3-17-1309/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1309

Määruse kuupäev

27. juuni 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i taotlus kohustada Viru Vanglat esialgse

õiguskaitse korras hoiduma taotlejale määratud

kartserikaristuste järjestikusest täitmisele pööramisest

Menetlusosalised

Taotleja

Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Resolutsioon

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Asjaolud

1. Kinnipeetav esitas 16.06.2017.a Viru Vanglale avalduse (tl 13), mille pealkirjaks

on vaie ja milles taotleb võimaldada tal kartserikaristuste kandmise vahepeal

viibida tavarežiimil.

2. esitas 18.06.2017.a Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Taotleja on esitanud Viru Vanglale vaide 16.06.2017.a. Taotleja palus

kohustada Viru Vanglat võimaldama taotlejal viibida kartserikaristuste kandmise vahepeal

tavarežiimil vähemalt 14 päeva või kohtu äranägemisel. Taotleja on viibinud kartseris alates

07.09.2016.a ja vangla määrab talle järjest uusi karistusi. Pikaajaline järjestikune

kartserikaristuste kandmine kahjustab taotleja füüsilist ja psüühilist tervist, perekonnaelu ja

inimväärikust. Taotleja esitas ka põhjendused, miks kartserikaristuste järjestikune täitmine on

tema hinnangul õigusvastane.

3. Viru Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla kinnitas, et

26.06.2017.a seisuga on taotleja viibinud katkematult kartserirežiimil 292 päeva, praegu

kannab taotleja kartserikaristust, mis lõpeb 27.06.2017 ja täitmisele on veel pööramata 6 x 10

ööpäeva kartserikaristusi (tl 10-12). Vangla selgitas, et taotleja kannab küll kartserikaristust ja

viibib kartserirežiimil, kuid teda ei ole paigutatud kartserikambrisse, vaid ta paikneb temale

määratud tavakambris. Taotleja esitas seoses kartserikaristuste katkematu täitmisega vaide

16.06.2017.a, vangla tegeleb vaide menetlemisega, otsust vaide osas veel tehtud ei ole.

Viru Vangla lähtub vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1, mille alusel pööratakse

distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, ning kehtivast kohtupraktikast (sh Riigikohtu lahend 3-3-

1-79-12 p 10). Vangla on teadlik õiguskantsleri 05.10.2016.a kirjast ja CPT hinnangust.

Tegemist on vanglale soovituslike seisukohtadega ja pelgalt nende põhjal ei saa väita, et

vangla pööras ebaõigesti distsiplinaarkaristuse täitmisele. Õiguskantsleri seisukoht on

suunatud Justiitsministeeriumile, et viimane kaaluks õigusaktide muutmist.

Taotleja väide tervise kahjustamisest ei vasta tegelikkusele. Vastavalt meditsiiniosakonna

22.06.2017.a tõendile (tl 14) võimaldab taotleja terviseseisund kanda kartserikaristust.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1, 2 ja 5 alusel saab kohus kohaldada

esialgset õiguskaitset kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal ning esialgse õiguskaitse

määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos

kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Taotleja tugineb sellele, et ta esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal. Kohtu

hinnangul see nii ei ole.

5. Taotleja ei vaidlusta ühtegi konkreetset haldusakti, millega talle on määratud

distsiplinaarkaristus. Taotleja nõue on suunatud täitetoimingule ehk distsiplinaarkaristuse

täitmisele pööramisele. Taotleja soovib, et vangla lükkaks edasi kõigi haldusaktide täitmise,

millega kaebajale on määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine.

Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 ja 2 alusel võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või

halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks

tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu

hilisemal vaidlustamisel. Taotluse haldusakti andmata jätmiseks või toimingu sooritamata

jätmiseks võib esitada haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks pädevale

haldusorganile või kaebuses halduskohtule. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav

on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus

või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kohtupraktikas mõistetakse eeltoodud sätteid koosmõjus nii, et kinnipeetaval tuleb esmalt

esitada vanglale taotlus toimingu tegemiseks või toimingu tegemisest hoidumiseks, sellise

taotluse rahuldamata jätmise korral saab kinnipeetav esitada vaide ning vaide rahuldamata

jätmise korral pöörduda kohtusse (Riigikohtu lahend 3-3-1-28-15 p 24-27).

6. Eeltoodut arvestades ei ole punktis 1 toodud taotleja avaldus käsitletav vaidena. Vangla

selgituse põhjal on tegemist taotleja esmase pöördumisega vaidlusaluses küsimuses ehk

taotlusega toimingu edasilükkamiseks. Ka taotleja ei tugine sellele, et ta oleks enne punktis 1

toodud avaldust (vaiet) esitanud vanglale sama sisuga taotluse ja et vangla oleks jätnud selle

rahuldamata.

Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud vaidemenetluse või kohtumenetluse ajal, siis

ei ole see lubatav. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab taotlejale, et ta saab

esitada esialgse õiguskaitse taotluse pärast seda, kui vangla on jätnud punktis 1 toodud

taotluse rahuldamata ja taotleja on esitanud sellele vaide.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik