3-17-1130/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1130

Haldusasi

A.M.i kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017

otsuse nr 436 „Jõelähtme valla Haapse küla

Männikäbi maaüksusele kui elamu teenindamiseks

vajaliku

katastriüksuse

sihtotstarbe

määramine“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.M., volitatud esindaja vandeadvokaat

Rando Antsmäe

Vastustaja – Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavolikogu

kaudu), seaduslik esindaja, Andrus Umboja

Kolmandad isikud – M. L. ja U. L.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 1 peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg

2 ja § 121 lg 4). Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017 otsusega nr 436 „Jõelähtme valla Haapse küla

Männikäbi maaüksusele, kui elamu teenindamiseks vajaliku katastriüksuse sihtotstarbe

määramine“ muudeti Männikäbi maaüksuse (katastritunnus 24505:001:0941, aadress Harju

maakond, Jõelähtme vald, Haapse küla, Männikäbi) sihtotstarvet maatulundusmaast

elamumaaks.

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 25.05.2017 A.M.i kaebus Jõelähtme Vallavolikogu

16.03.2017 otsuse nr 436 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on A.M. naaberkinnistu Progress (katastritunnus 24505:001:2510, aadress

Harju maakond, Jõelähtme vald, Haapse küla, Lutteri tee 7) omanik. Kaebajale kuuluval

Progressi kinnistul asub elamu, mille magamistoa aknad on Männikäbi kinnistu lähedal. Kui

Männikäbi kinnistut kasutatakse elamumaana, on sellest kaebajale tulenevad häiringud

3-17-1130

2(5)

ulatulikumad, kui siis, kui seda kasutatakse maatulundusmaana, nagu praegu: tekib müra- ja

valgusreostus, tiheneb transpordi sagedus, väheneb privaatsus. Progressi kinnistule kaasneksid

negatiivsed mõjud ka ehituse ajal. Männikäbi kinnistul puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Männikäbi kinnistu moodustati Strandhofi kinnistu jagamisel 27.08.2015.

Arvestades, et I. G.-K. nõuab Strandhofi kinnistult juurdepääsu tagamist avalikule teele

Progressi kinnistu kaudu (tsiviilasi nr 2-15-7322), võib eeldada, et ta soovib ka Männikäbi

kinnistu juurdepääsu avalikule teele tagada Progressi kinnistu kaudu. Kui kinnistu

sihtotstarbeks on elamumaa, on juurdepääsu kergem tagada, mis omakorda tähendab, et maa

sihtotstarbeks olev elamumaa on kohustatud isikule, s.o kaebajale, kahjulikum.

Männikäbi

maaüksus

paikneb

ehituskeeluvööndis:

selle

suhtes

kehtib

merepiirist

ehituskeeluvöönd 100 meetri ulatuses ja ranna metsaalal 200 meetri ulatuses. Maaüksusele ei

ole lubatud hooneid ehitada. Ka Keskkonnaameti (KeA) 26.01.2010 kirjas nr HRJ 6-8/8052-2

Jõelähtme Vallavalitsusele on keskkonnaminister keeldunud Strandhofi kinnistul ehituskeelu

vähendamisest, viidates 28.03.2002 kirjale nr 16-6/1482 ja 16.01.2003 kirjale nr 16-6/9354.

Kirjast nähtub, et Strandhofi kinnistut hõlmava ehituskeeluvööndi ulatus on suurenenud 100

meetrilt 200 meetrile. Maaüksusel paiknev merega piirnev ja metsaga katmata maa-ala asub

täies

ulatuses

ehituskeeluvööndis.

Maa-ameti

kaardirakenduse

kohaselt

asub

ehituskeeluvööndist väljaspool vaid metsamaa. Männikäbi kinnistule ei ole võimalik ehitada

ehituskeeluvööndit vähendamata.

Männikäbi kinnistu omanik I. G.-K. taotles Strandhofi ja Männikäbi maaüksuste

detailplaneeringu algatamist, mille menetlus lõpetati omaniku algatusel. Kaebajale teadaolevalt

soovis I. G.-K. saavutada detailplaneeringuga õigust maaüksusele elamu ehitamiseks maa

sihtotstarbe muutmist ja hoonestusala kindlaksmääramist. Vastustaja plaanib väljastada

Männikäbi maaüksusele elamu ja abihoonete püstitamiseks projekteerimistingimused. Otsuse

eelnõu kohaselt on Männikäbi maaüksuse sihtotstarve elamumaa 100%.

Vaidlustatud otsus on motiveerimata. Maaüksuse sihtotstarve määratakse maa tegeliku

kasutusotstarbe järgi või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu

alusel. Männikäbi kinnistu oli kasutusel maatulundusmaana, sellel ei asu hooneid ja puudub

detailplaneering, mis kehtestaks selle sihtotstarbena maatulundusmaast erineva sihtotstarbe.

Otsus ei vasta Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete

liigid ja nende määramise kord“ § 5 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Maaüksusele elamu

püstitamiseks tuleks moodustada eraldi ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad

hõlmav katastriüksus.

Kaebaja soovib, et menetlusse kaasataks kolmanda isikuna I. G.-K. ja haldusorganina

Keskkonnaamet.

Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja hinnangul esineb oht, et enne

käesolevas haldusasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist väljastab vastustaja

vaidlustatud

otsuse

tagajärjel

Männikäbi

maaüksusele

kui

elamumaale

projekteerimistingimused elamu ja abihoonete püstitamiseks, seejärel ehitusloa, misjärel osutub

kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks kui mitte võimatuks. Sisuliselt on kaebuse

eesmärgiks saavutada olukord, kus Männikäbi maaüksuse sihtotstarve ei oleks enam elamumaa

ja seetõttu ei esineks ka alust sinna projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks.

Arvestades, et vastustaja on koostanud projekteerimistingimuste väljastamise eelnõu, esineb

oht, et kui kohus vaidlustatud otsuse tühistab, võib sellekohase kohtuotsuse tegemise ajaks

vastustaja olla väljastanud Männikäbi kinnistule projekteerimistingimused ja sellest tulenevalt

ehitusloa elamu ja abihoonete püstitamiseks. Männikäbi kinnistu omanik saaks siis juba

tugineda õiguskindluse põhimõttele, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamist ei

tühistataks. Kui alustatakse elamu ja abihoonete ehitamisega, võib ehitustegevuse lõpetamise

3-17-1130

3(5)

või lammutamise nõue olla ebaproportsionaalne. Kahjuliku tagajärje saabumise ohtu on

võimalik kõrvaldada vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamisega kohtumenetluse ajaks, st kuni

käesolevas haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Avalik huvi ei välista esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

3. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2017 kirjaga rahuldamata kaebaja taotluse jätta

vastustajalt küsimata seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning nõudis eeldatavalt

vastustajalt Jõelähtme vallalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele. Eeldataval kolmandal

isikul Männikäbi kinnistu omanikul I. G.-K. oli õigus esialgse õiguskaitse taotlusele vastata

samaks ajaks.

4. 29.05.2017 selgus, et Männikäbi kinnistu omanikeks on M. L. ja U. L. Kohus andis neile

võimaluse esialgse õiguskaitse taotlusele vastata.

5. Vastustaja vastas esialgse õiguskaitse taotlusele tähtaegselt. Vastuse kohaselt puudub

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus.

Otsuse nr 436 kehtivuse peatamine ei peata projekteerimistingimuste menetlust. Kaebajal on

oma eesmärgi saavutamiseks tõhusam esitada vastuväited projekteerimistingimuste menetluses.

Otsus nr 436 ei saa endaga kaasa tuua tagajärge, millega väljastatakse Männikäbi kinnistule

projekteerimistingimused, kuna otsus ei reguleeri projekteerimistingimuste väljastamise

menetlust. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamist reguleerib ehitusseadustik (EhS),

mis näeb ette vastavate haldusaktide menetluskorra. EhS § 2 lg 4 sätestab, et seadustikus ette

nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades EhS

erisusi. Seega ei reguleeri otsus nr 436 projekteerimistingimuste ega ehitusloa väljastamise

menetlust. Samuti ei ole otsuse nr 436 esemeks projekteerimistingimuste väljastamisega

seonduvate küsimuste lahendamine.

A.M. kaasati 24.04.2017 Jõelähtme Vallavalitsuse kirjaga nr 7-5/105-3 Männikabi kinnistu

projekteerimistingimuste taotluse menetlusse, kui talle anti võimalus esitada oma seisukoht

projekteerimistingimuste väljastamise eelnõule. A.M.i volitatud esindaja esitas oma seisukoha

08.05.2017. Seega on A.M. olnud projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud ja tal on olnud

võimalik esitada tõhusalt ja võimalikult varases staadiumis oma õiguste kaitseks ja huvidest

lähtuv arvamus ja vastuväited. Kaebajal on esialgse õiguskaitse taotluses sedastatud eesmärgi

saavutamiseks tõhusam vaidlustada haldusakti, mille väljastamist ta ei soovi, selmet

vaidlustada haldusakti, mis ei reguleeri projekteerimistingimuste väljastamist ja mille alusel ei

ole lubatud ehitada. Käesolevaks hetkeks ei ole Männikäbi kinnistule projekteerimistingimusi

väljastatud ja kinnistul puudub ehitusõigus.

Maakatastris ja kinnistusraamatus on otsuse nr 436 alusel kanded tehtud. Otsuse kehtivuse

peatamisega ei kaasne maakatastri ja kinnistusraamatu kannete tagasitäitmist. Samas ei saa

otsuse kehtimine halvendada kaebaja olukorda ega raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta

selle täitmist võimatuks. Maa sihtotstarbe muutmine ei too endaga kaasa õigustatud ootust, et

selle alusel saaks maaüksusel ehitama hakata. Ehitusõiguse andmisel ei piisa üksnes sobivast

maa sihtotstarbest, vaid ehitusõiguse andmisel tuleb arvestada asukoha kitsenduste ja

piirangutega, puudutatud isiku õiguste ja avaliku huviga, mida tuleb hinnata kogumis.

Vaidlustatud otsus ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Maa

sihtotstarbe muutmine ei mõjuta isiku privaatsust ega muuda väljakujunenud olukorda otsuse nr

436 esemeks oleval maaüksusel. Maaüksuse huvide realiseerimiseks on vaja taotleda vastavaid

lubasid.

Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse taotluse edastamata jätmiseks vastustajale ja kolmandatele

isikutele ei ole kooskõlas ausa ja erapooletu kohtupidamise põhimõttega. Kaebaja eesmärgiks

3-17-1130

4(5)

oli jätta teised menetlusosalised ilma võimalusest enda õigusi kaitsta neid vahetult puudutava

otsuse tegemisel.

Kaebaja on kohut eksitanud, paludes kolmanda isikuna kaasata menetluse Männikäbi kinnistu

omanikuna I. G.-K. Kinnistusraamatu andmetel on Männikäbi kinnistu omanikeks M.L. ja U.

L., kes tuleb vastavalt kaasata menetlusse kolmanda isikuna.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-ide 1, 3, 6 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud

selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, lahendab esialgse

õiguskaitse taotluse ning kontrollib, kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg

2).

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel: kaebajal puudub

kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Esialgse õiguskaitse taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

7.1. Kaebaja on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgina märkinud soovi takistada

Männikäbi

kinnistule

ehitamist.

Sama

nähtub

ka

tema

08.05.2017

seisukohast

projekteerimistingimuste väljastamise eelnõule. Kaebaja hinnangul aitab seda eesmärki

saavutada Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017 otsuse nr 436 „Jõelähtme valla Haapse küla

Männikäbi maaüksusele, kui elamu teenindamiseks vajaliku katastriüksuse sihtotstarbe

määramine“ tühistamine, kuivõrd ehitusõiguse andmine eeldab, et maa sihtotstarbeks on

määratud elamumaa. Vastupidiselt hoiaks maatulundusmaa sihtotstarve ära kinnistule

ehitamist.

7.2. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatakse, et isik võib kaebusega pöörduda halduskohtusse üksnes

oma õiguste kaitseks. Kaebeõigus on seega isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt

puudutab. Kohtu hinnangul ei puuduta Jõelähtme Vallavolikogu 16.03.2017 otsus nr 436

kaebaja õigusi.

Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus riivab tema subjektiivseid õigusi: tekib müra- ja

valgusreostus, tiheneb transpordi sagedus, väheneb privaatsus; kuna Männikäbi kinnistul

puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, on võimalik, et kaebaja peab tulevikus

võimaldama kolmandatele isikutele juurdepääsu Progressi kinnistu kaudu (sama nõue on

esitatud tsiviilasjas 2-15-7322). Kohtu hinnangul saab kaebaja õigusi riivata ehitusõiguse

andmine, s.o tema subjektiivsete õiguste riive kaasneb ennekõike kinnistul ehitamisega.

Katastriüksuse sihtotstarbe määramisega ehitusõigust ei anta. Ehitusõigus antakse kas

detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning ehitusloa alusel. Praegu ei ole

projekteerimistingimusi väljastatud (vt Jõelähtme valla 31.05.2017 vastus esialgse õiguskaitse

taotluse, p 1.4.). Sellele, et ehitamine ei sõltu kinnistu sihtotstarbest, viitab ka MaaKats § 18 lg

7. Maaüksuse sihtotstarvet on võimalik MaaKats § 18 lg 7 alusel määrata nii enne kui pärast

ehitusõiguse andmist.

Kohus selgitab täiendavalt, et katastriüksuse sihtotstarve tuleb määrata või muuta omaniku

taotluse alusel või kohaliku omavalitsuse algatusel, kui vajadus selleks tuleneb õigusaktidest

(Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“ § 2 lg 2 p 1). Kaebuse materjalidest ei nähtu alust sihtotstarbe määramisest

keeldumiseks. Kinnistu sihtotstarve ei ole kindlaks määratud ka Jõelähtme Vallavolikogu

29.04.2003 otsusega nr 40 kinnitatud üldplaneeringus. Vastupidiselt nähtub üldplaneeringust

tahe Haapse küla hoonestatust suurendada.

3-17-1130

5(5)

Kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta, vaidlustades projekteerimistingimuste

väljastamist.

7.3. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, pöörduda kohtusse vaid seaduses sätestatud juhul. Praegu on kaebus esitatud avaliku

huvi kaitseks, mis pole aga lubatud.

Kaebaja leiab, et Männikäbi kinnistule elamumaa sihtotstarbe määramine on õigusvastane,

kuna Männikäbi kinnistu asub täies ulatuses ehituskeeluvööndis ja sinna ehitamine on keelatud.

Vastavad väited puudutavad avaliku huvi kaitsmist, millest saab järeldada, et kaebus on

esitatud avaliku huvi kaitseks. MaaKats-st ega muudest õigusaktidest ei nähtu, et isikul oleks

õigus maa sihtotstarbe määramist või muutmist vaidlustada avalikes huvides, s.o olukorras, kus

ta leiab, et see on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Seega ei ole kaebajal õigust esitada

kaebust avaliku huvi kaitseks. Nagu eelnevalt viidatud, aitab kaebaja õigusi kaitsta

projekteerimistingimuste vaidlustamine. Iseküsimus on selles, kas isik saab vaidlustada

projekteerimistingimuste väljastamist avaliku huvi kaitse eesmärgil (võrdluseks on

detailplaneeringu vaidlustamine avaliku huvi kaitse eesmärgil planeerimisseaduse § 141 alusel

lubatud).

8. Kuna kaebus tuleb tagastada, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Esialgse

õiguskaitse abinõuga ei saa tagada kaebust, mille esitamiseks pole kaebajal õigust ja millega ei

saa saavutada kaebuse eesmärki.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik