3-17-1000/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

07.06.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1000

Haldusasi

Koeru valla kaebus Rahandusministeeriumi kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Koeru vald, esindaja Külvar Mand

Vastustaja – Rahandusministeerium, esindaja Silvi Uljas

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Koeru Vallavolikogu kinnitas 30.03.2017 otsusega nr 19 Koeru valla ja Rakke valla

ühinemislepingu ning esitas 03.04.2017 Järva maavanemale taotluse Koeru valla ja Rakke valla

haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, eesmärgiga moodustada kahe valla ühinemisel uus

omavalitsusüksus

(Piibe

vald).

Järva

maavanem

esitas

dokumendid

17.04.2017

Rahandusministeeriumile.

2. Koeru vald küsis Rahandusministeeriumilt 27.04.2017 teabenõudega nr 1.2.2/17/383-1

infot ühinemistaotluse menetluse seisu kohta. Rahandusministeerium vastas 05.05.2017 kirjaga

nr 14-1/03378-1, et tulenevalt haldusreformi seaduse (HRS) § 7 lg-st 4, §-st 8 ja § 9 lg-st 2 ei

ole tähtajast hilisem volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine

haldusreformi läbiviimisel HRS kohaselt võimalik, mistõttu ei saa Rahandusministeerium

esitatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust Vabariigi Valitsusele otsustamiseks

esitada.

Rahandusministeerium

selgitas,

et

lisab

materjalid

valitsuse

algatatud

haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute tagasiside arutelule infoks. Kirjas

märgiti veel, et Vabariigi Valitsus esitas HRS § 9 lg 2 alusel Rahandusministeeriumi 14.02.2017

kirjaga nr 1.1-10/01461 Koeru vallale arvamuse avaldamiseks haldusterritoriaalse korralduse

muutmise ettepaneku Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla,

Koeru valla ja Koigi valla osas ning Koeru valla arvamust esitatud ettepanekule oodatakse

volikogu otsuse vormis hiljemalt 15.05.2017.

3. Koeru vald esitas 12.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles Rahandusministeerium jättis Vabariigi

Valitsusele edastamata Koeru Vallavolikogu 30.03.2017 otsusega nr 19 kinnitatud Koeru valla

ja Rakke valla ühinemislepingu koos lisadega 1-4, mille Koeru vald esitas Järva maavanema

kaudu Rahandusministeeriumile 17.04.2017, ning Rahandusministeeriumi kohustamiseks

nimetatud dokumentide esitamiseks Vabariigi Valitsusele. Kaebaja taotles kohtult ka esialgset

õiguskaitset.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.05.2017 määrusega Koeru valla esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.05.2017 määrusega Koeru valla

määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

5. Rahandusministeerium esitas 24.05.2017 vastuseks kohtu nõudele sündmuste kronoloogia

koos asjakohaste dokumentidega, mis seondus Koeru valla haldusterritoriaalse korralduse

muutmisega HRS alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja soovib kaebusega kokkuvõttes saavutada seda, et Rahandusministeerium esitaks

Vabariigi Valitsusele Koeru Vallavolikogu 30.03.2017 otsusega nr 19 kinnitatud Koeru valla

ja Rakke valla ühinemislepingu koos lisadega. Rahandusministeeriumi kohtuotsusega

kohustamine selliseks tegevuseks eeldab, et Rahandusministeerium on dokumentide Vabariigi

Valitsusele edastamisega õigusvastaselt viivitanud või sellest õigusvastaselt keeldunud (vt

riigivastutuse seaduse § 6). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.

7. Üldseadusena reguleerib haldusterritoriaalse korralduse muutmist 01.09.1995 jõustunud

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (ETHS). Eriseadusena reguleerib aastatel 2016-2018

valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muudatuste ettevalmistamist ja elluviimist

HRS (§ 1 lg 4 ja § 27 lg 1, vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-3-16 p 94). HRS sätestab

haldusreformi eesmärgi saavutamiseks valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse

muutmise alused ja korra, sealhulgas haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vajalike

otsuste ja toimingute tegemise tähtajad, reformi aluseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse

elanike arvust lähtuva omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi, erandite kohaldamise

tingimused

selle

kriteeriumi

rakendamisel

ning

kohaliku

omavalitsuse

üksuste

haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevad üldised õigused ja kohustused (HRS § 1

lg 1). Haldusmenetluse seadust kohaldatakse haldusreformi läbiviimisel HRS erisusi arvestades

(HRS § 1 lg 5).

8. HRS näeb valla ja linna haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ette kaheetapilise

menetluse koos tähtaegadega - esmalt toimub haldusterritoriaalse korralduse muutmine

volikogu algatusel (§ 4-8) ja seejärel Vabariigi Valitsuse algatusel (§ 9-13). Mõlemal juhul

otsustab haldusterritoriaalse korralduse muutmise Vabariigi Valitsus määrusega.

9. Omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks volikogu algatusel tuli

esitada asjakohased dokumendid, sh volikogu otsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise

taotlemise kohta ja ühinemisleping, maavanemale hiljemalt 01.01.2017 ning Vabariigi Valitsus

pidi volikogu algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta määruse vastu võtma

hiljemalt 01.02.2017 (HRS § 7 lg 4 ja § 8).

Rahandusministeeriumi 24.05.2017 vastusest selgub, et Koeru vald ei esitanud maavanemale

seaduses sätestatud tähtajaks nõutud dokumente ja Vabariigi Valitsus ei ole selle kohta määrust

vastu võtnud. Ka kaebusest tuleneb, et Koeru Vallavolikogu kinnitas Koeru valla ja Rakke valla

ühinemislepingu 30.03.2017 otsusega ning esitas selle Järva maavanemale alles 03.04.2017, st

HRS-is ettenähtud tähtajast hiljem.

10. Pärast 01.02.2017 toimub haldusterritoriaalse korralduse muutmine haldusreformi

läbiviimise ajal Vabariigi Valitsuse algatusel HRS §-des 9-13 ettenähtud tingimustel ja korras.

Valitsus pidi muutmise algatama hiljemalt 15.02.2017 ja esitama seejärel asjakohase määruse

eelnõu volikogudele arvamuse andmiseks (HRS § 9 lg 2). Volikogud pidid ettepaneku kohta

arvamuse esitama hiljemalt 15.05.2017 (HRS § 9 lg 2). Vabariigi Valitsus peab selles etapis

määruse omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks vastu võtma hiljemalt

15.07.2017 (HRS § 13). Omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine volikogu

algatusel paralleelselt HRS §-des 9-13 ettenähtud menetlusega ei ole enne haldusreformi

lõppemist enam võimalik, sest nagu kohus eespool selgitas on HRS eriseadus ETHS suhtes.

Rahandusministeeriumi 24.05.2017 vastusest selgub, et Vabariigi Valitsus esitas HRS § 9 lg 2

alusel Rahandusministeeriumi 14.02.2017 kirjaga nr 1.1-10/01461 Koeru vallale arvamuse

avaldamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku Albu valla, Ambla valla,

Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ja Koigi valla osas. Koeru vald

kinnitas arvamuse 09.05.2017 volikogu otsusega nr 22 ja esitas arvamuse 10.05.2017 kirjaga

nr 1-2.2/17./150-2 Järva maavanemale. Järva maavanem edastas Koeru Vallavolikogu

arvamuse Rahandusministeeriumile 12.05.2017 maavanema kirjaga nr 12-1/17/482-2. Koeru

vald valitsuse ettepanekut ei toetanud, vaid esitas negatiivse põhjendatud arvamuse, mille ühe

osana tegi valitsusele ettepaneku kinnitada Koeru ja Rakke valla vabatahtliku ühinemise

tulemusena moodustatud Piibe vald.

Omavalitsusüksuselt negatiivse arvamuse saamisel tuleb valitsusel kaaluda erinevate variantide

vahel - kas lõpetada ettepaneku saanud omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse

muutmise menetlus või otsustada oma määrusega siiski haldusterritoriaalse korralduse

muutmine (HRS § 9 lg 9). Muu hulgas peab Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse

muutmise otsustamisel hindama omavalitsusüksuse negatiivse arvamuse põhjendatust

(Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-3-16 p 103). Seega tuleb valitsusel hinnata ka kaebaja ettepanekut

Piibe valla moodustamiseks. Vabariigi Valitsuse otsuse langetamise tähtaeg ei ole aga veel

saabunud, vaid otsus tuleb teha hiljemalt 15.07.2017 (HRS § 13). HRS ei näe

Rahandusministeeriumile ette konkreetset tähtaega asjakohaste materjalide Vabariigi

Valitsusele esitamiseks, seega tuleb seda teha arvestusega, et valitsusel oleks võimalik otsus

langetada hiljemalt 15.07.2017. Kohus leiab, et ei kaebuse esitamise ega ka käesoleva määruse

tegemise ajal ei olnud Rahandusministeerium dokumentide esitamisega veel õigusvastaselt

viivitanud.

Kohus märgib veel, et kui Vabariigi Valitsus on otsustanud HRS § 9 lg 2 alusel muuta kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalset korraldust, siis saab kohus vaidluse korral kontrollida,

kas Vabariigi Valitsus on HRS § 9 lg 9 p 2 alusel tehtud määruse andmisel õigesti tuvastanud

faktilisi asjaolusid ja õigesti teostanud kaalutlusõigust (Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-3-16 p 105).

11. Kokkuvõtteks - HRS sätestab nii ETHS-i kui HMS-iga võrreldes erimenetluse (sh tähtajad)

haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks aastatel 2016-2018 ja haldusterritoriaalse

korralduse muutmine volikogu algatusel ei ole pärast 01.01.2017 kuni haldusreformi lõpuni

enam võimalik. Kaebajal on võimalik saavutada soovitud viisil ühinemine üksnes läbi Vabariigi

Valitsuse algatatud menetluse ja selles menetluses esitatud arvamuste esitamisega. Vabariigi

Valitsuse algatusel kaebaja suhtes toimuv haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus

on aga pooleli ja seaduses lõplike otsustuste tegemiseks sätestatud tähtajad ei ole veel saabunud.

Nagu Rahandusministeerium on selgitanud, saab kaebaja tahet ühineda Rakke vallaga ja mitte

ühineda Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vallaga arvestada HRS § 9 lg 9

kohaste otsuste tegemisel ning selle tarbeks esitatakse valitsusele teadmiseks ka kaebaja

03.04.2017 taotlus. Kui kaebaja peab selle alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse otsustusi

oma õigusi rikkuvaks, on kaebajal võimalik neid hiljem kohtus vaidlustada.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Riigikohus on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks ka olukordades, kus

teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks

rahuldamata (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15 ja 23.10.2013 määrus

asjas nr 3-3-1-29-13, p 24). Eespool toodud põhjendusi arvestades leiab kohus, et kaebus on

perspektiivitu ja tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

halduskohtusse.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna kaebus

tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis ei tagasta kohus asjas tasutud riigilõivu 15 eurot

(tl 10).

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit