3-1-1-28-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-28-17

Otsuse kuupäev

7. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma

Kohtuasi

P. B. väärteoasi KarS § 266 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a otsus väärteoasjas

nr 4-16-7866

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

10. mai 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a otsus P. B. väärteoasjas karistusseadustiku §

266 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus

alates kohtuliku eelmenetluse staadiumist.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata kassatsioonimenetluses vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt P. B-le

osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid makstava tasu

suuruseks 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 eurot, ja jätta see

menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 17. septembril 2016 väärteoprotokolli, mille kohaselt 14-

aastane P. B. tungis samal päeval valdaja tahte vastaselt katkematu betoonaiaga piiratud alale

aadressil Xxxxxxxxxx X, Narva. Tegu vastab KarS § 266 lg-s 1 sisalduva süüteokoosseisu tunnustele.

2. Kohtuvälise menetleja 12. oktoobri 2016. a otsusega karistati P. B-d KarS § 266 lg 1 järgi

rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.

3. Otsuse peale esitasid kaebuse menetlusalune isik P. B. ja menetlusaluse isiku nimel ka tema

seaduslik esindaja I. B., kes taotlesid kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda järgmiselt.

Menetlusalusele isikule ei selgitatud kohtuvälises menetluses tema õigusi ja kohustusi.

Väärteomenetluses ei ole tuvastatud hoone omaniku tahe keelata territooriumile sisenemine.

Menetlusaluse isiku jaoks polnud sisenemise keelatus ilmne, kuna tegemist on laguneva hoonega ja

võõraste isikute sissepääs on tõkestamata. Karistuse mõistmisel ei võetud arvesse menetlusaluse isiku

puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja

palub kohtul arutada asja kirjalikus menetluses.

4. Maakohus arutas asja kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a otsusega jäeti

kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et teo toimepanemine on

tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, politseiametnikust tunnistaja M. S-i ütlustega ja

komissar J. R- M-i ettekandega. Väärteoprotokollist nähtub, et P. B-le selgitati tema õigusi ja

menetlusalune isik kinnitas seda enda allkirjaga.

5. 16. novembril 2016 esitas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kassatsiooniteate ja koos sellega

ka riigi õigusabi taotluse. Viru Maakohtu 18. novembri 2016. a määrusega anti P. B-le riigi õigusabi

kassatsiooni koostamiseks ja kassatsioonimenetluseks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a otsuse peale esitas kassatsiooni kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Valli Murde, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 30 lg 1 p 1 või § 30 lg 2 alusel. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, sest P. B. väärteoasja kohtulikul

arutamisel maakohtus ei osalenud kaitsja. Nimelt oli menetlusalune isik teo toimepanemise ja

kohtumenetluse ajal 14-aastane, seega alaealine. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt kontrollib maakohus

eelmenetluses asja kohtualluvust ja VTMS §-des 114 ja 115 loetletud nõuete täitmist, muu hulgas

seda, kas menetlusalune isik taotles kaitsja määramist. VTMS § 19 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt

alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. Väärteoasja

lahendamine kirjalikus menetluses ei välista nende nõuete täitmist. Kohus ei taganud menetlusaluse

isiku õigust olla väärteomenetluses ära kuulatud, sest vaatas asja läbi kirjalikus menetluses.

6.2. Kohus eiras KarS § 56 põhimõtteid, jättes arvestamata, et tegemist on avariiohtliku ehitisega,

mille omanik ei täida oma kohustusi. Kohus ei võtnud arvesse laste psüühika eripärasid ega hinnanud

karistuse eripreventiivset mõju ja jättis põhjendamatult kaalumata KarS § 30 lg 2 kohaldamise

võimaluse.

7. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuse kohaselt ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, võttes arvesse, et isik on ka varem toime pannud õigusvastaseid tegusid,

kuid teda ei võetud vastutusele süüvõime puudumise tõttu. Seega on praegusel juhul rahatrahvi

määramine põhjendatud. Väärteoasja materjalist nähtub, et isik ei tunnistanud oma süüd ega

kahetsenud teo toimepanemist. Võttes arvesse, et maakohus rikkus asja arutamisel menetlusõigust,

kuna väärteoasja arutamisel ei osalenud kaitsja, palub kohtuväline menetleja saata väärteoasi

maakohtule uueks arutamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2011. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-47-11

väljendatud seisukohtadega leiab kolleegium, et maakohus rikkus väärteoasja arutamisel oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 4 tähenduses.

8.1. Tulenevalt VTMS §-st 117 peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

saamisel kohtulikus eelmenetluses kindlaks tegema, kas kaebuse lahendamine on võimalik ja kas

selleks tuleb korraldada kohtuistung või saab kaebust lahendada kirjalikus menetluses. Selle käigus

tuleb kontrollida ka esitatud kaebuse vastavust VTMS § 115 nõuetele. Väärteomenetluse seadustiku §

115 sätestab nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele. Kõnealuse paragrahvi

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt peab kaebuses olema märgitud, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungist

osa võtta ja kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole. Kontrollides alaealise

menetlusaluse isiku või tema huvides esitatud kaebuse vastavust VTMS § 115 nõuetele, tuleb kohtul

silmas pidada ka seda, et juhul kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, on VTMS § 19 lg 3

kohaselt kaitsja osavõtt kohtumenetlusest, sh kirjalikust menetlusest, kohustuslik. Kui kaebusest

nähtub, et alaealine menetlusalune isik ei ole ise kaitsjat valinud, tuleb kohtul eelmenetluses välja

selgitada, kas ta soovib seda teha, määrates selleks mõistliku tähtaja. Kui alaealine ei vali endale

kaitsjat, lasub kohtul VTMS § 22 lg-st 3 tulenev kohustus taotleda Eesti Advokatuurilt talle kaitsja

määramist riigi kulul. Alles siis, kui alaealine menetlusalune isik on endale kaitsja valinud või talle

on määratud kaitsja riigi kulul ja kohtule on teada kaitsja seisukoht väärteoasja sisu ja edasise

menetlemise viisi kohta, saab kohus otsustada selle üle, kas väärteoasja arutatakse kohtuistungil või

on selle lahendamine VTMS §-s 120 märgitud aluste esinemisel võimalik VTMS § 117 lg 1 p 4

kohaselt kirjalikus menetluses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-47-

11, p 11.)

8.2. P. B. oli väärteoprotokollis kirjeldatud ajal 14-aastane. Menetlusalune isik ja tema seaduslik

esindaja I. B. esitasid kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule. Kohus määras

arutada asja kirjalikus menetluses, jättes samas õigustamatult selgitamata kaitsjaga seotud puuduse

(VTMS § 115 lg 3 p 2). Kuna kaebuses ei olnud kirjas, kas P. B. on valinud endale kaitsja või soovib

ta kaitsja määramist, tuli kohtul eelmenetluses võtta selles küsimuses seisukoht, selgitades välja, kas

alaealisel on valitud kaitsja. Valitud kaitsja puudumise korral pidi kohus järgima VTMS § 19 lg-s 3

sätestatud nõuet ja taotlema VTMS § 22 lg 3 alusel Eesti Advokatuurilt kaitsja määramist riigi kulul.

Alles kaitseõiguse nõuetekohase tagamise järel saanuks maakohus eelmenetluses otsustada, kas P. B.

väärteoasja igakülgseks lahendamiseks VTMS § 123 lg 2 tähenduses on vaja korraldada kohtuistung

või on võimalik seda teha kirjalikus menetluses.

9. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et P. B. väärteoasja arutamisel rikkus Viru Maakohus

alaealise menetlusaluse isiku kaitseõigust ning kuna kohus lahendas väärteoasja ilma kaitsja

osavõtuta olukorras, kus kaitsja osavõtt kohtumenetlusest oli kohustuslik, on see rikkumine

vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Riigikohtu lahendis väärteoasjas nr 3-1-1-47-

11 leiti, et tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta täpsustada. VTMS § 150 lg 1 p 4 näeb ette, et

väärteomenetlust on oluliselt rikutud juhul, kui menetlusalust isikut VTMS § 22 kohaselt määratud

korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud. Sätte loogikast tulenevalt on vaieldamatult tegemist

samaväärse rikkumisega ka juhul, kui kaitsja ei osalenud menetluses, sest ta jäeti määramata, kuigi

tema osavõtt kohtumenetlusest oli seaduse kohaselt kohustuslik. Tühistades maakohtu otsuse

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei käsitle kolleegium teisi kassatsiooni väiteid muude

aset leidnud menetlusõiguse rikkumiste ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 4, § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, rahuldab

Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a

otsuse P. B. väärteoasjas KarS § 266 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks

arutamiseks alates kohtuliku eelmenetluse staadiumist.

11. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks väärteoasjaga

tutvumise ja kassatsiooni koostamise eest, milleks kulus kokku 8 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse §

21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 9 lg 2 kohaselt on määratud kaitsja

tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Sellest

tulenevalt on käesolevas asjas kassatsiooni esitajal õigus 160 euro suurusele hüvitisele, millele

lisandub käibemaks 32 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt P. B-le väärteoasja kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid makstava tasu

suuruseks määrata 192 eurot, sealhulgas käibemaks 32 eurot. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1

alusel jäetakse see kulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)