3-17-238/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-238

Haldusasi

J.P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada

talle vanglast lühiajalisel eemalviibimisel vanglas

jagatav lõunasöök

Menetlusosalised

Kaebaja – J.P.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (HKMS §

155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on J.P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada

talle vanglast lühiajalisel eemalviibimisel (näiteks kohtutoimingute tõttu) vanglas jagatav

lõunasöök. Kaebuse kohaselt saab kaebaja täisväärtusliku lõunasöögi asemel mitu korda

nädalas kuivtoitu, kuivõrd viibib vanglast eemal. Kaebaja kardab, et kuivtoit võib pikas

perspektiivis halvasti mõjuda tema tervisele, seda enam, et ta peab kriminaalmenetluse

toimingute tõttu pikalt kohtus käima.

2. Kohus märkis 06.03.2017 määruses, et kaebuse eesmärgiks on saada vanglast lühiajalisel

eemalviibimisel lõunasööki. Kohtu hinnangul aitas seda eesmärki saavutada kohustamisnõue.

3. Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kohtul tuleb sarnaselt

ettevalmistava menetlusega kontrollida, kas kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud. Kui

eelmenetluses ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud

asjaolud, sh kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus jätta kaebuse

määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Seega ei tähenda kaebuse menetlusse

võtmine tingimata, et asja menetlus lõpeb sisulise otsusega.

4. Kohus leiab, et asjas esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolud, mistõttu tuleb

kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohtu menetluses on kohustamisnõue vanglas pakutava lõunasöögi väljastamiseks vanglast

lühiajalisel eemalviibimisel. Kohustamisnõude rahuldamine eeldab muu hulgas, et avaliku

võimu kandjal on õigusaktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus haldusakt anda või

3-17-238

2(3)

toiming sooritada ja kaebajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, avaliku võimu kandja ei

ole vaatamata kaebaja taotlusele toimingut sooritanud; ning ei esine muid põhjendatud

vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud (vt Riigikohtu

lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-5-09). Teisisõnu tähendab eelnev

seda, et kohustamisnõude rahuldamiseks peab olema rikutud isiku õigusi ning isikul on õigus

nõuda haldusorganilt teatud viisil käitumist. Selleks, et isiku õigusi rikutaks, peab vastav

õigus tulenema õigusaktist või muust õigusallikast. Mitte ükski õigusakt ei sätesta õigust

saada vanglast eemalviibimisel vanglas pakutavat toitu. Õigupoolest välistab Tallinna Vangla

direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ võimaluse

anda vahistatule vangla toitu, kui vanglast viibitakse lühiajaliselt eemal, st kui toitu ei võeta

vastu isiklikult. Nõnda ei saa vanglas pakutava lõunasöögi andmata jätmine vanglast

eemalviibimisel ka kaebaja õigusi rikkuda.

4.1.

Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 kohaselt kohaldatakse

eelvangistuse kandmisele muu hulgas sama seaduse 2. peatüki sätteid, arvestades

eelvangistusele kehtestatud erisusi. VangS § 47 lg-s 1 (2. peatükis) sätestatakse, et

kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja

silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema

korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

VangS § 105 lg 21 p 14 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava või vahistatu

muud reguleerimist vajavad asjaolud. Toitlustamist vanglas reguleerib täpsemalt Tallinna

Vangla kodukord. Kodukorra p 9.2. kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid üldjuhul kambris.

Kinnipeetav hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Toit väljastatakse igale

kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse ning vastavalt ettenähtud

normidele. Toidu võtmine edasiandmiseks teisele kinnipeetavale on keelatud. Kinnipeetav

peab oma toidunõud ise pesema. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu

väljastamine ebahügieenilise toidunõuga.

Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik anda kaebajale Tallinna Vanglas lõunasöögina pakutavat

toitu, kui ta viibib kohtus, kuna vanglast eemalviibimisel ei saa ta võtta toitu vastu isiklikult.

Samal põhjusel ei saa talle jätta vangla lõunasööki kambrisse. Niisamuti ei saa toitu vastu

võtta samas kambris viibivad teised vahistatud, kuivõrd kodukord keelab selgesõnaliselt

teisele kinnipeetavale toidu võtmise edasiandmiseks. Toidu isiklik vastuvõtmine tagab, et

kinnipeetav saab kätte vajaliku toidukoguse. Kui toidu võtab vastu keegi teine, ei saa kindel

olla, et lõunasöök samal kujul ka tegeliku adressaadini jõuab. Seda eesmärki ei ole põhjust

pidada õigusvastaseks. Seega ei riku isiku õigusi olukord, kus talle ei väljastata vanglast

lühiajalisel eemalviibimisel vanglas jagatavat lõunasööki.

4.2.

Kaebuse materjalidest ei nähtu, et vahistatule kuivtoidupaki andmine vanglast

eemalviibimisel oleks vastuolus seaduse nõuetega.

Nagu eelnevalt viidatud, toimub vahistatu toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste

toitumistavadega, pidades silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavate

toitlustamist reguleerib täpsemalt Tallinna Vangla kodukord. Tallinna Vangla kodukorra p-s

9.8 sätestatakse, et kinnipeetava ajutisel lahkumisel vanglas väljastatakse talle vajadusel

kuivtoidupakk. Kodukorra p-s 9.1 sätestatakse, et kinnipeetavate toitlustamine toimub

sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” (määrus nr

150) alusel. Määruse nr 150 § 1 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm

katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse

ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse.

Toidunormi

määramisel

arvestatakse

kinnipeetava

ööpäevast

toiduenergiavajadust,

terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma

3-17-238

3(3)

religiooni toitumistavasid. Määruse nr 150 §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane

toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded toidunormile ning toidu energia, vitamiinide,

mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele ja toidu väljastamise sagedusele. Viidatud määruse

§ 3 lg-st 6 tuleneb, et toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas,

vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.

Vaidlust ei ole, et ka vanglast eemalviibimisel tagatakse kaebaja toitlustamine kolmel korral

päevas. Kuivtoidupakis sisalduvate toiduainetega tagatakse piisav energia. Tallinna Vangla

28.03.2017 vastuse kohaselt sisaldab kuivtoidupakk kahte muna, 165 grammi sepikut (viis

viilu), kahte väikest sulatatud juustu kokku 40 grammi, ühte õuna (umbes 130 g).

Kuivtoidupakk võib erineda sõltuvalt arsti ettekirjutusest (laktoosi- või gluteenitalumatus).

Kaebajale väljastatav kuivtoidupakk sisaldab kokku 695 kalorit, 27 g valku, 92,6 g

süsivesikuid ja 24,3 grammi rasva.

Vastustaja 28.03.2017 vastuse kohaselt kuulub kaebaja toidugruppi R3, mis tähendab, et tema

päevane toiduenergiavajadus on 2300–2700 kcal. Kaebajale on näidustatud sealihata toit.

Vastustaja on toonud välja kaebaja menüü nädalatel, mil ta viibis kohtuistungitel. Sealt

nähtub, et kuigi kohtuistungi toimumise päevadel jääb toiduenergiavajadus mõnevõrra

normist väiksemast (58 kalorit), katab puudujäägi teistel päevadel saadav toit. Kahe nädala

toiduenergiavajaduse arvestus on kooskõlas määruse nr 150 § 3 lg-ga 1. Seega saab

kuivtoidupakis sisalduvatest toiduainetest piisavalt energiat. Kohus möönab, et kuivtoidupaki

sisu võib olla kaebaja jaoks üksluine, kuid see ei ole vastuolus elanikkonna üldiste

toitumistavadega. Vanglas on paratamatu, et isik ei saa ise menüüd valida. Tuleb ka arvestada,

et kaebaja saab päevadel, mil ta viibib kohtuistungil, hommikul ja õhtul sooja hommiku- ja

õhtusööki.

5. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud

ning see ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik