2-16-127882/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-127882

Tsiviilasi

Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel) hagi

OÜ Alantes veod vastu leppetrahvi ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

113,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Osaühing Euronurk Spedition

(likvideerimisel, registrikood 11270599), lepinguline

esindaja Anastasia Nezgovorova

Kostja (apellant): OÜ Alantes veod (registrikood

12170380), seaduslik esindaja Alla Klõkova

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva

määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda, kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (4)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel, hageja) esitas 28. novembril 2016 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Alantes veod (kostja) võla saamiseks.

Pärnu Maakohtu 30. detsembri 2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, kuna kostja

esitas vastuväite makseettepanekule, ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule

(edaspidi „maakohus“) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 22. jaanuaril 2017 maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi 100 eurot, viivise

5,13 eurot ja alates 23. jaanuarist2017 viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

− kostja tellis hagejalt 27. aprillil 2016 veo marsruudil Eesti-Venemaa. Vedu ei toimunud,

sest kostja ei andnud sõidukit pealelaadimiseks;

− veotellimuse-lepingu p 10 alusel on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot. Lepingu

olemasolu kinnitab Skype vestlus, kus kostja aktsepteerib veotellimust ja nimetab

sõiduki numbri;

− hageja saatis 19. mail 2016 kostjale arve nr 167, maksetähtajaga oli 2. juuni 2016, aga

kostja arvet ei tasunud;

− kostja on viivitanud arve tasumisega perioodil 3. juunist 2016 kuni 22. jaanuarini 2017

kokku 233 päeva, mis teeb viivise suuruseks 5,13 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist

seadusjärgses määras kuni lepingu täitmiseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

− vedu kõnesoleval marsruudil ei ole toimunud;

− lepingut ei ole allkirjastatud;

− leppetrahvi nõue ja seega ka arve on alusetu;

− kuna põhjendamatu on põhinõue, siis ei saa hageja nõuda viivist.

MAAKOHTU OTSUS

3. Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud kostjal menetluskulude

puudumise tõttu.

Maakohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et pooltel oli sõlmitud veoleping selles

toodud tingimustel. Vastavate tahteavalduste olemasolu veolepingu sõlmimiseks ei ole

tuvastatav ühestki menetluses esitatud tõendist. Kostja ei ole lepingut allkirjastanud.

Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg-le 1 ja märkis, et leppetrahvi kohaldamine

eeldab poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamist, st kokkuleppe saavutamist. Skype

vestluses ei saavutanud pooled kokkulepet leppetrahvi kohaldamises juhuks kui kostja veokit

ei saada. Arve väljastamine leppetrahvi tasumiseks ja kiri arve edastamise kohta ei kinnita, et

pooled oleksid saavutanud kokkuleppe leppetrahvi kohaldamises. Kirjavahetustest nähtub, et

kostja eitab lepingu sõlmimist ega nõustu esitatud pretensiooniga. Ka varasem veoleping ei

kinnita, et pooled on saavutanud kokkuleppe 27. aprillil 2016 leppetrahvi kohaldamiseks.

3 (4)

APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 29. mail 2017 apellatsioonkaebus, milles palub

kohtuotsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

Hageja jääb selle juurde, et tal on leppetrahvi nõue kostja vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-s 1 ette nähtud

korras tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2 000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2 000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses

menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse

edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole

edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude

täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637

lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos

selles viidatud varasema praktikaga).

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et

maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioon-

kaebuse menetlusse võtmiseks. Käesolevas asjas tehtud hagi rahuldamata jätmise otsus ei ole

maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole

maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et

apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks veel alust.

Maakohus on kohtumenetluses juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid, sh veoselepingu allkirjastamist kostja poolt ja leppetrahvi

kokkulepet (maakohtu 17. veebruari ja 2. märtsi 2017 e-kirjad hagejale, vastavalt tl 61 ja 69).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõude rahuldamise aluseks ei saa olla ainuüksi

Skype vestlused. Maakohus on õigesti juhtinud hageja tähelepanu TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule,

mille kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga ning leiab, et hageja pole

oma väiteid leppetrahvi kokkuleppe osas piisavalt põhistanud ega tõendanud. Eelkõige pole

tõendatud pooltevahelise lepingu sõlmimine (sh leppetrahvi kokkulepe) konkreetseks veoks,

ega ka poolte praktika, mis kinnitaks, et alati pidi kostja tasuma leppetrahvi sõltumata lepingu

sõlmimisest. Kohustus kostjale võiks aga tuleneda VÕS § 2 lg 1 ja § 3 p 1 järgi lepingust.

Alles siis, kui leiab tõendamist lepingu sõlmimine, võiks omakorda lepingupoole kohustus VÕS

§ 23 lg 1 p 2 järgi tuleneda lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Kuna lepingu

sõlmimist maakohus ei tuvastanud ja ringkonnakohus selle järeldusega nõustub, siis ei saa

leppetrahvi maksmise kohustus tuleneda ka praktikast, sest kostja ei ole lepingupool.

4 (4)

8. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi

rahuldamata.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning

ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm