2-16-17844/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-17844

Tsiviilasi

ES hagi Visionplus Eesti OÜ vastu 26 698,80 euro ja

viivise nõudes ning Visionplus Eesti OÜ vastuhagi ES

vastu 102 435,40 euro nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 4. mai 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

121 875,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): ES (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad advokaadid Ahti Kuuseväli ja

Teet Lehiste

Kostja (apellant): Visionplus Eesti OÜ (registrikood

12125066), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven

Veltmann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta Visionplus Eesti OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 4. mai 2017 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) võib esitada kassatsioonkaebuse

vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kassatsioonkaebuse võib

Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja

kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

2 (6)

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

POOLTE NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. ES (hageja) esitas 25. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi Visionplus Eesti OÜ (kostja)

vastu 26 698,80 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja

ehitama üksikelamu aadressil Metsavaimu tee 3, Tänasssilma küla, Saku vald

(edaspidi „elamu“);

 kostja esitas 8. märtsil 2016 hagejale tööde teostamiseks pakkumise nr 2, mille

kohaselt oli kogu töö maksumus koos käibemaksuga 150 000 eurot;

 hageja maksis kostjale ventilatsiooni aparaadi eest 1 000 eurot ja tuuletõkke plaatide

eest 2 000 eurot. Kuna hageja muretses soojuspumba ise, läks hind 8 000 euro võrra

väikesemaks. Lõplikuks hinnaks jäi 120 000 eurot ( = 125000 + 1000 + 2000 – 8000);

 kostja alustas elamu ehitamise töid 2016. aasta aprilli alguses;

 hageja tasus kostjale sularahas 90 400 eurot ja arvete alusel lisaks 24 000 eurot;

 4. oktoobril 2016 ütles kostja lepingu üles. Kostja tõi lepingu lõpetamise põhjenduseks

välja erimeelsused hagejaga nii ehitustööde teostamise, materjali valiku kui ka

tasustamise osas;

 kuivõrd hageja ei tunnistanud kostja ebaseaduslikku lepingu lõpetamist, tellis hageja

elamu hetkeolukorra fikseerimiseks erakorralise auditi. Auditi tegemise tulemusena

selgus, et kostja on teinud mitmel juhul ebakvaliteetset ja puudustega töö;

 hageja saatis 28. oktoobril 2016 kostjale täiendava tähtaja andmise teate. Hageja

soovis, et kostja teeks puudustega tehtud tööd ise korda ning lõpetaks töö, st ehitaks

elamu valmis ja annaks võtmed hagejale üle. Kostja keeldus täiendava tähtaja jooksul

puuduste parandamisest;

 hageja võttis hinnapakkumise puuduste parandamiseks, mille kohaselt läheks see

maksma 23 722,80 eurot. Samuti võttis hageja kostja poolt maha maetud ehitus-

jäätmete pinnasest välja kaevamise, äraveo ja utiliseerimise hinnapakkumise, mille

kohaselt läheb see töö maksma 2 480 eurot.

2. Hageja palus hagi tagada. Maakohus rahuldas selle taotluse 1. detsembri 2016 määrusega ja

määras seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 28 834,70 eurot hageja kasuks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse 22. detsembril 2016 muutmata.

3. Kostja vaidles hagile vastu, sest:

 töö maksumuseks lepiti esialgu kokku 125 000 eurot, millele lisandusid lisatööd

6 650 euro ulatuses. Kostja poolt jäid tegemata esialgsest pakkumisest tööd

20 800 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust on ehitustööde maksumuseks kokku

110 850 eurot;

3 (6)

 hageja tasus tehtud tööde eest 22 500 eurot. Vale ja tõendamata on hageja väide, et ta

tasus sularahas 90 400 eurot;

 lepingu lõpetas oma tegevusega hageja, kes ei lubanud kostjat ja alltöövõtjaid objektile.

Kostja edastas lepingu lõpetamise teate selguse huvides;

 kostja nõustus puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustega 1 320,50 euro ulatuses.

Kui arvestada lepingu maksumusest (110 850 eurot) maha hageja tasutud 22 500 eurot

ja puuduste kõrvaldamisega seotud 1 320,50 eurot, jääb summaks, mida kostjal on

hagejalt õigus nõuda 87 029,50 eurot;

 hageja on teostatud töö vastu võtnud.

4. Kostja esitas maakohtule 7. märtsil 2017 hageja vastu vastuhagi 102 435,40 euro (koos

käibemaksuga) nõudes, mille alusena märkis lisaks järgmist:

 poolte vahel oli sõlmitud leping kogumaksumusega 150 000 eurot, millest saab maha

arvata muudatusi ja lisatöid arvestades 2 820 eurot, lõpetamata või kokku leppimata

tööde osas 14 760 eurot ja puuduste kõrvaldamisega seoses 1 584,60 eurot (kõik

summad koos käibemaksuga);

 hageja on tasunud 28 400 eurot, millest pangaülekannetega 24 000 eurot ja sularahas

4 400 eurot. Perioodil 2. aprillist – 9. augustini 2016 ei ole hageja kostjale tasunud

sularahas 86 000 eurot.

5. Hageja vaidles vastuhagile vastu väitega, et ta on kostja nõutud summa tasunud.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus lahendas poolte nõuded 4. mai 2017 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus

rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 000 eurot. Vastuhagi jäi

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale

hüvitatava summa. Hagi tagamise jättis maakohus jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna.

Maakohus põhjendas otsust kokkuvõtvalt järgmiselt:

 hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja maksevõime elamu

ehitamiseks oli 125 000 eurot ja sellise hinnataseme saavutamiseks leppisid pooled

kokku ehitada elamu suuremas osas „mustalt“ ehk käibemaksu võrra odavamalt.

Vastasel korral ei oleks loogiliselt seletatav pooltevahelistes rahalistes arveldustes

sedavõrd suures ulatuses sularaha kasutamine (90 400 eurot);

 kostja 4. oktoobri 2016 avaldus lepingu ülesütlemiseks oli tagajärjetu (toimetu) ja selle

alusel pooltevaheline töövõtuleping ei lõppenud. Pooltevaheline leping on vaatamata

selle faktilisele lõppemisele pärast kostja lahkumist formaalselt kehtiv ja hageja saab

esitada lepingu täitmatajätmisest või mittekohasest täitmisest tulenevaid nõudeid;

 ehitise erakorralise auditiga leidsid tõendamist kostja rikkumised (puudustega töö).

Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste parandamiseks, millest kostja keeldus,

pannes seeläbi toime olulise lepingurikkumise. Kuivõrd kostja keeldus puuduste

kõrvaldamisest, on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud;

 hageja kahjunõude suurust on võimatu täpselt kindlaks teha, sest hageja ei esitanud

tõendeid reaalsete kulude kandmise kohta, vaid hagejale tekkiv kahju on nn prognoos-

kahju, mis põhineb hinnapakkumistel. Kostja leiab ekslikult, et tööde maksumust saab

kindlaks määrata ehitusekspertiisiga. Kuna pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, on

tagantjärgi sisuliselt võimatu tuvastada kokkuleppe selle täpset sisu ja kokkulepete

muudatusi iga üksiku komponendi osas. Seetõttu lähtus kohus oma siseveendumusest

ja määras õiglaseks hüvitiseks hagejale kostja tekitatud kahju eest 18 000 eurot;

4 (6)

 vastuhagi on põhjendamatu, sest hageja maksis kostjale 90 400 eurot sularahas ja

24 000 eurot ülekannetega. Sularaha andmist kinnitavad otseselt või kaudselt viis

erinevat isikut. Hageja pakkus kostjale võimaluse sularaha osas kirjalikud kinnitused

andnud isikute tunnistajana küsitlemiseks, kuid kostja ei soovinud seda võimalust

kasutada. Digitaalselt allkirjastatud kinnitusi saab hinnata kui tõendeid ja nende

tõendusjõudu ega usaldusväärust ei ole alust kahtluse alla seada. Nimetatud tõendid

haakuvad hageja vande all antud ütlustega selles, et ta andis kostjale sularaha;

 kostja ei tõendanud konkreetseid ehitustöid, mille eest hagejal jäi tasu maksmata.

Ehituspäevikud ei ole usaldusväärsed, sest kanded on tehtud erinevatel päevadel eri

värvi pastakatega ja kostja kinnitas, et päevikut täitis kostja seaduslik esindaja.

APELLATSIOONKAEBUS

7. Kostja esitas vaidlustatud otsuse peale 2. juunil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palub

selle osaliselt tühistada. Kostja soovib tema vastuhagi rahuldamist ja hageja hagi tervikuna

rahuldamata jätmist. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uuesti lahendamiseks

saatmist.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja mh järgmisele:

 maakohus keeldus alusetult üle kuulamast kostja taotletud tunnistajaid (isikud, kes

töötasid elamu ehitamisel). Tunnistajad saavad anda selgitusi teostatud ehitustööde,

nende kvaliteedi ja hagejaga sõlmitud kokkulepete sisu kohta. Samuti selgitada kuidas

hageja tõkestas ehitusobjektile ligipääsu. Nende isikute ülekuulamine on vajalik

tsiviilasjas oluliste asjaolude välja selgitamiseks. Seda enam, et maakohus heidab ette,

et vastuhagi osas on tööde teostamine tervikuna ebaselge;

 maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja ekspertiisitaotluse. Ekspertiisiga

on võimalik saada hinnang elamu väidetavatele puudustele. Kuna maakohtu

käsitlusest nähtuvalt on esitatud prognoosnõue, siis saab eeldada, et elamus ei ole

muudatusi tehtud ja ekspertiisi teostamine on jätkuvalt võimalik. Ekspertiisi

teostamine on vajalik vastuhagi avalduse nõude tõendamiseks, et tõendada kostja poolt

tööde teostamist. Samuti saab riiklikult tunnustatud ekspert anda hinnangu väidetavale

kahju suurusele, millega tekiksid alused tsiviilasja objektiivseks lahendamiseks;

 maakohus tugines tõenditele (viie isiku allkirjastatud kirjad), mis on koostatud

advokaadibüroos hageja lepingulise esindajate poolt ja alles detsembris 2016. Neid

tõendeid ei esitatud koos hagiavaldusega vaid alles 7. märtsil 2017. Digitaal-

allkirjastatud dokumentide metaandmetest selgub, et neid asuti koostama vahetult

pärast kostjalt esmase seisukoha saamist alates 22. detsembrist 2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 646 viimasest lausest ja § 656 lg-st 4 tühistab ringkonnakohus

vaidlustatud otsuse tervikuna, st ka osas, mille peale kostja kaebust ei esitanud.

9. Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1,

§ 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust (§ 351). Need

rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes.

5 (6)

Mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks

rikkumiseks, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete

rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis

saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid

juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik).

Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

10. Kostja esitas vastuhagis taotluse ekspertiisi määramiseks. Taotlust põhjendas kostja mh

sooviga, et erapooletu ekspert annaks hinnangu tööde kvaliteedi osas ja selgitaks välja, kas ja

mis puudused esinevad ning nende maksumuse. Maakohus jättis 15. märtsi 2017 istungil

taotluse rahuldamata ja põhjendas seisukohta mh sellega, et hageja on esitanud kohtuväliselt

tellitud ehitise auditi.

TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest põhjusel, et tõendamist

vajava asjaolu kohta, mille kohta tõendit tahetakse esitada, on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendeid esitatud. Kohus saab selle sätte järgi keelduda tõendi vastuvõtmisest üksnes siis, kui

mingi asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud, mistõttu veel

ühe tõendi asja juurde võtmine ei saaks mõistlikult võttes mõjutada selle asjaolu tuvastamise

tulemust. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu

kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu (vt Riigikohtu 23. septembri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 9 ja selles viidatud 30. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-13, p 15). Seetõttu ei ole üldjuhul õige jätta selle menetlusosalise, kelle kahjuks

otsus lõpuks tehakse, ekspertiisitaotlust rahuldamata (vt ka Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-15-15, p 16).

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poole õigus

esitada tõendeid tuleneb ka TsMS § 199 lg 1 p-st 5. Nende normide tõttu ei saa TsMS § 238

lg 1 p 2 sisustada viisil, et vaidlusaluse asjaolu kohta ühe poole tõendi esitamise järgselt võib

kohus keelduda teise poole tõendit vastu võtmast. Jättes kostja ekspertiisitaotluse rahuldamata

rikkus maakohus mh TsMS § 7, mille kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled

kohtu ees võrdsed.

Maakohus leidis otsuses, et ehitustööde puuduste maksumust ei ole esitatud tõendite põhjal

võimalik kindlaks teha ning selle saab määrata diskretsiooniotsusega. Seega möönis

maakohus vaidlust lahendades ka ise, et asjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid puudustega

tööde ja nende maksumuse väljaselgitamiseks. Tervikuna käitus maakohus ekspertiisitaotluse

lahendamisel vastuoluliselt, mis võis mõjutada asja lahendamise tulemust.

11. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1, kuna lahendist ei nähtu

põhjendust, miks ei olnud võimalik puudustega tööde maksumust kindlaks teha või miks

oleks maksumuse kindlakstegemine olnud seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte

kuludega (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 13). Maakohus

põhjendas vaid, et ei saa hinnata tegelikku kahju, sest hageja ei ole vastavat kulu kandnud ja

on esitanud üksnes hinnapakkumised.

Esiteks ei selgu vaidlustatud otsusest, miks ei saa puuduste maksumust tuvastada hageja

esitatud hinnapakkumiste põhjal. Kui selleks on ka vaja täpsemalt tuua esile ja tuvastada

pooltevahelise töövõtulepingu tingimused, siis sellele saab maakohus juhtida eelmenetluses

TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 ette nähtud ülesandeid täites poolte tähelepanu, samuti

võimaldab TsMS § 392 lg 3 kohtul nõuda pooltelt selgitusi ja neid küsitleda.

6 (6)

Teiseks ei ole maakohus põhjendanud, miks ei saa puudusi ja nende maksumust tõendada

kostja taotletud ekspertiisiga (vt pikemalt eelmine p 11).

Kolmandaks ei ole kohtu selgitamiskohustuse täitmiseks käesoleval juhul piisav menetluse

kestel viitamine võimalusele määrata hageja nõutud hüvitise summa kaalutlusotsustusega.

Pigem peaks kohus pooltele selgitama, millised asjaolud neil tuleb täiendavalt esile tuua ja

tõendada selleks, et kahju sisu ja suuruse saaks tuvastada. Ehituslepingu täitmisel tekkinud

puudused ja nende kõrvaldamise maksumus on üldjuhul tuvastatavad ning seda takistavad

erandlikud asjaolud peavad pooled ise esile tooma.

12. Vastuhagi rahuldamata jätmisel tugines maakohus mh hageja väitele, et ta on kostjale

korduvalt sularaha maksnud. Selle kinnituseks esitas hageja viie isiku allkirjastatud kinnitused

ja taotles nende ülekuulamist tunnistajana. Kostja vaidles nii hageja väitele kui ka taotlustele

vastu. Maakohus neid isikuid tunnistajana üle ei kuulanud, kuna pidas isikute digitaalselt

allkirjastatud kinnitusi piisavateks tõenditeks.

Kirjalikud seletused ei ole samastatavad tunnistaja ütlustega, mille saamise korda reguleerib

TsMS 27. ptk. Maakohus oleks pidanud võimalike vastuolude kõrvaldamiseks kirjalikud

seletused tõenditena kõrvale jätta ja seletusi andnud isikud tunnistajatena üle kuulata, et välja

selgitada sularaha üleandmise asjaolud (vt Riigikohtu 24. novembri 1999 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-81-99, põhjenduste 5. lõik). Seda enam, et kostja on vaidlustanud nii kirjalikult

esitatud kinnitused kui ka sularaha üleandmise. Siinjuures ei oma tähtsust, et kostja vaidles

hageja taotlustele vastu. Samavõrra kui tunnistajate ülekuulamisele, esitas kostja vastuväiteid

ka kirjalike kinnituste toimikusse võtmisele. Maakohtu käitumisest menetluse juhtimisel ega

ka otsuse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, miks andsid kostja vastuväiteid tunnistajate

ülekuulamise taotlustele aluse jätta taotlus rahuldamata, aga samas oli võimalik vastu võtta

kirjalikud ütlused ja nendega asja lahendamisel arvestada.

Menetlusosaliseks mitteoleva isiku, kes võib teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, võib üle

kuulata tunnistajana (TsMS § 251 lg 1). Kuna sellise isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes

tunnistaja ütlustena, ei või kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga (vt Riigikohtu

5. detsembri 2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-01, põhjenduste 2. lõik). Maakohtul tuleb

asja uuel läbivaatamisel uuesti lahendada hageja tunnistajataotlused.

13. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel

maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab TsMS § 656 lg 1 p-de 1

ja 2 kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule saatmiseks. Kuna maakohus ei ole korrektselt viinud läbi eelmenetlust, siis on

otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu

12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik).

14. Ka seetõttu, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menet-

luse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis (ibid ja Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

muid väiteid, sh materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Poolte nõuded tuleb uuesti

lahendada algusest peale, sh need selgelt kvalifitseerida.

15. Eespool märgitud põhjustel ei lahenda ringkonnakohus apellatsioonkaebuses sisalduvaid

menetluslikke taotlusi seoses tõendite kogumisega. Nimetatud taotlused tuleb lahendada

maakohtul asja uuel läbivaatamisel.

16. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm