Legislator Case Law & Legislation
2-16-14019/18 AI generated

2-16-14019/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-16-14019/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Tong Shin OÜ-lt OÜ ProInkasso kasuks põhivõlgnevus summas 4384,80 eurot, viivis seisuga 16.09.2016. a summas 3651,91 eurot, viivis alates 17.09.2016. a

Legislator headnote

AI generated

2-16-14019/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a summas 3651,91 eurot, viivis alates 17.09.2016. a

Keywords

AI generated
renovation costs construction costs housing costs cost-covering rent assessment of costs development costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-16-14019

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-14019

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi Tong Shin OÜ (end OÜ Seremaro)

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8809,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ ProInkasso (registrikood 11078689)

Hageja seaduslik esindaja: Andrus Umbleja (e-post

andrus@proinkasso.ee)

Kostja: Tong Shin OÜ (end OÜ Seremaro) (registrikood

11440794; asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

7. juuni 2017. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Tong Shin OÜ-lt OÜ ProInkasso kasuks põhivõlgnevus summas 4384,80

eurot, viivis seisuga 16.09.2016. a summas 3651,91 eurot, viivis alates 17.09.2016. a

summas 732,89 eurot ning võlgnevuse sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 8809,60 eurot.

3. Jätta menetluskulud Tong Shin OÜ kanda.

4. Määrata OÜ ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista Tong Shin

OÜ-lt OÜ ProInkasso kasuks välja menetluskulu 500 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ ProInkasso (hageja) esitas 16.09.2016. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

Tong Shin OÜ-lt (end OÜ Seremaro, kostja) välja mõista põhivõlgnevuse summas 4384,80

eurot, viivitusintressi summas 3651,91 eurot kuni 16.09.2016. a, alates 17.09.2016. a jooksva

viivise määras 0,1% päevas arvestatuna tasumata põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte rohkem kui 732,89 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Waratak (rk 10438631, esialgne võlausaldaja) kostjaga 23.

märtsil 2008 mitteeluruumi üürilepingu. Üürilepinguga anti kostja kasutusse Tartus Tulbi

XXX esimesel korrusel asuv mitteeluruum üldpinnaga 174m2. Üürilepingu kehtivuse ajal

hilines kostja korduvalt üüriarvete tasumisega ning andis katteta lubadusi üürivõla

tasumiseks. 18. juuniks 2014 oli kostja võlgnevuse suuruseks esialgse võlausaldaja ees

4384,80 eurot. Võlgnevust tunnistas kostja 18.06.2014 käsikirjaliselt antud võlatunnistuses.

Võlatunnistuses lubas kostja tasuda võlgnevuse juulikuu 2014 jooksul. 30. juunil 2014 teatas

esialgne võlausaldaja kostjale, et ütleb üürilepingu üles 1. augustil 2014 seoses üüri tasumise

kohustuse rikkumisega.

Peale korduvaid meeldetuletusi ning kostja poolt antud lubadusi loovutas esialgne

võlausaldaja 4. detsembril 2015 üürilepingu alusel tasumata arvetest tuleneva nõude summas

4384,80 eurot koos õigusega nõuda viiviseid ja muid kõrvalnõudeid hagejale. Esialgse

võlausaldaja poolt loovutati hagejale 1. aprillil 2014 esitatud arvest nr 17-14 tulenev nõue

summas 1879,20 eurot, 1. juunil 2014 esitatud arvest nr 35-14 tulenev nõue summas 1879,20

eurot ja 1. juulil 2014 esitatud arvest nr 38-14 tulenev nõue summas 626,40 eurot.

Hageja on saatnud kostjale võlateatise tähitud kirjaga kostja registriaadressile. Tähitud kirja

kostja vastu ei võtnud ning see tagastati hagejale. Hageja on saatnud võlateatise kostjale ka e-

postiga, kuid kostja ei ole kohustusi täitma asunud. Hageja nõuab kohustuste täitmist ning

viivise väljamõistmist. Viivise määraks on kostja ja esialgne võlausaldaja vastavalt

üürilepingu punktile 3.7 kokku leppinud 0,1% arvestatuna viivitatud summalt päevas.

Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees 8076,71 eurot, millest

4384,80

eurot

on

põhivõlgnevus,

3651,91

eurot

viivitusintress

ning

eurot

sissenõudmiskulud.

2. Kostja esitas 30.11.2016. a vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse

kohaselt on hageja jätnud vastamata kostja 5.02.2016. a esitatud järelepärimisele hageja

nõude kohta. Kostja pidas kõiki esitatud nõudesummasid ülemäära suureks ja

põhjendamatuks. Kostja ei ole esitatud haginõudega nõus, kuna esialgse võlausaldajaga oli

kostjal sõlmitud antud põhiosa summale kokkulepe, mille kohaselt pidi esialgne kreeditor

tegema tasaarvelduse ehituse osas, mille kostja lasi teha omal kulul ning mis rendilepingu

lõppedes jäi esialgsele võlausaldajale, tõstes oluliselt tema pinna väärtust. Nõude loovutamine

tuli kostjale üllatusena. Kostja ootas jätkuvalt esialgse võlausaldaja poolt vastavalt

kokkuleppele ehituse hinnata laskmist, leppimaks lõplikult kokku kas või kui palju kostja

esialgsele võlausaldajale tasuma pidi.

3. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja on hagiavalduses nõude kujunemist

selgitanud. Kostja väited parenduste kohta on paljasõnalised ning tõendamata.

4. 26.04.2017. a toimus asjas eelistung ning 7.06.2017. a põhiistung, millele kostja ei

ilmunud. Pärast hagile vastamist kostja esindaja S.K. teatas 17.03.2017. a, et ei ole enam

kostja seaduslik esindaja ning osaühingul on uus juhatuse liige R.P.. S.K. kinnitas, et on kõik

dokumendid uuele juhatuse liikmele üle andnud. Kohtukutse kättesaamist 26.04.2016. a

istungile R.P. ei kinnitanud. R.P. teatas 27.04.2017. a, et tema volitused lõppesid jaanuaris

2017. a. Äriregistrist juhatuse liikme volituste lõppemine ei nähtunud. Kohtukutse 7.06.2017.

a istungile on kostjale kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel

lahendada asi sisuliselt kostja osavõtuta.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Vaidlus puudub selles, et kostja ja OÜ Waratak sõlmisid 23. märtsil 2008. a mitteeluruumi

üürilepingu (tl 5-9). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üks isik üürilepinguga

andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu. OÜ

Waratak on esitanud kostjale ruumi kasutamise eest jaanuarist juulini 2014 arved (tl 14-16)

kogusummas 4384,80 eurot. 18.06.2014. a antud võlakirjaga (tl 11) kostja tunnistas

võlgnevust jaanuarist juulini 2014. a kogusummas 4384,80 eurot, lubades tasuda sellest 50%

hiljemalt 30. juuliks 2014. a. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole võlgnevust tasunud.

Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 I lause kohaselt oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda üle teisele isikule. Nõude loovutamisega asub VÕS § 164 lg 2 järgi uus

võlausaldaja senise asemele. Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest (tl 12) nähtuvalt

loovutas OÜ Waratak 4.12.2015. a üürilepingu alusel tekkinud nõude kostja vastu

põhisummas 4384,80 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 I lause

kohaselt nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p-i 3.7. kohaselt oli kokku lepitud viivisemäär

0,1% päevas.

Hageja palub välja mõista viivise hagi esitamise seisuga (16.09.2016. a) summas 3651,91

eurot. Arve nr 17-14 summas 1879,20 eurot maksetähtajaga 28.04.2014. a tasumisega

viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 29.04.2014. a kuni 16.09.2016. a

summas 1638,66 eurot; arve nr 35-14 summas 1879,20 eurot maksetähtajaga 28.06.2014. a

tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 29.06.2014. a kuni

16.09.2016. a summas 1524,03 eurot; arve nr 38-14 summas 626,4 eurot maksetähtajaga

28.07.2014. a tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates

29.07.2014. a kuni 16.09.2016. a summas 489,22 eurot (viivisearvestus on tehtud

viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega oli hagi esitamise seisuga

16.09.2016. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 3651,91 eurot.

Alates 17.09.2016. a palub hageja välja mõsta jooksva viivise 0,1% päevas arvestatuna

tasumata põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 732,89 eurot. Alates

17.09.2016. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.06.2017. a on täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivis summas 1214,59 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Arvestades hageja nõuet, kuulub pärast 17.09.2016. a

sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 732,89 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kostja vastuväidete osas kohus märgib, et hageja viivisearvestus on seaduslik ning

põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras ning viivise suurust 0,1%

päevas on peetud kehtivaks ka tüüptingimusena. Õigus nõuda majandus- või kutsetegevuses

tegutsevalt isikult kindlaksmääratud summas võla sissenõudmiskulude hüvitamist tuleneb

seadusest. Seega kostja üldsõnaline vastuväide nõude ülemäärasuse kohta ei ole põhjendatud.

Vastuväite osas seoses parendustega kohus nõustub hagejaga, et vastuväide on paljasõnaline

ning tõendamata.

Menetluskulud

6. Arvestades hagi rahuldamist jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

7. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik