3-16-2566/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2566 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.N.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.07.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-2566

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. esitas 05.12.2016 Tallinna Vanglale pöördumise selgituste saamiseks mh selle kohta, kas kinnipeetaval on õigus viibida arsti vastuvõtul ilma valvurita. Tallinna Vangla selgitas 09.12.2016 vastuses nr 5-18/16/27278-2, et justiitsministri 05.09.2011 määrusest nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tulenevalt ei tohi kinnipeetavat jätta sihtpunktis järelevalveta või üle andmata teisele vanglateenistuse ametnikule (§ 36 lg 1 ja § 37). Vastuse kohaselt tuleb vanglal tagada meditsiinitöötaja vastuvõtul järelevalve kinnipeetava üle ja meditsiinitöötaja ohutus ning vastuvõtu toimumisel arsti kabinetis ei ole järelevalve tagamine võimalik teisiti kui valvuri samas kabinetis viibimisega.

2. A. N. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla õigusvastane tegevus, mis seisneb selles, et kaebaja ei saa vanglavälisesse haiglasse minnes suhelda arstiga ilma vanglaametnike juuresolekuta. Seetõttu ei ole tagatud arsti ja patsiendi suhte konfidentsiaalsus. Kaebaja kavatseb esitada hiljem hüvitamisnõude.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 30.01.2017 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus ning tuvastamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam kohustamiskaebuse esitamine, kuid kaebaja ei ole läbinud selle eelduseks olevat kohustuslikku vaidemenetlust. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna kaebajale õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

4. A. N. esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 20.02.2017 määrusega rahuldas. Ringkonnakohus selgitas, et kaebaja eesmärgist – saavutada olukord, kus valvur ei viibiks kaebaja ja arsti vestluse juures – saab järeldada preventiivse huvi olemasolu. Kohustamisnõude (keelamisnõude) esitamine ei pruugi olla tuvastamiskaebusest tulemuslikum, sest arsti külastamine võib aset leida ootamatult ning kinnipeetaval ei ole aega vaideja kohtumenetlust läbida. Asja sisulise läbivaatamise käigus tuleb välja selgitada, kas kaebaja õigused ja avalik huvi on piisavalt tasakaalus.

5. Tallinna Halduskohus võttis 28.03.2017 määrusega A. N.i kaebuse menetlusse. Halduskohus määras 30.05.2017 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 20.06.2017.

6. A. N. vabanes vanglast 15.06.2017. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. A. N. leiab kaebuses (tl 1), et kuivõrd iga kord, kui ta on vanglast väljas haiglas käinud, on vanglaametnikud kaebaja ja arsti juttu pealt kuulanud, ei ole tagatud arsti ja patsiendi suhte konfidentsiaalsus. A. N. esitas 02.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse (tl-d 51- 52), milles palub arvestada, et ka vanglas arstil käies kuulavad vanglaametnikud iga kord tema juttu pealt. Kaebaja leiab, et tema põgenemist saaks ära hoida sellega, et tal pannakse käed raudu või ta pannakse käeraudadega millegi külge kinni. Käeraudu on seni ka kasutatud. Kaebaja on vanglaväliselt viibinud arsti vastuvõtul 5. korrusel ja kõrgemalgi, kust põgenemine nt aknast alla hüppamise teel ei ole võimalik. Lisaks on kaebajal põlv haige, mistõttu ta ei saa joosta. Keegi ei garanteeri, et vanglaametnikud ei jaga kuuldud infot peale ametist lahkumist.

3-16-2566

3(4)

8. Tallinna Vangla peab 24.04.2017 vastuses (tl 46) ja 14.06.2017 vastuses kohtunõudele (tl-d 56-57) kaebust põhjendamatuks ja palub see jätta rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 1) Vangla tegevus oli õiguspärane. Vangistust kandev kinnipeetav allutatakse vangistusseaduses (VangS) sätestatud karistuse täideviimiseks ning kinnipeetava järelevalve ja vangla julgeoleku tagamiseks VangS-st tulenevatele piirangutele. Õigusaktidest tulenevalt lasub vanglal kohustus teostada süüdimõistetu üle järelevalvet ja kontrolli isiku vanglavälise saatmise, sh arsti vastuvõttude ajal. Õiguslik regulatsioon ei võimalda saadetavat järelevalveta jätta, mistõttu kaebaja arstil viibides seisis üks vanglaametnik kabineti ukse juures ja teine kaebaja läheduses. Arsti kabineti suurusest tingituna võis saatemeeskonna liikmetel olla võimalik kuulda kaebaja ja arsti vestlust, kuid teisiti poleks nõutava järelevalve tagamine olnud võimalik. Saatjate ruumist lahkumisel eiranuks nad kohustust olla saadetava kinnipeetava läheduses ning sel juhul puudunuks kinnipeetavaga ka visuaalne kontakt. Järelevalve kinnipeetava üle ja meditsiinitöötaja ohutus tuleb tagada mistahes meditsiinitöötaja vastuvõtul. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna töötajad on langenud mitmete füüsiliste ja verbaalsete rünnete ja ähvarduste ohvriks. Kaebaja on ise esitanud vanglale taotlusi, et tema arsti vastuvõttudel viibiksid vanglaametnikud, kes filmiks või protokolliks vastuvõttu (tl-d 58-59). 2) Kinnipeetavate vanglavälisel saatega liikumisel on kinnipeetava eraelu mõningane riive paratamatu. Privaatsuse riive ei ole intensiivne. Intensiivsust vähendab veelgi vanglaametnike tähtajatu ametisaladuse hoidmise kohustus. VangS §-st 132 tulenevalt ei tohi ametnik avaldada talle teenistusülesannete täitmisel teatavaks saanud asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Kaebaja ei väida, et kaebaja saatjateks olnud ametnikud oleksid seda kohustust rikkunud. KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja palus 12.12.2016 esitatud kaebuses tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus, mis seisneb selles, et käies arsti vastuvõtul vanglast väljas, viibivad kaebajaga samas ruumis vanglaametnikud. Kaebaja palus 02.06.2017 esitatud avalduses arvestada ka asjaoluga, et vanglas arstil käies viibivad vanglaametnikud samuti arsti vastuvõtu ajal kaebajaga samas ruumis.

10. Kohus leiab, et kaebaja 02.06.2017 avaldust tuleb käsitada kaebuse muutmise taotlusena, sest kaebaja soovib kaebusele lisada täiendava aluse. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel tuleb mh arvestada muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-60- 15).

11. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seejuures on tuvastamisnõuete esitamine piiratud ning seaduses on ette nähtud kindlad alused, millest tuleb lähtuda tuvastamisnõude kohtule esitamisel. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peaks kohtu poolt vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsmisel mingil viisil aitama. Eeltoodust nähtuvalt on seadusandja eesmärk suunatud tuvastamiskaebuste esitamise võimaluste kitsendamisele, kuna tuvastamiskaebusest saadav tegelik kasu on enamasti väga väike. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamise vastu ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

3-16-2566

4(4)

12. Halduskohus võttis 12.12.2016 esitatud kaebuse menetlusse, sest ringkonnakohus selgitas 20.02.2017 määruses nr 3-16-2566, et kaebaja eesmärgist kaebuse esitamisel saab järeldada preventiivse huvi olemasolu tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei toonud 02.06.2017 avalduses esile täiendavaid tuvastamiskaebuse esitamise põhjendusi. Ehkki kaebaja ei nimetanud praegusel juhul, mis on tema põhjendatud huvi täiendatud alusega tuvastamiskaebuse esitamiseks, saab halduskohtu hinnangul menetluse eelneva käigu põhjal mõistlikult järeldada, et kaebajal oli ka 02.06.2017 avalduse esitamisel preventiivne huvi.

13. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole tuvastamiskaebuse täiendamine uue alusega praegusel juhul lubatav. Põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamiskaebuse menetlemise ja rahuldamise üks eeldustest. Ehkki kaebeõigusele antakse üldjuhul hinnang kaebuse esitamise aja seisuga, tuleb preventiivsel eesmärgil esitatud kaebuse põhjendatud huvi kontrollimisel täiendavalt kindlaks teha, kas preventiivne huvi on alles ka kohtulahendi tegemise ajal (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14). Praegusel juhul on faktilised asjaolud kaebaja vanglast vabanemise tõttu muutunud, mistõttu ei mõjuta 02.06.2017 avalduses nimetatud toiming enam kaebaja õigusi. Täiendatud alusega tuvastamiskaebus ei aita kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsmisel ega ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Seega ei rahulda kohus kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks.

14. Kohus leiab, et ka 12.12.2016 esitatud kaebus tuleb ülaltooduga samal alusel jätta rahuldamata. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-15, p 10). Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2017 määrusest nr 3-16-2566 tulenevalt oli 12.12.2016 esitatud tuvastamiskaebusel preventiivne eesmärk.

15. Nagu eelnevalt selgitatud, tuleb preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuste menetlemisel erandlikult teostada preventiivse huvi esinemise osas järelkontrolli, veendumaks, et kaebuse esitamise ajal eksisteerinud preventiivne huvi on alles ka kohtulahendi tegemise ajal. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebaja vabanes vanglast 15.06.2017, seega on tema preventiivne huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ära langenud. Kui tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa enam kuidagi kaebaja õigusi puudutada, ei ole tuvastamiskaebuse rahuldamine preventiivse huvi eesmärgil põhjendatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14). Sel põhjusel ning arvestades asja läbivaatamise menetluslikku seisu, eelkõige asjaolu, et kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg oli määratud ning menetlusosalistele teatavaks tehtud, jätab kohus A. N.i kaebuse rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir