3-17-794/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti 24.01.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 (tl 53-62) nõuti MTA jättis 16.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3629-2 (tl 88-92) OÜ Krutikus poolt MTA
Legislator headnote
AI generated3-17-794/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 (tl 53-62) nõuti MTA jättis 16.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3629-2 (tl 88-92) OÜ Krutikus poolt MTA
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
13.06.2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-794
Haldusasi
OÜ Krutikus kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017. a
maksuotsuse nr 12.2-3/016206-119 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Krutikus määruskaebus Tartu Halduskohtu
17.05.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Krutikus (endine ärinimi OÜ Antomin
Trading), volitatud esindaja Ivo Raudjärv
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja
Indrek Lind
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2017. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 (tl 53-62) nõuti
tagasi OÜ-lt Krutikus (endine ärinimi OÜ Antomin Trading) ettemaksukontole täidetud
tagastatud 2013 aprill tagastusnõue summas 7274,05 eurot ja kohustati äriühingut tasuma
maksusumma 81 768,55 eurot.
2. MTA jättis 16.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3629-2 (tl 88-92) OÜ Krutikus poolt MTA
24.01.2017. a maksuotsuse peale esitatud vaide (tl 64-87) rahuldamata.
3. OÜ Krutikus esitas 12.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada
MTA 24.01.2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/016206-119 ja kohaldada esialgset õiguskaitset,
millega peatada 24.01.2017. a maksuotsuse täitmine kuni vaidluse lõpuni.
4. Tartu Halduskohus jättis 18.04.2017. a määrusega kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja on põhjendanud esialgse
õiguskaitse vajadust asjaoluga, et maksuotsusega määratud summa tasumiseks puuduvad
kaebajal vabad vahendid ning maksuotsuse tegemine on põhjustanud äriühingu omakapitali
miinusesse langemise ehk sisuliselt pankrotiohu. Kaebuse esitaja igapäevast tegevust takistab
pangakontode arestimine, mis oleks vaja vaidluse ajaks keelata. Vastustaja on juhtinud
halduskohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on käesoleva hetke seisuga oma tegevuse
sisuliselt lõpetanud, kaebajal puuduvad töötajad ning viimase kaheksa kuu jooksul on
äriühing käivet deklareerinud vaid 2016. a novembrikuu eest. Halduskohus leidis, et kaebajal
on olnud võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse täitmine ei
tooks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või
pankrotist. Halduskohtu hinnangul nähtub asjas esitatud materjalidest, et äriühingu tegevus on
lõpetamisel. Äriühingu ainsale registervarale on seatud käsutamise keelumärge. Halduskohus
asus seisukohale, et taotleja võib soovida kasutada esialgset õiguskaitset selleks, et
maksuotsuse kehtima jäämisel muuta maksuvõla sissenõudmine võimatuks, kuivõrd
maksukohustuslase käitumine annab iseenesest alust kahelda ettevõtte jätkusuutlikkuses.
Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et on põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse
taotlus rahuldamata, et tagada maksusumma sissenõutavus kaebuse rahuldamata jätmise
korral. Halduskohus märkis, et kaebajal on õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.
Halduskohus leidis, et avalik huvi tagada maksuotsuse täitmise võimalikkus kaalub
käesolevas asjas üles kaebajale väidetavate negatiivsete tagajärgede saabumise.
5. Kaebaja esitas 15.05.2017 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse.
Kaebaja märkis, et oli 20.04.2017 esitanud maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks.
Kaebaja oli selles selgitanud, et on oma tegevuse senisel tegevusalal, milleks oli toidukaupade
hulgimüük, lõpetanud ja uutega alustamine on plaanide tegemise staadiumis. Maksuhaldur oli
jätnud 09.05.2017. a otsusega kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata. Kaebaja
märgib, et ta ei ole oma aastaid põhitegevuseks olnud äritegevust lõpetanud maksuotsuse
tegemise tõttu, vaid see on lõppenud järk-järgult juba oluliselt varem. Samuti ei ole kaebajal
olnud võimalik oma majandustegevust korraldada selliselt, et makseraskusi vältida, kuna
maksuotsuse tegemine tuli üllatuse juba ajal, mil tegevus senisel põhitegevusalal oli lõppenud
ja ainsa vara, kinnistu müümine kiirkorras ei lahendaks probleemi. Ajatamise taotlus jäeti
rahuldamata. Kaebajal ei ole võimalik esitada täiendavat tagatist ja teistsuguse maksegraafiku
taotlemine ei vastaks kaebaja reaalsetele võimalustele. Kaebaja on proovinud leida ka muid
võimalusi olukorra lahendamiseks (laenu saamine või osanike panustamine maksuvõla
tasumiseks), kuid need ei ole osutunud reaalseteks. Kaebaja leiab, et uute asjaolude valguses
peaks olema selge, et kaebaja tegevuse jätkumiseks on ainsaks võimaluseks kohtu poolt
esialgse õiguskaitse kohaldamine. Taotluse rahuldamata jätmise korral tekiks kaebajal
pankrotimenetluse alustamise kohustus ja sellega kaasneks vara nö kiirmüük. Sellega jääks
maksunõue suures osas või isegi tervikuna täitmata.
6. MTA palus vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta jätta kaebaja taotlus
rahuldamata. Maksuhalduri hinnangul kinnitavad kaebaja 15.05.2017 esialgse õiguskaitse
taotluses kaebaja poolt esitatud uued asjaolud (lõppenud majandustegevus, võimaluste
puudumine maksusumma kasvõi osaliseks tasumiseks vähemalt lähima aasta jooksul,
tasumise tagamise võimatus), mis peaksid kaebaja hinnangul muutma halduskohtu
18.04.2017. a seisukohta, pigem seisukohta, et antud juhul puudub igasugune alus esialgse
õiguskaitse kohaldamiseks. Puudub tagatis selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise
võimalus täielikult ära ei langeks või ei muutuks selle täitmine vähemalt oluliselt
keerulisemaks. Kuigi kaebaja väidab jätkuvalt, et pangakonto kasutamine on vajalik tema
igapäevaseks tegevuseks, ei pea vastustaja seda põhjendatuks. Võimalikke probleeme
maamaksu, side- ja raamatupidamisteenuste eest tasumisel olukorras, kus kaebaja ise on
kinnitanud sisulise tegevuse puudumist, ei saa vastustaja hinnangul pidada selliseks
pöördumatuks kahjuks, mille vältimine õigustaks esialgse õiguskaitse vahendi rakendamisena
vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist.
7. Tartu Halduskohus jättis 17.05.2017. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja ajatamise taotluse kohaselt on kaebaja kaalunud
pärast 2015. a põhitegevuse lõpetamist erinevaid ärisuundi ning peab üheks suunaks
kinnisvaraarendust kaebajale kuuluval kinnistul Narva linnas. Seoses maksuprobleemidega ei
ole äriühing saanud aga uute ärisuundadega alustada. Kaebaja maksuvõlg on 09.05.2017. a
seisuga kokku 167 011,59 eurot (sh arvestuslik intress 78 128,99 eurot). MTA jättis
maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata, arvestades maksuvõla suurust, kaebaja
majanduslikku olukorda ja asjaolu, et maksuvõla tasumine ei ole tagatud. Äriühingule Narva
linnas kuuluval kinnistul puudub arendustegevuseks projekt ja ehitusluba. Samuti ei ole teada
kinnistu turuväärtus. Kinnistule seatud hüpoteegi nõude jääk on kaebaja kasuks arvatavalt u
100 000 eurot. Kinnistule on 29.03.2017 MTA avalduse alusel seatud keelumärge kinnisasja
käsutamise keelamiseks. Eeltoodud asjaoludele tuginedes leidis halduskohus, et maksuotsuse
täitmise peatamine ei ole põhjendatud. Halduskohus märkis, et jääb 18.04.2017. a määruses
esitatud seisukohtade juurde ja ei näe asjas uusi asjaolusid, mis lubaksid kohaldada esialgset
õiguskaitset vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamise näol. Halduskohus nõustus
maksuhalduri põhjendatud kahtlusega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib maksuvõla
sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul annab kaebaja
käitumine ja majanduslik olukord aluse seada kahtluse alla ettevõtte jätkusuutlikkus ja
võimalus tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kui vaidlustatud maksuotsus jääb
kehtima. Kaebajal on võimalik enda õiguste riivet vähendada, kuna vastustaja on 09.05.2017.
a otsuse kohaselt jätkuvalt valmis leidma lahendust ja võtma menetlusse uue ajatamise
taotluse, kui kaebaja leiab võimaluse tagada maksuvõlg nii maksepuhkuse kui ka maksuvõla
tasumise ajakava täitmise ajaks.
8. OÜ Krutikus esitas 29.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu
Halduskohtu 17.05.2017. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja
kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht on põhjendamatult
avalikke huve ülimuslikuks pidav ja põhjustab kaebaja pankrotti mineku maksuotsuse üle
peetava kohtumenetluse ajal. Halduskohus ei ole õigesti hinnanud kaebaja võimalusi
maksuotsust täita või selle täitmist tagada. Kaebaja leiab, et halduskohtu etteheide tema
käitumise kohta on konkretiseerimata. Kui halduskohus peab silmas kaebaja poolt
toidukaupade hulgimüügi alase tegevuse lõpetamist, siis tegevuse vähenemine algas juba
2011. aastal ning see ei ole seotud kontrolli läbiviimisega. Kaebaja leiab, et põhjendamata on
väide, et maksuvõla sissenõudmine pärast kohtuvaidluse lõppu oleks praegusega võrreldes
raskendatud. Ainsaks varaks, mille arvelt oleks võimalik maksuotsust täita, on kaebajale
kuuluv kinnistu, millele on seatud kasutamise keelumärge maksuhalduri kasuks. Kinnistu
väärtuse vähenemist ei saa pidada tõenäoliseks. Kinnisasja käsutamise keelumärget on peetud
kohtupraktikas piisavaks tagamaks, et olukord ei muutu menetluse jooksul riigi jaoks
halvemaks. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei saa tugineda
asjaolule, et maksuhalduril on valmisolek menetleda uut ajatamise taotlust. Halduskohus
pidanuks lähenema sisuliselt ja hindama ajatamise taotluse rahuldamise perspektiivikust.
Kaebaja leiab, et ajatamise taotluse rahuldamine on ka tulevikus välistatud, sest kaebajal ei
ole võimalik täiendavat tagatist esitada. Halduskohus ei ole kaalunud võimalust kohaldada
esialgset õiguskaitset osaliselt või tingimuslikult. Kaebaja rõhutab, et esialgse õiguskaitse
kohaldamine on viimane võimalus, et hoida ära kohustust esitada pankrotiavaldus. Sellises
olukorras oleks halduskohus pidanud põhjalikumalt kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamise
võimalusi. Pankrotiga kaasnevad äriühingule pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mida ei ole
võimalik tagantjärele heastada. Riigi jaoks ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel minna
olukord halvemaks ning pankrotimenetluse puhul jääks riigile maksusumma eeldatavasti
tervikuna tasumata.
9. MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb
varem avaldatu juurde, olles seisukohal, et Tartu Halduskohtu 17.05.2017. a määrus on
põhjendatud ja õiguspärane. Halduskohus on igati õigustatult asunud seisukohale, et kaebajal
on olnud võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse täitmine ei
tooks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või
pankrotist. MTA maksuotsuse koostamise võimalus ei saanud, arvestades käimasolevat
kontrollimenetlust, tulla kaebajale üllatuslikult. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et
käesoleval juhul annab kaebaja käitumine ja majanduslik olukord aluse seada kahtluse alla
ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimalus tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kuid
vaidlustatud maksotsus jääb kehtima. Vastustaja hinnangul puudub antud olukorras igasugune
tagatis selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise võimalus täielikult ära ei langeks.
Kaebaja on oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, on põhimõtteliselt varatu ning tunnistab, et ei
ole lähimal ajal võimeline isegi ajatamisgraafiku alusel maksuotsusega nõutavat summat
tasuma. Arvestades Narva linnas asuva sarnase maa müügihindadega ning pidades silmas, et
kinnistu on koormatud AS Antomin kasuks 130 000 euro suuruse hüpoteegiga, ei saa
nimetatud kinnistu kuidagi tagada kaebaja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat.
Arvestades seda, et kaebajal sisuliselt tegevus puudub, ei saa äriühingu arvelduskontode
arestimist pidada kuidagi selliseks pöördumatuks kahjuks, mille vältimine õigustaks esialgse
õiguskaitse vahendi rakendamisena vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse
rahuldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist
11. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kaebaja väitega, et kui esialgse õiguskaitse
kohaldamata jätmine peaks põhjustama kaebaja pankroti maksuotsuse üle peetava
kohtumenetluse ajal, siis on tegemist kaebaja jaoks raske tagajärjega, mille kõrvaldamine võib
hiljem kaebuse rahuldamise korral olla rakendatud või võimatu. Seega on HKMS § 249 lg-s 1
sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise esimene eeldus, kaebaja esialgse õiguskaitse
vajadus, täidetud.
12. Samas nähtub MTA 09.05.2017. a otsusest nr 13-1/0187, millega MTA jättis kaebaja
maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata, et kaebaja bilansi andemetel (seisuga
31.03.2017) ületasid kaebaja lühiajalised kohustused (493 007 eurot) käibevara (2399 eurot)
205 korda ning ettevõtte majandustegevus on kahjumis ja omakapital ei vasta kehtivale
äriseadustikule. Kaebaja bilansist nähtub, et lisaks maksuvõlale summas 160 124,10 eurot on
kaebajal ka 278 340 euro suurune tagatiseta võlakohustus ning dividendivõlad summas
51 793,87 eurot. Kaebaja varaks on peakassas olev summa 2409,53 eurot ning Narva linnas
asuv kinnistu, mille väärtuseks on bilansi kohaselt 400 000 eurot. MTA 09.05.2017. a kaebaja
maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt on kaebajale kuuluv
kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 130 000 eurot AS Automin kasuks ning hüpoteegi
nõude jääk AS-i Automin kasuks on arvatavalt ca 100 000 eurot.
Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja majanduslik
seisund seab kahtluse alla kaebaja jätkusuutlikkuse ning võimekuse tasuda maksusumma
pärast kohtuvaidluse lõppu, kui vaidlustatud maksuotsus peaks jääma kehtima.
13. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada ka avalikku
huvi, puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse
ettenähtavaid tagajärgi. Avalikuks huviks käesolevas asjas on maksude laekumise tagamine.
Kuigi kaebaja leiab määruskaebuses, et riigi jaoks ei saa olukord esialgse õiguskaitse
rakendamisel minna halvemaks, sest pankrotimenetluse puhul jääks riigile maksusumma
eeldatavasti tervikuna tasumata, ei anna ka see väide ringkonnakohtu hinnangul alust esialgse
õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja väitel on kaebaja äritegevus hetkel nn ooterežiimil, st
puudub äriplaan majandustegevuse jätkamiseks. Kaebaja ja maksuhaldur on kaebaja
maksuvõla tasumise ajatamise taotluse lahendamisel arutanud erinevaid võimalusi maksuvõla
tasumise ajakava koostamiseks, kuid arvestades kaebaja maksuvõla suurust ja majanduslikku
olukorda, ei ole maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise taotlust pidanud võimalikuks
rahuldada. Kaebaja on ka ise määruskaebuses väitnud, et maksuhalduri poolt ajatamise
taotluse rahuldamine tulevikus on samuti välistatud, sest kaebajal ei ole võimalik täiendavat
tagatist esitada. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kaebaja oleks pärast
kohtumenetluse lõppu juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, suurema tõenäosusega võimeline
määratud maksusummat tasuma, kui käesoleval ajal. Kaebaja märgib määruskaebuses, et
kinnisasja käsutamise keelumärget on peetud kohtupraktikas piisavaks tagamaks, et olukord ei
muutu menetluse jooksul riigi jaoks halvemaks. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja
seisukohaga, et arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ei taga käesoleval juhul
keelumärge seda, et kaebaja oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimeline maksuvõlga
tasuma.
14. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et halduskohus on
ebaõigesti hinnanud kaebaja võimalusi maksuotsust täita või selle täitmist tagada.
Määruskaebuses esitatud ükski väide ei anna alust halduskohtust erinevale järeldusele
jõudmiseks. Kaebaja etteheide halduskohtule, nagu oleks halduskohus jätnud esialgse
õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et maksuhalduril on valmisolek võtta menetlusse
uus ajatamise taotlus, on põhjendamatu. Halduskohus ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse
taotluse rahuldamata jätmisel sellele asjaolule tuginenud, vaid on seda märkinud üksnes
täiendava selgitusena. Halduskohus on sõnaselgelt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata põhjusel, et kaebaja käitumine ja majanduslik olukord seab kahtluse alla
äriühingu võimekuse maksusumma tasumiseks pärast kohtumenetluse lõppu.
Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga.
15. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et halduskohus oleks pidanud
lähenema sisuliselt ja hindama ajatamise taotluse rahuldamise perspektiivikust. Arvestades
seda, et kaebaja leiab ka ise, et maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamine ka tulevikus on
välistatud, on see kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks, sest kinnitab
seda, et kaebaja ei ole oma halvast majanduslikust seisust tulenevalt võimeline maksusummat
ka pärast kohtumenetluse lõppu tasuma, kui kaebus rahuldamata jääb. Seega kaalub avalik
huvi kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks üles.
16. Kaebaja heidab määruskaebuses halduskohtule ette ka seda, et halduskohus ei ole
kaalunud võimalust kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tingimuslikult.
Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul oleks võimalik
kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tinglikult selliselt, et avalik huvi, mis on
suunatud maksude laekumise tagamisele, ülemääraselt kahjustada ei saaks. Kaebaja ei ole ka
ise teinud konkreetseid ettepanekuid kohtule selle kohta, mil viisil oleks võimalik esialgset
õiguskaitse kohaldada selliselt, et maksude laekumine oleks tagatud. Kaebaja ei ole välja
toonud, millise summa osas või millisel kuupäeval tal oleks võimalik maksuvõlg tasuda. Kuna
kaebaja on ka ise märkinud, et maksuvõla ajatamine on tema puhul välistatud, siis ei oleks
ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ajatamise taotluse
rahuldamiseni, nagu kaebaja on määruskaebuses välja pakkunud. Kaebaja väide selle kohta, et
halduskohus oleks pidanud kaaluma ka seda, kas esialgset õiguskaitset oleks saanud
kohaldada kohustusega seada täiendav hüpoteek samale kinnistule, ei ole samuti tõsiselt
võetav. Kui täiendava hüpoteegi seadmisega samale kinnistule oleks maksuvõla tasumist
võimalik tagada, oleks maksuhaldur seda võimalust juba kasutanud. Nii kaebaja kui vastustaja
on käesolevas asjas olnud järjekindlalt seisukohal, et kaebajale kuuluva kinnistu väärtus ei ole
maksuvõla tagamiseks piisav.
17. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.05.2017. a
määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Agu Timmi
Maili Lokk