3-17-665/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-665

Haldusasi

MTÜ Otsuseotsija kaebus Eesti Töötukassa 20.02.2017

esitatud tööharjutuse raamlepingu nr

7-6.4/15/0093

ülesütlemise

avalduse

tühistamiseks,

Eesti

Töötukassa kohustamiseks jätkata raamlepingu nr 7-

6.4/15/0093 täitmist ning Eesti Töötukassalt kohtu

äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Otsuseotsija, volitatud esindaja advokaat Rein

Laid

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Marko Siil

ja Ira Songisepp

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22.05.2017, arutamise jätkamine kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Otsuseotsija kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juulil 2017.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-17-665

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Otsuseotsija, MTÜ J.O.B., OÜ Lederson, Kogu OÜ, MTÜ Virumaa Koolituskeskus

ja Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa) sõlmisid 17.09.2015 tööharjutuse raamlepingu

nr 7-6.4/15/0093 (tl 34-40) kehtivusega kuni 31.12.2017, mille kohaselt kohustusid

mittetulundusühing J.O.B., MTÜ Otsuseotsija, osaühing Lederson, Kogu OÜ ja

mittetulundusühing Virumaa Koolituskeskus vastavalt hankele ja paremusjärjestusele ning

seejärel töötukassaga sõlmitud hankelepingule läbi viima tööharjutust Ida-Virumaal.

Raamlepingu ja paremusjärjestuse alusel sõlmisid MTÜ Otsuseotsija ja Eesti Töötukassa

18.01.2017 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006 (tl 41-49), millega MTÜ

Otsuseotsija kohustus läbi viima tööharjutuse 4-le grupile Narva linnas vastavalt

halduslepingule ja selle lisadele 1 (lepingu eseme tehniline kirjeldus), 2 (pakkumus) ja 3

(nõuded tööharjutust läbiviivale personalile), eeldatava algusajaga veebruar 2017.

2. MTÜ Otsuseotsija esitas 31.01.2017 e-kirja teel (tl 114 pöördel) Eesti Töötukassale taotluse

16.01.2017 esitatud pakkumuses nimetatud tööharjutuse vastutavate juhendajate O. P., J. V. ja

M. P. vahetamiseks uute tööharjutuse vastutavate juhendajate

N. K., A. T. ja J. Š. vastu. Koos taotlusega esitas MTÜ Otsuseotsija 31.01.2017 Eesti

Töötukassale tööharjutuse juhendajate kvalifikatsiooni kinnitavad dokumendid (tl 115-124).

3. Eesti Töötukassa esitas 20.02.2017 MTÜ-le Otsuseotsija avalduse nr 7-6.4/15/0093 (tl

67) MTÜ Otsuseotsija ja Eesti Töötukassa vahel 17.09.2015 sõlmitud tööharjutuse

raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 102 lg 1,

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 2 ja 4, § 196 lg 2 ning raamlepingu punktide 6.3 ja

6.4 alusel alates 20.02.2017 põhjusel, et MTÜ Otsuseotsija on teadlikult esitanud

tööharjutuse vastutava juhendaja J. Š. kvalifitseerimiseks valeandmeid (tl 6-7).

Avalduse kohaselt kontrollis töötukassa uute juhendajate kvalifitseerimiseks esitatud

informatsiooni, et veenduda nende vastavuses halduslepingu lisas 3 seatud tingimustele.

Töötukassa jõudis J. Š. kohta esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks tehtud päringute

tulemusena järeldusele, et J. Š. ei ole kunagi töötanud andmetes märgitud asutustes (Rõuge

Noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses) ning KARU Klubi MTÜ-lt ei

õnnestunud päringule vastust saada. Töötukassa leidis, et MTÜ Otsuseotsija on teadlikult

esitanud tööharjutuse vastustava juhendaja kvalifitseerimiseks valeandmeid ning tegemist on

sedavõrd olulise rikkumisega, et raamlepingu jätkamine ei ole enam võimalik, kuna MTÜ

Otsuseotsija on kaotanud töötukassa silmis usaldusväärsuse. MTÜ Otsuseotsija lepinguliste

kohustuste rikkumine ning käitumine annab töötukassale mõistliku põhjuse eeldada, et

tööharjutuse grupi juhendamine toimuks kvalifitseerimistinimustele mittevastava juhendaja

poolt.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 22.03.2017 MTÜ Otsuseotsija kaebus Eesti Töötukassa

20.02.2017 esitatud tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemise avalduse

tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks jätkata raamlepingu nr 7-6.4/15/0093

täitmist ning Eesti Töötukassalt kohtu äranägemisel õiglase hüvitise väljamõistmiseks.

5. Kohus võttis 27.03.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti

Töötukassa ning määras menetlustähtajad. Vastustaja esitas 27.04.2017 kaebusele vastuse,

milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja esitas

täiendava seisukoha ja tõendid 27.04.2017. Kaebaja on esitanud täiendavad tõendid

05.05.2017 ning vastustaja täiendava seisukoha 12.05.2017.

6. Kohtuistungil 22.05.2017 määras kohus asja arutamise jätkamise kirjalikus menetluses.

Kaebaja esitas täiendavalt kirjaliku seisukoha (sh vastuse MTA 22.05.2017 dokumendile)

3-17-665

3(16)

ja menetluskulu taotluse koos menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendava

dokumendiga 01.06.2017 (tl 153-158).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et raamlepingu ülesütlemine on õigusvastane ning soovib vastustaja

kohustamist raamlepingut täitma ning talle lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

7.1.

Kaebaja on täitnud raamlepingut ja halduslepingut korrektselt ega ole esitanud

vastustajale

teadlikult

tööharjutuse

vastutava

juhendaja

kvalifitseerimiseks

valeandmeid. Kaebaja poolt 31.01.2017 vastustajale esitatud taotlus vahetada

16.01.2017 esitatud pakkumuses tööharjutuse vastutavad juhendajad J. V., M. P. ja O.

P. (V.) uute tööharjutuse vastutavate juhendajatega tulenes kaebajast mittesõltuvatest

asjaoludest – J. V. ja O. P. (V.) kutsuti vastustaja poolt tööle tema enda juurde

töötukassasse, M. P. aga haigestus ning tal puudus tervislikest põhjustest tulenevalt

võimalus edasi töötada.

7.2.

Hankedokumentides, tööharjutuse raamlepingus ja tööharjutuse tellimise

halduslepingus on tööharjutuse vastutavatele juhendajate nõue haridust ja keeleoskust

tõendavatest dokumentidest koopia esitamiseks ja nõue töökogemuse kinnitamiseks

vormikohaste andmete esitamiseks läbi pakkuja (halduslepingu nr.7-6.4/17/0006 lisa 3

“Nõuded tööharjutust läbiviivale personalile. Väljavõte hanke nr 7-2/15/070

hankedokumentidest” p 5.6.3, 5.7, 5.8, 5.9). Kaebaja ettepanekule tõendada oma

vastavust tööharjutuse vastutava juhendaja ametikohale kooskõlas vastustaja

kehtestatud tingimustega, esitasid tööharjutuse vastutava juhendaja ametikoha

kandidaadid, s.h. ka J. Š., kaebajale koopiad nõutavatest dokumentidest ja oma

töökogemuse kinnitamiseks vormikohased andmed, kusjuures esitatud andmete

vastavust ja õigsust kinnitasid nad oma allkirjaga. Kaebaja edastas omakorda saadud

andmed vastustajale. Seega on kaebaja käitunud ranges vastavuses tööharjutuse

tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/0006 lisas 3 sätestatuga ning ei ole esitanud

vastustajale

teadlikult

tööharjutuse

vastutava

juhendaja

kvalifitseerimiseks

valeandmeid.

7.3.

Vastustaja ei ole otsustuse vastuvõtmisel asjas välja selgitanud ega arvestanud

olulise tähtsusega asjaolusid, vastustaja avalduses märgitud põhjendused tööharjutuse

raamlepingu ülesütlemiseks ei ole piisavad, kuna vastustaja on sisuliselt põhistanud

lepingu ülesütlemist ühe lausega – „Karu Klubi MTÜ käest ei õnnestunud tellijal

vastust saada, kuid Rõuge Noortekeskuse ning Mustamäe Avatud Noortekeskuse

vastustest ilmnes, et J. Š. ei ole kummaski nimetatud asutuses töötanud ning kumbki

asutus ei olnud sellenimelisest inimesest kuulnud.“ Seega ei ole kaevatav haldusakt oma

olemuselt õige ega õiglane.

7.4.

Kaebajale teadaolevalt ei ole ka J. Š. esitanud kaebajale oma töökogemuse kohta

valeandmeid. J. Š. oli perioodidel 01.02.2012 – 30.09.2013 ja 01.10.2013 – 31.07.2014

kaasatud MTÜ Karu Klubi poolt läbiviidavatesse projektidesse. Perioodil 01.06.2015 –

30.11.2015 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti „Puhas ja

turvaline keskkond“ raames, kusjuures projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Rõuge

Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks Vaivara valla Avatud Noortekeskus.

Perioodil

01.02.2016 – 31.07.2016 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti

„Koos on sallivam“ raames, kusjuures projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Mustamäe Avatud

Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks jällegi Vaivara valla Avatud Noortekeskus.

Seega olid J. Š. poolt kaebuse esitajale oma töökogemuse kohta teatatud andmed esitatud

3-17-665

4(16)

vastavalt projektide tellijate ja juhtivpartnerite juriidilise isiku nimetustele, kusjuures kahe

viimase projektitöö vahetuks läbiviijaks oli Vaivara valla Avatud Noortekeskus.

7.5.

Raamlepingu ülesütlemine on tekitanud kaebajale varalist kahju. Raamlepingu

alusel sõlmisid kaebaja ja vastustaja 18.01.2017 tööharjutuse tellimise halduslepingu nr

76.4/17/0006, mille kohaselt korraldab kaebaja tööharjutuse neljale grupile Narva

linnas, eeldatava algusajaga veebruar 2017. Nimetatud lepingute sõlmimisel alustas

kaebuse esitaja lepingute täitmise tagamiseks ettevalmistustöödega, milleks kandis

alates jaanuarikuust 2017 ja kannab ka edasiselt konkreetseid kulutusi, mis seisnesid ja

seisnevad järgnevas: 1) kaebaja rentis aadressil Narva, Puškini tn 33 vajalikud ruumid,

mille rent koos kommunaalkuludega on ca 700 eurot kuus; 2) transpordivahendite rent

kuus ca 1500 eurot; 3) kulud transpordivahendite kütusele ca 100 eurot kuus; 4) kulud

töötaja-koordinaatori töötasule 628,86 eurot kuus; 5) kulud 34 kasutatud arvuti

ostmisele hinnaga á 200 eurot, kokku 6800 eurot; 6) kulud 4 kasutatud projektori

ostmise hinnaga á 200 eurot, kokku 800 eurot; 7) kulud 4 kasutatud printeri ostmisega

hinnaga á 100 eurot, kokku 400 eurot. Raamlepingu ülesütlemise tagajärjel kaebaja

poolt kantud ja kantavad kulutused on vastustaja poolt tekitatud varaliseks kahjuks.

Kuna kaebajal on ebamõistlikult keeruline varalise kahju täpset suurust kindlaks teha,

jätab kaebaja hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel.

7.6.

Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et on kõik oma kohtukõne teesid ette

kandnud ja palus lugeda kõik kohtuistungi selgitused ka kohtukõneks. Muuhulgas

selgitas kaebaja esindaja täpsemalt hüvitamisnõude aluseks olevaid asjaolusid ja tehtud

kulutuste põhjendatust. Kaebaja teatas 01.06.2017 seisukohas, et jääb oma kohtule

avaldatud kõikide seisukohtade ja nõuete juurde. Vastuseks Maksu- ja Tolliameti

22.05.2017 vastusele nr 7.14/017389-1 märkis kaebaja, et asjaolu, et J. Š. nimele ei ole

tööandjad registreerinud kandeid töötamise registris tema vabatahtliku tegevuse kohta,

ei saa kuidagi omistada kaebuse esitajale. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251

01.04.2017 jõustunud muudatus rõhutab, et eristada tuleb töö tegemist selle eest tasu

saamata

(tasuta

töötamine)

ning

vabatahtlikku

tegevust.

Varem

kehtinud

maksukorralduse seaduses kasutati sama tegevuse kohta määratlust "töö tegemine

vabatahtlikkuse alusel tasu saamata".

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna raamlepingu ülesütlemine on

õiguspärane.

8.1.

Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja kutsus kaebaja poolt 16.01.2017

pakkumuses esitatud tööharjutuse juhendajad J. V. ja O. P. (V.) töötukassasse tööle ning

seega tulenes juhendajate vahetamise taotlus kaebajast mittesõltuvatest asjaoludest.

Nimetatud isikute töösuhe vastustaja juures algas varem kui 16.01.2017. Seega esitas

kaebaja teadlikult juhendajateks isikud, kel puudus ajaliselt võimalus tööharjutust läbi

viia. Kaebaja pidi mõistma, et 2017. aasta alguses pakkumust tehes pidanuks ta

kontrollima, kas rohkem kui pooleteist aastat pärast raamhankes pakkumuse tegemisest

on isikud endiselt valmis tööharjutuse gruppe juhendama. Vastustaja ei välista, et

kaebaja esitas nimelt isikud, kes olid varem kvalifitseerunud, et ei oleks takistusi

hankelepingu sõlmimiseks. Seega on meelevaldne ja kohatu väita, et kaebaja oli

sunnitud juhendajaid vahetama vastustaja tegevuse tõttu.

8.2.

Kaebaja esitas tööharjutuse juhendaja J. Š. kohta teadlikult valeandmeid.

Pakkumise esitamisel pidi kaebaja olema veendunud, et tema poolt saadetavad

dokumendid on tõesed ega sisalda ebaõigeid andmeid. Kaebaja esitas J. Š. kandidatuuri

tööharjutuse juhendaja kohale esimest korda (muudes hangetes, kus kaebaja on

3-17-665

5(16)

pakkumusi esitanud, polnud kaebaja teda kunagi tööturuteenust osutava isikuna

märkinud), seega ei saanud kaebaja eeldada, et töötukassa omab mingit eelnevat

informatsiooni selle kohta, et J. Š. vastab tööharjutust läbiviivale personalile seatud

nõuetele (et ta oleks kunagi varem olnud kvalifitseeritud tööharjutuse juhendajaks). Uue

isiku esitamisel pidanuks kaebaja erilise hoolsusega kontrollima isiku poolt kaebajale

edastatud teavet kvalifitseerimiseks vajaliku töökogemuse kohta, küsima info

tõepärasuse kohta tõendeid jne. Kaebaja on kogenud riigihangetel osaleja, mistõttu oli

talle teada, et pakkumuse esitamisel vastutab ta pakkumuses ning pakkumusega koos

esitatud dokumentide tõelevastavuse eest. Kaebaja ei saa piirduda vaid dokumentide

edastaja rolliga, vaid peab enne pakkumuse saatmist hankijale veenduma, et

pakkumuses toodud andmed oleksid tõesed. Kaebaja vastutab pakkumuses esitatud

andmete õigsuse eest ning ebaõigete andmete esitamist saabki pidada pakkuja

teadlikuks tegevuseks.

8.3.

Vastustaja on raamlepingu ülesütlemisel välja selgitanud ja arvestanud olulise

tähtsusega asjaolusid ning põhjendanud ülesütlemisavaldust piisavalt. Kaebaja poolt

valeandmete esitamine on tõendamist leidnud ning ka pärast ülesütlemisavalduse

tegemist pole selgunud asjaolusid ega ilmnenud tõendeid, mis sunniks vastustajat oma

seisukohti muutma.

8.3.1. Vastustaja pöördus pakkumuses esitatud uue juhendaja J. Š.

töökogemuse kontrollimiseks tema dokumentides märgitud tööandjate poole.

Kontrolli käigus selgus, et kolmest tööandjast kahele – Rõuge Noortekeskus ja

Mustamäe Avatud Noortekeskus – on J. Š. nimeline isik tundmatu ega pole

kunagi nimetatud asutustes töötanud. Seega oli ilmne, et pakkuja poolt esitatud

dokumendid sisaldavad valeandmeid. Ka kaebaja ise on sisuliselt tunnistanud

valeandmete esitamist, mööndes et uue juhendaja J. Š. kvalifitseerimiseks

esitatud dokumentides olid vead, mida kaebaja on õigustanud väitega nagu

puudunuks tal õigus kontrollida uue juhendaja poolt avaldatud töökogemust

ning seetõttu ei saa kaebaja vastutada töötaja poolt esitatud andmete õigsuse

eest. Kaebaja ei veendunud andmete õigsuses ning võttis uue juhendaja

edastamisel teadlikult riski, mis käesoleval juhul ka realiseerus: vastustaja

kontrollis temale uue juhendaja kohta esitatud teavet ning tuvastas, et märgitud

töökogemus pole õige, misjärel lõpetas vastustaja raamlepingu ennetähtaegselt,

lähtudes raamlepingu punktidest 6.3 ja 6.4.6. Valeandmete esitamine oli nii

ilmne, et vastustajal puudus vajadus täiendavate päringute tegemiseks.

Vastustaja ei pea eeldama, et kaebaja võib pakkumuse esitamisel eksida ega

kaebajalt üle küsima, kas tema poolt edastatud info ja dokumendid on tõesed,

hankija saab lähtuda vaid kaebaja esitatud andmetest.

8.3.2. Pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist asus kaebaja selgitama

töötamise andmete ebaõigsust. Kaebaja sõnul oli juhendaja kogemuse tabelis

tööandjate nimed märgitud vastavalt projektide tellijate ja peapartnerite

nimetustele, kuid tegelikult korraldas projektitegevust Vaivara Valla Avatud

Noortekeskus, kus tegutses sotsiaaltöötaja abina J. Š. ning kuna kaebaja väitel

toimusid mõlemal juhul projekti tegevused Vaivara valla alal, siis on kaebaja

arvates arusaadav, et projekti tellijad ise J. Š. ei tea. Kuigi need kaebaja väited

on tõendamata ega ole usutavad, pöördus vastustaja projektitegevuse väidetava

korraldaja Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse poole saamaks infot selle kohta,

kes on olnud projektide „Puhas ja turvaline keskkond“ ja „Koos on sallivam“

tellijad ja rahastajad, ning saamaks dokumente, millest nähtuks J. Š.

töökogemuse periood ja sisu. Vaivara Valla Avatud Noortekeskuse sõnul pole

3-17-665

6(16)

neil mingeid dokumente, sest J. Š. oli kaasatud vabatahtlikuna. Kuna Vaivara

Valla Avatud Noortekeskuse vastus ei olnud vastustaja hinnangul piisav,

tõendamaks uue juhendaja töökogemust, pöördus vastustaja kaebaja poole, et

viimane esitaks ise tõendeid J. Š. töösuhte olemasolu kohta. Kaebaja saanuks

nõuda uuelt juhendajalt töökogemust tõendavate dokumentide esitamist, nt

töölepinguid, kokkuleppeid, tööandjate kinnitusi töösuhte pikkuse ja sisu kohta

jne. Põhjus, miks kaebaja seda ei teinud, on vastustajale teadmata.

8.4.

Kaebaja 05.05.2017 esitanud täiendavad tõendid ei tõenda kaebaja nõuete

põhjendatust. Kaebaja püüab lisatõendite abil vaidluse fookust hajutada, sest oluline

teema pole mitte see, millised olid nõuded tööharjutuse personalile ja kuidas isikuid sai

vahetada. Määrav on, et J. Š. töökogemuse kohta esitatud andmed olid ebaõiged ning

tema töötamine Rõuge Noortekeskuses ja Mustamäe Avatud Noortekeskuses ei leidnud

kinnitust. Ka hilisemad kaebaja selgitused ega vastustaja vastuse lisas 6 toodud

kirjavahetus Vaivara Valla Avatud Noortekeskusega ei ole töötukassat veennud selles,

et J. Š. oli seotud tema töökogemuses märgitud projektidega töökogemuses märgitud

ajal.

8.5.

Segadusttekitav on MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate

Unioon selgitus, mille kohaselt J. Š. osales töökogemuses märgitud projektides

vabatahtlikuna hoopis MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon

kaudu, mitte aga Vaivara Valla Avatud Noortekeskusega koostööd tehes. Samuti pole

MTÜ KARU KLUBI -

Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon vastuses näidatud konkreetseid perioode (kuupäevi),

millal J. Š. seal väidetavalt vabatahtlikuna projektides osales. MTÜ KARU KLUBI - Kirde

Aktiivsete Rollimängijate Unioon 2012. ja 2013. aasta majandusaasta aruannetes on

tegevusaruannetes märgitud, et projekt Jää ja Tule laul on lõppenud 12.10.2012. Seega võib

väita, et J. Š. töökogemusega seonduv on ebaselge ka MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete

Rollimängijate Unioon kogemuse puhul (J. Š. sotsiaaltöö kogemuse perioodiks projektis Jää ja

Tule laul oli märgitud 01.02.2012 – 30.09.2013).

8.6.

Kaebaja soov vahetada personali enne hankelepingu (tööharjutuse tellimise

halduslepingu) sõlmimist polnud hankedokumentide kohaselt võimalik, seda sai teha

pärast hankelepingu sõlmimist (raamlepingus sellist isikute vahetamise võimalust pole

ette nähtud). Kaebaja 05.05.2017 menetlusdokumendi lisad 3 ja 5 tõendavad, et

töötukassa selgitas mitu korda, kuidas on võimalik isikuid vahetada.

8.7.

Raamlepingu ülesütlemisega ei ole kaebajale kahju tekitatud. Raamlepingu

ülesütlemise tingis kaebaja poolt valeandmete esitamine, mistõttu on kahju tekitamise

väited põhjendamatud. Ka ei saanud kaebajale ilma tööharjutuse tellimise halduslepingu

nr 76.4/17/0006 punktis 2.5 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseta tekkida mingeid olulisi

kulutusi, sest tööharjutuse toimumise täpne aeg oli töötukassa poolt määramata.

8.7.1. Seonduvalt kaebaja märgitud kuluga ruumide rendi osas Narvas Puškini

33 (rent koos kommunaalkuludega on umbes 700 eurot kuus) jääb arusaamatuks,

miks oli kaebajal vaja rentida tööharjutuse neljale grupile 20 ruumi

kogusuurusega 307,9 m² (üürilepingu punkt 2.1), tööharjutuse grupp viibib

tööharjutuse ajal ühes ruumis. Seega on küsitav üüriarve sidumine tööharjutuse

läbiviimiseks minevate kulutustega. Kaebajal oli pärast vastustaja poolt

raamlepingu ülesütlemist üürilepingu punkti 6.4 kohaselt õigus leping

erakorraliselt põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest 1 kuu ette. Seega

ei saa kaebaja poolt õiguste mittekasutamisest tekkivaid kulusid vastustaja süüks

pidada.

3-17-665

7(16)

8.7.2. Transpordivahendi rentimise, hoolduse/korrashoiu ja kasutamisega

kaasnevad kulud ei saa olla seotud tööharjutuse võimaliku toimumisega.

Kaebaja ei ole märkinud, mil viisil seonduvad sõiduki üürilepingu,

remondiarved ja kütuse tankimise arved tööharjutusega. Kaebaja ei ole seda

kuidagi ka põhjendanud, seega tuleb need kulud jätta tähelepanuta.

8.7.3. Töötaja-koordinaatorile

töötasu

maksmisega

kaasnevate

kulude

sidumine tööharjutuse korraldamisega on meelevaldne ning tõendamata.

Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et L. G. on seotud

tööharjutuse korraldamisega. Kuna eelmainitud kokkuleppeid tööharjutuse

toimumise täpse aja osas pole kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud, siis puudus

ka sisuline vajadus täiendava isiku palkamiseks.

8.7.4. Õppeklasside tehnikale (34 kasutatud arvutit, 4 kasutatud projekti ja

printeri omandamine) väidetavate kulutuste tegemine oli kaebaja riisiko, sest

tööharjutuse tellimise halduslepingu punktis 2.5 märgitud kokkulepete

sõlmimiseta oli kaebajal ebamõistlik teha kulutusi, teadmata, kas tööharjutuse

toimumises üldse kokku lepitakse. Kaebaja poolt esitatud dokumendid, millega

kaebaja soovib tõendada õppeklassidesse tehnika ostmist, on allkirjastatud

20.01.2017 ehk oluliselt varem kui kaebajal saanuks tekkida veendumus, et tema

poolt pakutav uus tööharjutust läbiviiv personal vastab hankedokumentides

toodud nõuetele ning uued tööharjutuse juhendajad on vastustaja poolt

aktsepteeritud (kaebaja esitas korrektse taotluse isikute vahetamiseks alles

31.01.2017).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastustaja esitas 20.02.2017 kaebajale avalduse poolte vahel 17.09.2015 sõlmitud

tööharjutuse raamlepingu nr 7-6.4/15/0093 ülesütlemiseks HMS § 102 lg 1, VÕS § 116 lg 2 p

2 ja 4, § 196 lg 2 ning raamlepingu punktide 6.3 ja 6.4 alusel alates 20.02.2017 põhjusel, et

kaebaja on teadlikult esitanud tööharjutuse vastutava juhendaja J. Š. kvalifitseerimiseks

valeandmeid (tl 6-7). Kaebaja on vaidlustanud ülesütlemisavalduse tühistamisnõudega ning

taotleb vastustaja kohustamist raamlepingut täitma ning raamlepingu õigusvastase

ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses

loetakse haldusaktiks ka haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses. Haldusakti on

võimalik halduskohtumenetluses vaidlustada tühistamisnõudega (HKMS § 5 lg 1 p 1; § 37 lg 2

p 1). Kohus peab ka praegusel juhul esitatud tühistamisnõuet kohaseks õiguskaitsevahendiks

ning vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et nõustub ülesütlemisavalduse käsitamisega

haldusaktina (10:08:22). Ka varasema kohtupraktika kohaselt võib halduslepingu ülesütlemist

sisaldavat korraldust pidada haldusaktiks (Riigikohtu 26.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-9-10, p

12). Asjaolu, et avaldus ei pruugi vastata kõikidele haldusakti vorminõuetele (nt

vaidlustamisviide), ei muuda olematuks tema käsitamist haldusaktina haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 51 ja HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Halduslepingu ühepoolse ülesütlemise avaldus on

haldusorgani tahteväljendus õigussuhte lõpetamiseks ning vaidlustatud ülesütlemisavaldusest

(tl 6-7) ei nähtu, et lepingu lõpetamiseks tehtaks veel mingeid toiminguid või antaks

haldusakte, vaid selles on märgitud vastustaja tahe leping üles öelda alates 20.02.2017.

11. Halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid,

arvestades haldusmenetluse seadusega kehtestatud erisusi (HMS § 105 lg 1). HMS § 102 lg 1

kohaselt halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras,

3-17-665

8(16)

arvestades samas paragrahvis kehtestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

haldusorgan halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata

vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Halduslepingu muutmise või

lõpetamise korral HMS § 102 lg-s 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist

või lõpetamist põhjendama.

12. Ülesütlemisavalduse õigusliku alusena märgitud VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 kohaselt on

olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui

kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 196 lg-s 2 on sätestatud, et kui mõjuv põhjus

seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles

pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.

13. Vastustaja on ülesütlemisavalduses tuginenud kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud

raamlepingu p-dele 6.3 ja 6.4. Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt võib

juriidilise isikuga haldusülesande täitmiseks sõlmitud lepingu ühepoolselt lõpetada ka

halduslepingus sätestatud alusel. Ka VÕS § 13 lg-st 1 tuleneb lepingu lõpetamise võimalus

lepingus ette nähtud alusel. Raamlepingu p 6.3 kohaselt on tellijal õigus raamleping ühe täitja

suhtes ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui täitja on oluliselt rikkunud

raamlepingut või hankelepingut (sh, kui tellija on täitjaga sõlmitud hankelepingu üles öelnud)

või kui täitja ei esita tellija antud tähtpäevaks punktide 3.4 või 3.5 kohast uut hinnapakkumist

fikseeritud päevahinna kohta. Punkti 6.4. kohaselt loetakse raamlepingu oluliseks rikkumiseks

muuhulgas valeandmete või valeinfo esitamist täitja poolt hanke, minikonkursi või

hankelepingu täitmise käigus või hankelepingu sõlmimise eelduste kohta (punkt 6.4.6).

Seega on vastustaja etteteatamistähtaega (30 päeva vastavalt raamlepingu p-le 6.2) järgimata

raamlepingu üles öelnud, tuginedes alusele, mille kohaselt on kaebaja oluliselt rikkunud

raamlepingut valeandmete või valeinfo esitamise tõttu. Väidetavad valeandmed on esitatud

asjaolu kohta, mis on hankelepingu (halduslepingu ) sõlmimise eelduseks – tegevusjuhendajale

esitatud nõuete täidetuse kohta. Pooled on sellise aluse kohaldamises kokku leppinud, samuti

selles, et valeandmete või -info esitamist saab pidada raamlepingu oluliseks rikkumiseks.

Halduslepingu sõlmimisel nõustuvad mõlemad pooled lepingus kindlaksmääratud tingimustega

(Riigikohtu 23.04.2007 otsus asjas nr 3-3-1-13-07, p 7) ning konsensuse nõue laieneb sellest

seisukohast tulenevalt ka lepingu lõpetamise tingimustele. Tegemist on diskretsioonilise

alusega, mille puhul lasub vastustajal rikkumise olulisuse sisustamisel põhjendamiskohustus.

Valeandmete selgumisel lepingu ülesütlemine ei ole olemuselt karistuslik, vaid seeläbi hoiab

vastustaja ära olukorra, kus raamlepingu täitmist jätkataks juhendajatega, kes kehtestatud

kriteeriume ei täida. Vastustajal oli kaalumisruum otsustamaks, kas ta peab rikkumist sedavõrd

oluliseks, et see välistab raamlepingu täitmise jätkamise ning HMS § 56 lg 3 kohustab kirjalikes

põhjendustes märkima kaalutlusi, millest haldusorgan on lähtunud.

14. Vaidlus on selles, kas ülesütlemist tingiv rikkumine on üldse toimunud ning kas see on

veenvalt tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et pole valeandmeid esitanud teadlikult ning tal

polnud ei kohustust ega võimalust J. Š. enda poolt esitatud andmeid tema töökogemuse kohta

kontrollida. Samuti leiab kaebaja, et talle teadaolevalt ei ole ka J. Š. valeandmeid esitanud.

15. Hanke nr 7-2/15/070 hankedokumentide (tl 90-103) ja 18.01.2017 sõlmitud tööharjutuse

tellimise halduslepingu nr 7-6.4/17/006 lisa 3 (tl 49) p 5.6. kohaselt peab kõikidel tööharjutuse

vastutavatel juhendajatel igas osas olema: 1) kõrgharidus sotsiaaltöö, psühholoogia või

andragoogika alal ja perioodil 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani vähemalt aastane

töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas või 2) andragoogi- või täiskasvanute koolitaja kutse ja

3-17-665

9(16)

perioodil 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani vähemalt kaheaastane töökogemus

sotsiaaltöö valdkonnas või 3) muu kõrgharidus ja perioodil 2010 kuni pakkumuste esitamise

tähtpäevani vähemalt kolmeaastane töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas. Pakkuja esitab koopia

kõrgharidust tõendavast dokumendist ning tööharjutuse vastutava juhendaja töökogemuse

vormikohased andmed (hankedokumentide lisa 4). Punkti 5.7. kohaselt peab tööharjutuse

vastutaval juhendajal olema alates 2010 kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani tööotsingualase

nõustamise või tööotsingualase koolitamise kogemus grupinõustamise või grupikoolitamise

vormis (vähemalt kolme erineva grupinõustamise või grupikoolituse läbiviimine). Pakkuja

esitab vormikohased andmed (hankedokumentide lisa 5).

J. Š.l on humanitaarteaduse bakalaureuse kraad (täidetud vene filoloogia bakalaureuseõppe

õppekava, tl 118), mistõttu tuli tema puhul tõendada veel vähemalt kolmeaastast töökogemust

sotsiaaltöö valdkonnas (p 5.6 alapunkt 3)). Vastustaja on hanke nr 7-2/15/070

hankedokumentides (vt tl 49) ka lahti seletanud, mida sotsiaaltöö alase töökogemuse all silmas

peetakse.

16. J. Š. poolt 20.02.2017 allkirjastatud dokumendis (tl 50-51) on märgitud töökogemuse

kohta järgmist.

16.1. Hankedokumentide punktis 5.6 nõutud töökogemuse kohta:

1)

KARU Klubi MTÜ perioodidel 01.02.2012-30.09.2013 ja 01.10.2013-31.07.2014

sotsiaaltöötaja abina, noorsootöötajana. Töö projektis projektides „Jää ja Tule laul“ ning

„KARU klubi roolimängud kui sotsiaalne ettevõtlus Ida-Virumaal“,

2)

perioodil 01.06.2015-30.11.2015 Rõuge noortekeskuses sotsiaaltöötaja abina,

noorsootöötajana. Töö projektis „Puhas ja turvaline keskkond“,

3)

perioodil 01.02.2016-31.07.2016 Mustamäe Avatud Noortekeskuses sotsiaaltöötaja

abina, noorsootöötajana. Töö projektis „Koos on sallivam“.

Lisatud on tööülesannete lühikirjeldused.

16.2. Hankedokumentide punktis 5.7 nõutud töökogemuse kohta, st grupinõustamise või

koolitamise teemade ja sisu kohta on J. Š. märkinud KARU Klubi MTÜ-s töötamise perioodil

15.02.2012-30.03.2012, kus teemadeks ja sisuks oli tööotsing ja välismaal pakkuvate

veebiportaalide analüüs, CV-de koostamine, tööle kandideerimine, inimese aktiivne

motiveerimine tööle saamiseks, töö otsimist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine, ning

perioodil 01.10.2013-31.01.2014, kus treening oli suunatud oma ettevõtte (FIE, MTÜ, OÜ)

loomisele, samuti tööotsing ja välismaal pakkuvate veebiportaalide analüüs, CV-de

koostamine, inimese aktiivne motiveerimine tööle saamiseks, töö otsimist toetavate sotsiaalsete

oskuste arendamine. Sama töö sisu ja teema on J. Š. märkinud ka perioodi

15.06.201521.07.2015 kohta, nimetades tellijana Rõuge valla (Rõuge noortekeskuse).

17. Vastustaja on pidanud J. Š. töökogemus kohta märgitut ebaõigeks järgmistel põhjustel.

Vastustaja päringutele saabunud vastuste (Mustamäe Avatud Noortekeskuse vastus, tl 52)

kohaselt on Rõuge Noortekeskusele ja Mustamäe Avatud Noortekeskusele J. Š. nimeline isik

tundmatu ega pole kunagi neis asutustes töötanud. Ka ei saanud vastustaja kinnitust kaebaja

esitatud selgituste järgselt Vaivara vallast (Vaivara valla Avatud Noortekeskuse vastus

vastustaja päringule tl 55).

17.1. Kaebaja on selgitanud, et J. Š. oli perioodidel 01.02.2012 – 30.09.2013 ja

01.10.2013 – 31.07.2014 kaasatud MTÜ Karu Klubi poolt läbiviidavatesse

projektidesse. Perioodil 01.06.2015 – 30.11.2015 tegutses J. Š. sotsiaaltöötaja abi ja

noorsootöötajana projekti „Puhas ja turvaline keskkond“ raames, kusjuures projekti

tellijaks ja juhtivpartneriks oli Rõuge Noortekeskus, projektitööde vahetuks läbiviijaks

3-17-665

10(16)

Vaivara valla Avatud Noortekeskus. Perioodil 01.02.2016 – 31.07.2016 tegutses J. Š.

sotsiaaltöötaja abi ja noorsootöötajana projekti „Koos on sallivam“ raames, kusjuures

projekti tellijaks ja juhtivpartneriks oli Mustamäe Avatud Noortekeskus, projektitööde

vahetuks läbiviijaks jällegi Vaivara valla Avatud Noortekeskus. Seega olid kaebaja

seletuste kohaselt J. Š. poolt kaebuse esitajale oma töökogemuse kohta teatatud andmed

esitatud vastavalt projektide tellijate ja juhtivpartnerite juriidilise isiku nimetustele,

kusjuures kahe viimase nimetatud projektitöö vahetuks läbiviijaks oli Vaivara valla

Avatud Noortekeskus.

17.2. Vaivara valla Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja A. V. 06.03.2017 e-kirja

teel edastatud vastuses töötukassale (tl 55 ) on märgitud, et projektide „Puhas ja

turvaline keskkond“ ja „Koos on sallivam“ elluviija oli Vaivara valla Avatud

Noortekeskus, J. Š. oli kaasatud vabatahtlikuna ning selle kohta ei ole mingit dokumenti.

A. V. on ka 20.02.2017 e-kirja teel saatnud nii kaebajale kui ka töötukassale selgituse,

et J. Š. on osalenud nendes projektides ja saanud nõustava töökogemuse (tl 127 pöördel).

Ka nähtub, et sama isik (A. V.) on KARU Klubi MTÜ projektijuhina kirja allkirjastades

vastanud töötukassale 07.02.2017 (tl 132), et J. Š. on osalenud vabatahtlikuna MTÜ

tegevuses, tema tööülesanded olid seotud noorteürituste korraldamisega, töökeskkonna

ettevalmistamisega, noorte nõustamisega. Lisaks on A. V. vastanud ka kohtunõudele,

kus on kinnitanud J. Š. poolt vaidlusalustes projektides vabatahtlikuna osalemist ning

seda, et vabatahtlikuga mingeid lepinguid ei sõlmitud (tl 137). Lisaks on esitatud tema

osalusega projektide nimekiri (tl 138) .

17.3. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et on suhelnud J. Š.g, kelle sõnul ei saaks

ta ka kohtuistungil tunnistajana kinnitada muud kui oma tegevust pakkumuse lisas

märgitud projektides vabatahtlikuna.

18. Eelnevast ilmneb, et vastustaja on pakkumuse lisas märgitud andmeid J. Š. töökogemuse

kohta pidanud põhjendatult ebaõigeteks (valeandmeteks).

18.1. Esmalt on selgunud, et J. Š.l puudus seos töökogemust kajastavas dokumendis

näidatud asutustega (Rõuge Noortekeskus; Mustamäe Avatud Noortekeskus). Teiseks

ilmnes, et tegemist ei olnud tavapärase töösuhtega nimetatud projektide juures, vaid

vabatahtlikuna tegutsemisega. Seega ei saa usutavaks pidada märgitud töötamist

sotsiaaltöötaja abina ja/või noorsootöötajana. Töökogemust kajastavas dokumendis ei

ole märgitud, et kogemus on saadud vabatahtlikuna, vaid on püütud jätta mulje, et

toimus

töötamine

konkreetsetel

ametikohtadel.

Vastustaja

esindaja

möönis

kohtuistungil (10:56:07), et iseenesest on tegevus vabatahtlikuna asjakohases

valdkonnas kogemusena aktsepteeritav, kui õnnestub sellist kogemust tõendada. Ka

väited J. Š. tegevuse kohta vabatahtlikuna on jäänud paljasõnaliseks. Vaivara valla

Avatud Noortekeskus ja KARU Klubi MTÜ on esitanud lühikesed kinnitused

vabatahtlikuna kõnealustes projektides osalemise kohta, kuid nende väitel pole selle

kohta ühtki dokumenti.

18.2. Samas on vastustaja 12.05.2017 menetlusdokumendis (tl 139-141) põhjendatult

välja toonud J. Š. töökogemuse andmeid puudutava vastuolu. Nimelt MTÜ KARU

KLUBI - Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon 08.05.2017 selgituse kohaselt osales

Jelizaveta Š. töökogemusena märgitud projektides („Puhas ja turvaline keskkond“,

„Koos on sallivam“) vabatahtlikuna hoopis MTÜ KARU KLUBI - Kirde Aktiivsete

Rollimängijate Unioon kaudu, mitte aga koostöös Vaivara Valla Avatud

Noortekeskusega. Kuigi lähestikku tegutsevate mittetulundusühingute koostöö ja

tegevuse läbipõimumine (samade inimeste tegevus mitme projektiga ning erinevates

MTÜ-des on usutav, ei ole praegusel juhul usaldusväärselt tõendatud J. Š. tegevus

3-17-665

11(16)

vabatahtlikuna kummaski neist, eelkõige selle ulatus. Samuti pole MTÜ KARU KLUBI

- Kirde Aktiivsete Rollimängijate Unioon vastuses trahvihoiatust sisaldanud

kohtunõudele näidatud konkreetseid perioode (kuupäevi) millal J. Š. seal väidetavalt

vabatahtlikuna projektides osales ega esitanud mingeid usaldusväärseid dokumente

vabatahtlikuna tegutsemise kohta. Vastusele on vaid lisatud loetelu MTÜ projektidest,

mitte aga andmeid konkreetselt J. Š. tegevuse aja kohta neis projektides.

18.3. Seega on J. Š. töökogemuse kohta esitatud andmete ebaõigsus ilmnenud juba

töötukassale raamlepingu ülesütlemise otsustamise ajaks ning kohtumenetluses ei ole ei

kaebaja esitatud ega kohtu poolt kogutud teabega valeandmete esitamist ümber lükatud.

Segadusttekitav on teave, et Rõuge Noortekeskuse ja Mustamäe Avatud Noortekeskuse

tegevustes osales J. Š. hoopis Vaivara valla Avatud Noortekeskuse poolt läbi viidud

projektides vabatahtlikuna, samuti on segadus Vaivara valla Avatud Noortekeskuse ja

MTÜ KARU Klubi projektides osalemise ümber (tl 137-138). Kuigi on mõistetav, et

vabatahtliku tegevuse puhul pole võimalik tõendina esitada lepinguid, ametijuhendeid

vms tõendeid, mis on iseloomulikud töölepingulisele töötamisele, oleks ka MTÜ-de

korrektse asjaajamise puhul eeldatav, et vabatahtlikku tegevust ja vabatahtlikena

tegutsenud isikuid on mingiteski dokumentides nimetatud. Näiteks rahastamisega

seotud aruandluses. Ühtki sellist dokumenti, mis J. Š. kogemust veenvalt kinnitaks ja

vastustaja järeldused valeandmete esitamisest kummutada võiks, ilmnenud ei ole.

Millegagi pole ka veenvalt tõendatud, et J. Š. kogemus oli sotsiaaltöötaja abi või noorsootöötaja

oma, nagu tema poolt kirjalikult märgitud.

18.4. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja järeldus valeandmete

esitamisest on põhjendatud ning seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et J. Š. enda

poolt allkirjastatud andmed olid tegelikkusele vastavad.

Maksu- ja Tolliamet on vastuseks kohtu järelepärimisele teatanud, et seisuga 22.05.2017 ei ole

töötamise registris registreeritud kandeid J. Š. (isikukood xxxxxxxxxx) kohta ajavahemikul

01.07.2014 – 31.07.2016 (tl 151).

19. Vastustaja viitab põhjendatult 12.05.2017 menetlusdokumendis (tl 139-141) ka

kohtumenetluses ilmnenud vastuolule seoses projektiga „Jää ja tule laul“. Nimelt on J. Š.

kogemusena selle projekti juures märgitud tegevus ajavahemikus 01.02.2012-

30.09.2013, kuid MTÜ majandusaasta aruannete tegevusaruannete järgi lõppes töö projektiga

12.10.2012. Eeldades majandusaasta aruannetes esitatud teabe õigsust, on alust järelduseks, et

J. Š. tegevus selles projektis on peaaegu aasta võrra lühem tema poolt töökogemusena märgitust

ning sellisel juhul ei ole ka formaalses mõttes täidetud vähemalt kolme aasta pikkuse

töökogemuse nõue.

20. Kaebaja on menetlusdokumentides ja kohtuistungil rõhutanud, et hankedokumentides

on kehtestatud dokumendid, mille esitamine on kohustuslik, ning leiab, et tal polnud kohustust

küsida dokumente, mida hankedokumentide kohaselt ei nõuta. Kaebaja arvates ei ole

kehtestatud nõuet, et pakkuja peaks kontrollima tegevusjuhendajana pakkumuses märgitava

isiku esitatud andmeid või nõudma dokumente, mida hankedokumentides kohustuslikuks ei

peeta. Vastustaja on seisukohal, et pakkujana lasus kaebajal ka kohustus veenduda

vormikohaselt esitatud teabe õigsuses.

20.1. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus selles, et vastustaja on HD punktis 5.6.

tööharjutuse vastutavatele juhendajatele kehtestatud nõuetes määratlenud dokumendid,

mille esitamine on nõutav (koopia kõrgharidust tõendavast dokumendist, välisriigi

diplomile SA Archimedes Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnang; koopia eesti keele

keeletaset tõendavast dokumendist isikute puhul, kelle emakeel pole eesti keel).

3-17-665

12(16)

Kutsetunnistuse number tuleb märkida HD lisa 2 p-s 2.1. ja hankija kontrollib seda ise

andmebaasist. Andmed tööharjutuse juhendajate kogemuse ning eesti keele emakeelena

ning vene keele emakeelena või vähemalt B2 tasemel valdamise kohta tuli esitada

vormikohased andmed (HD p-d 5.6-5.9). Seega ei pidanud kaebaja pakkujana

tõepoolest esitama mingeid täiendavaid tõendeid juhendajana märgitud isiku tööalase

kogemuse kohta ning pakkumuse esitamisel piisas vormikohaste andmete esitamisest

(pakkumuse vorm lisad 4 ja 5, tl 98p-99).

20.2. Eelnevast ei saa aga kohtu arvates järeldada, et pakkujal puuduks igasugune

kohustus kontrollida, kas isikute, kelle andmed ta pakkumuses esitas, omakäeliselt

esitatud teave vastab tegelikkusele ning et pakkuja ei peaks vastutama andmete hilisema

ebaõigeks osutumise korral. Kohus nõustub vastustajaga, et pakkuja kohustus on tagada

õiget teavet sisaldav pakkumus.

20.3. Samuti ei saa teha järeldust nagu ei võiks vastustaja omal algatusel andmete

tegelikkusele vastavust kontrollida. Vastustaja on selgitanud, et nad ei teosta kontrolli

nende pakkumustes nimetatud isikute üle, kelle vastavuse kohta on olemas varasem

teave ning kontrollitakse vaid nö uute inimeste tausta, kelle kohta pole varem andmeid

esitatud (kohtuistungil 10:51:00). Vastustaja selgitas, et neile varasemast tundmatu isiku

esitamisel pakkumuses pöördutakse näiteks andmetes nimetatud tööandjate või kooli

poole. Sel põhjusel kontrollis vastustaja ka J. Š. andmeid. Vastustaja selgituste kohaselt

on kaebaja kogenud hangetel osaleja ja varem juba nimetatud juhendajate puhul ei ole

kontrollivajadust tekkinud.

20.4. Raamlepingu p-s 6.4.6. sätestatud alus on mõeldudki juhtudeks, kui andmete

ebaõigsus ilmneb hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus, sh kui

selguvad ebaõiged andmed hankelepingu sõlmimise eelduste kohta. Vastustajal, kes

otsustab sellise hanke raames piiratud avaliku ressursi jaotamise, on õigus asjaolusid

kontrollida ja välja selgitada nõuetele vastavus.

21. Kuigi pooled on kokku leppinud selles, et valeandmete või –info esitamine on

ülesütlemist õigustavaks oluliseks rikkumiseks, ei saa kohtu arvates selleks pidada siiski

mistahes ebaolulist valeteavet. Vastustajal on otsustusruum rikkumise olulisuse hindamisel

ning kohus saab selle kontrollimisel sekkuda piiratud ulatuses, so selleks, et hinnata kaalumise

õiguspärasust, kuid mitte asuda haldusorgani asemel olulisust ise hindama ega ülesütlemise

eelduste täitmist sisustama.

22. Vastustaja on vaidlustatud ülesütlemisavalduses J. Š. töökogemust puudutavate andmete

kontrollimise tulemusena leidnud, et MTÜ Otsuseotsija on teadlikult esitanud tööharjutuse

vastutava juhendaja kvalifitseerimiseks valeandmeid. Samas on esitatud põhjendus:

„Töötukassa on seisukohal, et ülaltoodud rikkumine on nii oluline, et raamlepingu jätkamine ei

ole enam võimalik, sest Mittetulundusühing Otsuseotsija on oma tegevusega kaotanud

töötukassa silmis usaldusväärsuse. Mittetulundusühing Otsuseotsija lepinguliste kohustuste

rikkumine ning käitumine annab töötukassale mõistliku põhjuse eeldada, et tööharjutuse grupi

juhendamine toimuks kvalifitseerimistingimustele mittevastava juhendaja poolt.“

Kuigi kohtuasja dokumentidest nähtub, et kaebaja on soovinud vahetada kolme

tegevusjuhendajat (kaebaja suhtlus vastustajaga, e-kirjad tl 104-106, 114-115), on vaidlustatud

ülesütlemise tinginud siiski J. Š. kogemust puudutavate andmetega seonduv.

23. Vaidlustatud avalduses on etteheide kaebajale teadliku valeandmete esitamise kohta.

Kaebaja rõhutab, et kui ka esitatud andmed on osutunud valeandmeteks, pole ta esitanud

valeandmeid teadlikult. Vastustaja on tõepoolest ülesütlemisavalduses leidnud, et tegemist oli

teadlikult valeandmete esitamisega. Raamlepingu p-s 6.4.6 ei ole pooled kokku leppinud

3-17-665

13(16)

teadlikkuse nõudes ning selle sätte kohaldamine ei eelda lepingupoole süülise käitumise

tõendamist, vaid on olulise rikkumisena määratlenud üksnes valeandmete või valeinfo

esitamise täitja poolt hanke, minikonkursi või hankelepingu täitmise käigus või hankelepingu

sõlmimise eelduste kohta. Seega ei tulene raamlepingust nõuet, et valeandmete esitamine pidi

olema teadlik ja vastustaja esindaja seisukohtadest kohtuistungil (11:02:10) saab järeldada, et

sõna “teadlikult“ kasutamine ülesütlemisavalduse tekstis pole olnud taotluslik. „Eesti keele

seletav sõnaraamat“ kohaselt tähendab „teadlik“ millestki teadev, informatsiooni omav, aga ka

tahtlik, sihikindel, eesmärgikindel. Samas on sõna „tahtlik“ selgitatud kui kavatsuslik, meelega

tehtud, sihilik.

Kohus mõistab vastustaja selgitustest, et vastustaja ei ole silmas pidanud teadlikkust kui tahtlust

süü vormi mõttes. Seega pole teadlikkus praegusel ülesütlemise õigusliku aluse koosseisuline

element, vaid osa vastustaja kaalutlusest, milles ta põhjendab, miks valeandmete esitamise tõttu

pole raamlepingu jätkamine kaebajaga võimalik. Küll aga saab sõnale “teadlikult“ omistada

tähenduse vastustaja kaalutluste õiguspärasuse hindamisel.

24. Kohtu hinnangul on vastustaja avalduses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta

peab rikkumist oluliseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on tuginenud asjaolusid

põhjalikult välja selgitamata vaid ühelauselisele põhjendusele („Karu Klubi MTÜ käest ei

õnnestunud tellijal vastust saada, kuid Rõuge Noortekeskuse ning Mustamäe Avatud

Noortekeskuse vastustest ilmnes, et J. Š. ei ole kummaski nimetatud asutuses töötanud ning

kumbki asutus ei olnud sellenimelisest inimesest kuulnud.“).

Kohtu hinnangul on vastustaja avalduses piisava veenvusega selgitanud, miks ta peab rikkumist

oluliseks. Seejuures on vastustaja välja toonud, et valeandmete selgumise tõttu on tal mõistlik

alus eeldada, et raamlepingu alusel osutatavat teenust ei osutataks nõuetekohaselt (tööharjutuse

gruppi ei hakkaks juhendama hanketngimustes sätestatud nõuetele vastav juhendaja).

25. Vastustaja e-kirja (tl 114) kohaselt tuli tööharjutuse juhendajate taotlus esitada hiljemalt

01.02.2017 tööpäeval. Lisaks nähtub, et enda töökogemust puudutava dokumendi on J. Š.

allkirjastanud 31.01.2017 (tl 124). Kuigi soov vahetada juhendajatest lisaks varasemale välja

ka M. P. ja nimetada tema asemel J. Š. on väljendatud alles 31.01.2017 e-kirjas vastustajale (tl

114p-115), oli kaebaja jaoks siiski ka kolmanda juhendaja vahetamise vajadus ilmnenud juba

varem. Kaebaja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil toimus personaliotsing CV-

online vahendusel ja värbamisprotsess kestis umbes kaks nädalat. Seega jäi aega kandidaadi

enda poolt esitatud andmete täpsustamiseks. On mõneti mõistetav, et tööle kandideerija, kellel

puudub märkimisväärne töökogemus (Maksu- ja Tolliameti vastus kohtu järelepärimisele (tl

151jj), et seisuga 22.05.2017 ei ole ajavahemikul

01.07.2014 – 31.07.2016 töötamise registris registreeritud kandeid J. Š. kohta) ning ta on alles

2106. a lõpetanud ülikooliõpingud (tl 118p), püüab olemasolevat kogemust esitatavates

dokumentides näidata võimalikult positiivses valguses või omab ekslikku arusaama varasema

töökogemuse osas.

Kaebajal on õigus selles, et otsesõnu puudus tal hankedokumentidest või muudest õigusaktidest

tulenev kohustus juhendajaks kandideerinud isikute andmeid töökogemuse kohta kontrollida.

Samas nõustub kohus vastustajaga, et pakkumuse esitajal lasub kohustus esitada pakkumuse

koosseisus õiget teavet. Pakkumuse koosseisus juhendajate kohta andmeid (sh nende varasema

töökogemuse kohta) esitades ei saa pakkuja täita üksnes formaalselt pakkumuse lisaks olevaid

blankette, vaid pakkumust esitades näitab pakkuja valmisolekut raamlepingu alusel sõlmitavat

hankelepingut (halduslepingut) ka tegelikkuses nõuetekohaselt täita. Hankedokumentide

sõnastust „esitab vormikohased andmed“ ei saa mõista selliselt, et pakkuja kohustuseks on

üksnes etteantud vorminõude järgimine.

3-17-665

14(16)

26. Vastustaja on asunud andmeid kontrollima ja täpsustama pakkumuse koosseisus

esitatud dokumendis nimetatud tööandjatele päringuid tehes. Saamata J. Š. töökogemuse kohta

väidetavatelt tööandjatelt kinnitust, pöördus töötukassa kaebaja enda poole ning on andnud

võimaluse täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks (e-kirjad tl 125-127). Kohtu hinnangul

olnuks kaebajal võimalus ka taotleda teise sobiva juhendaja esitamist M. P. asemel, kui ilmnes,

et töötukassa ei aktsepteeri J. Š. kogemuse kohta esitatud andmeid. Kaebaja on viidatud

kirjavahetuses asunud seisukohale, et tal puudub õiguslik võimalus andmete täpsustamiseks ja

nõudnud teavet, milliseid dokumente vastustaja täpsemalt ootab. Vastustaja on 13.03.2107 e-

kirjas (tl 126) selgitanud, et ei saa täpselt ette kirjutada, millised dokumendid võiksid J. Š.

töökogemust tõendada, kuid on kaebajale korduvalt teatanud, et J. Š. töökogemuse andmed

vajavad täiendavat tõendamist.

J. Š. oli eelduslikult isikuks, kes oli huvitatud töölepingu sõlmimisest kaebajaga. Töölepingu

seaduse § 11 lg 1 kohaselt ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistades (sh töökuulutuses või töövestlusel), nõuda töölesoovijalt

andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Kohtu hinnangul olnuks kaebajal õigustatud

huvi, et küsida kahtluse korral potentsiaalse juhendajana tööle asuva isiku varasema

töökogemuse kinnituseks tõendeid temalt endalt, mitte esitatut kergekäeliselt usaldada. Nii

kaebaja enda kui ka vastustaja seletustest on ilmnenud, et kaebaja on kogenud pakkuja ja

varasemalt hangetes osalenud ning pidanuks mõistma oma kohustust hoolikalt suhtuda

pakkumuses esitatud andmete õigsusesse.

27. Vastustaja põhjendused halduslepingu ülesütlemiseks (vt eelpool otsuse p 22) on kooskõlas

ka ülesütlemisavalduse viidatud VÕS § 116 lg 2 punktidega 2 ja 4 (rikuti kohustust, mille

täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu ning kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi).

28. Vastustaja on andnud kaebajale võimaluse etteheidetele vastata ja väidet ebaõigete andmete

kohta ümber lükata ning andmete õigsust tõendada. Sellega on täidetud ka

ärakuulamiskohustus HMS § 40 lg 2 tähenduses. Vastustaja on kaebajat ka hoiatanud ka

võimalusest, et tööharjutuste juhendajate kohta kohaste dokumentide esitamata jätmisel

kohaldab halduslepingu (mitte küll raamlepingu) ülesütlemist või leppetrahvi.

29. Vastustaja leidis vastuseks kaebaja seisukohale, et halduslepingu võinuks üles öelda ka

osaliselt (väidetavate valeandmetega hõlmatud ulatuses), et tegemist on raamlepinguga, mis

on sõlmitud kogu osa peale (tööharjutus Narva linnas) ning seda ei saa üles öelda osaliselt,

sh üksnes ühe pakkumuses näidatud isiku andmete valeks osutumisel (kohtuistungil

10:57:51).

Kohus nõustub vastustaja sellise lähenemisega – küsimus ei ole niivõrd selles, kas valeandmed

esitati ühe või mitme isiku kohta, vaid vastustaja on põhjendanud lepingu ülesütlemist usalduse

kaotusega ning veendumusega, et edasine lepingu täitmine poleks võimalik.

Kuigi vaidlustatud ülesütlemisavaldust tegema ajendas vastutajat valeandmete esitamine J. Š.

osas, iseloomustab kaebaja käitumist ka vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud seletus,

et veel kahe kaebaja poolt välja toodud isiku puhul ilmnes, et nemadki ei saaks tegelikult

juhendajatena tegutsema asuda, kuna olid selleks ajaks juba asunud töötukassas tööle.

Vastustaja on teinud ettepaneku ka nende isikute asendamiseks (tl 114). Selline kaebaja

suhtumine viitab kui mitte vastustaja väidetud püüdlustele esitada meelega isikuid, kelle puhul

vastustajal kahtlusi ei tekiks, siis vähemalt hooletut suhtumist ettevõtjana oma kohustustesse

pakkumuse esitamisel (jättes kontrollimata, kas juhendajatena nimetatud isikud ka tegelikult

saaksid tööülesandeid täitma hakata).

3-17-665

15(16)

30. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja poolt raamlepingu ülesütlemine ei

olnud õigusvastane ja puuduvad alused tühistamisnõude rahuldamiseks.

31. Kaebaja, olles arvamusel, et lepingu ülesütlemine oli õigusvastane, taotleb ka vastustaja

kohustamist raamlepingu edasiseks täitmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks

on, et avaliku võimu kandjal on kehtival õigusel põhinev kohustus, mida ta õigusvastaselt

ei täida (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Eelnevalt on ilmnenud, et raamlepingu

ülesütlemine oli õiguspärane ja puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks. Seega puudub

ka vastustaja kohustus raamlepingut edasi täita ning ka kaebaja kohustamisnõue tuleb jätta

rahuldamata.

32. Kaebaja taotleb ka kahju hüvitamist, mis väidetavalt on tekitatud vastustaja poolt

raamlepingu ülesütlemisega.

32.1. Vastustaja on lepingu ülesütlemisel tuginenud HMS § 102 lg-le 1

(„Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras,

arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi“) ning asjakohastele VÕS-i

normidele. Seega ei ole ülesütlemise aluseks olnud vajadus vältida ülekaaluka avaliku

huvi rasket kahjustamist, milleks haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta

või halduslepingu lõpetada ning mille puhul peab haldusorgan haldusorgan hüvitama

lepingu teisele poolele sellise halduslepingu muutmise või lõpetamisega tekitatud

varalise kahju (HMS § 102 lg 2 ja 3).

32.2. Olukorras, kus lepingu ülesütlemise aluseks oli HMS § 102 lg 1 ning vastustaja

tugines poolte endi vahel kokku lepitud alusele, tuleb kahju hüvitamise nõude

lahendamisel kohtu hinnangul lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) regulatsioonist.

Ka õiguskirjandusest järeldub, et HMS § 102 lg 3 ls-s 2 („Halduslepingu muutmise või

lõpetamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan

halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu muutmise või

lõpetamise korral peab haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud

varalise kahju.“) on sätestatud eriregulatsioon kahju hüvitamiseks just juhuks, kui

haldusorgan kohaldab HMS § 102 lg-t 2. Nii on erialakirjanduses leitud, et ülekaaluka

huvi raske kahjustamise ohu lisamise vajalikkus lepingu lõpetamise alusena võib

kaudselt viidata lepingupoolte ebavõrdsusele ning haldusorgani võimalusele omal

äranägemisel

lepingut

muuta

või

kehtetuks

tunnistada.

Haldusorgani

põhjendamiskohustus ning teisele poolele tekitatud kahju hüvitamise kohustus on

viidatud allika autori arvates olnud võimalikku ebavõrdsuse ohtu tasakaalustavad

meetmed1.

32.3. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise esmaseks eelduseks vastustaja

tegevuse õigusvastasus. Kuna praeguses asjas ei ole vastustaja tegevuse õigusvastasus

selgunud, ei ole riigivastutuse kohaldamise eeldused täidetud ning ka kahju hüvitamise

nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

33. Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

34. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei

1 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 445-446.

3-17-665

16(16)

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka

tema võimalikud menetluskulud nende olemasolul tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe ,