2-17-2703/33 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017, Rapla

Tsiviilasja number

2-17-2703

Tsiviilasi

M V hagi R V vastu elatise väljamõistmiseks

RV

vastuhagi

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja M V/vastuhagis puudutatud isik (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx

xxxxx

xxxxxxx),

määratud

esindaja

vandeadvokaat Eve Jundas (Advokaadibüroo Legalia,

asukoht Sauna 10, 79513 Rapla, e-post rapla@legalia.ee).

Hageja seaduslik esindaja M A/vastuhagis puudutatud

isik (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxx

xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Helen-

Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid,

asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn).

Kostja/vastuhagis avaldaja R V (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxx x-xx, xxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxx xxxxxxx, e-post), nõustaja Birje Kalmus (isikukood

xxxxxxxxxxx).

Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused:

1. Rapla Vallavalitsus (rg-kood 75023361, asukoht

Viljandi

mnt

17,

79511

Rapla

linn,

e-post

rapla@rapla.ee), esindaja jurist Kaire Sädemets

(isikukood 47903222733);

2. Nõo Vallavalitsus ( rg-kood 75007942, asukoht Voika

23, Nõo alevik, Nõo vald, 61601 Tartu maakond, e-post

vald@nvv.ee), esindaja sotsiaalosakonna juhataja

Ene Mölter (isikukood 45802092714).

Kohtuistungi toimumise aeg

21.06.2017

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

RESOLUTSIOON

Kinnitada M A, R V ja M V esindaja vandeadvokaat Eve Jundase vahel sõlmitud kompromiss

järgmiselt:

1. R V kohustub tasuma alates 1.07.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse

muutmiseni M V ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas, mis vastab 42,5 %-le Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul.

2. Lisaks eeltoodule kohustub tasuma R V M V ülalpidamiseks vähemtasutud elatise alates hagi

esitamisest kuni 30.06.2017 kogusummas 175 eurot.

3.Igakuise elatise kohustub tasuma RV M A pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV pangas

jooksva kuu eest 12. kuupäevaks. Elatisevõlgnevuse 175 eurot kohustub tasuma R. V samale M.

A pangakontole 12. juuliks 2017.a.

4. R V ja M V suhtluskord on järgmine:

4.1. Laps veedab isaga iga teise nädalavahetuse (reedest pühapäevani) vastavalt sellele, millal

isal on Tallinnas töökoosolekud. Isa võtab lapse tema kodust reedel pärast oma tööpäeva lõppu

ja toob ta tagasi koju pühapäeval hiljemalt kella 19-ks.

4.2. Laps veedab isaga ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui R V ja M A on selliselt

eelnevalt kokku leppinud.

4.3. Lapse haigestumise korral jääb isa ja lapse kohtumine ära, lapse ema teatab lapse

haigestumisest, seisundist ja ravist isale viivitamatult.

4.4. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab laps paarisaastatel talvise (veebruarikuise) ja

sügisese vaheaja isaga ning kevadise vaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Jõuluvaheajast

pool veedab laps paarisaastatel vaheaja algusest 30.detsembrini isaga ning 30.detsembrist vaheaja

lõpuni emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Kui vanemad ei lepi hiljemalt 1. maiks kokku teisiti,

veedab laps suvist koolivaheaega võrdselt kummagi vanema juures vaheldumisi 2 nädalaste

tsüklitena selliselt, et paaritutel aastatel veedab laps alates esimesest suvise koolivaheaja

täisnädalast (s.t sellisest nädalast, kus kõik päevad langevad koolivaheaja sisse) isaga ja

paarisaastatel

alates

esimesest

suvevaheaja

täisnädalast

emaga.

Vaheaegadel

muid

graafikujärgseid kohtumisi ei toimu.

4.5. Juhul, kui isa ei saa graafikujärgsel ajal ise last võtta, korraldab ta lapse võtmise ja toomise

ning vastaval nädalavahetusel või koolivaheajal hoidmise, kas lapse isapoolsete vanavanemate

või muude lapsele lähedaste isikute abil, kui laps ei soovi selle asemel koju jääda.

4.6. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise

vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse

magamamineku aegasid.

4.7. Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui vastav päev

langeb teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele, vahetavad vanemad tähtpäevale langeva

nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga,

leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei

mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi

kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud).

4.8. Oma sünnipäeva veedab laps vanemaga, kellega ta graafikujärgselt on. Eemalviibival

vanemal on õigus lapsega kontakteeruda telefoni teel.

4.9. Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise

lähikondseid.

5. R. V poolt käesoleva kokkuleppe alusel elatise tasumine alla seadusjärgse alammäära on seotud

suhtluskorra tingimusega, mille järgi isa võtab lapse graafikujärgsetel suhtluskorra päevadel

kodust ja toimetab ta tagasi koju.

Välja mõista Eesti Vabariigilt 456 eurot tasu õigusabi osutamise eest vandeadvokaat Eve Jundase

kasuks.

M V menetluskulud jätta riigi kanda.

Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lõpetada menetlused M V hagis R V vastu elatise väljamõistmiseks ja R V nõudes lapsega

suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Pooled välistavad edasikaebeõiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohtumäärus jõustub määruse

kättetoimetamisest.

Hageja nõue

Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastuhageja nõue

Vastuhagis avaldaja palub määrata kindlaks lapsega suhtluskord järgmiselt:

1. Lapse isal on õigus kohtuda lapsega vähemalt:

a) iga kuu kahel nädalavahetusel (reedest pühapäevani), mil laps viibib isa elukohas

b) ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud.

2. Muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt 3

päeva.

3. Ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole 3-päevase etteteatamise tähtaja

järgimine kohustuslik.

4. Lapse koolivaheaegadel (kevad-, sügis- ja suusavaheaegadel) on isal õigus lapsega koos viibida

vähemalt pool vaheaja kestvusest.

5. Suvevaheaja külastamised lepivad vanemad kokku hiljemalt 1. mail.

6. Talvevaheajast pool veedab laps isaga: vaheaja algusest 31. detsembrini ühe vanema juures ning

31. detsembrist vaheaja lõpuni teise vanema juures. Paaritutel aastatel veedab laps esimese poole

vaheajast emaga.

7. Lapsega kohtumiseks sõidab laps bussiga isa juurde ning tagasi koju. Lapse bussisõidu

valmisolekuni on lapse üleandmise kohaks Imavere keskus, mis asetseb poolel teel mõlema

lapsevanema ja lapse elukohast.

8. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise,

kaugel viibiva vanemaga, suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus

lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid.

9. Isadepäeval on lapse isal õigus olla lapsega koos, lapse isa poolt valitud kohas.

10. Emadepäeval on lapse emal õigus olla lapsega koos, lapse ema poolt valitud kohas.

11. Lapse sünnipäeval on lapse isal õigus lapsega kohtuda.

12. Perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle

vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

13. Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad ning

arvestama, et suvepuhkuse ajal saaks laps vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava

lapsevanemaga. Samuti on lapsel õigus olla vanavanemate puhkuse ajal pikemalt koos nii ema kui

isa vanematega, kes samuti tagavad lapse eemalviibimisel suhtluse telefonitsi lapse ema või isaga.

14. Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid.

15. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

Pooled sõlmisid kompromissi.

Maakohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või

seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

Menetluskulude jaotus

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Eve Jundasele osutatud õigusabi eest tasu

määramine järgmiselt: asja materjalidega tutvumise, hageja esindajaga võimalikust kokkuleppest

selgituste, alaealisega ja tema emaga vestluse, asjaolude ja tõendite väljaselgitamise, seoses lapse

viimisega ühe vanema juurest teise juurde asjaosalistega vestluse, lapsele makstava elatise suuruse

arvestuste, elatise ja hooldusõiguse küsimustes riigikohtu praktika analüüsi, asja kohtuistungiks

eettevalmistamise, menetlusosalistega lõplike selgituste ja võimaliku kompromissiga seodnuvate

küsimuste selgitamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 380 eurot, millele lisandub käibemaks

20%, so 76 eurot.

M V õigusabikulud jätta riigi kanda.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson

kohtunik