3-16-861/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-861

Haldusasi

Draka Keila Cables AS kaebus Tehnilise Järelevalve

Ameti 22.01.2016 teate nr 17-1/15-0549-032 p-de 3.1 ja

3.2 ning 04.04.2016 vaideotsuse nr 1-10/16-037

tühistamiseks

ja

Tehnilise

Järelevalve

Ameti

kohustamiseks viia läbi järelevalvemenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Draka Keila Cables AS, volitatud esindaja

v.adv Imbi Jürgen

Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud

esindajad

Mariann

Loide,

Margit

Tammistu,

Valmond Mikli, Meelis Kärt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Draka Keila Cables AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14.06.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Draka Keila Cables AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 30.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-861 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2017.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

3-16-861

2(9)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) alustas Draka Keila Cables AS 21.04.2014 avalduse

alusel 30.04.2014 järelevalvemenetlused, mille raames kontrolliti Fabryka Kabli ELPAR,

TELE-FONIKA Kabel S.A., AB „Lietkabelis“ ja Prakab Pražska Kabelovna poolt toodetavate

(N)YM, KH05VV-U ja YM-o tüüpi paigalduskaablite nõuetele vastavust. TJA lõpetas

04.11.2014 menetluse, leides, et kontrollitud paigalduskaablid vastavad nõuetele.

2. Draka Keila Cables AS teavitas 19.02.2015 TJA-d, et paigalduskaabli Elpar (N)YM-J

3×2,5 mm2 turustamine on Leedus ära keelatud. TJA tegi 27.02.2015 asjakohase järelepärimise

Leedu turujärelevalveasutusele ning 02.03.2015 ja 04.03.2015 saadud vastuste ja ohtlike

toodete RAPEX-süsteemi andmete kohaselt on paigalduskaabli Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2

partii nr 32029 turustamine Leedus keelatud. Nende andmete alusel alustas TJA 04.03.2015

järelevalvemenetluse

Elpar

(N)YM-J

3×2,5 mm2

paigalduskaabli

nõuetekohasuse

kontrollimiseks.

3. Tehnilise Järelevalve Amet teavitas Draka Keila Cables AS-i 22.01.2016 teatega nr 17-

1/15-0549-032 paigalduskaabli Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2 ohutuse kontrollimiseks algatatud

järelevalvemenetluse lõpetamisest (p-d 3.1 ja 3.2). Lisaks märkis TJA, et alustab menetlust

selgitamaks, kas installatsioonitarvikute (sh paigalduskaablite) puhul on kasutusjuhendite

olemasolu müügikohas vajalik ja mõistlik või piisab nende kättesaadavusest elektrooniliselt (p

3.3). TJA märkis teates menetluse lõpetamise kohta järgmist.

TJA tellis teavitatud asutuselt (Electrotechnical Testing Institute) Elpar (N)YM-J 3×2,5 mm2

paigalduskaabli katsetused, et kontrollida kaabli vastavust Euroopa standardites ja

tootjastandardis sätestatud väärtustele ja seeläbi hinnata kaabli vastavust madalpingeseadmete

direktiivis 2014/35/EL (edaspidi LVD) sätestatud ohutuseesmärkidele. Katsetuste käigus

kontrolliti kaabli elektrilisi, mehaanilisi ja konstruktsioonilisi omadusi. Katsete tulemusel

selgus, et kaabel vastab standardite EN 50395 ja EN 60811 nõuetele ning tootjastandardile NF-

EP-01:2005. TJA-le teadaolevalt ei ole paigalduskaabli Elpar tõttu tekkinud ühtegi

ohuolukorda. TJA-l puudub alus pidada kaablit ohtlikuks üksnes põhjusel, et seda on võimalik

ohutumaks muuta või mõni sama liiki toode on ohutum. Kaabli tootja on lasknud täiendavalt

lisaks enda tehtud katsetustele teha katsetused kolmandal osapoolel (ITI EMAG), kelle

koostatud hindamisaruanne on lisatud tehnilisele dokumentatsioonile. Nii tootja kui kolmanda

osapoole tehtud katsetused tõendavad, et paigalduskaabli elektrilised ja mehaanilised omadused

vastavad aluseks võetud standarditele. Toote konstruktsioonilised näitajad vastavad

tootjastandardile. Täiendava hinnangu küsimine teavitatud asutuselt pole praegusel juhul

otstarbekas.

LVD-s nimetatud standardite järgimisel kehtib eeldus, et sellisele lahendusele vastav toode

vastab LVD-st tulenevatele nõuetele, kuid standardite järgimine ei ole tootjale kohustuslik. Kui

tootja ei ole järginud harmoneeritud standardeid, nende puudumisel rahvusvaheliste

standardiorganisatioonide standardeid või ka nende puudumisel rahvuslikke standardeid, peab

ta toote vastavust LVD nõuetele tõendama toote tehnilises dokumentatsioonis. Elpar

kaablitüübi jaoks puudub kehtiv harmoneeritud ehitusviisi standard, mistõttu ei ole see

tootegrupp täielikult harmoneeritud. Toote nõuetekohasust võib tõendada osaliselt

harmoneeritud standardite kaudu ja osaliselt muid tehnilisi spetsifikatsioone kasutades (LVD

lisa III p 2 (d) ja art 2 p 8). Seejuures ei pea viimased olema standardid, vaid kasutada võib ka

tootjastandardeid. Sellist lahendust on kasutanud kõik Eesti turul tegutsevate kõnealust tüüpi

3-16-861

3(9)

paigalduskaablite tootjad. Elpar (N)YM–J(O) kaablite puhul on viidatud harmoneeritud

standardile EN 50525-1:2011 ja tootjastandardile NF-EP-01:2005, Draka XPJ tüüpi kaablite

puhul aga harmoneeritud standardile EN 50525-1:2011 ja konstruktsiooni osas rahvuslikule

standardile EVS-720:2011.

TJA hinnangul vastab paigalduskaabel Elpar LVD-s sätestatud ohutuseesmärkidele ja selle võib

Eestis turule lasta.

4. Draka Keila Cables AS esitas TJA 22.01.2016 teate peale vaide, mille TJA jättis

04.04.2016 vaideotsusega nr 1-10/16-037 rahuldamata.

5. Draka Keila Cables AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 22.01.2016 teate

tühistamiseks

paigalduskaabli

Elpar

(N)YM-J

3×2,5

mm2

direktiivi

2014/35/EL

ohutuseesmärkidele vastavuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise osas

(p-d 3.1 ja 3.2), 04.04.2016 vaideotsuse tühistamiseks ning TJA kohustamiseks viia läbi

järelevalvemenetlus.

1)

Vaidlustatud teade rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on õigus nõuda, et

järelevalvemenetlus oleks kaalutlusvigadeta. Kui TJA õigusvastase järelevalve tulemusena

lubatakse Eesti turule nõuetele mittevastav ja ohtlik, kuid puuduste tõttu odavam kaabel,

võimaldatakse sellega osutada ebaausat konkurentsi nõuetele vastava toodangu pakkuja

(kaebaja) suhtes.

2)

Vaidlusalune kaabel ei vasta ehitusviisi ja konstruktsiooniliste mõõtmete poolest LVD

ohutuseesmärkidele. TJA hindas üksnes toote vastavust tootja enda koostatud tehnilisele

dokumentatsioonile, mitte vastavust asjakohastele harmoneeritud, rahvusvahelistele ja

rahvuslikele standarditele ning LVD-st tulenevatele ohutuseesmärkidele. Toote vastavus

tootjastandardile ei tõenda toote ohutust. Tootja vastavusdeklaratsioonist ei nähtu, milliseid

lahendusi on kasutatud, et saavutada standardiga samaväärne ohutustase. Hinnata tuleb ka toote

vastavust Eesti õigusaktide nõuetele.

3)

Ebaõige on TJA seisukoht, et vaidlusaluse kaablitüübi jaoks puudub kehtiv

harmoneeritud ehitusviisi standard, mistõttu ei ole see tootegrupp täielikult harmoneeritud.

Vaatamata sellele, et HD 21.4 S2 ei kasutata harmoneerimisdokumendina, olid selle standardi

nõuded (konstruktsiooninõuded) endiselt koos kehtiva IEC standardiga aluseks vastavate

kaablite LVD-le vastavuse hindamisel ja neid tuleks arvestada ka Elpar kaabli ohutuse

hindamisel.

4)

Ohutuse tuvastamisel tuleb vaadelda ka konstruktsioonilisi näitajaid (isolatsiooni ja

väliskesta ehk mantli paksus). Konstruktsioonilised mõõtmed on olulised, kuna neist sõltub

konkreetse toote piisava turvalisuse varu kogu toote eluea jooksul. Vastustaja ei ole selgitanud,

kuidas standardist oluliselt õhema välise mantliga kaabel saab olla vastavuses

ohutuseesmärkidega. Tõendamaks, et tootja ei ole Elpar kaabli puhul kasutanud mingisuguseid

konstruktsioonilisi erilahendusi, palus kaebaja Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja

metroloogia katselaboris teha katse (katseprotokoll nr 720), mille tulemusel jõuti järeldusele, et

võrreldud kaablid olid konstruktsioonilt sarnased ja koosnesid sarnastest kihtidest, täiendavaid

vahekihte või isolatsioonikihte ühelgi juhtmetüübil ei tuvastatud. See tähendab, et võrreldes

teiste kaablitega, mille tootjad on deklareerinud vastavust standardile nii materjalide kui ka

konstruktsiooni osas, ei ole Elpar kaabli puhul tuvastatavad mingisugused konstruktsioonilised

iseärasused, mis võiksid kompenseerida standardist õhema isolatsioonikihi ja väliskesta

kasutamist.

5)

Kuna Elpar kaabli tootmisspetsifikatsioonis näidatud kaabli väliskesta ja isolatsiooni

paksus erinevad rahvusvahelistes ja mitmetes rahvuslikes standardites näidatud suurustest, võib

põhjendatult eeldada, et Elpar kaabli puhul ei vasta kaabli konstruktsioonilised näitajad heale

3-16-861

4(9)

inseneritavale. Kaebajal on alust arvata, et vastustaja tellitud katsetustel ei hinnatud kaabli

vastavust LVD ohutuseesmärkidele. Elpar kaablite vastavus ohutuseesmärkidele on

tõendamata.

6. Tehnilise Järelevalve Amet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud teade ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kaebajal puudub õigus nõuda, et vastustaja piiraks paigalduskaabli müüki. Vastustaja on viinud

läbi nõuetekohase järelevalvemenetluse ega ole teinud kaalutlusvigu.

2) Järelevalvemenetluse käigus ei tuvastatud, et Eestis oleks müügil Leedus ära keelatud

paigalduskaabli partiid. Vastustaja nõudis paigalduskaabli tootjalt välja kaabli tehnilise

dokumentatsiooni ja küsis selle kohta täiendavaid selgitusi ja kirjeldusi. Lisaks esitati

vastustajale paigalduskaabli tootja teostatud katsetuse ja tootja poolt kaasatud teavitatud asutuse

ITI EMAG teostatud täiendavate katsetuste tulemused. Katsetuste käigus ei tuvastatud

kõrvalekaldeid standardites ja tootjastandardis sätestatud väärtustest. Kaebaja ei ole esitanud

ühtegi veenvat tõendit paigalduskaabli mittevastavuse kohta.

3) Elpar paigalduskaabel vastab LVD nõuetele. Standardid ei sätesta ohutuseesmärke ega

ohutusnõudeid, vaid neist tuleneb viis/lahendus, kuidas saavutada direktiiviga sätestatud

ohutuseesmärkide täidetus. Ka harmoneeritud standardite olemasolul on tootjal võimalik

kasutada enda tehnilisi spetsifikatsioone (tootjastandardeid) ja tõendada toote ohutust nende

kaudu. Vaidlusaluse kaabli puhul on tootja lähtunud osaliselt harmoneeritud standardist (EN

50525-1:2011) ja osaliselt tootja enda standardist (NF-EP-01:2005). Vastustaja kontrollis

paigalduskaabli tehnilist dokumentatsiooni ning täiendavate meetmete kirjeldust ja veendus, et

tootjastandardi järgi toodetud paigalduskaabli puhul on tagatud direktiivi ohutuseesmärkide

täitmine.

4) Paigalduskaabli kui elektriseadme puhul on ohud kas elektrilised või mehaanilised.

Konstruktsioonilised omadused (nt isolatsioonikihi paksus) iseenesest ohtu põhjustada ei saa.

Kui erinevate paigalduskaablite elektriliste ja mehaaniliste katsetuste käigus on saavutatud

nõutavad tulemused või katse on muul moel edukalt läbitud (nt läbilööki ei toimunud,

isolatsioonis pragusid ei tekkinud vms), on direktiivi ohutuseesmärgid täidetud, olenemata

kaabli konstruktsioonilistest suurustest. Paigalduskaablite erinev isolatsioon omab tähendust

vaid paigalduskaablite käitlemise ja paigaldamise temperatuuridel. Vastavad erisused on

esitatud ka kasutusjuhistes ja neid peavad kaablite paigaldajad järgima. Isolatsiooni ja väliskesta

paksus peab olema piisav, et tagada kaabli kui terviktoote vastavus LVD-s sätestatud

ohutuseesmärkidele. Katsetustulemustest nähtub, et Elpar (N)YM 3×2,5 mm2 väliskesta paksus

ei põhjusta mehaanilisi ohte ning kaabel vastab direktiivis sätestatud ohutuseesmärkidele. Kuigi

Eestis müüakse paksema isolatsiooni ja mantliga paigalduskaableid, ei saa see olla aluseks, et

pidada vaidlusalust paigalduskaablit ohtlikuks. Järelevalvemenetluse käigus ei leidnud kinnitust

kaebaja väide, et kõnealune kaabel oleks ohtlik või põhjustaks elektrilöögi- või tuleohtu.

5) Kaabli tootja on kinnitanud, et tema toode vastab direktiivile 2006/95/EC ja deklaratsioonis

viidatud Poola siseriiklikule õigusaktile. Tootja on valinud direktiivis ja Poola siseriiklikus

õigusaktis sätestatud nõuete täitmiseks standardites EN 50525-1:1011, PN-HD 21.4 S2:2004

ning tootjastandardis NF-EP-01:2005 sätestatud lahenduse, et saavutada direktiivi järgi nõutav

tulemus. Kaebaja järeldus, et vaidlusalune kaabel on ohtlik isolatsioonikihi ja mantli paksuse

erinevuse tõttu eri taseme standardites sätestatud väärtustest, on väär. LVD ei sätesta nõudeid

mingitele konkreetsetele suurustele. Tootja võib kasutada isolatsioonikihi ja välise mantli

paksuste osas suurusi, mille näeb ette tootjastandard või muu tootjaspetsifikatsioon, kui selline

lahendus tagab direktiivi ohutusnõuete täitmise.

3-16-861

5(9)

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.12.2016 otsusega Draka Keila Cables AS kaebuse

rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1)

Kaebajal on kaebeõigus TJA 22.01.2016 teate vaidlustamiseks. Lisaks ohutusele on TJA

poolt tehtava järelevalve eesmärk turul pakutavate toodete nõuetele vastavuse tagamine ning

seeläbi tootjate ja turustajate kaitse ebaausa konkurentsi eest. Nõuetele mittevastava kaabli

turule lubamise korral riivataks ebaproportsionaalselt teiste samade toodete pakkujate

ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Kuna kaebaja tegeleb samuti kaablite tootmisega, kuuludes

samasse gruppi ka vaidlusaluse kaabli tootjaga, ning on enda väitel üks suurematest

kaablitootjatest Balti riikides, saab teda pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus sellele, et

vastustaja toimetaks järelevalvemenetlust õiguspäraselt ja selgitaks välja, kas esinevad kaebaja

õigusi väidetavalt rikkuvad asjaolud.

2)

Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 91 „Elektriseadmele esitatavad

ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise

ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ (määrus nr 91) on Eesti õigusesse üle võetud

LVD. Nii toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 6 kui ka määruse nr 91 § 6 lg-te 1–3

kohaselt eeldatakse seadme nõuetele vastavust, kui see vastab harmoneeritud standardites

sätestatud

asjakohastele

nõuetele,

nende

puudumisel

rahvusvaheliste

standardiorganisatsioonide standardites sätestatud ohutusnõuetele ning viimaste puudumisel

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi rahvuslikus standardis sätestatud ohutusnõuetele, kus

see on valmistatud, tingimusel, et on tagatud Eestis nõutav ohutustase ja TNVS §-des 2, 4 ja 5

sätestatud nõuete täitmine (LVD artiklid 12–14).

3)

Tootja ei pea harmoneeritud standardite, rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide

standardite või rahvuslike standardite järgimisel täiendavalt tõendama toote vastavust LVD

ohutuseesmärkidele, kuna standardite järgimise korral toote ohutust eeldatakse. LVD-st ja

TNVS-st ning määrusest nr 91 tuleneb, et standarditest mittelähtumisel tuleb

ohutuseesmärkidele vastavust tõendada toote tehnilises dokumentatsioonis.

4)

Tootja tõendab toote nõuetele vastavust nõuetekohase vastavushindamisega, mille käigus

hinnatakse, kas elektriseadmega seotud ohutuseesmärgid on täidetud. Kaabli kohta koostatud

vastavusdeklaratsioonis on tootja kinnitanud, et toode vastab varasema LVD nõuetele ning selle

hindamisel on kasutatud standardeid EN 50525-1:2011 (harmoneeritud standard), PN-HD 21.4

S2:2004 (siseriiklik standard) ja NF-EP-01:2005 (tootjastandard). Vaidlusaluse kaabli

isolatsiooni ja ümbrise paksuse võrdlus rahvusvahelises standardis IEC 60227-4 sätestatud

mõõtmetega ei ole asjakohane, kuna selles osas on kaabli tootja lähtunud tootjastandardist.

Tootja on toote tehnilises dokumentatsioonis näidanud ära LVD ohutuseesmärkide täidetuse

ning see on nii tootja enda kui ka TJA korraldatud katsetustega kinnitust leidnud.

5)

Kaebaja esitatud materjalide põhjal (Leedu Riikliku Tarbijakaitseameti kiri, Euroopa

elektrotehnilise standardiseerimise komitee (CENELEC) ja rahvusvahelise elektrotehnika

komisjoni tehnilise komitee 20 (IEC TC 20) esimehe Jan H. Schutteni 08.06.2016 kiri, Eesti

Standardikeskuse e-kiri, Soome turvalisuse ja kemikaali ameti vanemspetsialisti Mika

Toivoneni kiri, Tallinna Tehnikaülikooli kõrgepingetehnika õppetooli vanemteadur PhD Paul

Taklaja kiri) ei saa järeldada vaidlusaluse kaabli nõuetele mittevastavust. Kaebaja esitatud

tõendid ei anna kohtule alust arvata, et vastustaja oleks kõnealuse kaabli LVD

ohutuseesmärkidele vastavuse osas jõudnud ebaõigele järeldusele. TJA on järelevalvet tehes ja

menetluse lõpetamist otsustades teostanud õiguspäraselt kaalumist, kohaldades seejuures

piisava põhjalikkusega uurimispõhimõtet ja asjakohaste toimingute kaudu välja selgitanud

otsustamiseks vajalikud asjaolud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-861

6(9)

8. Draka Keila Cables AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

1)

Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et vastustaja on järelevalvemenetluse tulemusel jõudnud

õigele järeldusele Elpar kaabli LVD ohutuseesmärkidele vastavuse osas. Kohtuotsus ei ole

selles osas põhjendatud ega tugine asjas kogutud tõenditele. Kohus on põhjendamatult jätnud

tähelepanuta osa kaebaja esitatud väiteid ja tõendeid ning andnud asjas kogutud tõenditele

ebaõige hinnangu. Kohus on ebaõigesti kohaldanud seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 lõikeid

1 ja 2, määrust nr 91 ning TNVS § 6 lõiget 3.

2)

SeOS § 4 lg 2 järgi tuleb juhul, kui õigusaktis ei ole sätestatud täpseid nõudeid

rakendatava abinõu kohta, hinnata abinõu sobivust hea inseneritava kohaselt. Vastustaja ei ole

järelevalvemenetluses SeOS § 4 lg 2 järgi sisuliselt kontrollinud, kas tootja poolt rakendatud

abinõu (tootjastandard NF-EP-01:2005) tagab heast inseneritavast lähtudes LVD

ohutuseesmärkide täidetuse. Samuti ei ole vastustaja sisuliselt hinnanud Elpar kaabli ohutust

TNVS § 6 lg 3 nimetatud tegureid arvestades. Kaabli ohutuse hindamisel tuleb arvestada ka

asjakohast Eesti standardit (TNVS § 6 lg 3 p 2).

3)

Elpar kaabli isolatsiooni ja väliskesta paksuse võrdlus standardites toodud suurustega on

asjakohane, sest sellises võrdluses kajastub kaabli tootja valitud meetmete sobivuse hindamine

hea inseneritava kohaselt. Standardid näevad ette teatava ohutusvaru, mistõttu on standardite

kohaste seadmete puhul tagatud seadmete ohutus kogu kasutusea vältel. Kaebaja esitatud

materjalid kinnitavad, et standarditest tulenevad ohutusnõuded ei ole soovituslikud. Kui tootja

kasutab standardis nimetatud materjale, kuid nende paksus on standardis ettenähtust väiksem,

tuleb rakendada muid abinõusid (nt teistsuguste omadustega materjal, konstruktsioonilised

erilahendused). Vastasel juhul ei ole võimalik saavutada heale inseneritavale vastavat

ohutustaset.

4)

Elpar kaabli isolatsioonikihi paksus on vastavalt tootjastandardile 0,7 mm ning väliskesta

paksus 0,9 mm. Isolatsioonikihi paksus vastab üksnes Saksamaa standardile (teistes

standardites on 0,8 mm), väliskesta paksus aga on oluliselt väiksem asjakohastes standardites

ette nähtust (1,2–1,4 mm). Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas selliste standarditest oluliselt

õhemate konstruktsiooniliste näitajatega kaabel saab olla vastavuses ohutuseesmärkidega.

Kohus jättis kaebaja vastavasisulised väited põhjendamatult tähelepanuta.

5)

Järelevalvemenetluse ja kohtumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik

jõuda järeldusele, et Elpar kaabel vastab LVD ohutuseesmärkidele. Tootja selgitustest ja ITI

EMAG katsetuste aruandest nähtub üksnes kaabli vastavus tootjastandardile ja see, et

tüübikatsetus on tehtud tootjastandardis ette nähtud katsetuste kava kohaselt. Seda, kas vastavus

tootjastandardile tagab ka vastavuse LVD eesmärkide, ei ole katsetustega välja selgitatud.

Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaabli tootja ei ole rakendanud isolatsioonikihi ja

väliskesta õhukese läbimõõdu kompenseerimiseks mingeid erimeetmeid.

6)

Kohus lähtus ebaõigesti eeldusest, et vastustaja võib kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas

kaabel vastab LVD ohutuseesmärkidele. TJA-l kui turujärelevalveasutusel on ohutuse

kahjustamisel või selle kahjustamise riski tekkimisel kohustus võtta tarvitusele kohased

turujärelevalvemeetmed.

9. Tehnilise Järelevalve Amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-16-861

7(9)

1)

Praeguses asjas ei kohaldu SeOS § 4 lg 2, kuivõrd elektriseadmetele, sh

paigalduskaablitele esitatavad nõuded on sätestatud õigusaktiga (LVD). Sama kehtib TNVS §

6 lg 3 kohta. TJA tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et täpsed elektrikaabli ohutust tagavad

abinõud on kirjas eelkõige tootjastandardis. Puudub vajadus asuda sisustama hea inseneritava

olemust, kuna tootja on oma standardis lähtunud õigusaktide nõuetest. Katsetused näitavad, et

kaabel vastab LVD nõuetele. Kaebaja väide, et õhema mantliga toode ei saa olla ohutu, pole

leidnud tõendamist. Ka mujal Euroopas müüakse tootjastandardi NF-EP-01:2005 alusel

valmistatud Elpar paigalduskaableid.

2)

Standardid ei sätesta ohutuseesmärke ega -nõudeid, vaid standardist tuleneb

viis/lahendus, kuidas saavutada õigusaktis (nt LVD) sätestatud ohutuseesmärkide täidetus.

Standardist tulenev viis/lahendus ei ole siiski ainus võimalus toote ohutuse tagamiseks. LVD-

st ei tulene nõuet, et toode peab vastama ühtlustatud või rahvusvaheliste standardite nõuetele.

Tootja võib lähtuda ka tootjastandardist, tingimusel, et selline lahendus tagab LVD

ohutusnõuete täidetuse. Isegi kui tootjastandard näeb ette õhema isolatsiooni kui kõrgema

tasandi standardid, ei saa sellest automaatselt järeldada ohutuseesmärkidele mittevastavust.

Vaidlusaluse toote valdkonna harmoneeritud standard EVS-EN 50525-1:2011 ei sätesta kaabli

isolatsiooni ja väliskesta materjali ning mõõtmeid, vaid see on jäetud vastavate ehitusviisi

standardite reguleerida. Kõnealuse paigalduskaabli tüübil puudub ehitusviisi standard, mistõttu

on seal konkreetsete suuruste osas asjakohane lähtuda tootjastandardist. Elpar kaabli

elektrilised ja mehaanilised omadused on LVD eesmärkide täitmiseks piisavad olenemata selle

konstruktsioonilistest suurustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. TNVS § 6 lg 1 p 1 sätestab, et toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab sellele

kohalduva EL ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas.

Madalpingeseadmete osas on selliseks EL ühtlustamise õigusaktiks LVD. Seega tuleb praegusel

juhul toote ohutust hinnata lähtuvalt LVD-s kirjeldatud nõuetest. TNVS § 6 lg 3 kohaldub

juhtudel, kus puuduvad nii EL ühtlustamise õigusakt kui ka selle liikmesriigi õigusaktid, kus

toode turule lasti (vt toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu (702 SE) seletuskirja lk 15). Seega

ei ole TNVS § 6 lg 3 praeguses vaidluses asjakohane. Kaebaja seisukoht, et Elpar kaabli ohutuse

hindamisel tuleb arvestada ka asjakohast Eesti standardit (apellatsioonkaebuse osa V), lähtub

ekslikust eeldusest, et asjas kohaldub TNVS § 6 lg 3.

12. Sarnaselt TNVS § 6 lg-le 3 tuleb ka SeOS § 4 lg 2 kohaldamisel eristada olukorda, kus

nõuded tulenevad õigusaktist ja olukorda, kus asjakohane õigusakt puudub. Viimasel juhul

taandub ohutuse hindamine heale inseneritavale (vt seadme ohutuse seaduse eelnõu (758 SE)

seletuskirja lk 9). Kuna vaidlusaluse toote puhul tulenevad nõuded õigusaktist (LVD), puudub

vajadus hinnata seadme ohutust hea inseneritava kohaselt.

13. LVD on Eesti õigusesse üle võetud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr

91, mille § 6 lg 1 kohaselt eeldatakse, et madalpingeseade vastab määruse §-des 2, 4 ja 5

sätestatud nõuetele, kui see vastab harmoneeritud standardites, s.o Euroopa Komisjoni mandaadi

alusel Euroopa standardiorganisatsiooni poolt väljatöötatud standardites sätestatud asjakohastele

nõuetele. Harmoneeritud standardi kasutamine annab nn vastavuse eelduse ehk teisisõnu, kui

3-16-861

8(9)

tootmisel on rakendatud harmoneeritud standardeid, ei pea tootja hakkama tõestama, et

rakendatud abinõud on piisavad, tagamaks toote nõuetele vastavus (määruse nr 91 eelnõu

seletuskirja lk 4). Harmoneeritud standardite puudumisel kehtib sama eeldus, kui seade täidab

standardiorganisatsioonide standardites sätestatud ohutusnõuded või nende puudumisel vastab

selle Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi rahvuslikus standardis sätestatud ohutusnõuetele,

kus see on valmistatud, tingimusel, et on tagatud Eestis nõutav ohutustase ja määruse §-des 2, 4

ja 5 sätestatud nõuete täitmine (§ 6 lg 2). Vaidlust ei ole ega saagi olla selles, et eelnimetatud

standardite kasutamine on vabatahtlik – tootja võib kasutada ka muid standardeid.

14. Vastustaja on selgitanud, et vaidlusaluse kaablitüübi jaoks puudub kehtiv harmoneeritud

standard ehk see tootegrupp ei ole täielikult harmoneeritud. Elpar kaabli tootja on

vastavusdeklaratsioonis (I kd, tl 89, tõlge tl 158) viidanud harmoneeritud standardile EN 50525-

1:2011. Kuna nimetatud standard ei reguleeri kaablite isolatsiooni ja väliskesta materjali ning

mõõtmeid

puudutavaid

tingimusi,

on

vastavusdeklaratsioonis

selles

osas

viidatud

tootjastandardile NF-EP-01:2005. Seega konstruktsiooniliste näitajate osas ei kehti nõuetele

vastavuse eeldus ning tootja peab tõendama, et LVD-st tulenevad ohutuseesmärgid on tema toote

puhul täidetud. Tootjastandardis toodud suurused ei pea tingimata vastama rahvusvahelistele või

rahvuslikele standarditele. Arvestades, et elektriseadme puhul on ohud eelkõige elektrilised või

mehaanilised, pole põhjust pidada standardites toodud konstruktsioonilisi suurusi sedavõrd

olulisteks abinõudeks, et need oleksid kohustuslikud. Seega sellest, et teistes standardites on

esitatud muud konstruktsioonilised mõõtmed, ei saa automaatselt järeldada, et vaidlusalune

kaabel ei vasta ohutusnõuetele. Kaebaja 15.09.2016 menetlusdokumendi lisad 1–17 ei anna

ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale.

15. Turule lastavate toodete nõuetele vastavust saavad tootjad tõendada vastavushindamise

kaudu (LVD art 6 lg 2, TNVS § 18 lg 1, määruse nr 91 § 6 lg 4). Madalpingeseadme nõuetele

vastavust tõendatakse tootmise sisekontrollis rakendatavate järgmiste toimingutega: (1) tehnilise

dokumentatsiooni koostamine; (2) vastavusdeklaratsiooni koostamine; (3) vastavusmärgi

paigaldamine (määruse nr 91 § 7). Elpar kaabli tootja on vastavusdeklaratsioonis kinnitanud, et

toode vastab madalpingedirektiivile 2006/95/EÜ (asendatud direktiiviga 2014/35/EL) ning

viidanud asjakohastele standarditele. Ehkki see polnud nõutav, on Elpar kaabli tootja lisaks enda

teostatud katsetustele lasknud teha täiendavad katsetused kolmandal osapoolel (teavitatud asutus

ITI EMAG).

16. Tootjastandardi kohaselt peab kaabli isolatsioonikihi paksus olema 0,7 mm ning mantli

(välismõjude eest kaitsva kesta) paksus 0,9 mm. Katsetuste käigus tuvastati, et kaabli paksus ja

diameeter vastavad tootjastandardile. Kõrgel (150oC) ja madalal (-15oC) temperatuuril tehtud

mehaanilistel katsetel ei tuvastatud isolatsioonil ja mantlil pragusid. Katsetati ka kaabli

vastupidavust ajale (vanandamine). Katsetuste tulemustest järeldub, et kaabli isolatsioon ja

mantel on piisavalt vastupidavad (piisava paksusega), et lugeda kaabel vastavaks LVD

ohutuseesmärkidele. Kaabli tehnilises teabes (I kd, tl 90-90p; tõlge tl 163-163p) on toodud muu

hulgas

kaabli

töötemperatuur

ja

madalaim

paigaldustemperatuur

ning

kasutusala,

kasutustingimustes (I kd, tl 91-91p; tõlge tl 164-164p) on aga täpsemalt selgitatud, milliseid

nõudeid peavad järgima kaablite paigaldustehnikud ja kasutajad. Seega saab eeldada, et nende

nõuete järgimisel on kaabel kaitstud kahjustuste eest ning selle paigaldamine ja kasutamine on

ohutu. LVD järgi on nõutav, et ohutus oleks tagatud just ettenähtud otstarbel ja tingimustel

kasutamisel (LVD I lisa p 1), mitte mistahes ekstreemsetes oludes. Kaebaja pole esitanud

tõendeid, mis annaks põhjust arvata, et kaabli ohutus ei ole tagatud kogu kasutusea vältel.

Kaebaja

on

alles

apellatsioonimenetluses

viidanud

hõõrdumiskatsete

korraldamise

võimalikkusele. Kuna vastavate katsete tulemusi pole teada, on kaebaja väited kontrolli

puudulikkuse kohta paljasõnalised. Ringkonnakohtule ei nähtu puudusi TJA tellitud ja standardi

järgi korraldatud katsetustes. Väited Elpar kaabli ohutusnõuetele mittevastavuse kohta on

3-16-861

9(9)

oletuslikud ja põhinevad peamiselt asjaolul, et vaidlusaluse kaabli mantel on 0,3 mm ja

isolatsioonikiht 0,1 mm võrra õhem kui näevad ette teatud standardid ning kaabli materjal ei

erine omaduste poolest standardites esitatud materjalidest. Kaebaja esitatud asjatundjate

arvamused (15.09.2016 menetlusdokumendi lisad 10 (tõlge lisa 11), 15 (tõlge lisa 16) ja 17) ei

käsitle konkreetset kaablit ning neist võib üksnes välja lugeda möönduse, et võrreldes

rahvusvaheliste või rahvuslike standarditega väiksema isolatsiooni ja/või väliskesta paksusega

kaabli puhul ei pruugi olla tagatud standardi kohaselt valmistatud tootega samaväärne

ohutustase. Paksema isolatsiooni ja mantliga kaablitel on küll ilmselt mõnevõrra suurem

ohutusvaru, kuid ainuüksi see pole piisav põhjus pidada Elpar kaablit ohtlikuks (TNVS § 7 lg 3;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 art 20 lg 2 teine lause). Kui LVD

ohutuseesmärgid on toote puhul täidetud, ei pea tootja rakendama täiendavaid abinõusid

(teistsuguste omadustega materjali või muid erilahendusi), et ohutust veelgi suurendada. Tootja

ja TJA tellitud katsetuste tulemusi arvestades ei ole ringkonnakohtul mõistlikku põhjust kahelda,

et tootjastandardi NF-EP-01:2005 järgimisel on tagatud vastavus LVD-le ning selle kohaselt

valmistatud Elpar kaabel vastab ohutusnõuetele.

17. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et TJA ei ole järelevalvemenetluse lõpetamisel

rikkunud kaalutlusreegleid. TJA 22.01.2016 teade on põhjendatud ja õiguspärane. 04.04.2016

vaideotsus ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks