3-17-34/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA.N. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 07.12.2016 käskkirja nr 5-1/2508 ja kohustada vanglat lubama kaebaja väljasõidule. Muu hulgas sisaldub kaebuses
Legislator headnote
AI generated3-17-34/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-34
Haldusasi
A.N.i kaebus Tallinna Vangla 07.12.2016 käskkirja nr 5-1/2508
tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja — A.N.
Vastustaja — Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Resolutsioon
Jätta kaebus asjas nr 3-17-34 tervikuna läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A.N. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 07.12.2016
käskkirja nr 5-1/2508 ja kohustada vanglat lubama kaebaja väljasõidule. Muu hulgas sisaldub kaebuses
menetlusabi taotlus riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks ja kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamiseks.
2. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja pöördus 08.11.2016 ja 30.11.2016 vangla poole taotlusega
lühiajaliseks väljasõiduks 04.01.2017 kuni 11.01.2017, et ajada korda elukoha, kooli, töö ja perega
seotud probleemid. Vaidlustatud käskkirjaga jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas
vanglale käskkirja vaidlustamiseks vaide. Vangla jättis 22.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/420-2
vaide rahuldamata.
3. Kohus võttis 16.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning
määras menetlustähtajad.
4. A. N. vabanes vanglast 15.06.2017. Kaebaja teatas 15.06.2017 avalduses seoses vanglast
vabanemisega kohtule oma e-posti aadressi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse
menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt
võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt
kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi
vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku
küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus. Kaebaja on esitanud
kohtule nõude tühistada Tallinna Vangla käskkiri, millega teda ei lubatud perioodil 04.01.2017-
11.01.2017 väljasõidule, ning kohustada vanglat lubama kaebajat väljasõidule. Kaebaja vabanes
Tallinna Vanglast 15.06.2017.
6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist.
Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam
mingisugust tulu tõusta, ei täida õiguste kaitse funktsiooni. Kuna taotletud väljasõidu periood on
möödunud ning kaebaja viibib alates 15.06.2017 vabaduses, ei oma Tallinna Vangla keeldumine
kaebaja väljasõidule lubamisest kaebaja suhtes enam mistahes toimet. Riigikohtu praktika kohaselt võib
tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle
haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse
lõppemisele veel täielikult ammendunud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-14, p 11). Praegusel juhul ei
saa aga kaebaja vanglast ajutiselt välja lubamisest keeldumine kaebaja kui vabaduses viibiva isiku
õigustele enam mingisugust mõju avaldada. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus
sellise keeldumise peale tühistamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja viibib vabaduses, puudub kaebajal
kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, sest sellise kaebuse rahuldamine ei oleks võimalik.
7. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka vajadus juhtida kaebaja tähelepanu nõude muutmise
võimalusele ja anda selleks kaebajale täiendav tähtaeg. Kohus ei pea eesmärgipäraseks tühistamisnõude
muutmist tuvastusnõudeks. Kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine
preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja kui endise kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus
(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna
piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
28.04.2016 määrus nr 3-14-51741, p 10). Seega ei saaks vaidlustatud käskkiri kaebaja vabanemise
hetkest alates tema õigustele mingit edasist negatiivset mõju omada isegi juhul, kui praeguses vaidluses
kaebus rahuldataks. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul
praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema
hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks
ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva haldusasja materjalides väljendatut ja vaidlustatud sätete olemust
arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja lühiajalisest vanglast väljalubamise keeldumisest
saanuks kaebajale tekkida mingit varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust
mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebuse
läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt ka võimalust kahju hüvitamise nõude esitamiseks RVastS § 17
lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul.
8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus,
mistõttu jätab kohus kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155
lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
9. Kaebaja kannab tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 menetluskulud ise. Vastustaja ei ole menetluskulude
väljamõistmist vastuses kaebusele taotlenud ega menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kuna kohus
jätab kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv
vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ragne Piir