2-14-62315/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-62315

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

Eesti Puu OÜ hagi SigmaGroup OÜ vastu

kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. aprilli 2017 määrus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Puu OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Puu OÜ (registrikood 11022393),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme

ja Karin Mölder

Kostja: SigmaGroup OÜ (registrikood 11517189),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 19. aprilli 2017 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Eesti Puu OÜ esitas 10.12.2014 Harju Maakohtule hagi SigmaGoup OÜ vastu, paludes

tuvastada kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri

registriosa nr 2102601 II jakku kantud kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja

kande tegemiseks, mille kohaselt kinnistu 5414/37291 mõttelise osa omanik on Brandente

Eesti OÜ. Samuti palus hageja tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2102601 III jakku kostja

kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks ja IV jakku kostjale kuuluvale

kinnistu mõttelisele osale AS LHV Pank kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks.

Hageja palus asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

2. Harju Maakohus rahuldas 09.11.2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.04.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Riigikohus tühistas 14.12.2016 otsusega

ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja jättis kõigi kohtuastmete menetluskulud 33,33%

ulatuses hageja kanda ja 66,67% ulatuses kostja kanda.

3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kuludest

õigusabile 10 753 eurot ja riigilõivust 2750 eurot, kokku 13 503 eurot. Hagejale osutati

õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) maakohtus 88 tundi ja 30 minutit,

ringkonnakohtus 10 tundi ja 36 minutit ning Riigikohtus 13 tundi ja 6 minutit, kokku 112

tundi ja 12 minutit. Hageja palus menetluskulud välja mõista koos viivisega VÕS § 113

lg 1 teises lauses ette nähtud määras.

4. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad tema menetluskulud kuludest

õigusabile 5656,50 eurot, riigilõivust 2700 eurot ja kautsjonist 3000 eurot, kokku

11 356,50 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta)

maakohtus 24 tundi ja 12 minutit, ringkonnakohtus 8 tundi ja 6 minutit ning Riigikohtus 9

tundi ja 36 minutit, kokku 41 tundi ja 54 minutit. Kostja palub menetluskulud välja mõista

koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.

Vastuväited menetluskulude nimekirjadele

5. Kostja vaidles hageja menetluskulude nimekirjale vastu ja palus jätta selle riigilõivu

ületavas osas rahuldamata. Kuna hageja kohtuistungil esitatud dokument ei sisaldanud

detailset ega muud menetluskulude nimekirja, esitati kulunimekiri hilinenult (TsMS § 176

lg 1). Kuluaruandest ei ole eristatav, millises osas on teenused seotud vaidlusaluse

tsiviilasjaga. Tööde teostajatena on märgitud isikuid, kelle seos vaidlusaluse tsiviilasjaga

ei ole tõendatud. Hageja menetludokumendid kopeerivad teineteist. Arvega nr 142208

seoses võib käesoleva tsiviilasja menetlemisega seotud olla 01.12.2014 Karin Mölderi

poolt hagi koostamise ja nõuete ettevalmistamise ajakulu 3,5 tundi. Arvel näidatud

kuludest ei ole tsiviilasjaga seotud vandeadvokaat Martin Tammega seotud kirjed 5,9

tundi ega Arsi Paveltsiga seotud kirjed 3,5 tundi. Arvest nr 142208 on mõistlik

hüvitamisele kuuluv kulu 6,5 kuni 7 tundi. Menetluskulude hulka ei kuulu enne hagi

esitamist tehtud toimingud. Ei ole selge, milliseid e-kirju hageja enne hagi esitamist saatis

ja kas need on asja materjalide hulka esitatud. Arvel nr 150913 märgitud tegevustest võib

asjaga seotud mõistlik kulu olla 11 tundi. Arvele nr 151726 lisatud kulude aruandele 5,9

tunni kohta kostja vastu ei vaidle.

6. Hageja ei nõustu kostja menetluskuludega, mis seonduvad hageja menetluskuludega

tutvumisega ja neile seisukoha koostamisega maakohtus. Menetluskulude

vaidlustamisega, sh nendele seisukoha esitamisega seonduvad kulud ei kuulu vastaspoole

poolt hüvitamisele.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus rahuldas 24.01.2017 määrusega hageja ja kostja avaldused osaliselt ning

mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 10 665,86 eurot ning

hagejalt kostja kasuks 2785,22 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7880,64 eurot ning viivise alates kohtumääruse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2017 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja

tagasi maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

9. Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega hageja ja kostja avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

4505,56 eurot ning hagejalt kostja kasuks 2357,76 eurot. Kohus tasaarvestas poolte

vastastikused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2147,80 eurot ning viivise

alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

10. Määruse põhjenduste kohaselt arvestas kohus hageja ja kostja menetluskulude

kindlaksmääramisel ning nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja

keerukust, menetluses toiminud istungit ja menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente,

samuti asjakohast Riigikohtu praktikat.

11. Õige on kostja vastuväide, et hageja esitatud menetluskulude nimekiri ei ole piisavalt

detailne. Õigusabikulude koosseis nähtub detailselt kuluaruannetest. Arved ja nendelt

nähtuvad selgitused on piisavalt detailsed ja võimaldavad hinnata hageja esindajate

toimingute põhjendatust ja vajalikkust tsiviilasja kontekstis. Ka kostjal on olnud võimalik

dokumentidele tuginedes esitada vastuväiteid hageja esindajate toimingute põhjendatuse

ja vajalikkuse kohta.

12. Hageja on tasunud riigilõivu 2750 eurot. Hageja tasus 10.12.2014 riigilõivu 1850 eurot

hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel ning 09.02.2015 täiendavalt 900 eurot.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu

kulu 1833,43 (2750 x 66,67/100) eurot.

13. Hageja õigusabikulud ei ole põhjendatud ja vajalikud taotletud summas 13 658 eurot.

Arve nr 142208 kohaselt kulus hageja esindajatel Karin Mölderil, Martin Tammel ja Arsi

Paveltsil 01.12.2014-22.12.2014 büroosiseseks nõupidamiseks, kostja ja hagejaga

suhtlemiseks, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks, Notarite Kojaga ja

Brandente Eesti OÜ-ga suhtlemiseks, materiaalõiguse analüüsimiseks ja kohtumäärusega

tutvumiseks 47,20 tundi.

14. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegid hageja esindajad perioodil 01.12.2014-

10.12.2014, s.t enne hagiavalduse esitamist toiminguid mahus 42,07 tundi. Arvel nähtuv

ajakulu büroosiseseks nõupidamiseks, kostja ja hagejaga suhtlemiseks Notarite Kojaga ja

Brandente Eesti OÜ-ga suhtlemiseks ning materiaalõiguse analüüsimiseks ei ole seostatav

tsiviilasja menetlusega. Põhjendatud ei ole toimingud, mille täpne sisu ei ole kohtule teada

ja mis ei nähtu toimiku materjalist. Menetluskuluna saab hüvitamisele kuuluda

hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad

peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu

praktikat ning koostama dokumente. Hagiavalduse koostamiseks ja materiaalõiguse

analüüsimiseks, arvestades hagiavalduse sisu, mahtu, selles sisalduvaid õiguslikke

probleeme ja esitatud lisasid on põhjendatud ajakulu 11,2 tundi. Kuna hagiavaldus on

mõlema esindaja poolt allkirjastatud, on põhjendatud mõlema esindaja ajakulu

hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud on kohtumäärusega tutvumisele kulunud 0,8

tundi. Põhjendatud ei ole olukorra ja tegevuskava analüüsiks, hageja, kostja ja Brandente

Eesti OÜ-ga suhtlemiseks kulunud aeg, kuna need toimingud ei kajastu asja materjalis.

Arvel nr 142208 kajastatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 12 tunni

ulatuses.

15. Arve nr 150913 kohaselt kulus hageja esindajatel 07.01.2015-20.04.2015 Brandente

Eesti OÜ ja notaribürooga suhtlemiseks, nõupidamiseks notaribüroos, kliendiga

suhtlemiseks, kostja 16.01.2015 vastusega tutvumiseks ning selle analüüsiks, avalduse

koostamiseks LHV Pangale (hüpoteegi kustutamiseks) ja LHV Panga esindajaga

suhtlemiseks, kohtu kirjaga tutvumiseks, kostja 16.01.2015 vastusele seisukoha

koostamiseks ja hagi täiendamiseks, kompromissiettepaneku koostamiseks,

kompromissiga seoses kliendi ja vastaspoolega suhtlemiseks, kostja 13.03.2015 vastuse

analüüsiks ja seisukoha koostamiseks 35 tundi. Lähtudes asjas esitatud dokumentide

mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest on need toimingud põhjendatud osaliselt. Kuigi

kliendil on õigus oma esindajaga suhelda piiramatult, ei ole mõistlik ega põhjendatud

kogu kulu väljamõistmine vastaspoolelt. Mõistlik ja põhjendatud kulu kliendiga

suhtlemisele on 0,3 tundi. Põhjendatud ei ole Brandente Eesti OÜ ja notaribürooga

suhtlemise, nõupidamise notaribüroos, avalduse koostamise LHV Pangale (hüpoteegi

kustutamiseks) ja LHV Panga esindajaga suhtlemise ajakulu. Need toimingud tsiviilasja

materjalist ei nähtu. Arvelt nr 150913 nähtuvatest toimingutest on põhjendatud

kostja 16.01.2015 vastusega tutvumise ja selle analüüsi, kohtu kirjaga tutvumise, kostja

16.01.2015 vastusele seisukoha koostamise ja hagi täiendamise, kompromissiettepaneku

koostamise, kompromissiga seoses kliendi ja vastaspoolega suhtlemise, kostja 13.03.2015

vastuse analüüsi ja seisukoha koostamise kulu. Arvestades mh esitatud

menetlusdokumente ja nende sisu, samuti asjaolu, et dokumendid on oma sisult paljuski

varemesitatut kordavad, millele on viidanud ka kostja, on põhjendatud ajakulu nimetatud

toiminguteks 7 tundi.

16. Arve nr 151726 kohaselt kulus hageja esindajal 11.06.2015-19.10.2015 kohtumäärusega

tutvumisele ja suhtlusele kliendiga, kostja 19.06.2015 seisukohaga tutvumisele ja sellele

seisukoha koostamisele ning istungiks ettevalmistamisele 5,9 tundi ning 20.10.2015

kohtuistungil osalemisele 0,5 tundi. Nimetatud toimingud on tsiviilasja materjale, samuti

istungi kestust arvestades põhjendatud ning nendele kulunud aeg kokku 6,4 tundi

põhjendatud ja vajalik.

17. Arve nr 20160028 kohaselt kulus hageja esindajal 14.12.2015-29.12.2015

apellatsioonkaebuse analüüsimisele, Riigikohtu praktika analüüsile ja apellatsioonkaebuse

vastuse koostamisele 10,06 tundi. Arvestades vastust apellatsioonkaebusele, on selle

koostamise maksimaalne ajakulu 5 tundi koos kohtupraktika analüüsiga. Et esindajad

peavad analüüsima õigusakte, nende seletuskirju ja kohtupraktikat, on

tsiviilkohtumenetluses tavaline. Järgmises kohtuastmes kantud menetlusdokumentide

koostamine ei ole nii ajanõudlik kui eelmises astmes, kuna selleks menetlusstaadiumiks

on vaidluse põhiasjaolud teada.

18. Hageja esindajatel kulus 03.02.2016 kohtunõudele vastuse koostamisele 36 minutit,

04.02.2016 vastaspoole menetluskulude avaldusega tutvumisele 6 minutit, 28.04.2016

ringkonnakohtu otsuse analüüsile ja kliendiga suhtlemisele, 10.05.2016

telefoninõupidamisele kliendiga 12 minutit, 10.05.2016 suhtlemisele kostjaga

kohtulahendi edasikaebamise osas 6 minutit, 10.05.2016 kliendile edasise ajakava

selgitamisele 6 minutit, 27.05.2016 telefoninõupidamisele kliendiga 6 minutit,

30.05.2016-16.09.2016 kassatsioonkaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele 3,08 tundi,

19.09.2016-21.09.2016 kassatsioonikaebuse vastuse koostamisele ja kliendiga

suhtlemisele 7,07 tundi, kokku 11,35 tundi. Mõistlik ja põhjendatud kulu kliendiga

suhtlemisele on käesoleval juhul 0,3 tundi. Menetluskulude avalduse ja nimekirja

koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Põhjendatud ei ole

kostjaga suhtlemisele kulunud aeg 6 minutit, see ei kajastu kohtutoimikus.

Kassatsioonkaebuse analüüsimisele ja vastuse koostamisele, arvestades, et hageja vastus

on suures osas varasemalt esitatud menetlusdokumente kordav, on põhjendatud ja vajalik

2,4 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu kokku on 2,7 tundi.

19. Hageja esindajate tunnitasu kuni 160 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb

turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindajad omavad kõrgeimat erialast

kvalifikatsiooni.

20. Hageja esindajate töötundide põhjendatud maht arve nr 142208 alusel on 12 tundi

(M.Tamme 0,7 tundi tunnihind 140 eurot; K.Mölder 11,3 tundi tunnihind 120 eurot), arve

nr 150913 alusel 7 tundi (tunnihind 120 eurot), arve nr 151726 alusel 5,9 tundi (tunnihind

120 eurot), 20.10.2015 kohtuistungil osalemise eest 0,5 tundi (tunnihind 120 eurot), arve

nr 20160028 alusel 5 tundi (tunnihind 120 eurot) ja toimingud perioodil 03.02.2016-

21.09.2016 2,7 tunni ulatuses, millest 0,4 tundi tunnihinnaga 160 eurot ja 2,3 tundi

tunnihinnaga 120 eurot, seega on õigusabikulud kokku 4002 eurot (98 + 1356 + 840 + 708

+ 60 + 600 + 64 + 276). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 2668,13 (4002 x 66,67/100) eurot.

21. Põhjendatud on ka hageja kulu kinnistusraamatu registriväljavõtte saamiseks 6 eurot,

millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 (6 x 66,67/100) eurot. Kokku tuleb

kostjal hagejale hüvitada 4505,56 eurot (riigilõiv 1833,43 eurot, esindajate tasu 2668,13

eurot ja registriväljavõtte kulu 4 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus jääb 11 908,44 euro (16 414 – 4505,56) ulatuses rahuldamata.

22. Kostja tasus riigilõivu 04.12.2015 apellatsioonikaebuse esitamisel 2700 eurot ja

kassatsioonikaebuse esitamisel kautsjonit 3000 eurot. Riigikohus tagastas kautsjoni

kostjale 14.12.2016 otsusega. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista riigilõivu hüvitamiseks 899,91 (2700 x 33,33/100) eurot.

23. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 5656,50 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiga tutvumisele ja vastuse

koostamisele 6,7 tundi, hageja kompromissiga tutvumisele 0,2 tundi, hageja 10.02.2015

menetlusdokumendiga tutvumisele 0,2 tundi, hagi täiendusega tutvumisele ja vastuse

koostamisele 4,6 tundi, hageja seisukoha analüüsile ja vastuse koostamisele 5 tundi,

kohtumäärusega tutvumisele 0,2 tundi, hageja 17.09.2015 seisukohaga tutvumisele 0,3

tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 3 tundi, kohtuistungil osalemisele 0,5 tundi,

hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele 1,5 tundi ja seisukoha koostamisele

hageja menetluskulude osas 2 tundi, maakohtu otsuse analüüsile ja kliendiga suhtlemisele

1 tund, apellatsioonkaebuse koostamisele 6,5 tundi, vastusega tutvumisele 0,5 tundi, kohtu

27.01.2016 kirjaga tutvumisele 0,1 tundi, ringkonnakohtu otsuse analüüsimisele ja

kliendiga suhtlemisele 1,7 tundi, kassatsioonkaebuse koostamisele 7,5 tundi ning selle

vastusega tutvumisele 0,4 tundi - kokku 41,9 tundi.

24. Arvestades toimingute vajalikkust, põhjendatust ning esitatud dokumentide mahtu ja sisu,

on kostja kulud põhjendatud osaliselt. Õige on hageja vastuväide, et vastaspoole

menetluskulude nimekirjaga tutvumise ja vastuväite koostamise kulud ei kuulu

vastaspoolelt väljamõistmisele. Põhjendatud ei ole ka istungiks ettevalmistamise kulu

3 tundi. Mõistlik ajakulu on 1 tund. Kulud apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse

koostamisele on ülepaisutatud. Ei ole usutav, et apellatsioonkaebuse koostamisele kulus

6,5 tundi ja kassatsioonkaebuse koostamisele 7,5 tundi. Arvestades dokumentide sisu, võis

apellatsioonkaebuse koostamisele kuluda 4,5 tundi ja kassatsioonkaebuse koostamisele

5,5 tundi. Seega on kostja esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud 32,4

tunni ulatuses.

25. Kostja esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna

raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni.

Kostja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku on seega 4374 eurot (käibemaksuta).

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

õigusabikulude hüvitamiseks 1457,85 (4374 x 33,33/100) eurot.

26. Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada 2357,76 eurot, sh riigilõiv 899,91 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 1457,85 eurot. Kostja taotlus jääb rahuldamata 8998,74

(11 356,50 – 2357,76) euro ulatuses.

Määruskaebus

27. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitamiseks 4505,56 eurot ning osas, milles kohus mõistis

tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks välja

2147,80 eurot ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.

28. Kaebuse kohaselt ületas maakohus diskretsioonipiire, kuna vähendas alusetult ja

põhjendamatus ulatuses hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Kõik hageja

kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad

väljamõistmisele täies ulatuses. Maakohus eksis ringkonnakohtu poolt antud suunise

täitmisel. Ringkonnakohtu suunise kohaselt tuli maakohtul hinnata poolte menetluskulude

nimekirjades toodud kirjete vajalikkust ja toimingutele kulunud põhjendatud aega igas

kohtuastmes sisuliselt. Diskretsiooniõiguse teostamine ei tähenda, et kohus peab

valimatult ja põhjendamatult vähendama väljamõistetavaid menetluskulusid. Maakohtu

eksimus viib olukorrani, kus menetluskulusid ei hüvitata mh selliste toimingute eest, mis

on advokatuuriseaduse järgi advokaadi kohustused kohtumenetluses (AdvS § 44 lg 1 p-d 1

ja 2 ning § 40 lg 2). Antud juhul ei ole hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks loetud nt

õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikku uurimist, piisavat suhtlust kliendiga, samuti on

põhjendamatult jäetud hüvitamata tõendite kogumiseks tehtud kulutused. Seetõttu jäävad

põhjendatult kohtumenetlust alustanud poole kanda seadusest tulenevate advokaadi

kohustuste täitmise kulud.

29. Maakohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohtadega. Menetluskulude kindlaksmääramise

menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju

(õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud, s.t antud juhul hageja asetamine olukorda, kui kohtumenetlust ei oleks

toimunud. Kuna kostja võttis teadlikult kohtumenetlusega kaasneva riski, on ta kohustatud

hüvitama kohtumenetlusega hagejale tekkinud kahju.

30. Maakohus ei arvestanud kohtumenetluse parima praktika edendamiseks koostatud

suunistega. Kuigi suunised on soovituslikud, peaksid need tagama ühtse ja ühetaolise

menetlusõiguste kasutamise ja kohtupraktika. Suuniste p 10.2 kohaselt hindab kohus

menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata

üksiktoimingute sisusse. Suuniste p 10.3 kohaselt peab kohus hindama asja keerukust.

Antud juhul laskus kohus iga üksiku väiksemagi kulu sisusse (nt telefonikõne kliendile) ja

hindas tagantjärgi selle põhjendatust arvestamata asja keerukust. Kohtu lähenemine viis

absurdini, kus kohus pidas nt maakohtu menetluse mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks

kliendiga suhtlemisel vaid 0,3 tundi (s.o 18 minutit). See ei arvesta asja keerukust.

31. Maakohtu kahe erineva kohtukoosseisu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetavate hageja

menetluskulude suurus erineb 2,4 korda. Vaidlust sisuliselt lahendanud maakohtu koosseis

hindas 24.01.2017 määruses hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 10

665,86 eurot. Maakohtu teine kohtukoosseis hindas hageja menetluskulude suuruseks

4505,56 eurot. Samas on kostja menetluskulude osas erinevus vaid 427,46 eurot. Ühe

menetlusosalise vajalikuks ja põhjendatuks peetud menetluskulude suuruse kordades

erinemine viitab menetlusnormide rikkumisele menetluskulude kindlaksmääramisel. On

ilmselge, et kohtunik, kes ise asja lahendas, oskab adekvaatsemalt hinnata esindajate poolt

menetluses tehtud tööd ja menetlusega seotud (aja)kulu. Hageja esindajate pingutuste

tulemusel leidis õiguspraktikas lahenduse õigusküsimus, milles seni puudus selge

seisukoht ja lahendus. Seega on hageja poolt menetluses tehtud kulud vajalikud ja

põhjendatud.

32. Alusetu ja ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja nõuab arve nr 142208 alusel

kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist. Kohus jättis need ebaõigesti kostjalt

välja mõistmata. Arve ei kajasta kohtueelseid kulusid – arve algab 01.12.2014

büroosiseste nõupidamistega, e-kirjaga kostjale ja hagiavalduse koostamise

ettevalmistamisega. Tegemist ei ole kohtueelsete kuludega, vaid hagi koostamiseks ja

tõendite kogumiseks tehtud kuludega.

33. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et arvetelt nr 142208 ja nr 150913 nähtuv ajakulu

büroosiseseks nõupidamiseks, kostja ja hagejaga suhtlemiseks, Notarite Kojaga ja

Brandente Eesti OÜ-ga suhtlemiseks ning materiaalõiguse analüüsimiseks ei ole seostatav

tsiviilasja menetlusega. Hagi ettevalmistamise ja koostamise käigus oli vaja suhelda mh

notari, panga ja müüjaga, et teha kindlaks, kas müüja ja pank on nõus andma oma

tahteavaldused kohtuväliselt või on vaja ka nende hagemine ja tahteavalduste asendamine

kohtuotsusega, samuti oli vajalik suhtlus Notarite Kojaga ja vastava teate edastamine.

Vastavad dokumendid on esitatud kohtusse ning toimiku materjalist nähtub toimingute

täpne sisu ja seos tsiviilasjaga. Hagi koostamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine

eeldab e-kirjavahetust kliendi, teiste asjaosaliste ja asjaomaste asutustega. Kulud

e-kirjavahetusele on põhjendatud ja vajalikud ning otseselt seotud kohtuasjaga. Maakohus

tegi oma järelduse kulude ebavajalikkuse, põhjendamatuse ja tsiviilasjaga seose

puudumise kohta ilma toimiku materjalidega piisavalt tutvumata.

34. Kohus vähendas alusetult hagiavalduse koostamiseks kulunud aega. Hagi koostati

õiguslikult vaieldavas küsimuses ja see eeldas põhjalikku kohtupraktika (sh madalama

astme kohtute lahendite) ning asjakohase õiguskirjanduse läbitöötamist, hagi

kooskõlastamist kliendiga, lisade kogumist ja komplekteerimist. Hagiavalduse sisuline osa

on 16 lehel. Ilmselgelt ei ole kohtu määratud 12 tundi piisav ajakulu.

35. Kohus luges alusetult mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kliendiga suhtlemisel üksnes

0,3 tunni (s.o 18 minuti) ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust, kindlate seisukohtade

puudumist õiguskirjanduses ja õiguspraktikas, samuti kliendile menetluse ja asja õigusliku

sisu selgitamiseks vajalikku aega, ei saa 18 minutit kuidagi lugeda piisavaks.

Esindatavaga suhtlemist tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks toiminguks, kuna see on

tehtud eelkõige esindatava huvides ja kliendi teavitamist nõuab ka AdvS § 44 lg 1 p 2.

36. Õige ei ole maakohtu hinnang, et apellatsioonimenetlusega seotud kulud on põhjendatud 5

tunni ulatuses. Apellatsioonkaebuse analüüs (kaebus 8 lehel), kohtupraktika analüüs ja

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (vastus kokku 6 lehel) võtavad rohkem aega kui

5 tundi. Maakohus lähtus üksnes põhjendusest, et järgmises kohtuastmes kantud

menetlusdokumentide koostamine ei ole nii ajanõudlik kui eelmises astmes. Seejuures ei

põhjendanud kohus apellatsiooniastme kulude vähendamist rohkem kui kahekordselt.

Määrus on selles osas põhjendamata.

37. Kohus ületas kassatsiooniastme kulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.

Kassatsioonkaebuse analüüs (kaebus 11 lehel) ja sellele vastuse koostamine (vastus kokku

6 lehel) võtavad rohkem aega kui 2,4 tundi. Vastuse koostamiseks tuleb kaebus läbi

lugeda, kaardistada vaidlustatud ringkonnakohtu seisukohad, läbi mõelda ja koostada

vastuse struktuur ja vastus valmis kirjutada. See, et kassatsioonkaebuse vastuse

seisukohad on üldjoontes samad, ei tähenda, et kaebusele vastuse koostamine on

kopeerimine, nagu leidis maakohus. Seadus peab vajalikuks vastuse küsimist ja

vastaspoole seisukohtade esitamist, st seadus lähtub eeldusest, et seisukohad ei ole

varasemaga võrreldes täpselt samad ja vastaspoolelt tuleb seisukoht võtta. Vastuse

koostamine eeldab kogu seniste seisukohtade uuesti läbikirjutamist. Eriti olukorras, kus

kaebuse menetlusse võtmisega oli selge, et Riigikohus soovib asjas midagi muuta ja/või

vaieldavas õigusküsimuses kohtupraktikat ühtlustada.

38. Kohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel hinnangu andmata ringkonnakohtu

otsuse analüüsi kuludele. Samuti vähendas kohus alusetult kliendiga suhtluse kulusid ja

luges põhjendatuks kogu kassatsiooniastmes kliendiga suhtluseks 0,3 tundi. Ilmselgelt

võtab ringkonnakohtu otsuse kliendile edastamine koos lühiselgitusega, edasise

menetluskäigu ja õiguste ja kohustuste selgitamine, kassatsioonkaebusest kliendile

ülevaate koostamine ja kassatsioonkaebuse vastuse kliendiga kooskõlastamine rohkem kui

18 minutit.

Vastus määruskaebusele

39. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Edasine menetluse käik

40. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

41. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et kaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

42. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire.

43. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on käesoleval juhul diskretsioonipiire

ületanud. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas hageja menetluskulusid sisuliselt

ja põhjendas, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu

põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohus arvestas seejuures vaidluse asjaolusid,

menetluse aega, asja keerukust, menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente ja

asjakohast Riigikohtu praktikat. Maakohus ei ole seega eksinud ringkonnakohtu

15.03.2017 määrusest tulenevate suuniste täitmisel. Asjaolu, et hageja maakohtu

hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses käsitletud põhimõtetega õigusabikulude vajalikuks ja põhjendatuks

lugemise osas ega pea vajalikuks neid eraldi korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib

kohus järgimist.

44. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus vähendas põhjendamatult ja

valimatult hageja menetluskulusid. Eksitav on hageja väide, et hagiavaldus oli sisuliselt 16

lehel ja seetõttu on 12 tundi selle koostamiseks ilmselgelt ebapiisav. Viide lehekülgede

arvule ei anna alust maakohtu hinnangu muutmiseks. Maakohtu määruse kohaselt arvestas

kohus hagiavalduse sisu, mahtu, selles sisalduvaid õiguslikke probleeme, samuti asjaolu,

et õiguspraktika analüüsimise vajadus menetluses on tavaline. Hageja läbivad viited

kohtupraktika ja õiguskirjanduse läbitöötamise vajadusele ei anna ringkonnakohtule alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus märkis õigesti, et tsiviilkohtumenetluses on

tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti

kohtupraktikat. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et tegelikult on

hagiavalduse sisuline osa maksimaalselt 10-l, mitte 16-l leheküljel. Ülejäänud osas

sisaldab dokument taotlust hagi tagamiseks, mille maakohus jättis 11.12.2016 määrusega

rahuldamata. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka enne hagiavalduse esitamist

tehtud kulude ega apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja vajaliku

ulatuse kindlaksmääramisel. Üksnes hageja hinnang põhjendatud ajakulule ei anna

ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsustuse muutmiseks.

45. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramine on

olemuslikult sarnane kahju hüvitamise nõude lahendamisega. Hageja jätab aga

tähelepanuta, et menetluskulude kindlaksmääramisele on tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ette nähtud erikord ja VÕS-s sätestatud kahju hüvitamise põhimõtted ei ole

siin kohaldatavad. Sellele viitab otseselt TsMS § 174 lg 11. TsMS § 174 lg-s 1 sätestatu

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud

ulatuses ning TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus ka lepingulise esindaja kulud

välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kahju

hüvitamise põhimõtete järgi tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitis täies

ulatuses.

46. Alusetud on määruskaebuse etteheited selle kohta, et kohus hindas hageja esindaja kulusid

põhjalikult ja ei järginud kohtumenetluse parima praktika suuniseid. Kuna hageja nõustub

ka ise oma määruskaebuses, et tegemist ei ole tsiviilkohtumenetlust reguleeriva

dokumendiga, jäävad arusaamatuks etteheited suunistes toodud nõuete järgimata jätmise

kohta. Hageja etteheited on ka sisuliselt arusaamatud. Menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse põhjalik ja sisuline analüüs ei saanud kohut viia ebaõigete järelduste

tegemiseni. Seejuures on eksitav hageja väide, et maakohus pidas mõistlikuks ja

põhjendatuks kuluks kliendiga suhtlemisele maakohtus üksnes 18 minutit. Hageja viitab

seejuures üksnes arvel nr 150913 kajastatud perioodil tehtud toimingutest põhjendatuks

loetud ajale. Hageja jätab tähelepanuta, et kliendiga suhtlemise ajakulu luges maakohus

põhjendatud ja vajalikuks ka teistel arvetel näidatud kirjete eest. Tõele ei vasta ka väide, et

kohus ei arvestanud asja keerukusega. Ainuüksi see, et õiguspraktikas võis puududa

õigusküsimuses selge seisukoht ja lahendus, ei anna alust kostjalt hageja kasuks

menetluskulusid välja mõista suuremas ulatuses kui see on vajalik ja põhjendatud TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses.

47. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ja vaidlusalune

maakohtu määrus ei takista esindajal advokatuuriseadusest tulenevate kohustuste täitmist.

Kuna käesoleval juhul oli sisuline vaidlus põhiliselt õigusliku tõlgenduse, mitte faktiliste

asjaolude üle, jääb arusaamatuks hageja esindaja vajadus kliendiga suures mahus nõu

pidada, samuti seisukoht, et sellise suhtlemise ajakulu teiselt menetlusosaliselt

väljamõistmine on täies ulatuses põhjendatud. Maakohus mõistis õigesti kostjalt hageja

kasuks menetluskulude hüvitise välja ajakulu eest, mis on vajalik ja põhjendatud kliendi

menetluse seisust informeerimiseks.

48. Iseenesest on õige hageja väide, et maakohus mõistis asja teistkordsel läbivaatamisel

menetluskulude hüvitise välja oluliselt väiksemas ulatuses kui esimesel läbivaatamisel.

Maakohus ei ole aga sellega asja teistkordsel läbivaatamisel menetlusnorme rikkunud,

nagu leiab hageja. Ringkonnakohus tuvastas menetlusnormide olulise rikkumise

menetluskulude esimesel kindlaksmääramisel ja tühistas seetõttu maakohtu 24.01.2017

määruse. Hageja tugineb ebaõigesti maakohtu menetlusnormide olulise rikkumisega

tehtud määruses sisalduvatele järeldustele.

49. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak

Kaupo Paal

Ande Tänav