Legislator Case Law & Legislation
3-17-794/10 AI generated

3-17-794/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-794/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 (tl 53-62) nõuti MTA jättis 16.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3629-2 (tl 88-92) OÜ Krutikus poolt MTA

Legislator headnote

AI generated

3-17-794/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 (tl 53-62) nõuti MTA jättis 16.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3629-2 (tl 88-92) OÜ Krutikus poolt MTA

Keywords

AI generated
bankruptcy claim bank charges short-term credit credit mandate consumer credit revocation damage to credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-794

Haldusasi

OÜ Krutikus kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017. a

maksuotsuse nr 12.2-3/016206-119 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Krutikus määruskaebus Tartu Halduskohtu

17.05.2017. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Krutikus (endine ärinimi OÜ Antomin

Trading), volitatud esindaja Ivo Raudjärv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Indrek Lind

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2017. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 24.01.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/016206-119 (tl 53-62) nõuti

tagasi OÜ-lt Krutikus (endine ärinimi OÜ Antomin Trading) ettemaksukontole täidetud

tagastatud 2013 aprill tagastusnõue summas 7274,05 eurot ja kohustati äriühingut tasuma

maksusumma 81 768,55 eurot.

2. MTA jättis 16.03.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3629-2 (tl 88-92) OÜ Krutikus poolt MTA

24.01.2017. a maksuotsuse peale esitatud vaide (tl 64-87) rahuldamata.

3. OÜ Krutikus esitas 12.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada

MTA 24.01.2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/016206-119 ja kohaldada esialgset õiguskaitset,

millega peatada 24.01.2017. a maksuotsuse täitmine kuni vaidluse lõpuni.

4. Tartu Halduskohus jättis 18.04.2017. a määrusega kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja on põhjendanud esialgse

õiguskaitse vajadust asjaoluga, et maksuotsusega määratud summa tasumiseks puuduvad

kaebajal vabad vahendid ning maksuotsuse tegemine on põhjustanud äriühingu omakapitali

miinusesse langemise ehk sisuliselt pankrotiohu. Kaebuse esitaja igapäevast tegevust takistab

pangakontode arestimine, mis oleks vaja vaidluse ajaks keelata. Vastustaja on juhtinud

halduskohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on käesoleva hetke seisuga oma tegevuse

sisuliselt lõpetanud, kaebajal puuduvad töötajad ning viimase kaheksa kuu jooksul on

äriühing käivet deklareerinud vaid 2016. a novembrikuu eest. Halduskohus leidis, et kaebajal

on olnud võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse täitmine ei

tooks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või

pankrotist. Halduskohtu hinnangul nähtub asjas esitatud materjalidest, et äriühingu tegevus on

lõpetamisel. Äriühingu ainsale registervarale on seatud käsutamise keelumärge. Halduskohus

asus seisukohale, et taotleja võib soovida kasutada esialgset õiguskaitset selleks, et

maksuotsuse kehtima jäämisel muuta maksuvõla sissenõudmine võimatuks, kuivõrd

maksukohustuslase käitumine annab iseenesest alust kahelda ettevõtte jätkusuutlikkuses.

Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et on põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata, et tagada maksusumma sissenõutavus kaebuse rahuldamata jätmise

korral. Halduskohus märkis, et kaebajal on õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.

Halduskohus leidis, et avalik huvi tagada maksuotsuse täitmise võimalikkus kaalub

käesolevas asjas üles kaebajale väidetavate negatiivsete tagajärgede saabumise.

5. Kaebaja esitas 15.05.2017 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse.

Kaebaja märkis, et oli 20.04.2017 esitanud maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks.

Kaebaja oli selles selgitanud, et on oma tegevuse senisel tegevusalal, milleks oli toidukaupade

hulgimüük, lõpetanud ja uutega alustamine on plaanide tegemise staadiumis. Maksuhaldur oli

jätnud 09.05.2017. a otsusega kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata. Kaebaja

märgib, et ta ei ole oma aastaid põhitegevuseks olnud äritegevust lõpetanud maksuotsuse

tegemise tõttu, vaid see on lõppenud järk-järgult juba oluliselt varem. Samuti ei ole kaebajal

olnud võimalik oma majandustegevust korraldada selliselt, et makseraskusi vältida, kuna

maksuotsuse tegemine tuli üllatuse juba ajal, mil tegevus senisel põhitegevusalal oli lõppenud

ja ainsa vara, kinnistu müümine kiirkorras ei lahendaks probleemi. Ajatamise taotlus jäeti

rahuldamata. Kaebajal ei ole võimalik esitada täiendavat tagatist ja teistsuguse maksegraafiku

taotlemine ei vastaks kaebaja reaalsetele võimalustele. Kaebaja on proovinud leida ka muid

võimalusi olukorra lahendamiseks (laenu saamine või osanike panustamine maksuvõla

tasumiseks), kuid need ei ole osutunud reaalseteks. Kaebaja leiab, et uute asjaolude valguses

peaks olema selge, et kaebaja tegevuse jätkumiseks on ainsaks võimaluseks kohtu poolt

esialgse õiguskaitse kohaldamine. Taotluse rahuldamata jätmise korral tekiks kaebajal

pankrotimenetluse alustamise kohustus ja sellega kaasneks vara nö kiirmüük. Sellega jääks

maksunõue suures osas või isegi tervikuna täitmata.

6. MTA palus vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta jätta kaebaja taotlus

rahuldamata. Maksuhalduri hinnangul kinnitavad kaebaja 15.05.2017 esialgse õiguskaitse

taotluses kaebaja poolt esitatud uued asjaolud (lõppenud majandustegevus, võimaluste

puudumine maksusumma kasvõi osaliseks tasumiseks vähemalt lähima aasta jooksul,

tasumise tagamise võimatus), mis peaksid kaebaja hinnangul muutma halduskohtu

18.04.2017. a seisukohta, pigem seisukohta, et antud juhul puudub igasugune alus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Puudub tagatis selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise

võimalus täielikult ära ei langeks või ei muutuks selle täitmine vähemalt oluliselt

keerulisemaks. Kuigi kaebaja väidab jätkuvalt, et pangakonto kasutamine on vajalik tema

igapäevaseks tegevuseks, ei pea vastustaja seda põhjendatuks. Võimalikke probleeme

maamaksu, side- ja raamatupidamisteenuste eest tasumisel olukorras, kus kaebaja ise on

kinnitanud sisulise tegevuse puudumist, ei saa vastustaja hinnangul pidada selliseks

pöördumatuks kahjuks, mille vältimine õigustaks esialgse õiguskaitse vahendi rakendamisena

vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist.

7. Tartu Halduskohus jättis 17.05.2017. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja ajatamise taotluse kohaselt on kaebaja kaalunud

pärast 2015. a põhitegevuse lõpetamist erinevaid ärisuundi ning peab üheks suunaks

kinnisvaraarendust kaebajale kuuluval kinnistul Narva linnas. Seoses maksuprobleemidega ei

ole äriühing saanud aga uute ärisuundadega alustada. Kaebaja maksuvõlg on 09.05.2017. a

seisuga kokku 167 011,59 eurot (sh arvestuslik intress 78 128,99 eurot). MTA jättis

maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata, arvestades maksuvõla suurust, kaebaja

majanduslikku olukorda ja asjaolu, et maksuvõla tasumine ei ole tagatud. Äriühingule Narva

linnas kuuluval kinnistul puudub arendustegevuseks projekt ja ehitusluba. Samuti ei ole teada

kinnistu turuväärtus. Kinnistule seatud hüpoteegi nõude jääk on kaebaja kasuks arvatavalt u

100 000 eurot. Kinnistule on 29.03.2017 MTA avalduse alusel seatud keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks. Eeltoodud asjaoludele tuginedes leidis halduskohus, et maksuotsuse

täitmise peatamine ei ole põhjendatud. Halduskohus märkis, et jääb 18.04.2017. a määruses

esitatud seisukohtade juurde ja ei näe asjas uusi asjaolusid, mis lubaksid kohaldada esialgset

õiguskaitset vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamise näol. Halduskohus nõustus

maksuhalduri põhjendatud kahtlusega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib maksuvõla

sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul annab kaebaja

käitumine ja majanduslik olukord aluse seada kahtluse alla ettevõtte jätkusuutlikkus ja

võimalus tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kui vaidlustatud maksuotsus jääb

kehtima. Kaebajal on võimalik enda õiguste riivet vähendada, kuna vastustaja on 09.05.2017.

a otsuse kohaselt jätkuvalt valmis leidma lahendust ja võtma menetlusse uue ajatamise

taotluse, kui kaebaja leiab võimaluse tagada maksuvõlg nii maksepuhkuse kui ka maksuvõla

tasumise ajakava täitmise ajaks.

8. OÜ Krutikus esitas 29.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 17.05.2017. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja

kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht on põhjendamatult

avalikke huve ülimuslikuks pidav ja põhjustab kaebaja pankrotti mineku maksuotsuse üle

peetava kohtumenetluse ajal. Halduskohus ei ole õigesti hinnanud kaebaja võimalusi

maksuotsust täita või selle täitmist tagada. Kaebaja leiab, et halduskohtu etteheide tema

käitumise kohta on konkretiseerimata. Kui halduskohus peab silmas kaebaja poolt

toidukaupade hulgimüügi alase tegevuse lõpetamist, siis tegevuse vähenemine algas juba

2011. aastal ning see ei ole seotud kontrolli läbiviimisega. Kaebaja leiab, et põhjendamata on

väide, et maksuvõla sissenõudmine pärast kohtuvaidluse lõppu oleks praegusega võrreldes

raskendatud. Ainsaks varaks, mille arvelt oleks võimalik maksuotsust täita, on kaebajale

kuuluv kinnistu, millele on seatud kasutamise keelumärge maksuhalduri kasuks. Kinnistu

väärtuse vähenemist ei saa pidada tõenäoliseks. Kinnisasja käsutamise keelumärget on peetud

kohtupraktikas piisavaks tagamaks, et olukord ei muutu menetluse jooksul riigi jaoks

halvemaks. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei saa tugineda

asjaolule, et maksuhalduril on valmisolek menetleda uut ajatamise taotlust. Halduskohus

pidanuks lähenema sisuliselt ja hindama ajatamise taotluse rahuldamise perspektiivikust.

Kaebaja leiab, et ajatamise taotluse rahuldamine on ka tulevikus välistatud, sest kaebajal ei

ole võimalik täiendavat tagatist esitada. Halduskohus ei ole kaalunud võimalust kohaldada

esialgset õiguskaitset osaliselt või tingimuslikult. Kaebaja rõhutab, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine on viimane võimalus, et hoida ära kohustust esitada pankrotiavaldus. Sellises

olukorras oleks halduskohus pidanud põhjalikumalt kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamise

võimalusi. Pankrotiga kaasnevad äriühingule pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mida ei ole

võimalik tagantjärele heastada. Riigi jaoks ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel minna

olukord halvemaks ning pankrotimenetluse puhul jääks riigile maksusumma eeldatavasti

tervikuna tasumata.

9. MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb

varem avaldatu juurde, olles seisukohal, et Tartu Halduskohtu 17.05.2017. a määrus on

põhjendatud ja õiguspärane. Halduskohus on igati õigustatult asunud seisukohale, et kaebajal

on olnud võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse täitmine ei

tooks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või

pankrotist. MTA maksuotsuse koostamise võimalus ei saanud, arvestades käimasolevat

kontrollimenetlust, tulla kaebajale üllatuslikult. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et

käesoleval juhul annab kaebaja käitumine ja majanduslik olukord aluse seada kahtluse alla

ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimalus tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kuid

vaidlustatud maksotsus jääb kehtima. Vastustaja hinnangul puudub antud olukorras igasugune

tagatis selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise võimalus täielikult ära ei langeks.

Kaebaja on oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, on põhimõtteliselt varatu ning tunnistab, et ei

ole lähimal ajal võimeline isegi ajatamisgraafiku alusel maksuotsusega nõutavat summat

tasuma. Arvestades Narva linnas asuva sarnase maa müügihindadega ning pidades silmas, et

kinnistu on koormatud AS Antomin kasuks 130 000 euro suuruse hüpoteegiga, ei saa

nimetatud kinnistu kuidagi tagada kaebaja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat.

Arvestades seda, et kaebajal sisuliselt tegevus puudub, ei saa äriühingu arvelduskontode

arestimist pidada kuidagi selliseks pöördumatuks kahjuks, mille vältimine õigustaks esialgse

õiguskaitse vahendi rakendamisena vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist

11. Ringkonnakohus iseenesest nõustub kaebaja väitega, et kui esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine peaks põhjustama kaebaja pankroti maksuotsuse üle peetava

kohtumenetluse ajal, siis on tegemist kaebaja jaoks raske tagajärjega, mille kõrvaldamine võib

hiljem kaebuse rahuldamise korral olla rakendatud või võimatu. Seega on HKMS § 249 lg-s 1

sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise esimene eeldus, kaebaja esialgse õiguskaitse

vajadus, täidetud.

12. Samas nähtub MTA 09.05.2017. a otsusest nr 13-1/0187, millega MTA jättis kaebaja

maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata, et kaebaja bilansi andemetel (seisuga

31.03.2017) ületasid kaebaja lühiajalised kohustused (493 007 eurot) käibevara (2399 eurot)

205 korda ning ettevõtte majandustegevus on kahjumis ja omakapital ei vasta kehtivale

äriseadustikule. Kaebaja bilansist nähtub, et lisaks maksuvõlale summas 160 124,10 eurot on

kaebajal ka 278 340 euro suurune tagatiseta võlakohustus ning dividendivõlad summas

51 793,87 eurot. Kaebaja varaks on peakassas olev summa 2409,53 eurot ning Narva linnas

asuv kinnistu, mille väärtuseks on bilansi kohaselt 400 000 eurot. MTA 09.05.2017. a kaebaja

maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt on kaebajale kuuluv

kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 130 000 eurot AS Automin kasuks ning hüpoteegi

nõude jääk AS-i Automin kasuks on arvatavalt ca 100 000 eurot.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja majanduslik

seisund seab kahtluse alla kaebaja jätkusuutlikkuse ning võimekuse tasuda maksusumma

pärast kohtuvaidluse lõppu, kui vaidlustatud maksuotsus peaks jääma kehtima.

13. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada ka avalikku

huvi, puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi. Avalikuks huviks käesolevas asjas on maksude laekumise tagamine.

Kuigi kaebaja leiab määruskaebuses, et riigi jaoks ei saa olukord esialgse õiguskaitse

rakendamisel minna halvemaks, sest pankrotimenetluse puhul jääks riigile maksusumma

eeldatavasti tervikuna tasumata, ei anna ka see väide ringkonnakohtu hinnangul alust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja väitel on kaebaja äritegevus hetkel nn ooterežiimil, st

puudub äriplaan majandustegevuse jätkamiseks. Kaebaja ja maksuhaldur on kaebaja

maksuvõla tasumise ajatamise taotluse lahendamisel arutanud erinevaid võimalusi maksuvõla

tasumise ajakava koostamiseks, kuid arvestades kaebaja maksuvõla suurust ja majanduslikku

olukorda, ei ole maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise taotlust pidanud võimalikuks

rahuldada. Kaebaja on ka ise määruskaebuses väitnud, et maksuhalduri poolt ajatamise

taotluse rahuldamine tulevikus on samuti välistatud, sest kaebajal ei ole võimalik täiendavat

tagatist esitada. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kaebaja oleks pärast

kohtumenetluse lõppu juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, suurema tõenäosusega võimeline

määratud maksusummat tasuma, kui käesoleval ajal. Kaebaja märgib määruskaebuses, et

kinnisasja käsutamise keelumärget on peetud kohtupraktikas piisavaks tagamaks, et olukord ei

muutu menetluse jooksul riigi jaoks halvemaks. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja

seisukohaga, et arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ei taga käesoleval juhul

keelumärge seda, et kaebaja oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimeline maksuvõlga

tasuma.

14. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et halduskohus on

ebaõigesti hinnanud kaebaja võimalusi maksuotsust täita või selle täitmist tagada.

Määruskaebuses esitatud ükski väide ei anna alust halduskohtust erinevale järeldusele

jõudmiseks. Kaebaja etteheide halduskohtule, nagu oleks halduskohus jätnud esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et maksuhalduril on valmisolek võtta menetlusse

uus ajatamise taotlus, on põhjendamatu. Halduskohus ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmisel sellele asjaolule tuginenud, vaid on seda märkinud üksnes

täiendava selgitusena. Halduskohus on sõnaselgelt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata põhjusel, et kaebaja käitumine ja majanduslik olukord seab kahtluse alla

äriühingu võimekuse maksusumma tasumiseks pärast kohtumenetluse lõppu.

Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga.

15. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et halduskohus oleks pidanud

lähenema sisuliselt ja hindama ajatamise taotluse rahuldamise perspektiivikust. Arvestades

seda, et kaebaja leiab ka ise, et maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamine ka tulevikus on

välistatud, on see kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks, sest kinnitab

seda, et kaebaja ei ole oma halvast majanduslikust seisust tulenevalt võimeline maksusummat

ka pärast kohtumenetluse lõppu tasuma, kui kaebus rahuldamata jääb. Seega kaalub avalik

huvi kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks üles.

16. Kaebaja heidab määruskaebuses halduskohtule ette ka seda, et halduskohus ei ole

kaalunud võimalust kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tingimuslikult.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul oleks võimalik

kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tinglikult selliselt, et avalik huvi, mis on

suunatud maksude laekumise tagamisele, ülemääraselt kahjustada ei saaks. Kaebaja ei ole ka

ise teinud konkreetseid ettepanekuid kohtule selle kohta, mil viisil oleks võimalik esialgset

õiguskaitse kohaldada selliselt, et maksude laekumine oleks tagatud. Kaebaja ei ole välja

toonud, millise summa osas või millisel kuupäeval tal oleks võimalik maksuvõlg tasuda. Kuna

kaebaja on ka ise märkinud, et maksuvõla ajatamine on tema puhul välistatud, siis ei oleks

ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ajatamise taotluse

rahuldamiseni, nagu kaebaja on määruskaebuses välja pakkunud. Kaebaja väide selle kohta, et

halduskohus oleks pidanud kaaluma ka seda, kas esialgset õiguskaitset oleks saanud

kohaldada kohustusega seada täiendav hüpoteek samale kinnistule, ei ole samuti tõsiselt

võetav. Kui täiendava hüpoteegi seadmisega samale kinnistule oleks maksuvõla tasumist

võimalik tagada, oleks maksuhaldur seda võimalust juba kasutanud. Nii kaebaja kui vastustaja

on käesolevas asjas olnud järjekindlalt seisukohal, et kaebajale kuuluva kinnistu väärtus ei ole

maksuvõla tagamiseks piisav.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.05.2017. a

määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Maili Lokk