2-15-17530/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-17530

Tsiviilasi

Osaühingu Grupivara hagi Aktsiaseltsi Ekspress Grupp

vastu

20.06.2014 aktsionäride üldkoosoleku otsuste

(protokolli p-d 1 ja 2) tühisuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.11.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühingu Grupivara apellatsioonkaebus

Hageja/apellant:

Osaühing

Grupivara

(registrikood

10672077), lepingulised esindajad vandeadvokaat Raiko

Lipstok, vandeadvokaat Tarmo Repp ja vandeadvokaat Risto

Rüütel

Kostja/vastustaja:

Aktsiaselts

Ekspress

Grupp

(registrikood

10004677),

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude

Istungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

10.05.2017

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp,

kostja seaduslik esindaja juhatuse liige PR ja kostja

lepingulised esindaja vandeadvokaat Arne Ots ning advokaat

Martin-Johannes Raude

RESOLUTSIOON:

1. Muuta osaliselt Harju Maakohtu 14.11.2016 otsuse põhjendusi, jättes

lõppjärelduse hagi rahuldamata jätmise kohta muutma.

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

2. Osaühingu Grupivara apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta Osaühingu Grupivara kanda.

4. Määrata Aktsiaseltsi Ekspress Grupp apellatsioonimenetluses hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1537,50 eurot.

5. Välja mõista Osaühingult Grupivara Aktsiaseltsi Ekspress Grupp kasuks

1537,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebe kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi

vahendusel.

Menetlusosaline

võib

ise

esitada Riigikohtule

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja

järgimiseks

peab

menetlusabi

taotleja

tegema

tähtaja

kestel

ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 20.11.2015 esitas Osaühing Grupivara hagi Aktsiaseltsi Ekspress Grupp vastu

20.06.2014 aktsionäride üldkoosoleku otsuste (protokollis p-d 1 ja 2) tühisuse

tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja aktsionär. Hageja osales 20.06.2014 kostja

aktsionäride üldkoosolekul. Üldkoosolek võttis mh vastu otsused, millega:

2.1 Kinnitas

kostja

01.01.2013.–31.12.2013.

aasta

majandusaasta

aruande

(päevakorra punkt 1).

2.2 Kinnitas 2013. aasta kasumi jaotamise ettepaneku, mille kohaselt 2013. aasta

puhaskasumist, milleks on 1 081 000 eurot, suurendada kohustuslikku

reservkapitali 54 000 euro võrra, maksta aktsionäridele dividende vastavalt 1

eurosent 1 aktsia kohta ning ülejäänud summa, milleks on 729 000 eurot, kanda

eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Õigus osaleda kasumi jaotamises on

neil aktsionäridel, kes on seisuga 09.07.2014 kell 23:59 kantud kostja

aktsionäride nimekirja. Dividendide väljamaksmine toimub 02.10.2014

ülekandega aktsionäri arvelduskontole.

3. Hageja esitas eeltoodud otsustele üldkoosolekul vastuväited ja hääletas nende

vastuvõtmise vastu. Hageja leidis, et Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtust oli 2013. aasta

majandusaasta aruandes ja ka varasemates aruannetes kajastatud valesti – oluliselt

suurema väärtusega vara tegelikust väärtusest. Kui vara väärtus oleks kajastatud

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

õigesti, siis nähtuks, et kostja tegevus 2013. aastal oli 11 910 000 euroga kahjumis.

Kui majandusaasta aruanne kajastab kasumit, kuid tegelikult on ühing kahjumis,

kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral ühingu majanduslikku seisundit

valesti. Olukorras, kus kasum puudub, ei saa otsustada kasumi jaotamist ega maksta

dividende. Üldkoosoleku otsused 1 ja 2 olid tühised vastuolu tõttu seaduse ja hea usu

põhimõttega.

4. Kuna hageja on kostja aktsionär, siis tuleneb Riigikohtu praktikast temale õigus nõuda

üldkoosoleku

otsusete

tühisuse

tuvastamist

ebaõigeid

andmeid

sisaldava

majandusaasta aruande tõttu.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi vaidles hagile täies ulatuses vastu. Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtused olid

kajastatud kostja 2013. aasta majandusaasta aruandes õigesti. Aruanne oli kostja

juhatuse poolt koostatud, kostja nõukogu poolt heaks kiidetud ning sõltumatute

audiitorite poolt auditeeritud.

6. Hageja ei toonud välja, milles seisnes otsuste vastuolu seadusega. Hageja viidatud

raamatupidamise üldprintsiipide rikkumine saaks olla äärmisel juhul vale

majandusliku seisu kajastamise tagajärg, mitte põhjus. Hageja ei toonud välja, et

kostja oleks rikkunud ühtegi firmaväärtuse hindamist puudutavat normi. Ka juhul, kui

Delfi Läti väärtus tulnuks 4,6 miljoni võrra alla hinnata, poleks kostja bilanss sellest

muutunud enam kui umbes 5%. Sellisel juhul oleks tegemist väiksema

kõrvalekaldega, mis ei mõjutanud majandusaasta aruande kinnitamise otsuse

kehtivust. Ka sel juhul olnuks võimalik maksta otsustatud mahus dividende eelmiste

aastate jaotamata kasumi arvel.

7. Hagejale kuulus kostja 2 976 841 aktsiast üksnes 100 aktsiat, mille tõttu ei saa hagejal

olla õiguslikku huvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu.

8. Kostja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks või alternatiivselt hagi läbi vaatamata

jätmiseks.

Esimese astme kohtu otsus

9. Harju Maakohus jättis 14.11.2016 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

10 870 eurot 90 senti ning mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja 29.04.2016 taotlused

menetluse lõpetamiseks ning hagi läbi vaatamata jätmiseks.

10. Riigikohus on lahendis 3-2-1-82-15 (p 12) selgitanud, et raamatupidamise

aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on muu hulgas võlausaldajate kaitseks

kehtestatud normid. Kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolud

raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne

olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning

avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus,

millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused,

mis mõjutaks otsuse kehtivust.

11. Hageja tõi välja, et kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne oli vastuolus RPS §-ga 1,

§ 2 lg-ga 2 ja § 3 p-ga 6. Maakohus leidis, et hageja viidatud sätted ei sisalda nõudeid

raamatupidamise aastaaruandele, seega ei saanud kostja 2013. aasta majandusaasta

aruanne olla vastuolus nimetatud sätetega.

12. Hageja leidis täiendavalt, et kostja majandusaasta aruanne oli vastuolus RPS § 16 p-ga

4, mis sätestab, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige

järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks

olevatest alusprintsiipidest: olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab

kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase

finantsseisundit,

finantstulemust

ja

rahavoogusid.

Oluline

on

selline

aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate

poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada

ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Kuivõrd hageja ainus etteheide kostja 2013.

aasta majandusaasta aruandele oli, et aruandes oli kajastatud vara väärtust ebaõigesti,

leidis maakohus, et kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne ei saanud olla vastuolus

RPS § 16 p-s 4 sätestatud olulisuse põhimõttega.

13. Vastavalt RPS § 15 lg-le 1 on raamatupidamise aastaaruande koostamise ja

avaldamise eesmärk anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks

piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -

tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni,

mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Vastavalt RPS

§ 30 lg-le 1 on konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda

asjakohast

ja

tõepäraselt

esitatud

finantsinformatsiooni

konsolideerimisgrupi

finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest. Maakohus nõustus hagejaga, et kui

kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne kajastab kostja vara tegelikust oluliselt

suurema väärtusega, ei vasta aruanne eesmärgile esitada tõepärast informatsiooni.

Kuna vaidlusalune aruanne (kd I, lk 82-162) oli koostatud konsolideerimisgrupi kohta,

võis aruanne olla seega vastuolus RPS § 30 lg-ga 1.

14. Kui vaidlusalune aruanne kajastas kostja vara tegelikust oluliselt suurema väärtusega,

oli see vastuolus RPS § 16 p-st 7 tuleneva objektiivsuse printsiibiga, mille kohaselt

raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja

usaldusväärne. Samuti kujutas varade ülehindamine endast tõenäoliselt RPS § 16 p-s 8

sätestatud konservatiivsuse printsiibi rikkumist, mille kohaselt raamatupidamise

aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude

ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud

varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustiste ja kulude sihilik ülehindamine

ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.

15. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et juhul kui hagis esitatud väited

leiavad tõendamist, võis kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne olla vastuolus RPS

§ 30 lg-ga 1, RPS 16 p-ga 7 ja RPS § 16 p-ga 8.

16. Käesolevas asjas oli vaidlus selle üle, kas kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne

kajastas kostja vara oluliselt suurema väärtusega, kui oli selle tegelik väärtus. Oma

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

väidete tõendamiseks esitas hageja AJ analüüsi Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu

firmaväärtuste kohta (kd I, lk 15-37) ning AJ täiendava arvamuse Delfi Eesti ja Delfi

Läti firmaväärtuste allahindamise vajaduse suhtes (kd III, lk 193-214). Täiendavas

arvamuses oli AJ avaldanud arvamust, et Delfi Eesti firmaväärtuse võimalik

allahindlus 2013. aasta seisuga võiks olla ligikaudu 6,8 miljonit eurot ja Delfi Läti

võimalik allahindlus ligikaudu 6,1 miljonit eurot. Hageja tõi välja, et AJ on riiklikult

tunnustatud ekspert ja finantsalal asjatundja. AJ analüüs ja arvamus olid esitatud

asjatundja arvamustena. 03.10.2016 kohtuistungil osales ka AJ ning hageja avaldas, et

tegemist on tema nõustajaga. Maakohus leidis, et menetlusosalise nõustaja arvamused

ei saa olla asjas tõenditeks. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 on dokumentaalseks

tõendiks mh menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused,

kuid olukorras, kus sama isik tegutseb menetluses ka ühe poole nõustajana, ei saa tema

arvamust pidada erapooletuks asjatundja hinnanguks. Eelduslikult tegutses nõustaja

menetluses nõustatava huvides ning väljendas tema seisukohti. Hageja käsitlus, mille

kohaselt isik saab samas menetluses esmalt anda erapooletu hinnangu ning alles

seejärel hakata tegutsema ühe poole nõustajana, ei olnud maakohtu hinnangul

tõsiseltvõetav. Nõustajaks olemise fakti ei mõjutanud asjaolu, kas maakohus lubas

nõustajal istungil sõna võtta. Seetõttu leidis maakohus, et AJ analüüsi ning täiendavat

arvamust ei saanud lugeda tõenditeks. Maakohus arvestas nimetatud dokumentides

tooduga kui hageja faktiväidetega.

17. Maakohus leidis, et hageja hagiavalduse terviktekstis toodud tabelis kajastuvad

andmed ei võimalda teha järeldusi Delfide väärtuse kajastamise tõepärasuse kohta

kostja 2013. aasta majandusaasta aruandes. Deloitte ülevaates oli arvesse võetud ainult

7 meediaettevõtte andmed. Võttes arvesse, et kohtuekspertiisi läbiviinud ekspert

kasutas võrdlussuhtarvude meetodi kohaldamisel 109 ettevõttest koosnevat

võrdlusgruppi (kd III, lk 146), oli 7 ettevõtet kohtu hinnangul liiga väike grupp, mille

põhjal võiks järeldusi teha. Berkery Noyesi ja Infinancialsi materjalid ei võimaldanud

hinnata, kas neis kajastatud andmed puudutavad kostjaga piisavalt sarnaseid

ettevõtteid.

18. Hageja oli seostanud Delfi Eesti ja Delfi Läti ülehinnatust sellega, et LHV oli

hinnanud kostja 2013. aasta põhjendatud EBITDA (kasum enne intressikulusid,

makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni) kordajaks 7 ning et LHV oli

viidanud kostja online-meedia üksuse ülehinnatusele oma 06.09.2011 analüüsis.

Hageja oli esitanud LHV 18.09.2014 koostatud ülevaate kostja kohta (kd II, lk 86-89),

milles oli mh antud hinnang kostja EBITDA kordajale. Maakohus leidis, et LHV

ülevaade ei olnud tõendina asjassepuutuv, kuna see puudutas hinnanguid kostjale

tervikuna. Ülevaates ei olnud hinnatud, mis peaks olema Delfi Eesti või Delfi Läti

EBITDA kordaja. Hageja oli esitanud ka LHV 06.09.2011 analüüsi (kd II, lk 90-102).

Ka nimetatud analüüs ei olnud tõendina asjakohane, kuna see oli koostatud 2011.

aastal ega saanud sisaldada andmeid selle kohta, milline oli Delfi Eesti või Delfi Läti

väärtus 2013. aastal. Isegi kui seostada ettevõtte võimalikku ülehinnatust selle

väidetava ülehinnatusega varasematel perioodidel, ei nähtunud LHV analüüsist muu

kui konstateering, et kostja juhtkonna arvates oli online-meedia segmendi väärtus

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

analüüsi koostajate omast märgatavalt kõrgem (kd II, 98). Analüüsis ei olnud

väidetud, et juhtkonna hinnang oleks ebaõige.

19. Maakohus leidis, et ettevõtte väärtuse hindamine on valdkond, mis nõuab eriteadmiste

rakendamist. Asjas viidi läbi finantsekspertiis, eksperdilt küsiti hinnangut selle kohta,

kas kostja 2013. aasta majandusaasta aruande koostamise ajal teada olnud info põhjal

oleks rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite ja Eesti hea raamatupidamistava

järgi pidanud Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtused alla hindama, ning kui jah, siis

millises ulatuses. Eksperthinnangu (kd III, lk 123-171) järelduste kohaselt Delfi Eesti

puhul allahindamise vajadus puudus, Delfi Läti oleks tulnud alla hinnata 4,6 miljonit

eurot.

20. Hageja leidis, et ekspert oli ekslikult kasutanud Ameerika ettevõtete andmetel

põhinevat regressioonimudelit sobiva EV/EBITDA leidmisel. Tegelikult oleks

pidanud kasutama Euroopa ettevõtete mudelit, kuna Delfid tegutsevad Euroopas.

Samuti oli ekspert põhjendamatult prognoosinud Delfi Eesti käibe kasvuks 16,6%,

eeldades, et perioodi 2010-2013 käibe kasv jätkub ka perioodil 2014-2018. Ekspert

oleks pidanud eeldama, et käibe kasv on 9,98%, nagu prognoosis kostja juhatus.

Eeltoodu tõttu oleks tulnud korrigeerida ka Delfi Eesti firmaväärtust. Maakohus leidis,

et ekspert kui majandusalaste eriteadmistega isik, eelduslikult teab, millist

regressioonimudelit tuleb ettevõtte väärtuse hindamiseks kasutada. Hageja väide, et

ainuõige oleks kasutada teistsugust mudelit, oli paljasõnaline. Asjaolu, et hageja

arvates tulnuks 2014-2018 perioodi käibe prognoosimisel lähtuda konservatiivsemast

hinnangust, ei tähendanud maakohtu hinnangul, et eksperdi prognoosi võiks pidada

ebaõigeks. Prognoosi kui hinnangut võiks pidada alusetuks ainult juhul, kui see oleks

selgelt põhjendamatu. Käesoleval juhul oli ekspert põhjendanud oma hinnangut

eelmise perioodi käibe kasvuga. Maakohus tuvastas eksperthinnangu alusel, et kostja

2013.a. majandusaasta aruandes puudus vajadus Delfi Eesti alla hindamiseks. Kostja

ei rikkunud seega Delfi Eesti väärtuse kajastamisel RPS § 16 p-s 8 sätestatud

konservatiivsuse printsiipi.

21. Vastavalt RPS § 16 p-le 8 tähendab konservatiivsuse printsiip, et raamatupidamise

aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude

ülehindamist, kuid teisest küljest ei ole õigustatud ka varade ja tulude sihilik

alahindamine. Maakohus leidis, et seoses subjektiivsete hinnangute suure

osatähtsusega ettevõtte väärtuse määramisel, võivad ka asjatundjate arvamused

ettevõtte väärtuse hindamisel oluliselt erineda. Olukorras, kus subjektiivse hinnangu

tähtsus on suur, ning ühtviisi oluline on nii vara üle- kui alahindamise vältimine, ei saa

ettevõtte väärtuse väära kajastamise etteheidet teha kergekäeliselt. Konservatiivsuse

printsiibi rikkumist saaks ettevõtte väärtuse kajastamisel aruande koostajale ette heita

eelkõige juhul, kui vara üle- või alahindamine on vähemalt asjatundjate jaoks

väljaspool igasugust mõistlikku kahtlust. Arvestades asjaolu, et aruannet auditeerinud

audiitorid pidasid kostja juhatuse prognoose realistlikeks ning et ka 2014. aasta

esimese kahe kuu tegelikud tulemused ületasid vara väärtuse testides kasutatud tulude

ja EDIBTA prognoose, leidis maakohus, et kostja juhatus ei ole andnud Delfi Läti

väärtusele kostja 2013. aasta majandusaasta aruandes ebarealistlikku hinnangut.

Seoses audiitorite ja kohtueksperdi erineva hinnanguga ei olnud maakohtul võimalik

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

asuda seisukohale, et hinnang Delfi Läti väärtusele majandusaasta aruandes oli

põhjendamatult optimistlik. Seetõttu kostja ei rikkunud Delfi Läti väärtuse

kajastamisel RPS § 16 p-s 8 sätestatud konservatiivsuse printsiipi. Kohtule esitatud

tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada, et Delfi Läti väärtus oli kostja 2013. aasta

majandusaasta aruandes ülehinnatud ning tulnuks alla hinnata.

22. Kuna tõendamist ei leidnud, et Delfi Eesti ja Delfi Läti väärtused tulnuks kostja 2013.

aasta majandusaasta aruandes alla hinnata, ei saanud kostja 2013. aasta majandusaasta

aruanne seoses Delfi Eesti ja Delfi Läti ülehindamisega rikkuda RPS § 16 lg-s 7

sätestatud usaldusväärse informatsiooni esitamise kohustust (objektiivsuse printsiip)

ega olla vastuolus RPS § 30 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga asjakohase ja tõepärase

finantsinformatsiooni andmiseks. Kuivõrd kostja 2013. aasta majandusaasta aruanne ei

olnud vastuolus raamatupidamise seaduse sätetega, ei saanud ka nimetatud aruande

kinnitamise otsus olla tühine vastuolu tõttu seadusega. Seetõttu jättis maakohus

rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja 20.06.2014 toimunud aktsionäride

korralise üldkoosoleku protokolli punktis 1 sisaldunud otsuse (kinnitada kostja 2013.

aasta majandusaasta aruanne) tühisus.

23. Hageja leidis, et kasumi jaotamise ettepanek oli vastuolus seadusega, kuna kostjal

puudus 2013. aastal kasum, mida jaotada. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva

keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral

tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud

tagajärg ei tohi saabuda. Vastavalt ÄS § 276 lg-le 1 aktsiaselts võib teha aktsionäridele

väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist,

millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, vastavalt seadusele. ÄS §

278 kolmanda lause järgi aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi

viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev

aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide

kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või

põhikirjast tulenevalt. Hageja hinnangul andis kasumi jaotamise ettepanek aluse

aktsionäridele ebaseaduslike väljamaksete tegemiseks ÄS § 280 tähenduses.

24. Kuna maakohus tuvastas, et majandusaastaaruanne oli õige ja kehtiv, leidis maakohus,

et 2013. aasta kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise otsus ei olnud vastuolus ÄS §

276 lg-ga 1. Otsus dividendide maksmiseks ei rikkunud seadusest tulenevaid keelde.

Arvestades, et vastuolu seadusega puudus, ei saanud otsus olla vastuolu tõttu

seadusega tühine. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist, et kostjal tegelikult 2013.

aastal kasum puudus, leidis maakohus, et kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamise

otsus ei olnud vastuolus ka heade kommetega.

25. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

Kostja esindajate põhjendatud ajakuluks luges maakohus 88,3 tundi ja tunnihinnaks

123 eurot ilma käibemaksuta. Kokku kuulub hüvitamisele 10 860,90 eurot.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

26. 14.12.2016 esitas Osaühing Grupivara (hageja) apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Harju Maakohtu 14.11.2016 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

rahuldada või alternatiivselt saata asi uuesti maakohtusse arutamiseks ning

menetluskulud jätta kostja kanda.

27. Apellant leiab, et käesoleva menetluse kõige olulisemateks aspektideks on, et kostja ei

vaielnud maakohtus sisuliselt vastu JJ 08.06.2016 eksperthinnangus esitatud

seisukohtadele, kasutatud hindamismeetoditele, arvutustele ja jõutud järeldustele ning

kostja ei esitanud maakohtus vastuväiteid ekspertiisi osas 01.07.2016 koostatud

riiklikult tunnustatud eksperdi AJ arvamusele ega arvamuses toodud etteheitele, et

ekspertiisis on ekslikult kasutatud Ameerika ettevõtete andmetel põhinevat

regressioonimudelit sobiva EV/EBITDA leidmisel. Kuid tegelikult oleks pidanud

kasutama Euroopa ettevõtete mudelit, kuna Delfid tegutsevad Euroopas.

28. Apellandi arvates on oluliseks veaks majandusaasta aruandes see, kui 1 081 000 euro

suuruse puhaskasumi asemel on tegelikult 3 519 000 euro suurune puhaskahjum.

Järelikult oleks pidanud kostja juhatus ÄS § 334 lg 2 kohaselt tegema üldkoosolekule

ettepaneku kahjumi katmiseks ega oleks saanud ÄS § 276 ja ÄS § 277 lg-te 1 ja 2

koostoimes dividendi maksmist otsustada. Ühtlasi on tehtud üldkoosoleku otsuse

alusel ÄS § 280 lg 1 kohaselt ebaseaduslikke väljamakseid.

29. Maakohus on rikkunud oluliselt hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hinnanud

esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja üllatuslikult ning jätnud hindamata hageja

esitatud seisukohad/tõendid ega ole esitanud eelneva kohta ühtegi põhjendust.

30. Kuna kostja ei ole AJ arvamuses esitatud seisukohtadele vastu vaielnud ega

vastupidiseid seisukohti esitanud, siis on TsMS § 436 lg 4 vastaselt lubamatu ja

üllatuslik maakohtu otsuses tõstatud kahtlus ning tehtud järeldus, et ekspert kui

majandusalaste eriteadmistega isik teab, millist regressioonimudelit tuleb ettevõtte

väärtuse hindamiseks kasutada ning et hageja väide, et õige oleks kasutada teistsugust

mudelit, on paljasõnaline.

31. Ühtlasi ei oma kostja arvamusele vastu vaidlemata jätmise tõttu menetluslikult

tähtsust, kas arvamust käsitleda dokumentaalse tõendina või kirjaliku seisukohana nii,

nagu maakohus on arvamust tõlgendanud. Lähtuvalt TsMS § 436 lg-st 4 ja Riigikohtu

praktikast puudub maakohtul alus asjaoludes kahelda, kui pooled ei vaidle esiletoodud

asjaolude üle.

32. Maakohus ei saa jätta ekspertiisi arvestamata ja lähtuda 23.02.2016. aasta audiitorite

kinnitusest, et viimased on korrektselt kostja aruannet auditeerinud. Maakohus märkis

otsuses, et audiitorid koostasid kostja juhatusele ja auditikomiteele vaheauditi

kokkuvõtte, milles rõhutasid vajadust vaadata üle oluliste sisendite realistlikkus.

Vastuolulist informatsiooni audiitoritele auditikomiteest ei edastatud.

33. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna AS PriceWaterhouseCoopers on

auditeerinud kostjat alates 2006. aastast, siis on audiitoritel parem ülevaade kostjast

eksperdiga võrreldes ega ole põhjendatud kahelda kostja varade väärtuse korrektses

kajastamises 2013. aasta majandusaasta aruandes. AJ arvamusest nähtub, et Delfi Eesti

ja Delfi Läti kaetav väärtus on leitud turuanaloogia meetodil, mille tulemus on kostjale

soodsam, sest tulumeetodil oleks Defli Eest ja Delfi Läti kaetav väärtus väiksem ja

seetõttu allahindlusvajadus veelgi suurem võrreldes turuanaloogia meetodil põhineva

arvestusega. Järelikult on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata ekspertiisiga

põhjusel, et kostja audiitorid on leidnud, et kostja juhatuse prognoosid on realistlikud.

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

34. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetluses hilisemalt nõustajana

osalemine muudab varasemalt menetluses esitatud eriteadmistega isiku arvamused

hageja seisukohtadeks ja faktiväideteks. Maakohus oleks pidanud analüüsi ja arvamust

hindama tõenditena lähtudes TsMS § 272 lg-st 2.

35. 03.10.2016 istungi protokolli lk-lt 9 nähtub, et maakohus ei lubanud nõustajal istungil

TsMS § 228 lg 2 vastaselt reaalselt nõustamisega tegeleda, seega on alusetu AJ

nõustajaks lugeda. Isegi kui AJ oleks saanud lugeda nõustajaks, siis seda alates

03.10.2016 istungist, mil kohus kaasas AJ menetlusse nõustajana. Mainitu ei mõjuta

ega muuda tagantjärele kuidagi AJ 17.09.2014 analüüsi ja 01.07.2016 arvamuse sisu

või tõenduslikku tähendust.

36. Apellandi hinnangul oleks pidanud maakohus lähtuma arvamuses ja ekspertiisis

toodud järeldustest, sest kostja ei ole viidatud seisukohti vaidlustanud, ning hindama,

kas arvamuse ja ekspertiisi ümber lükkamiseks piisab üksnes audiitorite 23.02.2016

kinnitusest, et viimased on oma tööd korralikult teinud ning puudub alus kahelda

kostja juhatuse prognooside õigsuses. Kostja ei ole vastukaaluks arvamusele ja

ekspertiisile ühtegi Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtust tõendavat dokumenti

esitanud. Maakohus selgitas menetluse jooksul kostjale, et juhul, kui hageja tõendab,

et kostja netovara ei ole 2013. aasta majandusaasta aruandes õigesti kajastatud, peab

kostja esitama tõendid, et kostja netovara on majandusaasta aruandes õigesti

kajastatud. Hageja hinnangul ei saa lugeda piisavaks tõendiks kostja viidatud

audiitorite kinnitust, kellel puudub hindamispädevus, hindamise läbiviimise ja vara

väärtuse vastavuse kohta olukorras, kus on läbi viidud ekspertiis ja esitatud arvamus,

mis kinnitab Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuste olulises määras allahindamise

vajadust kostja 2013. aasta majandusaasta aruandes.

37. Apellant leiab, et maakohus on hoolimata sellest, et kostja ei ole hageja esitatud

võrdlusandmetele ja tehtud järeldustele vastuväiteid esitanud, asunud TsMS § 436 lg 4

vastaselt seisukohale, et esitatud avalikes andmetes kajastuv võrdlusandemete hulk on

väike võrreldes Damodaran andmebaasi valimiga, mistõttu ei saa olla hageja tehtud

järeldused õiged.

38. Apellant leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hagis esitatud väidete tõendatuse

korral võib kostja 2013.aasta majandusaasta aruanne olla vastuolus RPS § 30 lg-ga 1,

§ 16 p-ga 7 ja § 16 p-ga 8. Erinevalt maakohtust leiab hageja, et viidatud sätteid tuleb

tõlgendada koostoimes RPS §-ga 1, § 2 lg-ga 2, § 3 p-ga 6, § 16 p-ga 4, § 15 lg-ga 1.

Vastus apellatsioonkaebusele

39. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

40. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega,

leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige ja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21

järgi muudab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

hageja tuvastushuvi olemasolu kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamise hagi esitamiseks.

41. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 30.09.2015 tehtud otsuse p-s 13 selgitanud, et

otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse

kehtetuks tunnistamist. Aktsionäril on eelduslikult õigus esitada tuvastushagi TsMS §

368 lg 1 järgi ja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist ka juhul, kui tegu on võlausaldajate

kaitseks või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumisega, sest

võlausaldajate või avalike huvide kahjustamine on üldjuhul seotud aktsiaseltsi kui

terviku kahjustamise võimalusega, mistõttu on aktsionäri investeeringuga seotud huvi

ühingu normaalse toimimise vastu üldjuhul eeltoodud olukorras piisav tema

tuvastushuvi jaatamiseks.

42. Kolleegium leiab, et oma investeeringuga seotud aktsionäri huvi ühingu toimimise

vastu ei ole abstraktne, vaid seda tuleb igal konkreetsel juhul hinnata ja kontrollida,

kas selline tuvastushuvi on piisavalt kaalukas, et annaks põhjust esitada tuvastushagi.

Hagejale kuulub ca 0,003% kostja aktsiatest: kostjal on 2 976 841 aktsiat ja hagejale

kuulub neist 100. Seega puudub hagejal reaalne võimalus mõjutada aktsionäride

üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist. Arvestades hageja marginaalset osalust ja

investeeringu omaniku tavapäraseid eesmärke, leiab kolleegium, et hageja huvi saab

olla ainult majandusliku sisuga, s.t üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude

esitamine saab kanda eesmärki investeeringu säilimiseks ja sellelt kasu (dividendi)

teenimiseks. Käesolevas vaidluses on aga hagi eesmärgiks välistada dividendi

maksmine, mistõttu ei kanna esitatud hagi investeeringu arvelt suurema kasumi

teenimise eesmärki. Investeeringu säilitamise eesmärgil esitatud hagi puhul peaks

hageja esile tooma vähemalt selle, miks tema hagi rahuldamine tagab tema

investeeringu parema säilimine. Hageja selle kohta usutavat põhjendust esile toonud ei

ole. Kui kostja majandusaasta aruandes on väidetavalt üle hinnatud kontserni kuuluva

ettevõtte firmaväärtus, ei tähenda veel, et oleks oht hageja investeeringu säilimisele.

Pigem on alust arvata, et kostjale kui börsiettevõttele võib mõjuda majanduslikult

kahjulikult, kui aktsionäride üldkoosoleku otsus on ühe aktsionäri poolt kohtus

vaidlustatud. Selliste börsiteadete puhul võib turg reageerida viisil, kus aktsia hind

langeb ja kahju kannavad kõik aktsionärid. Kuna ei ole tuvastatav hageja usutav

tuvastushuvi käesoleva hagi esitamiseks, siis eeltoodu annab aluse hagi rahuldamata

jätmiseks. Kolleegium täiendab hageja tuvastushuvi puudumisest tulenevalt maakohtu

otsuse põhjendusi.

43. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus

leidis, et hageja väited kostja 2013. a majandusaasta aruande olulises ulatuses

ebaõigsuse kohta ei ole veenvalt tõendatud, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohtu

otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata. Ringkonnakohtu arvates ei ole

maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei

ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu

otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et

maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.

44. Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluseid reguleerivad ÄS § 3011 lg 1 ja §

302 lg 1. Raskemad sisu- ja protseduurivead toovad kaasa otsuse tühisuse ja ÄS §

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

3011 lg 1 p 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui see rikub

aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 30.09.2015 tehtud otsuses selgitanud,

et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on muu hulgas

võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid, ja juhul, kui majandusaasta aruandes

esinevad sellised vastuolud raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab

majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud

võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ning aktsionäride

otsus, millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel

tühine. Väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused,

mis mõjutaks otsuse kehtivust (RK otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 p 12). Seega pidi

maakohus

tuvastama,

kas

kostja

majandusaasta

aruanne

vastab

raamatupidamisseadusele, kajastab objektiivselt majanduslikku olukorda ja juhul, kui

ei kajasta, siis kas kõrvalekalle on oluline.

45. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, leides, et

hageja väited kostja 2013.a majandusaasta aruandes olevate andmete olulises määras

ebaõigsuse kohta ei ole veenvalt tõendamist leidnud.

46. Eksitav on apellandi väide, mille kohaselt ei ole kostja vastu vaielnud JJ

eksperdiarvamusele ja hageja poolt esitatud AJ arvamusele ega neid kahtluse alla

seadnud. Kostja ei ole hageja poolt apellatsioonkaebuses nimetatud tõendites toodud

järeldustega nõustunud. 22.02.2016 vastuses hagile (II kd lk 15-23) on kostja

põhjalikult selgitanud, miks on Oasis Capital OÜ (AJ) arvamus Delfi Eesti ja Delfi

Läti firmaväärtuse osas ebaõige. 21.06.2016 menetlusdokumendis (III kd tl 182-187)

on kostja esitanud vastuväited JJ arvamuses toodud järelduste kohta. Samuti on kostja

analüüsinud AJ ja JJ arvamusi 09.08.2016 ja 12.09.2016 menetlusdokumentides.

47. Vaidlustatud otsuses leidis maakohus, et AJ ja JJ arvamusetest ei saa teha tõsikindlat

järeldust Delfi Eesti ja Delfi Läti firmaväärtuse ebaõige suuruse kohta kostja 2013.

aasta majandusaasta aruandes. Oma järelduse kujundas maakohus, arvestades seda, et

kostja aastaaruannet oli eelnevalt auditeerinud vandeaudiitorid AV ja JH ja nende

arvamusest ei nähtu, et kostja juhatuse prognoosid tütarühingute firmaväärtuste kohta

oleksid ebarealistlikud ning sellest, et 2014. aasta majandustulemused kinnitavad

aruande õigsust. Kolleegium möönab, et aruande auditeerimine iseenesest ei välista

seda, et aruanne ei võiks olla ebaõige, kuid arvestades audiitorite töö eesmärke ja

spetsiifikat, tuleb eeldada, et audiitorid on kontrollinud aruannet piisava

põhjalikkusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15 p-s 12 selgitanud, et

eksperdiarvamusel ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 3), ning kohus peab eksperdiarvamust hindama

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt täielikult ja objektiivselt. Maakohus on JJ arvamust

hinnanud koosmõjus teiste kohtule esitatud tõenditega. Kolleegiumil ei ole põhjust

hinnata maakohtust erinevalt avalikult kättesaadavaid andmeid, s.o Berkley Noyesi,

Infinanciali ja Deloitte materjale ning LHV ülevaadet kostja kohta. Maakohus on oma

järeldust otsuses põhjendanud.

48. Rahvusvaheline finantsaruandlusstandardi IAS 8 järgi ei saa kõiki objekte

finantsaruannetes täpselt mõõta, vaid ainult hinnata, kuna äritegevusele on omane

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

ebakindlus. Hinnanguid tuleb põhjendada kõige usaldusväärsema kättesaadava

informatsiooniga. Kolleegium leiab, et aastaaruandes toodud firmaväärtus on

põhjendatud

hinnang,

mille

kujundamisel

tuleb

arvestada

lisaks

hetke

majandusnäitajatele äriüksuse tegevusvaldkonda, sektori kasvuväljavaateid jm taolisi

hinnangulisi parameetreid, mis on paljuski subjektiivsed. Kuna tegemist ei ole

objektiivselt kontrollitavate arvnäitajatega, siis on maakohus õigesti kaalunud Oasis

Capital OÜ (AJ) ja eksperdi arvamuses toodud järelduse ja kostja aruannet

kontrollinud audiitorite arvamuste usutavust erinevatest aspektidest lähtudes.

49. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega tulenevalt AJ (Oasis Capital OÜ)

analüüsi arvestamata jätmisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isik, kes tegutseb

menetlusosalise nõustajana, on seotud selle menetlusosalise positsiooniga. TsMS §

228 lg 2 järgi võib nõustaja esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda

selgitusi ja lg 3 sätestab, et nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse

menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei

paranda. Maakohus on eeltoodud sätete sisust teinud õige järelduse, et nõustaja toetab

poole, kelle poolel ta menetluses osaleb, positsiooni, mistõttu tema poolt esitatut saab

käsitleda poole seletusena. See, et isik andis oluliste asjaolude kohta asjatundja

arvamuse enne, kui ta menetluses nõustajana osalema asus, ei anna alust teha

teistsugust järeldust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi

menetluskulud jätnud hageja kanda. Apellant menetluskulude rahalist suurust

apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole.

51. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta

apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda. Kostja menetluskulude nimekirja

kohaselt on tal tekkinud apellatsioonimenetluses enne kohtuistungit menetluskulusid

õigusabikuludena

3 277,50

eurot

ja

kokku

on

kulutanud

kaks

esindajat

õigusabitoimingutele 18,6 tundi, selles vandeadvokaat Arne Ots 3,3 tundi ja advokaat

Martin-Johannes Raude 15,3 tundi. Tulenevalt esitatud spetsifikatsioonist on kulunud

A. Otsal maakohtu otsusega tutvumiseks 0,8 tundi ja samapalju on kulunud Martin-

Johannes Raudel. Apellatsioonkaebusega tutvumisele kulus M.-J. Raudel 1 tund,

ringkonnakohtu 16.12.2016 määrusega tutvumisele 0,1 tundi, kommunikatsioonile

kliendiga seoses vastuse koostamisega 0,5 tundi, vastuse koostamisele 10,9 tundi,

ringkonnakohtu

25.04.2017

kirjaga

tutvumisele

0,1

tundi,

kohtuistungiks

ettevalmistamisele 1,4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Arne

Otsal kulus lisaks vastuse koostamisele 1,5 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamisele

1 tund. Protokolli kohaselt oli kohtuistungi ajakulu ca 1 tund ja istungil osalesid

mõlemad esindajad. Vastustaja esindaja vandeadvokaat Arne Otsa teenuse tunnihind

on 205 eurot ilma käibemaksuta ja advokaat Martin-Johannes Raude tunnihind 170

eurot ilma käibemaksuta. Hageja vaidles vastu kahe esindaja osalemisele ja tunnitasu

suurusele, pidades kohaseks tasuks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

52. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonimenetluses

13(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-17530

esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades on vastustaja menetluskulud

osaliselt vajalikud ja põhjendatud. Taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

53. Esmalt analüüsib kolleegium vastustaja teenuse tunnihinna vastavust keskmisele

õigusabituru teenusehinnale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhjendatud teenuse

tunnihinnaks saab pidada 123 eurot ilma käibemaksuta. Maakohtu poolt tuvastatud

mõistlik

õigusabi

osutaja

teenuse

tunnihind

vastab

Riigikohtu

praktikale.

Ringkonnakohtu menetluses ei ole põhjust kõrgema tunnihinnaga nõustumiseks.

Mitme esindaja osalemisega seotud menetluskulud tuleb hüvitada osas, kus esindajad

ei dubleeri teineteise tegevusi. Kolleegium peab vajalikuks ühe esindaja poolt

maakohtu otsusega tutvumiseks 0,8 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund,

ringkonnaohtu määrusega tutvumiseks 0,1 tundi, suhtlusele kliendiga 0,5 tundi,

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 8 tundi, ringkonnakohtu 25.04.2017

kirjaga tutvumiseks 0,1 tundi, istungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja kohtuistungiks 1

tund. Ringkonnakohus vähendab apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aega, kuna

kahe esindaja poolt kokku kulutatud 12,4 tundi on dokumendi mahtu ja seda, et

esindajatele on vaidluse asjaolud tuttavad, arvestades ebamõistlik. Hüvitamisele ei

kuulu menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Ringkonnakohus ei loe

põhjendatuks kahe esindaja kulusid dubleerivate toimingutele. Seega on kokku

põhjendatud ajakulu 12,5 tundi. Hüvitamisele kuulub 1537,50 eurot (12,5 x 123). VÕS

§ 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejalt kostja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Krista Kirspuu

Mati Maksing