2-17-8318/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-17-8318

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8318 Tsiviilasi Txxx Pxxxxxxxxhagi Txxxx Txxxxxxx ja Aktsiaseltsi Kuremaa Enveko vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara arestist vabastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TxxxxPxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: x Kostjad: 1. Txxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht teadmata); 2. Aktsiaselts Kuremaa Enveko (registrikood 10320390; asukoht Kuremaa tee 32, Laiuse alevik, Jõgeva vald, Jõgevamaa 48443; e-post: enveko@enveko.ee) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Txxx Pxxxxxxx hagi Txxxx Txxxxxxx ja Aktsiaseltsi Kuremaa Enveko vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara arestist vabastamiseks menetlusse võtmata. Hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2. Saata käesolev määrus hagejale ja tagastada hagejale hagiavaldus koos lisadega.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TxxxxPxxxxxx esitas 26.05.2017. a kohtule hagiavalduse Txxxx Txxxxxxx ja Aktsiaseltsi Kuremaa Enveko vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara arestist vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Txxxx Txxxxxx kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades elamumaa kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistu soetati AS-ist SEB Pank saadud laenu eest. 18.11.2005. a sõlmisid pooled AS-iga SEB Pank laenulepingu. Laenulepingu täitmise tagamiseks seati poolte kaasomandisse ostetud kinnistule laenuandja kasuks hüpoteek summas 683 000 krooni.

Hageja ja Txxxx Txxxxxxx olid elukaaslased ja neil on kaks alaealist tütart. Poolte kooselu lõppes 2014. aasta märtsis, kui kostja lahkus pere juurest. Poolte kaasomandis olevat kinnistut kasutab eluasemena hageja koos poolte ühiste lastega. Pärast poolte kooselu lõppemist on hageja suhted kostjaga katkenud. Poolte lapsed on hageja ülalpidamisel. Kostjalt on laste kasuks välja mõistetud elatis, kuid vastavat kohtulahendit kostja ei täida ning tal on tekkinud elatisevõlg, mis on juba ca 14 000 eurot. Poolte kaasomandis oleva kinnistu heakorra ja säilimise eest hoolitseb üksi hageja.

Samuti tasub hageja üksi ühiselt võetud hüpoteeklaenu makseid, et vältida laenu tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimist ja hageja ning tema laste eluasemeks oleva kinnistu sundmüüki. 03.05.2017. a sai hageja postiga Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt täiteasjas nr 047/2014/1127 tehtud kinnisasja arestimise akti. Nimetatud dokumendist nähtub, et täiteasi on algatatud kostja Txxxx Txxxxxxx suhtes temalt maksekäsu kiirmenetluses Aktsiaseltsi Kuremaa Enveko kasuks välja mõistetud võla sissenõudmiseks. Kohtutäitur Ivi Kalmet on arestinud Txxxx Txxxxxxxxx kui võlgnikule kuuluva ½ mõttelist osa poolte kaasomandis olevast kinnistust.

Arestimisega on ühinenud ka kohtutäitur Rita Lohu täiteasjaga nr 191/2016/1772. Hageja soovib vältida seda, et kostjale kuuluv kinnistu kaasomandi osa tema võlgade katteks sundvõõrandatakse. Kinnistu osa sundmüük seaks hageja, aga ennekõike tema alaealised lapsed, väga ebaõiglasesse olukorda ja rikuks nende põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Hagejal ei ole võimalik kinnistu teist poolt ise välja osta, sest tal ei ole eelisostueesõigust ega raha selleks. Poole kinnistu sundmüük tekitaks hagejale kaasomandi temale tundmatu isikuga, kellel tekib temaga võrdne õigus kinnistut kasutada, mis kinnistul asuva eluhoone projektlahendust ja elamispinna kitsikust arvestades ei ole mõeldav (elamispinda on kokku 60 m2 , majas on kaks väiksemat tuba, kolmas suurem on köök-elutuba ning tualett ja vannituba asuvad ühes ruumis).

Maja on projekteeritud selliselt, et see sobib kasutamiseks vaid ühele perele. Praegu kasutab maja hageja koos oma tütardega ja poole maja võõrandamisel tähendaks see eelkõige laste elamistingimuste olulist halvenemist, eluruume tuleks hakata jagama võõra inimesega või tuleb üldse kodust lahkuda. Viidetega TMS §-le 8, § 53 lg-le 1, lg-le3, §-ile 137, § 174 lg-le 3 p 2, § 138 lg-le 2 leiab hageja, et hüpoteegiga tagatud nõue on täitemenetluses eelistatud teistele nõuetele, hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük, aga ka erinevate kaasomandiosade samaaegne müük erinevates täitemenetlustes, vähendaks tulemit ja kahjustaks sellega nii hüpoteegipidaja kui ka võlgniku huve.

Hageja arvates on äärmiselt ebaõiglane, kui kostja võlgade eest peab vastutama hageja koos lastega mitte kostja ise ning juba seetõttu oleks kinnistu osa sundtäitmine lubamatu. Eeltoodut arvestades palub hageja kohtul tunnistada lubamatuks kostja Txxxx Txxxxxxx suhtes algatatud täiteasjas nr 047/2014/1127 sundtäitmine kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes ja vabastada kinnistu arestist. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus peataks hagi tagamise abinõuna kostja Txxxx Txxxxxxx suhtes algatatud täiteasjas nr 047/2014/1127 sundtäitmise poolte kaasomandis oleva kinnistu suhtes kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Hageja leiab, et nimetatud abinõu kohaldamine on vajalik, kuna vastasel korral võidakse kostjale kuuluv kinnistu osa, mis on hageja ja poolte ühiste laste elukohaks, enampakkumisel maha müüa veel enne kui kohus jõuab asjas lahendi teha. Kohus küsis hagejalt ja hageja esitas täiendavaid tõendeid ja andmeid hagi tagamise otsustamiseks. Kohus määrusega 31.maist 2017 jättis T.Pxxxxxxxxtaotluse hagi tagamiseks rahuldamata.

TsMS § 372 lg.3 alusel määras kohus menetlustoimingu hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja poolte ärakuulamiseks. Menetlustoimingule tulid ja andsid seletusi hageja Txxx Pxxxxxx ja kostja AS Kuremaa Enveko.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara arestist vabastamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 4 kohaselt tuleks hagi rahuldamise korral täitemenetlus lõpetada. Tulenevalt TsMS § 371 lg.1, lg.2 tuleb kohtul hagi menetlusse võtmisel kontrollida, kas hagiavaldus on esitatud TsMS § 363 nõuetele vastavalt ja kas ei esine hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Muu hulgas tuleb kontrollida, kas – eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsuston hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ja kas hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja et hagiga on hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sellised alused hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks on esitatud TsMS §-s 371 lg-s 2. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagis esitatud asjaolude ja kogutud tõendite järgi hinnates võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. TMS § 222 lg 1 järgi on kolmanda isiku poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja vara arestist vabastamise hagi rahuldamise eelduseks see, et hagejal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. 29.05.2017. a kirjaga nõudis kohus hagejalt hagi asjaolude täpsustamist ja tõendite esitamist.

Hageja esitas 30.05.2017. a kohtule täiendavad tõendid. Kinnistusregistri väljavõttest (tl.34-35) nähtub, et kinnistu registriosa numbriga xxxxxx (elamumaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kuulub võrdsete mõtteliste osadena Txxxx Txxxxxxxxx ja TxxxxPxxxxxxxxx. Mõlema kaasomaniku mõttelisele osale (Txxx Pxxxxxxxxx kuuluvale mõttelisele osale ja Txxxx Txxxxxxxxx kuuluvale mõttelisele osale) on tehtud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks erinevate sissenõudjate kasuks. Lisaks sellele on kinnisasjale seatud hüpoteek AS SEB Pank kasuks.

Muid kandeid ega asjaõigusi, s.h. Txxx Pxxxxxxxxx kuuluvaid sundtäitmist takistavaid õigusi kinnistusraamatust ei nähtu. Ärakuulamisel 14.juunil ei avaldanud Txxx Pxxxxxx mingeid selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada temal selliste õiguste olemasolu sundtäitmise eseme (kostjale Txxxx Txxxxxxxxxx kuuluva kinnistu kaasomandi osa) suhtes, mis saaksid olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks. Seega puuduvad perspektiivid hagiga taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kohus ärakuulamistoimingul küsitles kostjat AS Kuremaa Enveko esindajat, kelle sõnul laekuvad temale kui sissenõudjale kostjalt maksed võla katteks, viimane makse 31.05.2017 summas 489,33 eurot.

Kokku on laekumisi olnud 1037,34 eurot ja seni laekumata 2670,77 eurot. Sissenõudjat esindab täitemenetluses Julianus Inkasso. Txxx Pxxxxxx seletas, et kostja Txxxx Txxxxxxx on teada andnud, et ta maksab võlga maksegraafiku alusel. Kohus käsitles pooltega võimalikku sundtäitmise perspektiivi, s.h. hageja võimalusi osaleda määrataval enampakkumisel. Kohus selgitas hagejale tema õiguslikke võimalusi edaspidi. Kohus küsis täiendavaid andmeid kohtutäituritelt Ivi Kalmetilt ja Rita Lohult, kes täidavad Txxxx Txxxxxxx vastu suunatud nõudeid.

Kohtutäitur Rita Lohu vastas. Nähtub, et Txxxx Txxxxxxx vastu oleva nõude aluseks on Tartu Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr . 2-15-125737, millest põhivõlg 504,42 eurot, lisanduvad menetluskulud ja täitemenetluse kulud. Kohtutäitur Ivi Kalmet vastas, millest nähtub, et täiteasjas 047/2014/1127 on kostja võla jääk 1977,42 eurot, on lepitud kokku tasumine 300 eurot kuus, viimane osamakse laekus 16.06.2017. Kui maksed selles täiteasjas katkevad või laekuvad kokkulepitust väiksemas summas, kuulutatakse kinnistu enampakkumine välja.

Kui kohtutäitur Rita Lohu sissenõudja soovib kinnistu enampakkumise väljakuulutamist, siis on võimalik, et kinnistu enampakkumine kuulutatakse välja enne täiteasja 047/2014/1127 lõplikku tasumist. Seega on faktiline olustik sundtäitmisel olevates nõuetes selline, et see ei ole tinginud kinnistu enampakkumise väljakuulutamist. On loodud eeldusedon sõlmitud maksegraafik, mida täidetakseet kinnisasja enampakkumise väljakuulutamise järele puudub üldse vajadus. Neil asjaoludel puudub käesoleval ajal ka praktiline vajadus asuda sundtäitmist takistama.

Täitemenetlus toimub käesoleval ajal viisil, mis ei ohusta hageja xxxx Pxxxxxxx õigusi ega kahjusta tema ega tema laste huve. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg.6). Seega on hagejal vajaduse tekkimisel võimalik uuesti samal eesmärgil kohtu poole pöörduda. TsMS § 371 lg.2 p.2 alusel keeldub kohus Txxx Pxxxxxxx hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle koos lisadega hagejale. Menetluskulude jaotus Riigilõivu hagilt ei ole seni tasutud.

Riigilõiv hagi tagamise avalduselt jääb TsMS § 168 lg.1 järgi hageja kanda, kuna hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata. Käesolev määrus, millega jäetakse hagi menetlusse võtmata, saata üksnes hagejale. Määrust ei saadeta kostjatele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik