Legislator Case Law & Legislation
3-17-34/13 AI generated

3-17-34/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-34/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.N. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 07.12.2016 käskkirja nr 5-1/2508 ja kohustada vanglat lubama kaebaja väljasõidule. Muu hulgas sisaldub kaebuses

Legislator headnote

AI generated

3-17-34/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Keywords

AI generated
changed financial circumstances deportation despite health issues leave on social grounds vocational rehabilitation measure reduction of salary financial hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-34

Haldusasi

A.N.i kaebus Tallinna Vangla 07.12.2016 käskkirja nr 5-1/2508

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja — A.N.

Vastustaja — Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Resolutsioon

Jätta kaebus asjas nr 3-17-34 tervikuna läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla 07.12.2016

käskkirja nr 5-1/2508 ja kohustada vanglat lubama kaebaja väljasõidule. Muu hulgas sisaldub kaebuses

menetlusabi taotlus riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks ja kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja pöördus 08.11.2016 ja 30.11.2016 vangla poole taotlusega

lühiajaliseks väljasõiduks 04.01.2017 kuni 11.01.2017, et ajada korda elukoha, kooli, töö ja perega

seotud probleemid. Vaidlustatud käskkirjaga jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas

vanglale käskkirja vaidlustamiseks vaide. Vangla jättis 22.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/420-2

vaide rahuldamata.

3. Kohus võttis 16.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning

määras menetlustähtajad.

4. A. N. vabanes vanglast 15.06.2017. Kaebaja teatas 15.06.2017 avalduses seoses vanglast

vabanemisega kohtule oma e-posti aadressi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt

võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku

küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus. Kaebaja on esitanud

kohtule nõude tühistada Tallinna Vangla käskkiri, millega teda ei lubatud perioodil 04.01.2017-

11.01.2017 väljasõidule, ning kohustada vanglat lubama kaebajat väljasõidule. Kaebaja vabanes

Tallinna Vanglast 15.06.2017.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist.

Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam

mingisugust tulu tõusta, ei täida õiguste kaitse funktsiooni. Kuna taotletud väljasõidu periood on

möödunud ning kaebaja viibib alates 15.06.2017 vabaduses, ei oma Tallinna Vangla keeldumine

kaebaja väljasõidule lubamisest kaebaja suhtes enam mistahes toimet. Riigikohtu praktika kohaselt võib

tühistamiskaebuse esitamist lubada ka haldusaktide peale, mille kehtivusaeg on lõppenud, juhul kui selle

haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks olla vaatamata haldusakti kehtivuse

lõppemisele veel täielikult ammendunud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-44-14, p 11). Praegusel juhul ei

saa aga kaebaja vanglast ajutiselt välja lubamisest keeldumine kaebaja kui vabaduses viibiva isiku

õigustele enam mingisugust mõju avaldada. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus

sellise keeldumise peale tühistamisnõude esitamiseks. Kuna kaebaja viibib vabaduses, puudub kaebajal

kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, sest sellise kaebuse rahuldamine ei oleks võimalik.

7. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul ka vajadus juhtida kaebaja tähelepanu nõude muutmise

võimalusele ja anda selleks kaebajale täiendav tähtaeg. Kohus ei pea eesmärgipäraseks tühistamisnõude

muutmist tuvastusnõudeks. Kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine

preventiivsel eesmärgil aidata kaasa kaebaja kui endise kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna

piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu

28.04.2016 määrus nr 3-14-51741, p 10). Seega ei saaks vaidlustatud käskkiri kaebaja vabanemise

hetkest alates tema õigustele mingit edasist negatiivset mõju omada isegi juhul, kui praeguses vaidluses

kaebus rahuldataks. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul

praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva haldusasja materjalides väljendatut ja vaidlustatud sätete olemust

arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja lühiajalisest vanglast väljalubamise keeldumisest

saanuks kaebajale tekkida mingit varalist kahju või oleks kahjustatud hüvesid, mille puhul oleks alust

mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebuse

läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt ka võimalust kahju hüvitamise nõude esitamiseks RVastS § 17

lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul.

8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus,

mistõttu jätab kohus kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155

lg-st 6 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

9. Kaebaja kannab tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 menetluskulud ise. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist vastuses kaebusele taotlenud ega menetluskulude kohta andmeid esitanud. Kuna kohus

jätab kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir