4-09-8751/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuvälise menetleja otsuse täitmisel tekkinud küsimuseaegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 4-09-8751 (täitevasja nr 171/2006/267) Lahend väärteomenetluses Lõuna Politseiprefektuuri 27. detsembri 2005 otsus Janek Grigorjevi karistamises Alkoholiseaduse § järgi rahatrahviga 360 krooni Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja Janek Grigorjev Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Süüdilane võlgnikuna Janek Grigorjev (isikukood 39006246018; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx ) Sissenõudja Lõuna Politseiprefektuur Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud väärteoasja menetluse asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 48, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Rahuldada aegumise avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Lõuna Politseiprefektuuri 27. detsembri 2005 otsuse täimine Janek Grigorjevi tasumata rahatrahvis 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia võlgnikule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (TMS § 210 ja § 207 lg 2);

3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

Janek Grigorjev on süüdi mõistetu Lõuna Politseiprefektuuri 27. detsembri 2005 otsusega ja karistatud Alkoholiseaduse § 71 järgi rahatrahviga 360 krooni. Otsus on jõustunud ja täitmisele pööratud.

Janek Grigorjev on esitanud 19. mail 2009 kohtule avalduse tasumata rahatrahvi 360 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 27. detsember 2005. Rahatrahv tasumata 360 krooni ulatuses. Kohtutäitur on avaldanud et laekumisi ei ole olnud.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel VTMS § 212 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Kohtutäituri esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avaldaja, võlgniku ja sissenõudja osavõtuta. Täitemenetlus rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 210 ja § 207 lg 1).

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva sissenõude täitmise aegumine. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3).

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale;

3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäituri on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei tuvastanud asjaolusid täitmise aegumise peatumise kohta. TMS § 201 lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule.

Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Avalduse lahendamisel on oluline VTMS-s, KarS-s ja TMS-s sätestatud regulatsioon väärteootsuste täitmisel. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

Eeltoodud sätetest järeldub, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud kaheksateist kuulise tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine).

Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Kuna kohtuvälise menetleja jõustunud otsusest on möödunud 18 kuud, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja lugeda kohtuvälise menetleja otsuse täitmine tasumata rahatrahvis KarS § 82 alusel aegunuks.

2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190) ning esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Kohtumenetluse pool ja menetlusväline isik võivad esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 1 ja 2). Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Toomas Lillsaar

Kohtunik