine üle nädala st olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu

nädalaga. Kui reedel on lapsel puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapse järele tema koju.”

Puudutatud isik I vaidlustab nimetatud suhtlemiskorra punkti põhjendusel, et

resolutsioon on selles osas vastuoluline ja ebaselge. Kolleegiumi hinnangul ei saa

põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule selles osas ette heita. Maakohtu määrus

on eelviidatud resolutsiooni punkti osas piisavalt selge ega ole vastuolus ülejäänud

suhtlemiskorraga. Kolleegiumi arvates on vaidlustatud punkti sõnastusest üheselt

arusaadav isa ja lapse vaheline suhtlemise kord 2017. aasta nädalavahetustel ja

edaspidisel ajal.

33. Määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud ka osas, milles puudutatud

isik I palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.11, mis näeb ette, et

lapsele tuleb järele ja lapse toob tagasi isa või erandkordadel isapoolsed vanavanemad.

Vastupidiselt puudutatud isiku I arvamusele ei pea ringkonnakohus mõistlikuks

välistada lapse isapoolsete vanavanemate õigust lapsele järele minna või laps tagasi

tuua, kui see peaks erandlikel asjaoludel vajalikuks osutuma. Selles osas leiab

ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et sõltumata sellest, millised on lapse vanemate

ja vanavanemate omavahelised suhted, on lapsele oluline säilitada side ja hea

läbisaamine oma vanavanematega. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

muuta maakohtu määrusega määratud suhtlemiskorda ka lapse vanavanemate

sünnipäeval viibimise, s.o vaidlustatud punkti 2.7 osas.

34. Eeltoodud

põhjendustel

rahuldab

ringkonnakohus

määruskaebuse

osaliselt.

Määruskaebuse menetlemisega seotud menteluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg-st 1

juhindudes menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis

jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi riigi kanda. Eelmärgitud jaotust arvestades

puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Ele Liiv

Mati Maksing