2-17-101288/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-101288

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Xxxxvastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

680,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; tegelik elu-

ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus

534,40 eurot, sealhulgas põhinõue 433,41 eurot, intress 70,63 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 30,36 eurot.

3. Mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja alates

25.04.2017 kuni põhinõude (433,41 eurot) täitmiseni viivis protsendina

põhinõudelt (433,41 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

mitte enam, kui 403,05 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulude 45 euro ja viivise 66,42

euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.

5.2 Mõista kostjalt Xxxx hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulud 215 eurot, sealhulgas riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 90 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215 eurot) tuleb xxxx tasuda

Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-17-101288

2 (4)

6. Tagaseljaotsus

on

tagatiseta

viivitamata

täidetav

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale Xxxx avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

−

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS

§ 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus

2-17-101288

3 (4)

jätab hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes 45 eurot ja viivise 66,42 euro

nõudes.

− Alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132,

mille lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev

võlausaldaja

nõuda

tarbijalt

tarbijaga

sõlmitud

lepingu

alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Sissenõudmiskulude nõude aluseks on hagiavalduses nimetatud Julianus Inkasso OÜ

sissenõudmiskulude hinnakirja. Hagiavaldusest ei nähtu, kust tuleneb kostja kohustus

tasuda sissenõudmiskulu vastavalt viidatud hinnakirjale ning nimetatud hinnakirjana on

hageja esitanud üksnes arvutist väljaprinditud paberi (tl 56). VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb

tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu.

Hageja ei ole tuginenud kostjaga sõlmitud lepingule, mis annaks talle õiguse nõuda

sissenõudmiskulude hüvitist.

− Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist

ajavahemiku 09.06.2016 kuni 24.04.2017 eest määraga 0,07% päevas, s.o 25,55% aastas,

põhivõlgnevuselt 433,41 eurot. Hageja on hagis märkinud, et tema viivisemäär tuleneb

kokkulepitud intressimäärast. Nimetatud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud

seadusjärgset viivisemäära üle 3 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub

kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42

lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

− Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 433,41 eurot,

intressi 70,63 eurot ja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 30,36 eurot

järgnevalt:

Periood

Viivis

Päevade arv

Perioodi summa:

09.06.2016 - 30.06.2016

8,05%

2,10 €

01.07.2016 - 31.12.2016

8,00%

17,43 €

01.01.2017 - 24.04.2017

8,00%

10,83 €

30,36 €

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

− Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 80 eurot (tl 57), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot (tl 1

pöördel) ja õigusabikulu 200 eurot (tl 42), kokku 325 eurot ning kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-17-101288

4 (4)

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud

iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma

käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS

§ 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (125+90) 215 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja mõista 215 eurot ning menetluskuludelt (215 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

− TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik