2-16-18788/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-18788

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-18788

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

Y.E

avaldus isa ja lapse suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Y.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Y.E (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik I: B.S (isikukood XXX, elukoht XXX);

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko (e-post:XXX)

Puudutatud isik II: J.G (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post:XXX), lepinguline esindaja Marko Woronovicz (e-

post: XXX)

Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna

Valitsuse kaudu (registrikood 75014221, asukoht Nunne

18, Tallinn 15058, e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

01.06.2017

Avaldaja Y.E , puudutatud isiku I esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Oksana Sobko, puudutatud isik II J.G

ja tema lepinguline esindaja Marko Woronovicz

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.E määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse

esitaja Y.E kanda, välja arvatud puudutatud isiku I esindamisega riigi

õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. Jätta

menetluskulud kindlaks määramata.

1(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

4. Määrus ei ole edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus jätab rahuldamata

esialgse õiguskaitse kohaldamisele esitatud määruskaebuse (TsMS § 390 lg 1

2.lause koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2 2.lausega). Muus osas võib määruse peale

Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Y.E (avaldaja, lapse ema) esitas 05.12.2016 Harju Maakohtule avalduse B.S-i (laps)

ja J.G (lapse isa) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning palus jätta

menetluskulud lapse isa kanda.

2. Avalduse kohaselt on B.S-i vanematel korduvalt tekkinud lahkarvamused lapsega

suhtlemise korra osas. Lapse isa keeldus vaidluse kohtuvälisest lahendamisest

Perekeskuses.

3. Lapsel peab olema kindel elukoht ja stabiilne elugraafik. Avaldajal on kaks tütart

eelmisest abielust, kes on 16 ja 14 aastat vanad ja viibivad tihti isa juures. Tütred

armastavad väikest venda ja soovivad veeta temaga võimalikult palju aega.

Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada ka nimetatud asjaoludega. Lapse kodu on

ema juures.

4. Isa suhtluskord lapsega tuleb kohtu poolt kindlaks määrata alljärgnevalt:

4.1.

J.G suhtleb B.S-iga vähemalt 2 korda kuus nädalavahetusel, võttes lapse enda

juurde reedel kell 17:00 ja tagastades emale pühapäeval kell 15:00. Nimetatud

kohtumised toimuvad peamiselt nendel nädalatel, kui B.S-i õed viibivad isa

juures.

4.2.

J.G võib suhelda lapsega telefoni ja muude elektrooniliste sidevahendite abil.

Y.E ei tee selles osas takistusi.

4.3.

Lapse isa puhkuseperioodil veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat.

4.4.

Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning

lapse õdede sünnipäevad veedab laps alati emaga ja isadepäeva, isa sünnipäeva ja

isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedab laps alati isaga või isapoolsete

vanemate juures.

4.5.

Jõulud (24. detsember) veedab laps alati isaga ja aastavahetuse (31. detsember)

veedab laps alati emaga.

4.6.

Kõik lapsega kohtumised lepitakse kokku eelneva kuu viimasel nädalal ja

korrigeeritakse jooksvalt vastavalt vajadusele ja mõistlikkusele, et mitte piirata

üksteise õigusi lapsega suhtlemisel.

Eestkosteasutuse seisukoht

5. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond kohtus lapse ema ja lapse

isaga.

6. Harju Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16587 võeti

menetlusse J.G avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning

12.12.2016 kohtumäärusega jäeti J.G avaldus lapsega suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks läbi vaatamata avaldaja poolt esitatud taotluse alusel. Harju

Maakohtu 08.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-18088 võeti menetlusse J.G

avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks s.o lapse elukoha määramise, kooli

valiku ja arsti teenuste valiku osas ainuhooldusõiguse saamiseks.

7. Poolte suhtest on sündinud XX.XX.XXXX poeg B.S , kes on alates sünnist kuni

tänaseni olnud ema Y.E igapäevasel hooldusel ja kasvatusel. Vanemate kooselu lõppes

septembris 2016. Lapse ema tütred elavad kaks järjestikust nädalat ema juures ja järgmisel

kahel järjestikusel nädalal isa juures. Ema elab koos lastega vastvalminud majas aadressil

2(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

XXX, 4-toalises kõigi mugavustega korteris, mis on tema omandis. Y.E töötas J.G

firmas, kuid koondati sealt oktoobrikuus 2016. Praegu on laste ema töötuna arvel, saab

töötu hüvitist ning on töötukassa poolt suunatud täiendkoolitusele. 3-aastane B.S on

Tallinna XXX Lasteaia kasvandik.

8. Y.E sõnul ei suuda nad J.G-ga omavahel lapse hooldus- ja kasvatusküsimustes

rääkida, vaid suhtlevad ainult sõnumite teel. Lapse ema hinnangul on neil probleem

eelkõige lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Y.E soovib esitatud

nõudega tagada pojale stabiilse ja rahuliku elukeskkonna ning regulaarse suhtlemise

lapsest lahus elava isaga.

9. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt on eelnevalt

07.11.2016 vanematele pakutud võimalust osaleda Tallinna Perekeskuse

lepitusteenusel, millest J.G keeldus. Lapse ema oli ja on valmis nõustajate kaasabi

kasutama ning teenusel osalema.

10. Vestlusest J.G-ga selgus, et ta elab aadressil XXX, Tallinn, 1-toalises üürikorteris,

kus J.G sõnul on lapse ööbimiseks tingimused olemas. Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakond külastas 02.01.2017 tema elukohta ja nendib, et J.G elab

vanemat tüüpi elamus, kõigi mugavustega väga väikeses nn kööktoas. Korter on

sisustatud igapäevaeluks hädavajalikuga. Väikeses toas on voodi, kus isa magab koos

lapsega. Kuna korter on väike, siis sinna praktiliselt ei mahugi enam lapsele eraldi

voodi. J.G elab korteris koos suure hundikoeraga, mistõttu liikumisruumi toas eriti ei

ole. J.G praegused elamistingimused on lapse elama asumiseks isa juurde sobimatud.

Lapse isa sõnul maksab ta igakuiselt elatist ning seda on eelneval vestlusel kinnitanud

ka lapse ema. Vestluse käigus J.G-ga selgus, et peamiseks probleemiks on lapsega

suhtlemiskorra kindlaksmääramine. J.G on äärmiselt häiritud, et lapse ema muudab

pidevalt oma otsuseid ega võimalda tal rahulikult lapsega suhelda. Vanemate

omavahelised suhted halvad ja üksteist süüdistavad ning puudub igasugune koostöö

poja osas. Vaatamata eelnevale ei soovi J.G ka praegu osaleda mingil nõustamis-

lepitusteenusel, vaid soovib, et kohus määramaks kindlaks lapsega suhtlemiskorra.

11. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et kui

mõlema vanema soovid lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas on oma

põhiolemuselt enam vähem sarnased, tuleks vanemate vahel erimeelsusi tekitavad

suhtlemiskorra punktid selgeks rääkida, et saavutada lapse huvidele ja vajadustele

vastav mõistlik ühisosa. Vanemad võiksid lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise

lahendada kompromiss-kokkuleppe kaudu, ühildades mõistlikkuse printsiibil mõlema

vanema ettepanekud lapsega suhtlemise osas, kuna see vastaks kõige enam B.S-i

huvidele ja vajadustele.

Puudutatud isikule I (laps) riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja)

seisukoht

12. Avaldaja selgitas lapse esindajale, et tema ja lapse isa vahel on väga keerulised suhted,

omavahel suheldakse sõnumite teel ning lapsega seotud asju on võimatu ühiselt

arutada. Ema tunnistab, et isal on õigus lapsega suhelda ning ei keeldu lapse ja isa

vahelistest kohtumistest, kuid leiab, et lapse elukoht peab olema ema juures ning isaga

peab olema määratud konkreetne suhtlemiskord. Peale vanemate lahkuminekut oli isal

alati võimalus lapsega suhelda. Laps viibis isa juures mitu päeva järjest. Hiljem

avaldas isa soovi suhelda lapsega nii, et nädal aega elab laps ema juures, teine nädal

isa juures. Avaldaja on sellise suhtluskorra vastu. Tema tütred eelmisest abielust

suhtlevad oma isaga nädalate kaupa - kaks nädalat isa juures, kaks ema juures. Esialgu

oli üks nädal, kuid aeg näitas, et selline elukorraldus ei sobi lastele ning lepiti kokku

kaks nädalat korraga. Avaldaja konstanteerib, et vaatamata sellele, et vanemad tütred

3(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

elavad nii juba mitu aastat, ei ole siiski selline elukorraldus laste jaoks õige ja

mõistlik. Avaldaja on seisukohal, et pojal peab olema üks alaline elukoht ema juures,

kus ta elab alates sünnist ning stabiilne võimalus suhelda isaga. Kohtumisel parandas

avaldaja oma avalduses toodud suhtlemiskorda (p 1) ning leiab, et isa võib suhelda

lapsega 2 korda kuus nädalavahetusel, võttes lapse enda juurde reede õhtul ja tuues

tagasi esmaspäeval, tuues lapse lasteaeda.

13. Vestlusest lapse isaga selgus, et kohtumised lapsega sõltuvad ema tujust ja soovist.

Konkreetset suhtlemiskorda ei ole. Kui nad lahku läksid, siis esialgu oli isal rohkem

võimalusi lapsega koos olemiseks. Korraga võiks laps olla isa juures nädal aega. Kui

lapse isa koondas avaldaja (avaldaja töötas lapse isa firmas raamatupidajana), siis

vanematevahelised suhted muutusid keerulisemaks. Lapse isa teatas, et esitas kohtule

avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha määramise ja

kooli valiku osas ainuotsustusõiguse endale saamist. Lapse isa leiab, et poeg peab

elama tema juures, ta on võimeline last kasvatama ning nõuetekohaselt tema eest

hoolitsema. Hetkel üürib isa ühetoalist korterit lapse ema elukoha kõrval. Plaanis on

elamistingimusi parandada. Isa leiab, et kohtumised kaks korda kuus nädalavahetusel

ei ole piisavad, ta soovib rohkem aega pojaga veeta. Tema ja lapse vahel on suur

emotsionaalne side, igakord, kui isa toob lapse emale tagasi, siis laps nutab ja ei soovi

ema juurde minna. Kuna isa avaldus temale ainuotsustusõiguse lapse elukoha ja

muude küsimuste osas üleandmiseks ei ole liidetud käesoleva asjaga, siis oma

arvamuse esitamisel lähtub esindaja vaid ema poolt esitatud avaldusest. Lapse

vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. Kuid mõlemad armastavad

oma last ning soovivad lapsele parimat.

14. Lapse esindaja leiab, et avalduses märgitud suhtlemiskord ei ole lapse ja isa

suhtlemiseks piisav. Ema ise kinnitas, et laps veedab hea meelega isaga aega. Lapse

jaoks on stabiilne lähedus mõlema vanemaga väga oluline. Lisaks kahele

nädalavahetustele (reedest esmaspäevani) peaks isal olema võimalus suhelda lapsega

ka nädala sees, nt kaks-kolm päeva järjest nädalal, mil laps on nädalavahetusel koos

emaga (so ühel nädalal on pikk nädalavahetus, järgmisel nädalal kaks-kolm päeva

nädala sees jne). Vaieldamatult on lapse huvides kõige parim lahendus kui vanemad

püüavad jõuda vastuvõetava kompromissini.

Menetluse edasine käik, puudutatud isiku II (lapse isa) seisukoht

15. Harju Maakohtus toimus ärakuulamine 31.01.2017.

16. Lapse isa ei olnud lapse ema pakutud suhtluskorraga nõus, kuna lapsega vaid üle

nädala nädalavahetustel kokkusaamised ei ole piisavad. Isa on nõus lapse esindaja

poolt pakutud suhtlemise korraga, et lisaks nädalalõppude kohtumistele, oleks üle

nädala ka nädala sees ööbimisega kohtumised.

17. Lapse ema ei olnud nõus isa ja lapse kohtumistega nädala sees, kuna sellisel juhul

tekib lapses segadus ja ta ei tea enam, kus on tema kodu. Lapse ema kinnitas, et lapsel

on isaga lähedased suhted.

18. Lapse esindaja seisukoha kohaselt ei ole lapse ema poolt pakutud suhtluskord piisav,

kuna lapsel on oma isaga lähedased suhted.

Esimese astme kohtu määrus

19. Harju Maakohus määras 08.02.2017 määrusega lapse ja isa suhtluskorra alljärgnevalt:

1.1.

Laps viibib isaga kõikidel paaritutel nädalatel reedest esmaspäevani. Isa võtab

lapse reedel lasteaiast või lapse elukohast mitte varem kui kl 12.30 ja hiljemalt kl

18.00. Isa toob lapse esmaspäeval hiljemalt kl 9.00 lasteaeda või lapse elukohta.

4(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

1.2.

Laps viibib isaga kõikidel paarisnädalatel teisipäevast neljapäevani. Isa võtab

lapse teisipäeval lasteaiast või lapse kodust mitte varem kui kl 12.30 ja hiljemalt

kl 18.00. Isa toob lapse neljapäeva hommikul hiljemalt kl 9.00 lasteaeda või lapse

elukohta.

1.3.

Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning

lapse õdede sünnipäevad veedab laps emaga. Isadepäeva, isa sünnipäeva ja

isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedab laps isaga.

1.4.

Kumbki vanem võib tähistada oma pere ringis lapse sünnipäeva. Lapse

sünnipäeva kalendripäeval on eemalviibival vanemal õigus lapsega kokku saada ja

teda õnnitleda.

1.5.

Laps veedab paarisaastate jõulud 24.dets kuni 26.dets emaga ja aastavahetuse

31.dets kuni 1.jaanuar isaga, paaritutel aastatel vastupidi.

1.6.

Suveperioodil viibib laps kummagi vanemaga vanema puhkuse ajal vähemalt

10 päeva järjest. Vanemad teatavad teineteisele oma puhkuste ajad ja lepivad lapse

suvegraafiku kokku hiljemalt 15.maiks.

1.7.

Eemalviibiv vanem võib lapsele helistada lapsega koosviibiva vanema

telefonile, helistamisel arvestatakse lapse päevakava.

1.8.

Vanematel on võrdne õigus viibida lapsega seotud üritustel (lasteaiaüritused,

treeningud, huviringid).

1.9.

Lapsega suhtlemise aegu võivad vanemad kokkuleppel muuta.

1.10.

Lapse kooliminekul lepitakse kokku uus suhtlemise kord.

20. Maakohus määras hooldusjuhistena, et vanem teavitab viivitamatult teist vanemat

lapse suhtes tehtud olulistest hooldusõiguslikest otsustustest ja vanemad hoiduvad

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohus kohaldas esialgset

õiguskaitset ja määras, et isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult ning

esialgse õiguskaitse kohaldamise osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele.

Maakohus jättis lapse esindamise kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte

endi kanda.

21. PkS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. PkS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

PkS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet

teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt

lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud

suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui

see kahjustab last.

22. Laps B.S on sündinud XX.XX.XXXX, tema vanemad on J.G ja Y.E . Vanemate

kooselu lõppes septembris 2016.a, laps jäi elama koos emaga. Peale kooselu lõppu on

ema teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Laps elab ema juures. Vanemad

omavahel ei suhtle sealhulgas ei aruta omavahel ka lapse hooldusõiguse ja lapse ning

isa suhtlemise korraldamise küsimusi. Lapse isa on esitanud avalduse ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse elukoha, kooli ja arsti teenuste valiku osas,

ainuotsustusõiguse saamiseks. Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-16-18088.

23. Ema on teinud ettepaneku, et isa ja laps kohtuvad üle nädala nädalavahetustel. Kohtu

arvates ei ole selline suhtluskord piisav. Asjas on tuvastatud, et isa ja lapse vahel on

lähedased suhted ning veel viis kuud tagasi elasid nad igapäevaselt koos. Eeltoodust

tulenevalt määrab kohus vastavalt isa soovile ja lapse esindaja ettepanekule, et nendel

nädalatel, kus ei toimu nädalalõpu kohtumisi, toimuvad nädalasisesed kohtumised

koos isa juures ööbimisega.

5(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

24. Vastuseks ema argumendile, et nädalasisesed kohtumised ei peaks toimuma, kuna

lapsel peab olema üks kodu, saab väita, et kohtu poolt määratava graafiku alusel elab

laps ema kodus ¾ aega ja isa kodus ¼, seega ema juures oluliselt rohkem. Samuti on

kohtupraktikas tavaline, et koolieelses vanuses lapsed kohtuvad eemalviibiva

vanemaga pikemalt ka nädala sees.

25. Menetluses ilmnes, et vanemad ei ole võimelised arutama omavahel lapse

hooldusõiguse küsimusi ning sellest tulenevalt on kumbki vanem otsustanud üksi

sellised küsimusi, mida võrdse hooldusõigusega vanemad peaksid otsustama

kokkuleppel (lapse ravi, lapse huviharidus). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PkS §

134 lg 3 alusel lapse hooldamise juhisena, vanem peab lapse suhtes tehtud otsusest

teist vanemat viivitamatult teavitama. Tulenevalt vanematevahelistest keerulistest

suhetest, määrab kohus hooldusjuhisena, et vanem ei tohi kahjustada lapse suhet teise

vanemaga.

26. Kogutud tõenditest ilmneb, et ema on oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist. Lapse

huvides on isa ja lapse suhtluse tihe jätkumine. Menetlust lõpetava lahendi jõustumine

võib viibida, lapse suhtlus vanemaga on aga koheselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt

kohaldab kohus asjas esialgset õiguskaitset samadel alustel, nagu määrati isa ja lapse

suhtlemise kord. TsMS §-de 390 lg 1 ja 478 lg 4 kohaselt kuulub määrus esialgse

õiguskaitse osas viivitamatult täitmisele.

Määruskaebus

27. Avaldaja (lapse ema) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1.1., 1.2. ja esialgse õiguskaitse

kohaldamise osas ning teha asjas uus määrus, millega määrata suhtluskord selliselt, et:

(1.1.) laps viibib isaga kaks korda kuus nädalavahetusel reedest esmaspäevani. Ema

teatab isale millistel nädalavahetustel viibib laps isaga vähemalt 15 päeva ette, so. iga

kuu 15-ks kuupäevaks teatatakse järgmise kuu nädalavahetuste jaotus. Isa võtab lapse

reedel lasteaiast või lapse elukohast ajavahemikus 16:00 – 18.00. Isa toob lapse

esmaspäeval hiljemalt kell 9.00 ema elukohta või lasteaeda (ema valikul); (1.2.) Iga

nädala kolmapäeval võib isa suhelda lapsega ajavahemikus 16:00 – 20:00. Isa võtab

lapse lasteaiast või lapse kodust mitte varem kui kell 16.00 ja toob lapse tagasi ema

elukohta hiljemalt kell 20:00.

28. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse norme, rikutud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnatud

tõendeid.

29. Resolutsiooni p 1.1. osas ei ole kaebuse esitaja nõus sellega, et laps viibib isaga just

paaritutel nädalavahetustel. Avalduses põhjendas avaldaja, et avaldajal on veel kaks

vanemat tütart eelmisest abielust, kes soovivad vennaga koos olla. Nende isa on

taanlane, kes elab Jõelähtmel ja kelle suhtluskord tüdrukutega on 2 nädalat järjest.

Tüdrukute suhtluskord isaga võib varieeruda sõltuvalt asjaoludest. Avaldaja soovib, et

B.S oleks ema juures nendel nädalavahetustel, millal tema õed on samuti ema juures.

Avaldaja on valmis teatama nädalavahetuste jaotamisest B.S-i isale vähemalt 15 päeva

ette, so. iga kuu 15-ks kuupäevaks teatatakse järgmise kuu nädalavahetuste jaotus.

Lapse õdedel on samuti õigus veeta vennaga võimalikult rohkem aega. See on ka

väikelapse huvides.

30. Määruskaebuse esitajale ei ole selge, millisel alusel otsustas Harju Maakohus

rakendada kohtu määratud suhtlemise korda viivitamatult. Kohus ei saanud kohaldada

esialgset õiguskaitset menetlust lõpetavas lahendis. See on vastuolus esialgse

õiguskaitse olemusega (hagi ei ole võimalik tagada menetluse lõpetava

kohtuotsusega). Esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendas kohus väitega, et kogutud

6(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

tõenditest ilmneb, et ema on oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist. Nimetatud

väide on alusetu ja põhjendamata. Kohtuistungi 31.01.2017 protokollist nähtub

näiteks, et lapse isa kinnitas ise, et laps viibis tema juures terve nädala jooksul järjest

vahetult enne istungil. Enne seda oli laps isa juures kuu alguses 4 päeva järjest ja veel

ühel nädalavahetusel kuu keskel. Seetõttu tõendamist ei ole leidnud väide selle kohta,

et ema oleks oluliselt takistanud isa ja lapse suhtlemist.

31. Harju Maakohtu poolt on rikutud TsMS § 561 lg 1, kuna asjaosalisi ei ole suunatud

asja kokkuleppel lahendama ega perenõustaja juurde.

32. Harju Maakohus jättis tähelepanuta lastekaitse spetsialisti arvamusest esile toodud

asjaolud, et lapse isa elukoha tingimused on lapsele sobimatud. Kohus ei ole

hinnangut andnud, kas lapse isa elamistingimused on kohtu arvates lapsele sobilikud

või mitte. Vastuvõetav ei ole, et ema juures peab laps eraldi oma lapsevoodis magama,

aga isa juures magab ta koos isaga isa voodis. Lapse ööbimine isa juures ei ole üldse

võimalik lapsele vajalike elamistingimuste (sh. eraldi voodi ja suurema korteri

üürimine) tagamiseni isa poolt.

33. Kaebuse esitaja ei ole vastu sellele, et isa suhtleb lapsega töönädala sees. Kuid lapsel

peab olema kindel (mitte vahelduv) kodu ja selged reeglid. Isa võiks lapsega töönädala

sees suhelda ilma ööbimiseta, näiteks iga nädala kolmapäeval alates kella 16:00 kuni

20:00.

34. Vaidlustatava kohtumääruse kohaselt viibib laps isa juures alates paaritu nädala

reedest kuni esmaspäeva hommikuni. Esmaspäeval pärast lasteaeda tuleb laps ema

juurde üheks õhtuks. Seejärel isa võtab lapse teisipäeval lasteaiast või lapse kodust ja

toob lapse neljapäeva hommikul lasteaeda või lapse elukohta. Seega osutub, et paaritu

nädala nädalavahetuse ja sellele järgneva paaris nädala tööpäevade vahel viibib laps

ema juures vaid ühe esmaspäeva õhtu. See ei vasta lapse ega ema huvidele.

Menetluse edasine käik

35. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosaliste arvamust

kaebuse osas.

36. Eestkosteasutus toetas avaldaja määruskaebust, kuna see vastab lapse huvidele ja

vajadustele. Vanematele pakuti võimalust osaleda lepitusteenusel, millest lapse isa

keeldus, lapse ema oli nõus osalema. Lapse isa elamistingimused 1-toalises kööktoas

on lapsele sobimatud, kuna liikumisruumi on vähe. Kohtu põhjendustest ei selgu, miks

kohaldati esialgset õiguskaitset ja tunnistati määrus viivitamata täidetavaks, kui

suhtlus reaalselt isa ja lapse vahel toimub ja vaidlus on vaid kindla suhtlusgraafiku

määramise osas.

37. Puudutatud isik II (lapse isa) palus jätta määruskaebus rahuldamata. Laps veedab

enamus ajast õdedega ja isa ei saa oma elu korraldada vastavalt ema soovile ning ei

ole sellega nõus. Lapse huvides on ülesse kasvada oma isaga. Enne kohtumenetlust

takistas lapse ema isaga kohtumist ning ei pidanud kokkulepetest kinni, kuid lasi

lapsel isaga aega veeta enne 21.01.2017 istungit. Lapse isa leidis endale uue

kahetoalise korteri Mustamäele Männimargi vahetus läheduses kuhu kolib 01.05.2017

ning hetkel on toonud oma praegusesse korterisse lapsele eraldi voodi, millest on

teadlik ka sotsiaaltöötaja. Lapse isa tegeleb Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna ettekirjutuste kõrvaldamisega. Lapse ema poolt

ettenähtud 4 tundi suhtlemisaega on ebaproportsionaalne ning piirav lapse kui ka lapse

isa jaoks. Antud juhul ei ole lapse isa kompromissiga nõus ning nõustub lapse esindaja

arvamusega, et lapse isa peab tihemini suhtlema lapsega ning suhtlema ka

töönädalasiseselt. Kohtuistungil sai kokku lepitud tingimustes. See, et lapse ema

7(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

huvidele enam antud lahend ei sobi, ei kuulu vaidlustamiseks, kuna ta oli antud

lahendiga eelnevalt nõus.

38. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et maakohtu

määruse tühistamiseks alus puudub. Käesolevas asjas on tuvastatud, et laps, alates

ajast, mil vanemad elavad lahus, on korduvalt elanud isa juures mitu päeva järjest

(isegi korraga nädal aega) ning ema on seda aktsepteerinud. Ema on algusest peale

teadlik isa elamistingimustest, kuid vaatamata sellele ei olnud vastu, et laps ööbiks isa

juures mitu päeva järjest. Määruskaebuses leiab kaebuse esitaja, et lapse ööbimine isa

juures ei ole üldse võimalik lapsele vajalike elamistingimuste (sh. eraldi voodi ja

suurema korteri üürimine) tagamiseni isa poolt. Samas pakub ema ise, et laps ööbiks

isa juures kaks nädalavahetust (reedest esmaspäevani) kuus. Olukorras, kus ema ise

aktsepteerib lapse ööbimist isa juures, ei olnuks täiendavalt vajalik hinnata isa

elamistingimusi. Seda enam, vestluses teatas lapse isa, et hetkel ta üürib ühetoalist

korterit lapse ema korteri kõrval, kuid lähitulevikus on plaanis elamistingimusi

parandada. Arvestades, et isale on tagatud stabiilne võimalus lapsega suhtlemiseks, on

isa kohustatud tagama lapsele ka vajalikud elamistingimused. Ema poolt palutud

suhtlemiskord ei ole piisav lapse ja isa suhtlemiseks. Ema ise kinnitas, et laps veedab

hea meelega isaga aega. Kohus on õigesti leidnud, et asjas on tuvastatud, et isa ja lapse

vahel on lähedased suhted. Avaldaja sooviks, et väikese poja elukorraldus ja suhtlus

oma isaga sõltuks vanemate õdede suhtlusgraafikust. Selline lähenemine ei ole õige.

Avaldaja on ise maininud, et lapse elukorraldus peab olema stabiilne. Laps ei pea

kohanduma vanemate õdede graafikuga, mis mh varieerub sõltuvalt asjaoludest. Lastel

on õigus veeta koos teineteisega võimalikult rohkem aega. Antud juhul on avaldaja

ülesandeks korraldada, et lapsed veedaksid koos võimalikult rohkem aega.

39. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

40. Ringkonnakohus määras asjas istungi ning palus pooltel esitada menetluskulude

nimekirjad.

Ringkonnakohtu põhjendused

41. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

42. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust

ning määrus ei vasta lapse huvidele. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.

43. PKS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ja

vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kui vanemad

ei suuda ise kokku leppida, mil viisil võtab vanem, kes lapsega koos ei ela, osa lapse

kasvatamisest ja temaga suhtleb, peab PKS § 143 lg 21 järgi vastava avalduse saamisel

lahendama vaidluse kohus.

44. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate

otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste

vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui

esmatähtsast kaalutlusest.

8(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

45. Seega tuli maakohtul asjas välja selgitada eelkõige konkreetse lapse huvid ning neid

eelistada tema vanemate huvidele.

46. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapse ema maakohtus toimunud ärakuulamisel

kinnitanud, et lapsel on isaga lähedane suhe (tlk 38 pöördel). Lapsele määratud esindaja

on menetluses läbivalt kinnitanud lapse ja isa lähedast suhet ning olnud seisukohal, et

lapse ema poolt väljapakutud suhtluskord ei järgi lapse huve, kuna laps peab saama isaga

koos olla ka nädala sees (tlk 30, 38 pöördel, 77 pöördel, 92 pöördel). Eestkosteasutus ei

ole välja toonud, et lapse isa käitumine oleks problemaatiline. Ringkonnakohtu

menetluses toimunud ärakuulamisel lapse ema poolt esitatud väited lapse isa võimalikust

vägivaldsusest ning halvast mõjust lapsele on jäänud tõendamata ning paljasõnalisteks.

47. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lapse huvid piisavalt välja selgitanud ning teinud

asjas lapse huvidega kooskõlas oleva lahendi. Käesoleval juhul on konkreetse lapse

huviks lähedussuhte säilitamine ja arendamine lahus elava vanemaga (isaga), mistõttu

puudub alus maakohtu poolt määratud suhtluskorra muutmiseks lapse ema poolt soovitud

viisil.

48. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka lapse ema poolt esitatud argument tagada

lapsele võimalikult suures ulatuses suhtlemine oma õdedega.

49. On küll õige, et lapsed peavad saama omavahel võimalikult palju suhelda ja koos viibida,

kuid käesoleval juhul ei ole põhjendatud laste omavahelist suhet eelistada lapse ja tema

isa vahelisele suhtele, kuna tuvastatud on, et lapsel on isaga lähedane suhe. Samas

puudub mõistlik põhjendus panna lapse ja isa vaheline suhtlus sõltuvusse lapse õdede ja

nende isa vahelisest suhtlusgraafikust. See võiks küll olla mugavaim lahendus lapse

emale, kuid mitte lapsele ega tema isale. Lapse ema on tuginenud soovile tagada lapsele

stabiilne elukorraldus ning menetluses korduvalt väitnud, et tütarde ja nende isa vaheline

suhtluskord seda ei taga, mistõttu tütred kannatavad (tlk 37 pöördel, 92 pöördel). Selles

kontekstis jääb mõistetamatuks määruskaebuses esitatud nõue muuta maakohtu poolt

määratud suhtluskorda viisil, et laps viibib isaga koos kaks korda kuus nädalavahetustel

ema poolt vähemalt 15 päeva eelnevalt etteteatatud aegadel.

50. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga ema poolt soovitud suhtluskorra muudatus maakohtu

poolt määratud suhtluskorrast lapsele suuremat stabiilsust, vaid hoopis vähendab seda.

Maakohtu poolt määratud suhtluskord on selge, konkreetne ja lihtsalt täidetav, seetõttu ka

eelduslikult lapsele arusaadavam ning tekitab talle vajaliku rutiini ja stabiilsuse, mille

tähtsust lapse ema ise korduvalt rõhutanud on.

51. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud menetlusõiguse rikkumist, mh seda, et

kohus ei saatnud pooli perenõustaja juurde.

52. Ringkonnakohtu hinnangul seda rikkumist maakohtule ette heita ei saa, kuna tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt keeldus lapse isa eestkosteasutuse poolt välja pakutud

lepitusteenuse kasutamisest (tk 26), mida lapse ema mainis ka kohtule esitatud avalduses

(tlk 4 pöördel). On küll õige, et TsMS § 561 lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas

menetluses igas menetlusstaadiumis asjaosaliste tähelepanu mh juhtima ka võimalusele

kasutada perenõustaja abi, kuid käesoleval juhul ei saa maakohtule nimetatud normi

rikkumist ette heita, kuna protokollist nähtuvalt püsis vanemate vaheline vastasseis ka

maakohtus aset leidnud ärakuulamisel ning vanemad ei olnud jätkuvalt omavahel valmis

suhtlema muul viisil kui sõnumite teel (tlk 38). Sealjuures ei nähtu protokollist, et

vanemad või üks neist oleks selgelt soovinud võimalust perelepituseks. Sellise soovi

olemasolu ei tuvastanud ärakuulamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 561 lg 1 II lauses

sätestatu kohaselt ei ole kohtul kohustust suunata lapse vanemaid perenõustaja juurde,

kui üks või mõlemad vanemad selleks valmis ei ole.

53. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole teinud pingutusi

vanemate kokkuleppele jõudmiseks. Siiski ei anna see alust maakohtu määruse

9(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

muutmiseks, kuna selle minetuse parandas ringkonnakohus lapse vanemate ärakuulamisel

01.06.2017, mille käigus paraku selgus, et kumbki vanem lapse nimel kompromissideks

valmis ei ole (tlk 93).

54. Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud lapse isa elamistingimuste hindamata

jätmist.

55. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebajaga, kuid leiab, et ka see asjaolu ei anna

maakohtu määruse muutmiseks alust, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapse

ema menetluse algusest lapse isa tagasihoidlikest elamistingimustest teadlik olnud (tlk

26) ja vaatamata sellele lapsel korduvalt isa juures ööbida lubanud.

56. Määruskaebuses on lapse ema asunud seisukohale, et arvestades lapsele vajalikke

elamistingimusi, ei ole lapse ööbimine isa juures võimalik enne lapsele vajalike

elamistingimuste (sh voodi ja suurem korter) tagamist isa poolt. Lapse isa vastusest

määruskaebusele selgub, et ta on lapse jaoks senisesse elupaika toonud eraldi voodi,

millest on teadlik ka sotsiaaltöötaja ning leidnud endale uue elamispaiga 2-toalise korteri

näol (tlk 74). Ringkonnakohtus aset leidnud ärakuulamisel kinnitas lapse isa, et teeb uues

korteris remonti ning on lähiajal sisse kolimas (tlk 92 pöördel). Lisaks selgus, et laps on

isaga maakohtu poolt määratud suhtluskorra alusel suhelnud ca 4 kuud ning probleeme

tekkinud ei ole (tlk 92).

57. Seega on lapse isa ringkonnakohtu hinnangul aktiivselt tegelenud lapsele sobivate

elamistingimuste loomisega ning kõrvaldamas kõiki eestkosteasutuse poolt esile toodud

puudusi. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et lapse ema ei ole lapse isa uutele

elamistingimustele vastuväiteid esitanud, puudub maakohtu määruse muutmiseks alus ka

lapsele väidetavalt sobimatute elamistingimuste tõttu.

58. Lapse ema väited lapse arengus maha jäämisest lapse isa tegevusetuse tõttu ja lapse isa

vägivaldsest käitumisest hundikoeraga (tlk 92 ja 93) jäid ärakuulamisel paljasõnalisteks

ja umbmäärasteks. Kuivõrd lapse ema määruskaebusmenetluses tõendeid selle kohta, et

lapse huvides poleks lahuselava vanemaga suhtlemine maakohtu määratud mahus, et

lapse isa oleks vägivaldne, lapse arengut takistav või muul viisil lapsele ohtlik, esitanud

pole, puudub alus maakohtu määruse muutmiseks ka eelpoolnimetatud põhjustel.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et lapse ema käitumine on olnud vastuoluline.

Nii avalduse kui määruskaebuse nõude kohaselt soovib lapse ema suhtluskorda, mille

kohaselt viibiks laps isaga koos kahel nädalavahetusel igas kalendrikuus ema poolt

nimetatud aegadel, kuigi on sisuliselt esitanud väiteid lapse isa sobimatuse kohta

lapsevanemaks.

59. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole lapse esindaja märkinud, et töönädala sisesed

kohtumised isaga peaksid sisaldama ööbimist.

60. Ringkonnakohtu hinnangul sellega nõustuda ei saa, kuna tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on lapse esindaja maakohtule esitatud arvamuses vastupidiselt rõhutanud, et

lisaks nädalavahetustele (reedest esmaspäevani) peaks isal olema võimalus suhelda

lapsega ka nädala sees (nt kaks-kolm päeva järjest nädalal, mil laps on nädalavahetusel

koos emaga) (tlk 29 pöördel ja 30). Lapse esindaja hinnangul on maakohtu määrus tehtud

lapse huvides (tlk 78) ning sellisele seisukohale jäi esindaja ka ringkonnakohtus aset

leidnud ärakuulamisel (tlk 92 pöördel ja 93).

61. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saanud maakohus menetlust lõpetavas lahendis

kohaldada esialgset õiguskaitset ning selle kohaldamine on alusetu.

62. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga osaliselt. Üldjuhul kuuluvad hagita perekonnaasjas

tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 550

lg 3). See ei puuduta siiski esialgse õiguskaitse rakendamise määrust, mis on TsMS § 467

lg 5 kohaselt viivitamata täidetav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15, p 34). Praegusel

juhul on maakohus teinud ühe määruse, milles sisaldub nii asjas tehtud lõpplahend kui ka

10(11)

Tsiviilasi nr 2-16-18788

kohtumenetluse ajaks rakendatud esialgne õiguskaitse. Maakohtule võib ette heita seda,

et määruse resolutsioonis pole selgelt kirjas, et esialgset õiguskaitset rakendati

kohtumenetluse ajaks, samas on see välja loetav määruse põhjendustest. Maakohus on

lähtudes menetlusökonoomiast teinud ühe määruse, kuigi oleks saanud teha kaks eraldi

määrust.

63. Nõustuda tuleb ka selle määruskaebuse väitega, et määruse põhjendustest ei ole üheselt

arusaadav, millistele tõenditele maakohus esialgse õiguskaitse rakendamisel tuginenud

on.

64. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et eestkosteasutusele teadaolevalt on lapse isa

äärmiselt häiritud, et lapse ema muudab pidevalt oma otsuseid ega võimalda tal rahulikult

lapsega suhelda (tlk 26). Lapse esindajale teadaolevalt sõltuvad lapse ja isa kohtumised

ema tujust ja soovist (tlk 29 pöördel). 31.01.2017 toimunud ärakuulamisel on lapse isa

andnud ülevaate jaanuarikuus toimunud kohtumistest lapsega (tlk 37), millest nähtub, et

mainitud kalendrikuus on laps saanud isaga kõige pikemalt koos olla vahetult enne

ärakuulamist. Lapse ema ei ole lapse isa poolt eestkosteasutusele ja lapse esindajale antud

selgitustele vastu vaielnud, ärakuulamisel maakohtus on lapse ema olnud vastu sellele, et

laps veedaks poole ajast isa juures (tlk 37 pöördel). Arvestades eeltoodut nõustub

ringkonnakohus maakohtuga ka esialgse õiguskaitse rakendamise vajalikkuses ega pea

määruse tühistamist selles osas võimalikuks.

65. Kohus selgitab, et kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise

kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma

kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.

PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise

kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele.

66. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates. Määrus ei ole edasikaevatav osas, millega ringkonnakohus

jätab määruse muutmata esialgse õiguskaitse rakendamise osas (TsMS § 390 lg 1 2.lause

koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2 2.lausega).

Menetluskulude jaotus

67. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata,

jäävad määruskaebusmenetluse kulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1),

v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille

ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 teise lause järgi Eesti Vabariigi kanda. Lapse isa

ei ole kohtu poolt määratud ajal esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)