2-16-15054/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-15054

Tsiviilasi

Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) hagi

Katrin Pankin vastu 1538 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1731,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest

OÜ); registrikood 12868293; asukoht Võru tn 110, Tartu linn,

Tartu maakond.

Hageja

esindaja:

advokaat

Janar

Kuus;

e-post

janar@advokaat.ee

Kostja: Katrin Pankin, isikukood XXX; tegelik elukoht

teadmata; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tagaseljaotsusega Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) hagi Katrin

Pankini vastu 1538 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) kanda.

4. Määrata kindlaks, et Katrin Pankini menetluskulud käesoleva tsiviilasjas on null eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Antti K Invest OÜ (endine ärinimi KIMM Invest OÜ) esitas Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale hagi Katrin Pankini vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja 1538 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 70,82 eurot. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta OÜ-lt K&R Baile köögimööblit ja köögitehnikat

vastavalt 24. novembril 2015. a tehtud hinnapakkumisele. Köögimööbel ja köögitehnika

pidi tarnitama 2016. a jaanuari esimesel nädalal. Köögitehnika kohta esitas OÜ K&R Baile

hagejale 2. detsembril 2015. a arve nr 15123 summas 2326,80 eurot. Hageja tasus OÜ K&R

Baile poolt köögitehnika eest esitatud arve 3. detsembril 2015. a. Köögimööbli osas

kokkulepitud 1538 eurot palus kostja, kes oli OÜ K&R Baile juhatuse liige, SMS-ga kanda

tema isiklikule arveldusarvele. Köögimööbli osas kokkulepitud 1538 eurot tasus hageja 5.

jaanuaril 2016. a kostja arveldusarvele.

OÜ K&R Baile ja kostja kokkulepitud tähtajaks kaupa ei tarninud, mistõttu taganes hageja

lepingust 3. märtsil 2016. a. Hageja palus saadud raha tagastada 7 tööpäeva jooksul. Kostja

ei ole käesoleva ajani 1538 eurot tagastanud. Hageja on viivist arvestanud põhivõlalt alates

11. märtsist 2016 kuni 6. oktoobrini 2016 seaduses sätestatud määras kokku summas 70,82

eurot.

Hageja leiab, et kuna kostja kui OÜ K&R Baile seaduslik esindaja palus köögimööbli eest

saada olev 1538 eurot kanda oma isiklikule arveldusarvele ja hageja seda ka tegi, võib

järeldada, et K&R Baile OÜ ja hageja leppisid kokku kohustuse osalises täitmises

kolmandale isikule ehk kostjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on

kostjale e-posti teel kätte toimetatud 24. aprillil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel

seega rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja OÜ K&R Baile sõlminud müügilepingu. Müügilepingu

kohaselt kohustus OÜ K&R Baile andma hagejale üle köögimööbli ja köögitehnika. Kostja

palvel tasus hageja köögimööbli eest 1538 eurot kostja isiklikule arveldusarvele. Hageja

on müügilepingust 3. märtsil 2016. a taganenud. Lepingust taganemise korral peavad

lepingupooled võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel tagastama lepingu alusel üleantu.

Seega on hagejal eelkõige tasutud ostuhinna tagastamise nõue OÜ K&R Baile kui teise

lepingupoole vastu. Kuna kostja ei ole hagiavaldusest nähtuvalt müügilepingu pool, ei ole

hagejal VÕS § 189 lg 1 alusel võimalik kostjalt müügilepingu alusel üle antud 1538 euro

tagastamist nõuda.

5. Põhimõtteliselt oleks olukorras, kus kostja on kolmas isik, kelle kasuks müügileping

sõlmiti, kostjale üleantu tagastamist võimalik nõuda analoogia alusel alusetu rikastumise

sätetega (VÕS § 1030) (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06).

Samas saab VÕS § 1030 kohaldada aga üksnes juhtudel, kui leping oli ehtne leping

kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 2), s.t juhtudel, kui kolmandale isikule antakse sama

lepinguga õigus nõuda lepingu täitmist, kuna ainult sel juhul tekib kolmanda isiku ja talle

oma lepingulise kohustuse täitnud lepingupoole vahel soorituskondiktsioon. Ebaehtsa

lepingu puhul soorituskondiktsiooni ei teki ning VÕS § 1030 kui soorituskondiktsiooni

erisätte kohaldamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-107-16, p 12).

6. Hageja on väitnud, et tegemist oli kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga. Tegemist on

õigusliku hinnanguga, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud. Hageja on

hagis välja toonud asjaolud, et kostja saatis pärast müügilepingu sõlmimist SMS-i, milles

palus kanda raha enda kontole. Seega ei nähtu hageja välja toodud asjaoludest, et lepingu

sõlmimisel oleks kokku lepitud lepingu täitmises kostjale. See ei tulene ka lepingu

olemusest. Kohus leiab, et hageja kirjeldatud olukorras võib olla tegemist täitmisega OÜ-

le K&R Baile, kuivõrd kostja oli juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja. Samuti

võib tegemist olla VÕS § 79 lg 1 järgse olukorraga, kus võlausaldaja on andnud nõusoleku

kohustuse täitmiseks isikule, kes ei ole võlausaldaja. Võimalik on ka see, et lepingupooled

leppisid kokku lepingu muutmiseks selliselt, et leping tuli täita kolmandale isikule, st

kostjale. Kohtu hinnangul tuleks üldjuhul eeldada, et olukorras, kus võlausaldaja esindaja

teatab, et kohustus tuleks täita tema kontole, soovib ta täitmist vastu võtta võlausaldaja

esindajana, mitte ei soovi kokku leppida lepingu muutmises selliselt, et ta ise oleks täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isik. Samas praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kuidas

täpselt kvalifitseerida lepingu täitmine. Seda põhjusel, et hagiavaldusest ei nähtu, et hageja

ja OÜ K&R Baile oleksid kokku leppinud lisaks rahalise kohustuse kostjale täitmisele ka

selles, et kostjal on õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist. Seega ei saaks tegemist olla

ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 järgi, vaid üksnes ebaehtsa

lepinguga. Nagu otsuse eelmises punktis märgitud, oleks, kohaldades VÕS § 1030

analoogiat, hagejal kostja vastu tagasinõue üksnes juhul, kui sõlmitud oleks ehtne leping

kostja kui kolmanda isiku kasuks. Hagejal ei ole seega ka VÕS § 1030 alusel võimalik

nõuda kostjalt kostjale müügilepingu alusel üle antud 1538 euro tagastamist.

7. Hagejal ei ole eeltoodust tulenevalt õigust nõuda kostjalt 1538 euro tagastamist. Hagi tuleb

seega jätta rahuldamata. Hagejal on võimalik esitada köögimööbli eest tasutud 1538 euro

tagastamise nõue müügilepingu poole, so OÜ K&R Baile, vastu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.

9. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

menetluskulusid tekkinud olla. Kostja menetluskulude suuruseks tuleb TsMS § 174 lg 1

järgi määrata seega null eurot. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik