2-17-6888/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-6888

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6888

Tsiviilasi

Realia Investeeringud OÜ hagi Anne Luuri vastu

18 000 euro väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Realia Investeeringud OÜ (rk 12237776;

asukoht

Tartu

mnt

16,

Tallinn;

e-post

tarmo.zernant@mail.ee), lepinguline esindaja: A. P.

(XXX; e-post XXX)

kostja: Anne Luuri (ik 45705172762; elukoht

Õnne 29, Tartu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Realia Investeeringud OÜ hagi Anne Luuri vastu

18 000 euro väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Realia Investeeringud OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Anne Luuri (kostja)

vastu, paludes järgmist: hagiavaldus rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel ja

kostjalt hageja kasuks välja mõista 18 000 eurot; kui kohus asub seisukohale, et nõude

rahuldamine käsundita asjaajamise sätete alusel ei ole õiguslikult kohaldatav ja/või

lubatav, rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Hagiavalduse järgi ostis hageja

täitemenetluses toimunud enampakkumisel kostjale kuuluva kaasomandi osa Õnne 29

Tartus

asuvast

kinnitust

hinnaga

88 000

eurot.

Hageja

kanti

omanikuna

kinnistusraamatusse kohtutäituri 27.03.2017 avalduse alusel. Kinnistut jäid koormama

hüpoteegid Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks kokku summas 18 000 eurot. 25.04.2017

e-kirjas teatas Rävala Õigusbüroo OÜ hagejale, et tal on kostja vastu laenulepingust nr

50518-1 tulenev 07.11.2016 sissenõutavaks muutunud nõue. Kohustuse täitmise

tagamiseks on seatud kostja omandis olnud ja hageja poolt enampakkumisel omandatud

kinnisasjale hüpoteegid summas 18 000 eurot, mõlema hüpoteegi puhul on kinnistu

igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks. Hüpoteekide realiseerimise ärahoidmiseks täitis hageja 02.05.2017 kostja

rahalise kohustuse hüpoteegipidaja ees. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks.

03.05.2017 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata ning hagi käiguta

ja andis hagejale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selgitada, miks on

hagiavalduse resolutsioonis toodud välja ka nõude võimalik õiguslik alus, ning vajadusel

täpsustada nõude sõnastust; märkida laenulepinguga seotud asjaolud ja selge

võlaarvestus ning esitada ka vastavad tõendid.

16.05.2017 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles palus võtta hagi menetlusse

ning mõista kostjalt enda kasuks välja 18 000 eurot.

18.05.2017 määrusega jättis kohus hagi teist korda käiguta ja anda hagejale 20 päeva

määruse kättetoimetamisest järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: märkida laenulepinguga

seotud asjaolud ja selge võlaarvestus.

19.08.2017 esitas hageja menetlusdokumendi pealkirjaga „Täiendatud hagiavaldus“.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise

esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2

I lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust.

Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb

nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel

juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samamoodi läheb nõue ka

võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse

seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku

vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete

järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist

on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu

08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14). Kinnisasja omanikule läheb üle

materiaalõiguslik nõue kostja vastu. Seega ei piisa kinnistusraamatu seisu ja

enampakkumise kirjeldamisest, viidetest erinevatele seadustele ning hageja väitest, et ta

on maksnud kostja laenulepingust tuleneva võla, vaid selgelt tuleb välja tuua ka

laenulepinguga seotud asjaolud ning võlaarvestus. TsMS § 363 lg 1 p 2 näeb ette, et

hagiavalduses märgitakse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

18.05.2017 määruses leidis kohus, et hageja ei ole märkinud laenulepinguga seotud

asjaolusid ega võlaarvestust. Isegi kui hageja ei esita koos hagiavaldusega tõendeid,

tuleb tal siiski välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud. Hageja on ka 19.06.2017

menetlusdokumendis kirjeldanud üksnes kinnistusraamatu seisu ja enampakkumist,

viidanud erinevatele seadustele ning kostja laenulepingust tuleneva võla tasumisele.

Jätkuvalt ei ole hageja välja toonud laenulepinguga nr 50518-1 seotud asjaolusid ega

võlaarvestust, vaid on märkinud, et tal ei ole infot nõude kujunemise kohta ja nõude

kujunemise arvutuslik tehe ei ole tema jaoks ka oluline (p 1.10). Kohus on seisukohal, et

kuni välja ei ole toodud laenulepinguga seotud asjaolusid ja võlaarvestust, ei ole võimalik

nõude olemasolu ja põhjendatust hinnata.

VÕS § 168 lg 1 ning § 173 lg 2 alusel peab hüpoteegipidaja andma kinnisasja omanikule

üle nõuet ja kõrvalkohustust tõendavad dokumendid ja andma nõude esitamiseks

vajalikku teavet, samuti väljastama vajadusel dokumendi nõude ülemineku kohta (vt ka

Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve,

M. Käerdi, T. Puri. Tallinn 2014, lk 612-613). Hageja märkis nii 16.05.2017 kui 19.06.2017

avalduses, et hüpoteegipidaja ei ole laenulepingust tulenevat nõuet ja kõrvalkohustust

tõendavaid dokumente üle andnud ja dokumentide kohtule edastamine ei ole võimalik.

Seetõttu palub hageja kohtul “välja nõuda hüpoteegipidaja nõude aluseks olev ja nõude

ning kõrvalnõuete suurust tõendavate dokumentide sh laenulepingu nr 50518-1, sõlmitud

laenulepingu 50518-1 ülesütlemist tõendavate dokumentide ja nõude ning kõrvalnõuete

arvutuskäiku

kajastavate

dokumentide

väljamõistmist

hüpoteegipidajalt

Rävala

Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), kontaktaadress jurist@ravalaburoo.ee”. Antud

asjas on hageja esitanud hagi laenusaaja vastu raha väljamõistmiseks. Kui hagejal on

nõudeid hüpoteegipidaja vastu, tuleks hüpoteegipidaja vastu esitada eraldi nõuetekohane

hagiavaldus. Hageja avaldustest ei nähtu ka, et ta oleks hüpoteegipidajalt dokumente ja

teavet üldse nõudnud ja hüpoteegipidaja oleks nende esitamisest keeldunud. Kohus

märgib, et tõendite hagiavaldusele lisamata jätmine ei ole iseenesest alus hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Vaatamata tõendite esitamata jätmisele tuleb

hagiavalduses siiski välja tuua nõude aluseks olevad asjaolud.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja ka pärast hagi korduvat käiguta jätmist puudusi

kõrvaldanud. Hageja ei ole esitanud vajalikul määral hagi aluseks olevaid asjaolusid ning

esitatud asjaolude põhjal ei saa tema nõude põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Seega

tuleb jätta hagi menetlusse võtmata.

Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud

riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata taotletav summa ning

raha tagastamise koht (kontonumber ja kontoomaniku isiku/registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik