3-16-1835/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1835

Haldusasi

G.A. kaebus Tallinna Vangla vastu vangla tegevusega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – G.A.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 19.07.2017

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

Vastuapellatsiooni

võib

esitada

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 04.07.2016 G.A. varalise kahju hüvitamise taotlus (tl 12) seoses

G.A. toiduainete riknemisega ajal, mil kaebaja oli paigutatud kartserisse (perioodil 17.06.2016 -

24.06.2016). Taotluse kohaselt sai G.A. 14.06.2016 kätte vangla poest tellimislehel nr 3386110

märgitud toiduained. 17.06.2016 paigutati G.A. kartserisse ning seoses sellega võeti temalt ära ka

poest tellitud toiduained. G.A. teavitas samal päeval tööl olnud ametnikke ning paar päeva varem

oma kontaktisikut Jaano Saart, et tal on riknevaid toiduaineid, mis tuleks tema kartserisse

paigutamisel panna külmkappi. Kaebaja viibis kartseris 7 päeva, kuid temalt äravõetud toiduaineid

külmkappi ei pandud, vaid viidi kartserihoones olevasse lattu, kus on toatemperatuur (aastaringselt

köetav ruum). Seega olid külmkapis säilivad toiduained G.A. kartserist naasmise ajaks riknenud.

Kuna vangla ei ladustanud G.A. toiduaineid piisava hoolega, tekitas vangla talle sellega varalist

kahju summas 34,52 eurot (riknenud toiduainete väärtus).

2. Tallinna Vangla jättis 06.09.2016 vastusega nr 5-37/16/141-2 (tl 19-20) G.A. taotluse

rahuldamata, leides, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning puudub seos isikule kahju

tekkimise ja vangla tegevuse vahel.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 13.09.2016 G.A. kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 34,52 eurot.

4. Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. 07.10.2016 teatas kaebaja, et on tasunud 15-euro

suuruse riigilõivu. 10.10.2016 esitas kaebaja ka täiendavad tõendid.

5. Vastusena Tallinna Halduskohtu 27.12.2016 kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 28.12.2016

oma 06.09.2016 vastuse nr 5-37/16/141-2 ning täpsustas, et kaebaja sai kahju hüvitamise taotluse

vastuse kätte 07.09.2016.

6. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal

oma nõuet täpsustada. 23.01.2017 teatas kaebaja, et ei soovi täiendavat nõuet esitada, ning „jääb

oma põhinõude, s.o 34,52 euro, juurde“.

7. Kohus võttis 24.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja 01.06.2017 määras lahendada asi

kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht:

8. Kaebaja leiab, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu on talle tekkinud varaline kahju. Kaebaja sai

vangla kaupluses tellitud toiduained kätte 14.06.2016. Kaebaja viibis kartseris perioodil

17.06.2016-24.06.2016, kuid hoolimata kaebaja palvest ei ladustanud vangla sellel perioodil

kaebajale kuuluvaid toiduaineid ettenähtud tingimustel (oleksid pidanud olema külmkapis), mistõttu

need riknesid. Kaebaja toiduaineid ladustati kartseris viibivatele kinnipeetavatele ettenähtud isklike

asjade laos, mis on aastaringselt köetav ruum. Toiduainete säilitamisega seonduvates küsimustes

pöördus kaebaja suuliselt kontaktisik-inspektor Jaano Saare ning vanglaametnike Alar Nõmmiku ja

Ülar Paimre poole.

9. Kaebajale ei olnud enne toitude tellimist kartseri periood ettenähtav, kuna toidud tellis ta vangla

poest 08.06.2016, kuid distsiplinaarmenetlus kaebaja rikkumise osas algatati 09.06.2016. Seega ei

olnud kaebajale toitude tellimise ajal teada, millal või kas üldse tema rikkumise osas menetlus

algatatakse. Õigusaktide järgi määratakse karistus 30 päeva pärast distsiplinaarmenetluse protokolli

esitamist ning karistus pööratakse täitmisele 14 päeva jooksul.

10. Kaebajal ei olnud võimalik toiduainete riknemist vältida nende kiire ära tarbimisega (sai

toiduained kätte 14.06.2016 ning 17.06.2016 viidi ta kartserisse), kuna toiduainete kogus oli suur ja

nende ära tarbimine lühikese aja jooksul ei oleks mõjunud tervisele hästi.

11. Vastustajal oli võimalik kahju tekitamist vältida, kuna kaebaja teavitas vanglaametnikke

vajadusest kergesti riknev kaup nõuetelevastavates tingimustes ladustada. Kui vanglal selliseid

tingimusi võimalik tagada ei olnud, siis oleks saanud distsiplinaarkaristuse täita hiljem.

Vastustaja seisukoht:

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna vangla ei ole kaebaja toiduainete ladustamisel

käitunud õigusvastaselt, mistõttu ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1

tulenevad kahju hüvitamise eeldused. Sellest tulenevalt ei saa esineda ka põhjuslikku seost isikule

kahju tekkimise ja haldusorgani tegevuse vahel.

13. Kaebajat on Tallinna Vangla 16.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/684 karistatud seitsmeks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega. Karistus pöörati täitmisele 17.06. – 24.06.2016, mistõttu kartserirežiimi,

sealhulgas kartseris viibimisega kaasnevaid piirangud, hakati isiku osas rakendama 17.06.2016

distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmisele pööramisega. Lähtudes vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §

60 lg 1 regulatsioonist on kinnipeetaval kartserikaristuse täitmisele pööramise ajal õigus omada

kambris üksnes limiteeritud hulka esemeid, muuhulgas ei ole õigust omada kambris isiklikke

toiduaineid. Seega on vanglaametnike poolt distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel kaebaja

isiklike toiduainete äravõtmine toimunud õiguspäraselt.

14. Kaebaja osas koostati vanglaametniku poolt ettekanne 24.05.2016, millest kaebajat koheselt

teavitati, kuid kinnipeetav ei soovinud talle etteheidetava rikkumise osas selgitusi anda. Kaebajat on

09.06.2016 teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuid kaebaja keeldus teavitust

allkirjastamast ning ei soovinud ka siis selgitusi anda. Ametnik on 16.06.2016 tutvustanud

kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Seega pidi kaebaja olema teadlik ning mõistlikult

võimeline arvestama, et talle võidakse määrata vanglateenistuse poolt distsiplinaarkaristus, mille

kandmise ajal on toiduainete omamine keelatud (kaebajat on teavitatud võimalusest tutvuda

vangistust reguleerivate õigusaktidega).

15. Kinnipeeturegistrist nähtub, et 21.10.2015 on kaebajale selgitatud vanglas kehtivat korda ning

käitumist, 30.10.2015 on isikule väljastatud tema soovil vangistusseaduse tekst ning 22.03.2016 on

kaebajale tutvumiseks väljastatud vangla kodukord. Seega oli kaebaja teadlik, mil viisil on tal

võimalik vangla töökorraldust reguleerivate õigusaktidega tutvuda ning kelle poole vanglas vastava

sooviga on võimalik pöörduda. Sellest tulenevalt pidi kaebaja ühtlasi arvestama, et vanglal on

pädevus määrata distsiplinaarsüütegude eest muuhulgas kartserikaristusi, milliste täitmisele

pööramisega kaasnevad isikule täiendavad piirangud.

16. Kuigi vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 sätestab maksimaalseks distsiplinaarmenetluse

läbiviimise ajaks ühe kuu, ei takista see distsiplinaarmenetlust läbi viia kiiremini. Antud juhul ei

soovinud menetlusalune isik esitada selgitusi ega vastuväiteid, mis oleks menetlust pikendanud.

Seetõttu ning tulenevalt asjaolust, et rikkumise asjaolud olid kindlaks tehtud, oli võimalik ka

menetluse läbiviimine lühema ajaperioodi vältel. Isikul ei ole põhjust eeldada, et menetlus viiakse

läbi maksimaalse võimaliku aja jooksul ning vanglale ei ole põhjust ette heita distsipliinirikkumise

kiiremat menetlemist.

17. Vanglas viibival isikul tuleb distsipliinirikkumiste toimepanemisel arvestada asjaoluga, et tema

suhtes võidakse rikkumisega seonduvalt kohaldada täiendavaid piiranguid, sealhulgas kohaldub

kartserirežiimil viibides ka teatavate isiklike asjade omamise keeld. Kinnipeetaval on võimalik oma

käitumisega välistada distsiplinaarkaristuste kohaldamine vangla poolt. Kartserikaristuse määramise

eesmärgiks on isiku suunamine õiguskuulekale teele ning vähendada tõenäosust, et isik paneb

edasisi distsipliinirikkumisi toime. Sestap on põhjendatud ka täiendavate piirangute kohaldamine

kartserikaristuse kandmisel, kuna nimetatud abinõud suunavad isikut võimalikest rikkumisest

edaspidi hoiduma.

18. Kaebaja sai vaidlusalused toiduained kätte 14.06.2016 ning kartserikaristus pöörati täitmisele

kolme päeva möödumisel, s.o 17.06.2016. Seega oli kaebajal võimalik kiiresti riknevaid toiduaineid

ära tarbida ning toiduainete võimalikku riknemist vältida. Lisaks on kaebajale vanglaametniku poolt

tutvustatud ning selgitatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja korda ning

sellega kaasnevaid piiranguid. Kaebaja esitas vaatamata sellele 08.06.2016 vangla kauplusele

poelehe kaudu tellimuse toiduainete ostmiseks. Kaebajal oli endal võimalus toiduaineid ostes

arvestada talle kohalduvate piirangutega ja võimaliku distsiplinaarkaristuse määramisega lähiajal

ning seevõrra esitada tellimus väiksema koguse toiduainete ostmiseks või jättes rikneda võivad

toiduained ostmata. Isegi juhul, kui kaebaja oli poelehe esitanud enne talle kohalduvatest

piirangutest teadasaamist, ei olnud välistatud tellimuse annulleerimine või vangla teavitamine

vajadusest poelehe tellimus tagasi võtta. Kaebaja seda ei teinud ega püüdnud seega võimaliku kahju

tekkimist vältida.

19. Vangla kasutuses ei ole külmkappe või muid esemeid, mis võimaldaksid toiduainete säilitamist

vastavalt kinnipeetava isiku nõuetele. Külmkappe ei ole Tallinna Vanglas ka eluosakondades ega

eeluuritavate kambrites. Seega pidi kaebaja juba enne toiduainete tellimist olema teadlik, et vanglas

külmkapid puuduvad. Vanglal puuduvad tingimused säilitamaks kinnipeetavate toiduaineid

vastavalt nõutavale temperatuurile ning vanglal puudub ka vastavasisuline kohustus. Seega vastutab

kinnipeetav

oma

vahenditega

soetatud

toiduainete

säilimise

ja

tarbimise

ning

ka

distsiplinaarrikkumiste toimepanemise eest. Isikul tuleb endal näidata üles vajalikku hoolt ning

toiduained õigeaegselt ära tarbida või kauplusest tellimata jätta (tellida väiksem kogus), kui isikule

on ettenähtav, et talle võidakse lähiajal määrata distsiplinaarkaristus või kohaldada isiklike esemete

omamise piiranguid. Lisaks oli tegemist suveperioodiga ning liha- ja piimatoodete säilimine

suveperioodil väljaspool tootja poolt soovitatud säilitustingimusi enam kui paari päeva vältel ei ole

tõenäoline. Seega tulnuks kaebajal kauplusest tellida ning ära tarvitada pikemaajaliselt mittesäilivad

toiduained paari päeva jooksul, milline aeg oli kaebajal ka antud juhul enne distsiplinaarkaristuse

käskkirja täitmisele pööramist kasutada.

20. Kaebaja on ühtlasi väitnud, et mõningad toiduained riknesid 27.06.2016 esemete ära võtmise

tagajärjel. Nimetatud toimingu osas on ametnike poolt koostatud akt. Toiduainete äravõtmise

põhjuseks oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine 07.06.2016 koostatud

käskkirja nr 5-1/1061 alusel, millest tulenevalt isikul ei oleks tohtinud kambris juba alates

06.06.2016 isiklikke esemed, s.h toiduaineid olla. Asjaolu, et vanglaametnikud olid oma

teenistuskohustuste täitmisel lähtunud ebaõigest seisukohast, et toiduainete omamine on ka

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel lubatav, ei muuda õigusvastaseks toiduainete

äravõtmist hiljem, kui eksimus oli avastatud. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, millised toiduained

riknesid hiljem, 27.06.2016 toiduainete ära võtmise järgselt, ei ole vanglal võimalik käesoleval

juhul ka hinnata, kui tõenäoliseks saab pidada mõningate toiduainete säilimist kuni 27.06.2016,

arvestades, et toiduaineid ei olnud alates 14.06.2016 säilitatud sobilikul temperatuuril. Vangla peab

siiski tõenäoliseks, et toiduained, millisteks olid valdavalt liha- ja piimatooted, olid 10 päeva

jooksul pärast toatemperatuuril hoidmist selleks ajaks riknenud juba varasemalt, s.t

distsiplinaarkaristuse kohaldamise ajal.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

22. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista varalise kahju 34,52 eurot, mis on tekkinud seoses

kaebaja toiduainete riknemisega ajal, mil kaebaja oli paigutatud kartserisse (perioodil 17.06.2016 -

24.06.2016).

23. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas vahistatuna ja teda on

vastustaja 16.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/684 karistatud seitsmeks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega ning et kartserikaristus pöörati täitmisele perioodil 17.06.2016.

Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebaja tellis 08.06.2016 vangla kauplusest toiduaineid ja

sai need kätte 14.06.2016.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kartserikaristuse kandmise ajaks võeti kaebajalt vangla poest tellitud

toiduained ära ning paigutati kartseris viibivate kinnipeetavate asjade ladustamiseks ettenähtud

ruumi, kus puudus kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks nõutav temperatuur.

24. Kaebaja leiab, et vangla tegevus tema toiduainete ladustamisel oli õigusvastane ning vangla

oleks pidanud toiduained panema külmkappi. Vangla leiab, et tema tegevus oli õiguspärane ning

kaebaja väidetavat kohustust õigusaktidest ei tulene.

25. Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt

tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1

kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida

ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega.

26. Vangistusseadust kohaldatakse ka vahistatute suhtes (eelvangistuse täideviimise korra ja

korralduse sätestamine VangS § 1), arvestades seejuures VangS-s vahistatute kohta sätestatud

erisusi. VangS § 651 lg-s 2 on sätestatud, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi

ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad

antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. VSkE § 60 lg 1

kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud

õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja

„Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust,

kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi,

süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm,

hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.

Seega, VSkE § 60 lg-s 1 loetlemata esemed (sh toiduained) kinnipeetavale ja vahistatule

kartserikambris lubatud ei ole.

27. Tallinna Vangla kodukorra p-s 8.4. on sätestatud, et kinnipeetava paigutamisel kartserisse

ladustatakse isiklikud asjad selleks ettenähtud hoiupaika. Isiklike asjade ladustamisele vangistust

reguleerivate õigusaktidega nõudeid kehtestatud ei ole. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale

kohustust tagada kinnipeetava või vahistatu isiklike toiduainete ladustamine selleks ettenähtud

temperatuuril. Kinnipeetavate ja vahistatute toitlustamine tuleb nõuetekohaselt korraldada vanglal

(VangS § 47) ning täiendavate toiduainete soetamise vajadus kinnipeetavatel ja vahistatutel puudub.

Küll aga on VangS § 48 lg-ga 1 võimaldatud kinnipeetavatele ja vahistatule õigus vangla poest osta

oma raha eest muu hulgas toiduaineid. Vastava õiguse võimaldamisega ei ole vanglale aga pandud

kohustust tagada kinnipeetavale või vahistatule toiduainete säilitamise võimalused (külmik vm).

Kohus nõustub vastustajaga, et isik peab ise olema toiduainete tellimisel hoolikas ning tellima neid

vastavalt tarbimisvajadusele, arvestades seejuures asjaoluga, et kergesti riknevate toiduainete

säilitamise võimalus puudub ja need toiduained tuleb ära tarbida väga lühikese aja jooksul.

28. Vangla on kinnitanud, et ka vangla eluruumides kinnipeetavatele või vahistatutele külmkappe

või muid vahendeid toiduainete jahedas säilitamiseks ei ole ning kaebaja on sellest teadlik (viibib

vanglas alates 21.10.2015). Kaebajale on tutvustatud vanglasse saabumisel vangistust ja vangla

kodukorda puudutavaid õigusakte, milles vaidlus puudub. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et

kartserikaristuse ajaks tema toiduained pannakse külmkappi.

29. Seega puudus vanglal õiguslik kohustus (tagada toiduainete külmas säilitamine), mille

rikkumist kaebaja vanglale ette heidab. Samuti ei ole vaidlust, et kartseris ei ole oma toiduained

lubatud ehk nende äravõtmine on õiguspärane toiming. Seega puudub õigusvastane tegu kui üks

kahjunõude rahuldamise eeldus (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Ainuüksi selle eelduse puudumine

on aluseks kaebuse rahuldamata jätmiseks.

30. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval ja vahistatul on võimalik distsiplinaarrikkumistest

hoiduda ning sellega hoida ära ka oma toiduainete riknemist. Vanglas viibival isikul tuleb

distsipliinirikkumiste toimepanemisel arvestada asjaoluga, et tema suhtes võidakse rikkumisega

seonduvalt kohaldada täiendavaid piiranguid, sealhulgas kohaldub kartserirežiimil viibides ka

teatavate isiklike asjade omamise keeld. Seega on toiduainete riknemine seotud sellega, et kaebaja

pani toime distsiplinaarsüüteo, mille eest võidi määrata ja ka määrati kartserikaristus. Seega puudub

ka põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahel.

31. Kuigi see ei oma enam tähtsust asja lahendamise seisukohast, märgib kohus, et kaebajal

piisavalt aega enne kartserisse paigutamist, et tarbida ära esmalt kergesti riknevad toiduained.

Kaebaja sai vangla poest tellitud kaubad kätte 14.06.2016, kuid kartserikaristus pöörati täitmisele

17.06.2016. Seega sai kaebaja toiduained kätte 3 päeva enne kartserikaristuse täitmisele pööramist.

Arvestades, et tegemist oli suvise ajaga ning vanglas kergesti riknevate toiduainete säilitamiseks

võimalused puudusid, pidi kaebaja toitude tellimisel arvestama, et tarbib need ära lühikese aja

jooksul. Ei ole tõenäoline, et toatemperatuuril oleks piima- ja lihatooted säilinud oluliselt kauem kui

kolm päeva.

32. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle ei olnud enne toitude tellimist kartseri periood

ettenähtav. Kaebaja pani rikkumise toime 24.05.2016 ning samal kuupäeval tehti rikkumise osas ka

ettekanne (tl 38). Ettekande kohaselt on kaebajat teavitatud ettekande koostamisest ja antud talle

võimalus esitada seletus, millest ta loobus. Seega oli kaebajale toitude tellimise ajal teada, et tema

rikkumise suhtes on koostatud ettekanne ning ta pidi möönma, et tulevikus võidakse talle rikkumise

eest määrata ka karistus. Arvestades toime pandud rikkumise raskust (kodukorra p 1.11.1.

rikkumine vanglaametnikuga ebaviisaka suhtlemise ja vanglaametniku ähvardamise näol), ei saanud

kaebaja eeldada, et talle rikkumise eest karistust ei määrata. Lisaks nähtub kohtule esitatud

materjalist, et kaebaja rikkumise osas algatati distsiplinaarmenetlus 01.06.2016 ning teavitati

kaebajat sellest 09.06.2016 (tl 37). Kuigi kaebaja oli 08.06.2016 vangla kauplusest tellinud

toiduained, oleks ta saanud oma tellimuse tühistada või tellitud kogust vähendada. Kaebaja oleks

pidanud arvestama võimaliku määratava kartserikaristusega. Lisaks tutvustati kaebajale 16.06.2016

distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 36 pöördel), mille kohaselt on menetleja teinud ettepaneku

karistada kaebajat 7 ööpäevase kartserisse paigutamisega.

33. Asjaolu, et VangS § 64 lg 41 sätestab maksimaalseks distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks

ühe kuu, ei tähenda, et vangla ei või distsiplinaarmenetlust läbi viia kiiremini. VangS § 101 lg 2

kohaselt pööratakse ka eelvangistuse ajal distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Arvestades

distsiplinaarkaristuse määramise eesmärki (hoida kinnipeetavat või vahistatut edaspidi rikkumisi

toimepanemast) ja eeltoodud asjaolusid, ei ole ka asjakohane kaebaja väide, et vangla oleks pidanud

distsiplinaarkaristuse täitma hiljem. Seadusest ei tulene õiguslikku alust lükata karistuse kandmist

edasi kinnipeetaval kiiresti riknevate toiduainete olemasolu tõttu.

34. Lisaks kõigele eeltoodule nähtub kohtule esitatud materjalist, et Tallinna Vangla 07.06.2016

käskkirjaga

nr

5-1/1061

on

kaebaja

suhtes

alates

06.06.2016

kohaldatud

täiendava

julgeolekuabinõuna isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (tl 40) ning

käskkirjast nähtuvalt on Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Jaano Saar 06.06.2016 vestelnud

vastava abinõu kohaldamise teemal ka kaebajaga. Kohtule esitatud Jaano Saare 17.02.2017

selgitusest (tl 42-43) nähtub, et ta on enne käskkirja koostamist teavitanud kaebajat sellest, milliseid

täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla kaebaja suhtes kohaldada plaanib ning selgitas täiendavalt,

et julgeolekuabinõude kohaldamisel jäävad isikule kätte vaid hügieenitarbed, ususümboolika ja

teatav arv riideesemeid. Isiklike toiduainete osas kaebajal küsimusi ei olnud. Seega kohaldati

kaebaja suhtes juba alates 06.06.2016 julgeolekuabinõuna isiklike riiete kandmise või esemete

kasutamise keelamist (sh isiklike toiduainete) ning kaebaja oli vastavast asjaolust teadlik.

Vaatamata sellele tellis kaebaja 08.06.2016 vangla kauplusest toiduaineid. Seega on kaebaja ise

oma käitumisega põhjustanud endale varalise kahju.

35. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajale ei ole õigusvastaselt kahju tekitatud.

36. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebaja

enda kanda (HKMS § 108 lg 1 lause 1). Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann