2-16-127571/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-127571

Tsiviilasi

Runcu Abad OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus

KÅ vastu 145 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Runcu Abad OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Runcu Abad OÜ

(varasem ärinimi Law Office Storm & Mets OÜ,

registrikood 12029233), lepinguline esindaja Katrin

Kiisk

Puudutatud isik (võlgnik, vastustaja): KÅ (sündinud

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Law Office Storm & Mets OÜ (avaldaja, praegune ärinimi Runcu Abad OÜ) esitas

23. novembril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KÅ (võlgnik) vastu

145 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus tegi 28. novembri 2016

määrusega võlgnikule makseettepaneku.

2 (4)

Makseettepanek toimetati on võlgnikule kätte Soome Vabariigis aadressil XXX Helsinki

26. detsembril 2016. Võlgnik kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.

2. Maakohus saatis avaldajale 18. jaanuaril 2017 e-kirja, milles soovis teada, kas teenuse

osutajaks oli avaldaja ning kui ei, siis palus kohus teatada teenuse osutaja andmed ning saata

teenuse osutamise leping. Ühtlasi tegi kohus avaldajale järelepärimise kohtualluvuse

kokkuleppe esitamise kohta ja andis tähtaja kokkuleppe esitamiseks. Avaldaja menetlusosaliste

vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepet kohtule ei esitanud.

Avaldaja on 18. jaanuari 2017 kohtule saadetud e-kirjast nähtuvalt asunud seisukohale, et

maksekäsuosakonnal puudub õiguslik alus nõuda avaldajalt kohtualluvuse kokkuleppe

olemasolu, kuivõrd see ei ole asja menetlemise formaaljuriidiliseks eelduseks ja kohtul tuleb

juhinduda makseettepaneku tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 19. augusti 2016 määruses

tsiviilasjas nr 2-16-107916 viidatud artiklitest, st teavitada võlgnikku makseettepaneku

edastamisega võimalusest kohtualluvust soovi korral vaidlustada ja makseettepanek võlgnikule

edastada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 27. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) maksekäsu kiirmenet-

luse avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata,

sest Eesti kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis

määrus) art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes

selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Võlgniku elukoht on Soome

Vabariigis aadressil XXX Helsinki. Eesti Rahvastikuregistris võlngiku andmed puuduvad.

Võlgnik sai makseettepaneku isiklikult kätte eelnimetatud Soome aadressil.

Lähtudes eeltoodust ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg-st 1 ei ole võlgniku alaline

elukoht Eestis. Brüssel I bis määruse art 28 lg 1 näeb ette, et kui kostja, kelle alaline elukoht on

liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse,

deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus

tuleneb sama määruse sätetest. Seega saab kohus omal algatusel hagi menetlemisest keelduda,

kui kostja ei ilmu kohtusse. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et kohus võib

hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb

kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (Riigikohtu 21. novembri 2012 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 12).

Käesolevas menetluses võlgnik kohtule ei vastanud. Samuti ei esine asjas Brüssel I bis määruse

art-s 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art-tes 17 ja 18 sätestatud

regulatsioonist. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi

pädev antud asja menetlema, mistõttu jättis kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel avaldaja nõude

võlgniku vastu läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et asi ei ole

kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda hagiga sama isiku vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada

võlgnikku tasuma maksekäsu määruse alusel avaldajale võlgnevuse katteks 210 eurot (sisadalb

menetluskulusid), kandes selle summa avaldaja arveldusarvele.

Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend käsitleb Brüssel I bis määruse art 28 kohaldamist hagi,

mitte hagita menetluse iseärasustest lähtuvalt, mistõttu ei ole ega saagi selles toodud seisukoht

olla üheselt samastatav maksekäsu kiirmenetluse kui hagita asja ühe alaliigiga.

3 (4)

TsMS § 489 lg 1 sätestab imperatiivselt, et võlgniku tegevusetuse korral, st makseettepanekule

vastamata jätmisel, teeb kohus maksekäsu võlanõude sissenõudmise kohta. Maakohtu viidatud

Riigikohtu lahend ja TsMS § 489 lg 1 lähevad teineteisega vastuollu, kuivõrd võlgnik ei saa

ühe ja sama teguviisiga tuua kaasa korraga kahte õiguslikku tagajärge. Makseettepanekule

vastamata jätmine ei saa tähendada võlgniku vaikimisega avaldatud kohtualluvuse vastuväidet.

Kohtu tõlgendus ei ole kooskõlas võlgniku tegeliku tahte ega kehtiva õigusega.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Võlgnik määruskaebusele vastu ei vaielnud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. mai 2017 määrusega lahenda-

miseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi

vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.

Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

7. Vaidlustatud määruse puhul ei ole tegemist määrusega, mille peale saab määruskaebust

esitada. Seda põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlustatud määrust käsitada

maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamata jätmise määrusena – nagu seda tegi maakohus,

millele tuleneb edasikaebeõigus TsMS § 427 lg-st 1, vaid see on menetluslikult maksekäsu

avalduse rahuldamata jätmise määruse, mille peale ei saa TsMS § 483 lg 5 esimese lause

kohaselt kaevata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

8. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavalt TsMS § 75 lg-s 1 sätestatule kontrollinud, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Maakohtu

tegevus kohtualluvuse määramisel maksekäsu kiirmenetluses on kooskõlas Riigikohtu

praktikas antud suunisega, mille kohaselt on maakohtul ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse

saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise

kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti kohtule (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 15). Maakohtu kohustust hinnata maksekäsu avalduse lahendamisel,

kas TsMS § 70 järgi on vaidluse lahendamine Eesti kohtute pädevuses, on kinnitanud ka

Riigikohtu üldkogu (vt 21. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 65).

Maakohus kohaldas õigesti Brüssel I bis määruse sätteid ja leidis põhjendatult, et asi ei allu

Eesti kohtule. Hagita asjas üldiselt ega ka maksekäsu kiirmenetluses ei ole sellist eripära, mis

võimaldaks ilma võlgniku või muu kohustatud poole nõusolekuta lahendada Eesti kohtus asja,

mis Brüssel I bis määruse järgi Eesti kohtule ei allu. Eesti seadusandjal ei ole võimalik

menetluslikke eripärasid luues, sh nt maksekäsu kiirmenetluse formaliseerimisel ja

lihtsustamisel laiendada Eesti kohtute pädevust.

9. Maksekäsu avalduse lahendamisena saab TsMS § 483 lg 1 ja § 484 lg 1 arvestades mõista

maksekäsu avalduse rahuldamist ja selle tulemusena võlgnikule makseettepaneku tegemist.

Lähtudes eespool viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-75-14 p-s 65 märgitust saab maakohus

maksekäsu avalduse rahuldada ja makseettepaneku võlgnikule teha üksnes juhul, kui täidetud

on maksekäsu menetluse kohaldamise eeldused ja TsMS § 70 järgi on vaidluse lahendamine

Eesti kohtute pädevuses.

4 (4)

Maakohus on kohtualluvuse küsimust hinnanud vaidlustatud määruses, st pärast

makseettepaneku tegemist. TsMS ei välista selles menetlusfaasis maksekäsu eelduste

kontrollimist, sõnaselgelt näeb sellise võimaluse ette TsMS § 483 lg 2 p 3. Seega saab ka pärast

makseettepaneku tegemist jätta maksekäsu avalduse rahuldamata, kui ilmnevad asjaolud, mis

välistavad avalduse rahuldamise. Üheks selliseks olukorraks ongi makseettepaneku

kättetoimetamine välisriigis elavale võlgnikule.

Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et asi ei allu Eesti kohtule, aga sõnastanud selle

ekslikult maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata jätmise otsustusena. Vastavalt

Riigikohtu 3. detsembri 2014 määruse tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14 p-s 15 antud selgele juhisele

tuleb maksekäsu kiirmenetluse avaldus, juhul kui asja arutamine ei allu Eesti kohtule, jätta

rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maakohtu määrust käsitleda kui

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmist, seda olenemata sellest, et varasem

kohtualluvuse kontrollimata jätmine kohtu poolt päädis makseettepaneku tegemise kui

maksekäsu avalduse esmase rahuldamisega.

10. Kuivõrd TsMS § 483 lg 5 esimese lause kohaselt ei ole maksekäsu avalduse rahuldamata

jätmise määrus edasikaevatav, on määruskaebus võetud menetlusse ebaõigesti ja tuleb TsMS

§ 664 lg-le 2 tuginedes jätta läbi vaatamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei saa

ringkonnakohus hinnata määruskaebuse muid väiteid sisuliselt.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 483 lg 5 teisest lausest tulenevalt on avaldajal õigus

pöörduda sama nõudega kohtusse hagiavalduse vormis. Asja lahendamisel hagimenetluses

hindab kohus vajadusel ka kohtualluvuse küsimust.

11. Kuna määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 168 lg 2 ja § 172 lg 9 alusel avaldaja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et võlgnik

oleks kandnud menetluskulusid või tal oleks neid tekkinud, mistõttu ringkonnakohus määrab

kindlaks, et hüvitatavad kulud puuduvad.

Avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui maksekäsu

kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata sama seadustiku § 483 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud

juhul. TsMS ei sisalda maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisena sõnaselgelt

Eesti kohtute rahvusvahelise pädevuse puudumist. Siiski tuleb TsMS § 483 lg 2 p 1 üldist viidet

§-le 481 sisustada viisil, et sellega on hõlmatud ka muud maksekäsu kiirmenetlust välistavad

alused. Seega võib avaldaja lisaks taotleda avalduse esitamisel makstud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

12. TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm