2-12-53913/118 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2017.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-53913

Tsiviilasi

Adelan KVH OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance

Company

(Eesti

filiaali

kaudu)

vastu

kindlustushüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

341 085,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Adelan KVH OÜ (registrikood 10568109, Suur –

Sõjamäe 31, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev

(Grandman Law Firm Advokaadibüroo, Narva mnt 4-314,

Tallinn, e-post ilya.zuev@grandman.ee)

Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal

(registrikood 11223507, Lõõtsa 2b, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: Andrus Reidi (e-post

andrus.reidi@bta-kindlustus.ee)

Kolmas

isik:

Kominsur

Kindlustusmaakler

OÜ

(registrikood 11111547, Villardi 22, Tallinn)

Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Madis Saar

(Advokaadibüroo

Kaevando&Partnerid,

Roseni

7,

Tallinn, e-post menetlus@mklaw.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

03. mai 2017

Jätta rahuldamata Adelan KVH OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti

filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja Adelan KVH OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

17.12.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt kahjuhüvitise 341 085.90 euro

väljamõistmiseks. 17.11.2015 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Adelan KVH OÜ

hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise saamiseks summas 341

085,90 eurot. 47. 15.12.205 esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt, so osas, milles hagi jäi 151 137.30 euro osas

rahuldamata ja teha selles osas uus otsus või, alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. 20.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu

17.11.2015 otsus ja saadeti vaidlustatud osas, so kindlustushüvitise väljamõistmiseks suuruses

151 137,30 eurot, tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kindlustushüvitise osas, mis ületab

137,30 eurot, on Harju Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jõustunud.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on 03.06.2011 kostja (kindlustusandja) ning

hageja (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud vara kindlustamise leping poliisiga nr 116515 muuhulgas

tootmishoone aadressil Suur-Sõjamäe 31 Tallinn kindlustamiseks, kindlustusobjekt nr 7.

Kindlustuslepingule kohalduvad kostja poolt kehtestatud kindlustuslepingu üldtingimused

”Varakindlustuse tingimused 3C-1E”. Muuhulgas on kindlustatud tulerisk, mille puhul on

omavastutus 1600 eurot. Kindlustusleping on sõlmitud kehtivusega alates 03.06.2011 kuni

02.06.2012.

Kindlustusobjekti nr 7 tootmishoone (edaspidi tootmishoone ning kindlustusobjekt)

kindlustussumma oli 575 000 eurot. Soodustatud isikuks on AS Eesti Krediidipank.

Kindlustuslepingu sõlmimiseks edastas kindlustusmaakler Kominsur Kindlustusmaakler OÜ

kostjale riski hindamise küsimustiku/ kindlustusobjektide kirjelduse. Kindlustusobjekt nr 7 on

riski hindamise küsimustikus viidatud alapunktis 6 ”Hoone, risk ABDF, tootmishoone 1850 m2,

kindlustussumma 575 000 eurot.

08.02.2012 kell 20:00 paiku toimus antud hetkel kehtivat kindlustuskaitset omavas

kindlustusobjektis tulekahju, mille kohta on koostatud H-Ekspertiis OÜ poolt tulekahjuekspertiisi

akt nr 1209. Tulekahjus hävines OÜ Nelitäht omandis ning hageja kasutuses olev jäätmepurusti

ning tule- ning tahmakahjustusi sai jäätmeangaar. Vastav tulekahjuekspertiisi akt laekus kostjale

05.06.2012. Kostja väidete kohaselt jäi tulekahju põhjus välja selgitamata, kuna kostja arvates ei

ole hageja tulekahjueksperdile vajalikke dokumente esitanud. Selline kindlustusandja poolt tehtud

väide vale.

09.02.2012 teatas kostjat kindlustusjuhtumist Kominsur Kindlustusmaakler OÜ esindaja.

28.06.2012 tegi kostja otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta ning vastavalt millele on kostja

otsustanud vara kindlustamise lepingu tühistada. Eelnimetatud otsuse punktis 11 on kostja toonud

välja alljärgmised põhjused kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise õigustamiseks ning

kindlustuslepingu tühistamiseks TsÜS § 94 (pettus) ning VÕS § 441 lg 5 alusel:

1. hageja on esitanud kostjale kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid rakendatud

tuleohutusnõuete kohta;

2. kindlustusobjektil

puudusid

töökorras

automaatsed

tulekahju-

ning

valvesignalisatsioonisüsteemid,

mis

oleks

ühendatud

valvepuldiga

turvafirmas

AS

Turvateenistuse Alfastar;

3. kindlustusobjektil puudus kasutusluba kuna see ei vastanud tuleohutusnõuetele;

4. eeltoodud valeandmed on esitatud enne kindlustuslepingu sõlmimist hageja poolt täidetud riski

hindamise küsimustikus, millest lähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga kindlustuslepingu ning

arvestanud välja kindlustuslepingu ning –riski tingimused.

17.07.2012 esitas hageja kostjale nõude kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Nimetatud

nõudekirjas esitas hageja oma vastuväited kostja 28.06.2012 kahju hüvitamisest keeldumise kohta

ning tegi kostjale ettepaneku kindlustushüvitise väljamaksmiseks ning teatas soovist pöörduda

kindlustuslepingu jätkuva rikkumise korral kohtusse. Hageja ei tunnustanud kindlustuslepingu

tühistamist pettuse tõttu ega tunnistanud pettuse olemasolu. Vaatamata sellele ei ole kostja endiselt

asunud kindlustuslepingut täitma ega ole kindlustushüvitist välja maksnud. 30.07.2012 vastas

kostja hagejale ning keeldus endiselt kindlustushüvitise väljamaksmisest.

Kostja on oma 28.06.2012 kirjaga tühistanud kostja ning hageja vahel sõlmitud kindlustuslepingu

TsÜS § 94 ning VÕS § 441 lg 5 alusel ning keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest kuna

tühistatud lepinguid ei tule täita, samuti kuna kostja seisukohalt on hageja poolt kindlustusriski

suurendatud. Hageja kindlustuslepingu tühistamisega kostja poolt ega kindlustushüvitise

väljamaksmisest keeldumisega ei nõustu ning leiab, et kostjal puudus õigus kindlustuslepingu

tühistamiseks ning kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Kindlustuslepingu

tühistamine TsÜS § 94 (pettus) ning VÕS § 441 lg 5 alusel on põhjendamata, kuna pettuse alused

puuduvad. Seega on kindlustuslepingu tühistamisavaldus õigusvastane ning kindlustuslepingu

tühistamisavaldus tühine.

Kostja 28.06.2012 vastuse punktis 11 on kostja põhjendanud pettust sellega, et hageja on

väidetavalt esitanud valeandmeid rakendatud tuleohutusnõuete kohta – riski hindamise

küsimustikus on valesti märgitud, et kindlustusobjekt oli varustatud töökorras automaatse

tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga ning et sellel on ühendus valvepuldiga turvafirmas AS

Turvateenistus Alfastar. Lisaks puudus hoonel kasutusluba, kuna see ei vastanud

tuleohutusnõuetele. Pettuse põhjenduseks on seega asjaolu, et hageja on esitanud enne lepingu

sõlmimist kostjale valeandmeid.

Hageja ei ole tegutsenud pettuse teel eesmärgiga kallutada kostjat kindlustuslepingut sõlmima.

Esiteks ei ole asjaolu, kas AS-ga Turvateenistus Alfastar on sõlmitud valveteenuse leping või

mitte, asjaolu, mis oleks mõjutanud kostjat hagejaga kindlustuslepingut sõlmima ning ilma millise

esinemiseta ei ole kindlustuslepingut üldse sõlmitud. Kostja oleks kindlustusandjaga

kindlustuslepingu tõenäoliselt sõlminud, kuna hagejale ei ole teada asjaolu, et kostja ei sõlmi

kindlustuslepinguid isikutega kellel puudub valveteenuse leping mõne professionaalse

turvafirmaga. Hoone kasutusloa puudumine ei ole reeglina samuti asjaoluks, mis välistaks või

tooks reeglina kaasa tagajärje, et hoonele ei ole võimalik kindlustuslepingut sõlmida. Kasutusloa

puudumisest ei saa automaatselt järeldada tuleohutusnõuetele mittevastamist ning ainuüksi

kasutusloa puudumise fakt ei suurenda tuleohutusega seotud riskide realiseerumise tõenäosust.

Hoones oli kasutusel töökorras tulekustutussüsteem. Tulekahju vallandumisel süsteem rakendus

ja ujutas maksimumvõimsusel veega üle eelkõige tulekahju kõige intensiivsemat kohta. Töötajad

teatasid päästeteenistust tulekahjust viivitamatult ning kohale saabus ka päästeteenistus. Kostja ei

ole tõendanud, et kindlustusobjekti ehitustehniliste nõuete mittetäitmine mõjutas oluliselt

tulekahju avastamist, tule ja termiliste kahjustuste levikuga seotud riske.

Kostja oli või pidi olema kõigist eelnimetatud asjaoludest teadlik juba kindlustuslepingu

sõlmimisel, kuna vastav info on avalikust registrist kättesaavad. Kostja kui oma kutsetegevuses

tegutsev ettevõtja peab tehingute tegemisel üles näitama oma kutsetegevuses tavapärast ning

koguma ka omal algatusel informatsiooni kindlustusobjektide kohta. Ka TsÜS § 95 sätestatud

teatamiskohustus

nõuab

eriteadmistega

(kutsetegevuses

tegutseva)

isikult

suuremat

hoolsuskohustust mida kindlustusandja on käesoleval juhul rikkunud. Kostja ei ole hagejalt ka

enne lepingu sõlmimist küsinud infot ehitise kasutusloa kohta, mistõttu tuleb eeldada hageja poolt

teatamiskohustuse korrektset täitmist VÕS § 440 lg 1 alusel, tuginedes VÕS § 440 lg 2.

Hageja ega muud isikud ei ole kindlustusjuhtumit põhjustanud ega selle esinemist soodustanud.

Sellist asjaolu on kinnitanud Päästeamet Kindlustusobjekti osas tehnilise valve lepingu puudumine

ei saa olla aluseks kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Kostja on kahju hüvitamisest

keeldumise otsuse punktis 7 märkinud, et hageja ning AS Turvateenistus Alfastar vahel puudub

kindlustusobjekti tehnilise valve leping. Hageja seisukohalt ei oma see antud juhul mingit

tähendust kindlustusriski suurenemise ega kindlustusjuhtumi toimumise osas. Õnnetusjuhtumi

toimumise ajal viibisid kindlustusobjektil jäätmepurustil opereerivad töötajad, kes teatasid

tulekahju tekkimisest viivitamatult hädaabinumbrile mille tulemusena saabus kindlustusobjektile

tuletõrje. Päästeteenistus saabus kohale viivitusteta ning valveteenuse olemasolu või puudumine

antud juhul mingisugust tähtsust ei oma – kindlustusriski see ei suurendanud ning

kindlustusjuhtumi toimumisel see tähtsust ei omanud.

Hageja on seisukohal, et põlenud hoone on kindlustatud nagu ka muud hooned Suur-Sõjamäe 31,

sh need, mis ei ole kantud ehitisregistrisse.. Suur-Sõjamäe 31 asuvate kindlustatud hoonete

kogupindala on (7200 m2) on tunduvalt suurem, kui ehitisregistrisse kantud hoonete kogupindala

(4552 m2)., s.t et kindlustatud on rohkem hooneid, kui on kantud ehitisregistrisse. Rohkem on

kindlustatud 2648 m2 ulatuses hoonete pinda. Väide, et põlenud hoone ei olnud kindlustatud, on

ebaõige. Asjaolu, et hoone pole kantud ehitisregistrisse, ei saa välistada hoone kindlustamist.

Hageja palub kostjalt välja mõista 151 137,30 eurot ja menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

09.02.2012 teatas Kominsur Kindlustusmaakler OÜ kostjale tulekahjust, mis algas 08.02.2012 kl

20:00 paiku. Riskihindamise küsimustikus oli vaidlusaluse objekti (poliisil) nr 7 kohta olemas

järgmised andmed: pindala 1850 m2, tulepüsiv kaarhall Suur-Sõjamäe 31A, varustatud töökorras

automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga, millel on ühendus valvepuldiga turvafirmas AS

Turvateenistus Alfastar. Riskihindamise küsimustikus vastab põlenud hoone hoopis hoone

(poliisil) nr 9 tingimustele: plekist viilhall, mille pindala oli 1850 m2, mis on ATS ja AVS

ühendusega turvafirmasse. Tegelikult on kahjustada saanud hoone pindala 1480 m2, see oli

kaarhall, mida kasutati jäätmete käitlemiseks, hoone pole ehitiste registrisse kantud, sellel ei olnud

kasutusluba, sest too vastanud tuleohutusnõuetele (EV VV määrus 27.10.2004 nr 315 § 11,

standard EVS 812-4:2005 p 15.4, 5, 6). See mõjutas tulekahju avastamist, tule ja kahjustuste leviku

riske.

Tehnoloogiline protsess põhjustas tulekahju. Nimelt süttis prügimass ja see algas pakendijäätme

purusti MTB BDR 1600 US sisemusest. Tulekahju algas 08.02.12 kl 20:00. Tulekahju põhjus jäi

välja selgitamata, kuna eksperdil ei olnud vajalikke dokumente. AS –l Turvateenistus Alfastar ei

olnud hagejaga tehnilise valve lepingut.

Kostjal oli õigus 28.06.2012 keelduda VÕS § 440 lg 1, 5 järgi kohustuse täitmisest ja tühistada

leping TsÜS § 94 järgi. Projektijärgselt oli tegemist klaastaaralaoga, milleks teda tegelikult ei

kasutatud. Hageja on avaldanud kostjale valeandmeid rakendatud tuleohutusnõuete kohta, sest

hageja on märkinud, et tegemist on tulepüsiva kaarhalliga Suur-Sõjamäe 31A ja mis on varustatud

töökorras automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga (ATS, AVS), mis aga tegelikkuses

puudusid. Lisaks puudus kasutusluba, kuna hoone ei vastanud tuleohutusnõuetele. Kostja sõlmis

lepingu heas usus, et esitatud andmed on õiged, vastasel juhul jäänuks leping sõlmimata. Hoones

toimus tuleohtlik tööprotsess, seega oli hoone tulekindlus ja -ohutus, ATS ning AVS ühendus

turvafirmaga olulised, et hinnata riske. Hoone pidanuks olema ühendatud ka otse häirekeskusesse.

Hageja teadis, et need puudusid, kuid ikkagi esitas need andmed kindlustusandjale (riskihindamise

küsimustikus). Vastavate süsteemide olemasolu korral oleks kahju olnud väiksem. Seega on

hageja ebaõigete ajaolude avaldamise teel lepingu sõlmimise eesmärgil viinud kostja tahtlikult

eksimusse. Lepingu sõlmimine sai võimalikuks vaid oluliste asjaolude kohta, mis suurendasid

kindlustusriski, valeandmete esitamise teel. Häirekeskus sai teate kl 20.15, teine kõne oli kl 20.16,

kl 20.26 jõudis kohale tuletõrje, kes nägi suitsu ja tuld 100 m2 alal. Tõendamata on väide, et hoones

oli tulekustutussüsteem, mis rakendus ja ujutas tulekahju intensiivsemat kohta, sest hoone sai

ulatuslikke kahjusid, purusti hävines. Need asjaolud kinnitada riski suurust.

Lepingu tühistamine on kehtiv ja kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest.

Kahjustatud hoone, mille suhtes on leping sõlmitud turvateenistus Alfastar AS-ga ja mis oli

ühendatud süsteemi, ei asu Paldiski mnt 31. Tulekahjus kahjustatud objekti kohta on hageja

märkinud, et sellesse on paigaldatud töökorras ATS/Alfastar, mida tegelikult polnud ning häiret ei

tulnud. Tegemist on valeandmete esitamisega. Tulekahjuekspertiisiaktist nähtuvalt oli lülitati sisse

12m2 mahuga tulekustutussüsteemi pump ja kasutati kustuteid, mis tulemusi ei andnud. ATS ja

AVS puudumine mõjutab tulekahju levikut ja kahju suurust. Kl 20.00 puhkes tulekahju ja 20.15

tehti esimene kõne häirekeksusesse, st et viidatud 15 min mõjutas tulekahju intensiivsust. Seega

on ATS-i ja AVS-i puudumine ja hoone tuleohtusnõuetele mittevastamine riski suurendavad

asjaolud.

Tõendamata, et hoone oli tehtud Sandwich tüüpi paneelidest tulekindlusklassiga E30 EN 135102-

2:200 Hoone oli kaetud tsingitud profiilplekiga.

Pärast kohtuliku ekspertiisiakti saabumist tugines kostja lisaks eeltoodud väidetele ka sellele, et

tulekahjus kannatada saanud hoone ei olnud kindlustatud ja tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele,

kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kindlustuspoliisist nähtub, et see on koostatud lähtudes

kindlustusandja esitatud riskihindamise küsimustikust. Viimane kajastab selgelt kindlustusvõtja

tahet oma vara kindlustamisel. Kindlustusobjektideks olid kindlustuspoliisil märgitud hoone 6-9,

mille mahud on riskihindamise küsimustikus punktis 6 ka välja toodud. Hävinud hoone nö „juurde

kleepimine“ mingile kindlustatud objektile on soov saada kindlustusandjalt alusetut hüvitist.

Kolmanda isiku seisukoht

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ jättis kohtu otsustada hagi rahuldamise/rahuldamata jätmise.

Kolmas isik ei vastuta nende andmete õigsuse eest, mis esitas hageja kolmanda isiku vahendusel

kostjale.

Kolmanda isiku seos Kindlustuslepingu ja vaidlusaluse kahjujuhtumiga tuleneb sellest, et kolmas

isik vahendas kindlustusmaaklerina hagejale Kindlustuslepingu sõlmimist kostjaga. Kolmanda

isiku vahendusel sõlmis hageja 08.02.2012.a toimunud tulekahjus hävinud tootmishoone

(asukohaga Suur-Sõjamäe 31, Tallinn) kindlustamiseks kostjaga kaks üksteisele järgnevate

kindlustusperioodidega kindlustuslepingut:

(1) Varakindlustuse kindlustusleping, mille kohta väljastas kostja 27.05.2010.a poliisi nr 108878.

Kõnesolev kindlustusleping puudutas kindlustusperioodi 27.05.2010.a kuni 26.05.2011.a;

(2) Kindlustusleping, mis puudutas kindlustusperioodi 03.06.2011.a kuni 02.06.2012.a .

Kindlustatud esemetega (kindlustusobjektidega) (VÕS § 424 lg 2) seotud asjaolud, sh

kindlustusriski hindamiseks vajalikud asjaolud, avaldas kolmandale isikule hageja. Kostjale

edastatud riski hindamise küsimustikud sisaldasid mõlema kolmanda isiku vahendusel sõlmitud

kindlustuslepingu puhul hageja poolt kolmandale isikule edastatud teavet kindlustatud esemete, sh

08.02.2012.a toimunud tulekahjus kahjustada saanud tootmishoone, kohta. Kolmas isik ei vastuta

ega saagi vastustada hageja poolt kolmandale isikule ja hageja poolt kolmanda isiku kaudu kostjale

edastatud andmete õiguse eest.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kuulanud üle vande all hageja seadusliku

esindaja ja tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja ekspertarvamusega ning

hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

Hageja nõuab kostjalt 03.06.2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud varakindlustuse lepingu alusel

08.02.2012 Tallinnas Suur-Sõjamäe 31 asuvas hoones toimunud tulekahju tagajärjel hagejale

tekkinud kahju hüvitamist summas 151 137,30 eurot.

Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1-st, mille kohaselt

kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või

osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine

isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 424 lg 2

kohaselt kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. VÕS § 423 lg 1

kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab

kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 03.06.2011 on hageja ja kostja vahel sõlmitud

varakindlustusleping poliisiga nr 116515 kindlustusperioodiks 03.06.2011-02.06.2012. Poliisi

kohaselt oli kindlustatud aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 31 asuvad järgmised hooned:

tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 6 ja kindlustussumma 450 000 eurot;

tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 7 ja kindlustussumma 575 000 eurot;

tootmishoone, kontor, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 8 ja kindlustussumma 770 000

eurot ning kaarhall, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 9 ja kindlustussumma 128 000

eurot Soodustatud isikuks on AS Eesti Krediidipank (I kd lk 14-15). Kindlustatud riskide hulgas

oli muuhulgas tulerisk. Kindlustuslepingule kohaldusid AS BTA Kindlustus Varakindlustuse

tingimused 3C-1E (I kd lk 16-18).

Kohtule esitatud H- Ekspertiis OÜ aktist nr 1209, milles tulekahju ekspert on tuginenud talle antud

materjalidele, nähtub järgmine. Põhja- Eesti Häirekeksus sai 20.02.12 kl 20:15 teate tulekahjust

Suur-Sõjamäe 31, kus nähti tuld. Kl 20:16 tuli teade, et tulekahju on jäätmekäsitluse tsehhis ning

esimene komando sündmuskohale kl 20:26 jõudis, nähti suitsu ja tuld. Peale luuret anti kl 20:29

aste 3, tuvastati, et põles hoone suuruses ca 1500 m2 ning tuli oli pindalal 100 m2. Kl 20:36

prooviti hoone muuta pingevabaks, kl 20:30 moodustati kaks võitluslõiku, kl 20:40 saabus teine

ja siis kolmas abijõud. Kl 20:59 võttis Ida-Harju operatiivkorrapidaja kustutustööde juhtimise üle

ning kuna hoone oli pingestatud ja seda ei õnnestunud pingevabaks muuta, siis kutsuti kohale Eesti

Energia avariiteenistus. Tuli oli levinud edasi ka hoone konstruktsioonidesse. Tulekahju

lokaliseeriti kl 21:48 ja likvideeriti kl 23:40. Esitatud materjalide kohaselt oli kl 20:00 paiku

töötajad kuulnud plahvatust prügipurustusliini purustis ja siis tekkis leegiline põlemine

transportööridel, konteineris ning sisse lülitati 12m3 mahuga tulekustutussüsteemi pump ning

püüti tulekahju likvideerida tulekustuteid kasutades, mis ei õnnestunud. Eksperdi arvamuse

kohaselt sai tulekahju alguse pakendijäätmete purustis MTB Recycling BDR 1600 US sisemusest,

tegelikku täpset põhjust ei saanud ekspert avaldada materjalide ebapiisavuse tõttu (II kd lk 102 -

111). Päästeameti Põhja Päästekeskuse päringu vastuse kohaselt ei tuvastatud kellegi süüd

tulekahju põhjustamisel ega tuleohutusnõuete rikkumist (II kd lk 126). Seega on tõendatud

viidatud ekspertiisiaktiga ja Päästeameti Põhja Päästekeskuse vastusega, et tulekahju sai alguse

hagejale kuuluvas hoones pakendijäätmete purusti MTB Recycling BDR 1600 US sisemusest Suur

–Sõjamäe 31, Tallinn.

Vaidlust ei ole ja kohus on tuvastanud, et ülalmainitud tulekahju leidis aset hagejale kuuluvas

hoones ja nimelt Unifuture OÜ töö TH-01-10 eelprojektil märgitud hoones, mis on tähistatud H

pos. 6 Klaastaara ladu (Suur-Sõjamäe tn 31. kinnistul asuvatele tootmishoonele juurdeehitus ja

uute tootmishoonete ning parkla projekt, Tallinn, eraldi köide, lk 20).

Kostja on seisukohal, et vaidlusalune tulekahjus kahjustada saanud hoone ei olnud kindlustatud.

Kostja hinnangul kuna hoonel puudus kindlustuskaitse, siis ei ole antud juhtumil tegemist

kindlustusjuhtumiga. Kostja leiab, et kindlustatud olid poliisil märgitud seadustatud ehitised,

sealhulga neli hoonet asukohaga Tallinnas, Suur-Sõjamäe 31. Kahjustada saanud hoonet nende

hulgas ei olnud. Hageja väitel 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone on kindlustuspoliisil

märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot. Hageja on seisukohal, et

põlenud hoone on kindlustatud nagu ka muud hooned Suur-Sõjamäe 31, sh need, mis ei ole kantud

ehitusregistrisse. Kindlustatud on rohkem hooneid, kui on kantud ehitusregistrisse.

Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kohtul kõigepealt tuvastada, kas eelnimetatud tulekahjus

põlenud hoone oli kostja poolt kindlustatud.

Samuti leiab kostja, et ta oli õigus 28.06.2012 keelduda VÕS § 440 lg 1, 5 järgi kohustuse

täitmisest ja tühistada leping TsÜS § 94 järgi. Kostja on oma 28.06.2012 kirjaga tühistanud kostja

ning hageja vahel sõlmitud kindlustuslepingu TsÜS § 94 ning VÕS § 441 lg 5 alusel ning

keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest kuna tühistatud lepinguid ei tule täita, samuti kuna

kostja seisukohalt on hageja poolt kindlustusriski suurendatud. Hageja kindlustuslepingu

tühistamisega kostja poolt ega kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisega ei nõustu ning

leiab, et kostjal puudus õigus kindlustuslepingu tühistamiseks ning kindlustushüvitise

väljamaksmisest keeldumiseks.

Juhul kui kohus tuvastab, et 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone on kindlustuspoliisil

märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot ning oli seega kostja poolt

kindlustatud, tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas kostjal oli õigus kindlustuslepingu

tühistamiseks ja kindlustushüvitise väljamaksmiseks keeldumiseks.

VÕS § 424 lg 2 kohaselt kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

26. mai 2009 väljastatud BTA varakindlustuse poliisist number 83648, kindlustusperioodiga

30.05.2009-25.11.2009 nähtuvalt on hageja kindlustanud Suur-Sõjamäe 31, Tallinn järgmised

hooned: kindlustusobjekt nr 6 kauplus-laohoone, nr 7 villhall-laohoone, nr 8 mitmefunktsionaalne

hoone ja nr 9 lao-sorteerimishoone asukohaga Suur- Sõjamäe 31, Tallinn, soodustatud isikuks on

Krediidipanga Liisingu AS (II kd lk 15-16). 29. juuni 2009 on Kominsur Kindlustusmaakler OÜ

tühistanud poliisi seoses hageja poolt poliisi eest tasutama jätmisega (II kd lk 17). Seesam

Rahvusvahelise

Kindlustuse

AS

poolt

väljastatud

poliisist

nr

9/174079/11.05.2009

kindlustusperioodiga 28.04.2009-27.04.2010 nähtuvalt hageja on kindlustanud Suur-Sõjamäe

31A, Tallinn järgmised objektid: kauplus-ladu, üldpind 890 m2, viilhall-ladu, üldpind 510 m2,

büroo- olmeruumid, üldpind 1850 m2 ja ladu-sorteerimishoone 1850 m2 (II kd lk 18-22).

03.06.2011 välja antud BTA varakindlustuslepingu poliisist nr 116515, kindlustusperioodiga

03.06.2011-02.06.2012. nähtuvalt on hageja kindlustatud aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 31

asuvad järgmised hooned: tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 6 ja

kindlustussumma 450 000 eurot; tootmishoone, mis on kindlustuspoliisil tähistatud numbriga 7 ja

kindlustussumma 525 000 eurot; tootmishoone, kontor, mis on kindlustuspoliisil tähistatud

numbriga 8 ja kindlustussumma 770 000 eurot ning kaarhall, mis on kindlustuspoliisil tähistatud

numbriga 9 ja kindlustussumma 128 000 eurot (I kd lk 14-15). Kohtule esitatud riskihindamise

küsimustikust nähtuvalt on hageja soovinud 2011. a kindlustada järgmised Suur-Sõjamäe 31A,

Tallinn asuvad objektid: toomishoone, 1850 m2, kindlustussumma 450 eurot, tootmishoone 1850

m2, kindlustussumma 575 00 eurot; tootmishoone+ juurdeehitis+kontor, 2000 m2,

kindlustussumma 770 000 eurot, kaarhall, 1500 m2, kindlustussumma 128 000 eurot. 2011

koostatud riski hindamise küsimustiku kohaselt on märgitud kõigi hoonete kohta ehitus-või

renoveerimisaasta 1975/2000. Ehitise tulepüsivus: tuld püsiv hoone. Ehitise tarindite kirjeldus

(kandvad – ja vaheseinad, katusekate, katusekonstruktsioon, vahelaed, soojustus): kivi, betoon,

kaarhall-metall (I kd lk 23).

Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja on samade kindlustusobjektide

kindlustamiseks sõlminud poliisi kolmel korral- 2009. a (poliis tühistatud, kuna hageja ei tasunud

kindlustusmakset), 2010 ja 2011. 03.06.2011 sõlmitud kindlustuslepingule kohaldusid AS BTA

Kindlustus Varakindlustuse tingimused 3C-1E, mille punkti 2.1.1 kohaselt kindlustusobjektiks on

kindlustuspoliisile märgitud kindlustatud vara, milleks käesolevate tingimuste alusel võivad olla

hooned, rajatised ja insener- tehnilised kommunikatsioonid (I kd lk 16-18).

Kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja juhatuse liikme Vitali Drozovi ütluste kohaselt Suur-

Sõjamäe 31 oli soetatud erastamisoksjoni käigus 1995.a. Siis kui hageja need erastamise käigus

omandas, olid valmis järgmised hooned: kontorihoone, töökoda positsioon 1, metallist viilhall

positsioon 3, materjalide ladu h pos 2, kaarhall h ps 4. Nende pindala oli umbes 5000 m2.

Kontorihoone ja olmehoone oli omavahel kokku ehitatud, seetõttu on raske öelda nende pindala,

kuna mõne metoodika järgi arvestatakse neid pindasid kokku, mõnede järgi aga lahku. Pärast

ostmist ehitati juurde h ja tp-3, jätkati siis materjalilao ehitamist h ps 2, ehitati juurde ps 6-

klaastaara ladu. Meie rentnikud ehitasid pos 7 tp-3, see on ajutine ehitis, tegemist on angaariga.

Põleng oli klaastaara laos ps 6. Kindlustuspoliisil on põlengu objekt nr 7 all. Plaani peal on

klaastaara ladu, poliisil tootmishoone, miks nii on?; projekteerijad, ehitajad andsid oma nn

nimetuse. Kui me tegemine kindlustust, siis andsime andmed selle järgi, kuidas me neid

kasutasime. Objektil olid kindlustatud: kontor h, olmehoone, töökoda h ps 1, juurdeehitus tp-3,

viilhall p 3 h, materjaliladu ps 2, klaastaaraladu ps 6 ja kaarhall h ps 4. Ei olnud kindlustatud pos

7 tp-3 ja veepuhastusjaam pos 5, tp-3, mis oli ka ehitatud rentnike poolt. Objekti kindlustasime,

pank nõudis seda laenu saamisel. Edastasime poliisi panka, sest kindlustushüvitise saajaks oli

pank. Poliisil p 6 vastab plaanile pos 3 metallist viilhall, punktile 8 vastab plaanil kontor h,

olemhoone h pluss 1 ja juurdeehitus tp-3, poliisil punktile 9 vastab plaanil ps 4 h- kaarhall./../

Hüpoteek on seatud kinnistule, mitte hoonetele, täpsel ei tea, vist 2008 või 2009/../ Ei oska öelda

kui palju oli klaastaaralao ja materjali lao pindala kokku (III kd lk 153-154). Vitali Drozovi poolt

ütluste andmisel on viidatud Suur-Sõjamäe tn 31 kinnistul asuvate tootmishoonete juurdeehituste

ja uute tootmishoonete ning parkla projekti lk 20 asuvale joonisele, mis asub eraldi köites.

Riiklikult tunnustatud eksperdi Teet Sepaste poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisi

objektiks on Tallinnas, Suur-Sõjamäe 31 asuva tööstuskompleksi üks, tulekahjus kahjustusi

saanud hoone. Hoone on terasest konstruktsiooniga viilhall, mille välisseinad on

sandwichpaneelidest. Katusekate on modifitseeritud kummibituumenist rullmaterjalist. Hoones

puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Hoone ehitisealaseks pinnaks on 1484 m2.

Kindlustuspoliisil on aadressil Suur-Sõjamäe 31 loetletud neli kindlustusobjekti vastavalt järgmise

kindlustussummadega:

nr 6-Tootmishoone, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, - 450 000 eurot

nr 7- Tootmishoone, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, - 575 000 eurot

nr 8- Tootmishoone, kontor, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, -770 000 eurot

nr 9- Kaarhall, Suur-Sõjamäe 31, Tallinn, 128 000 eurot.

Loetelust nähtub, et aadressil Suur-Sõjamäe 31 on kindlustatud kaks tootmishoonet,

tootmishoone-kontor ja kaarhall. Tulekahjus kahjustatud hoone on viilhall, milles puuduvad olme-

ja bürooruumid. Seega saab hüpoteetiliselt tegu olla ühega kahest kindlustatud tootmishoonest.

Tootmishoonete puhul ei ole kindlustuspoliisile märgitud muud erisust, kui kindlustussumma,

mille alusel saab oletada, et vahe tuleneb kas hoone gabariitide või kasutatud materjalide

kvalitatiivsest vahest. Riskihindamise küsimustikus esitatud andmete alusel eristab kahte

tootmishoonet ainult kindlustussumma, sest hoonete suurused (eeldatavalt ehitisealune pind) on

märgitud täpselt sama suurteks. Väiksem tootmishoone kindlustusmaksumus on 450 000 eurot,

kuid sama pind võrreldes kallima ja sama pinnaga tootmishoonega tähendab, et hoone

konstruktsioonid on vähema kapitaalsusega, sest ehitusaeg on kõigile objektidele näidatud

riskihindamise küsimustikus sama. Ehitus- või renoveerimisaastaks on märgitud 1975/2000, ilma

hooneid eristamata. Sellest saab järeldada, et kõik kinnistul olevad hooned on väidetavalt algselt

ehitatud 1975 aastal ning renoveeritud aastal 2000./../ Tulekahjus kahjustada saanud hoone

kandekonstruktsioonid on kaasaegsed ning seega ei ole tegu Ehitisregistrisse kantud hoonega,

nimetusega “viilhall- metallist”. Maa-ameti Geoportaali kaardiservist tehtud fotol 4 on kujutatud

Suur-Sõjamäe 31 kinnistul mais 2007 paiknenud hooned. Fotolt on võimlik tuvastada ainult neli

Ehitusregistrisse kantud hoonet. Metallist viilhall (positsioon nr 4) paikneb olmehoone ja

remonditöökoja (pos 1) ja materjalide lao (pos 2 vahel). Metallist viilhalli saab üheselt tuvastada

ehitisealuse pinna alusel, st see on suurem kui hoonena nr 4 tähistatud kaarhall (540 m2) ja väiksem

kui hooned nr 1 ja 2 (III kd lk 49). Fotol 5 on kujutatud Suur-Sõjamäe 31 hooned seisuga

06.05.2011, millelt on näha, et võrreldes aastaga 2007, on hooneid juurde ehitatud. Vaadeldes

erinevatel aastatel tehtud aerofotosid, on võimalik tuvastada, et hoonele nr 1 ehitatud juurdeehitus

(heleda katusega osa hoonest paremal) on valminud perioodil 2003 – 2006 (aastatel 2004 ja 2005

ei tehtud aerofotosid) ja aastal 2008 lisandub olemas olnud hoone nr 2 otsa uus tootmishoone nr 5

ja 2009 aastal kaarhalli (hoone nr 4) kõrvale teine viilkatusega hoone nr 6. Kohtutoimiku

materjalide alusel toimus tulekahju hoones, mis fotol 5 on tähistatud numbriga 5. Selle hoone kohta

on võimalik tuvastada, et seda hakati ehitama peale 2007 maid ning selle kandekonstruktsioon ja

katus olid valmis aprillis 2008, kuid millal ehitustööd lõplikult valmisid, ei ole võimalik üheselt

tuvastada (III kd lk 51). 18.12.2008. HÜPOTEEGI SEADMISE LEPINGU NING

ASJAÕIGUSLEPINGU, registri nr 4274 (edaspidi notariaalne leping), punktis 2.1.3. on öeldud:

„Kinnistu on hoonestatud ning sellel paiknevad vastavalt Riikliku Ehitisregistri andmetele:

olmehoone ja remonditöökoda, materjalide ladu, viilhall-metallist, ajutine kaarhall, 10 kv alajaam

nr 5667, komplektalajaam HEKA2SB, kaks (2) 10 kv kaabelliini ja 10 kv maakaabelliin”.

Notariaalses lepingus on nimetatud lisaks alajaamadele nelja Ehitisregistrisse kantud hoonet

registris olevate nimetustega (vt foto 1). Omanik Adelan KVH OÜ (registrikood 10568109) ei ole

notariaalses lepingus avaldanud, et kinnistul asuks teisi, Ehitisregistris kajastamata ehitisi.

Kohtutoimikus on kd II tlk 19-20 esitatud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaseltsi poliis

nr 9/174079/11.05.2009 (edaspidi nimetatud Seesami poliis). Selle võrdlemisel BTA poliisi

aluseks oleva Kominsur Kindlustusmaakler OÜ riskihindamise küsimustikuga (vt kd I tlk 23)

ilmneb, et Seesami poliisil on analoogselt Kominsur Kindlustusmaakler OÜ riskihindamise

küsimustikuga märgitud kindlustuskoha aadressiks Suur-Sõjamäe 31A ning nimetatud aadressil

paiknevateks neli hoonet, mis kõik on renoveeritud aastal 2000. Need on ainsad ühtivad andmed.

Kõikide hoonete ehitusaastaks on märgitud 1985, mis vastab nende rajamise ajale tunduvalt

täpsemalt, kui Kominsur Kindlustusmaakler OÜ riskihindamise küsimustikus nimetatud 1975

aasta. Kuna kõik kindlustatud hooned on mõlema poliisi kohaselt renoveeritud, ei käsitle need

2007 aastal või peale seda rajatud hooneid. Ehitisregistrisse ei ole kantud ja kindlustatud ei ole

viilhalli, millel on terasest (metallist) kandekonstruktsioon ning mille ehitisealune pind oleks 1484

m2. Kominsur riskihindamise küsimustikus on ainsaks hooneks, mille puhul on suurendatud

kindlustussummat ja hoone pinda, Ehitisregistrisse kantud „viilhall-metallist“. Nimetatud hoone

puhul on võrreldes Ehr-iga pindala suurendatud 1850 – 935 = 915 m2 ja Seesamiga võrreldes 960

m2, mis aga ei vasta tulekahjus kahjustada saanud hoone ehitisealusele pinnale. Ka

kindlustussumma suurenemine 51830 € ei vasta uusehitusena rajatud juurdeehituse maksumusele

ja tulekahjus kahjustada saanud hoone on kokku ehitatud materjalide laoga, hoonega nr 4, mille

ehitisealune pind ja kindlustusmaksumus on jäänud samaks võrreldes 2009 aastaga. Samas ei ole

ka selle hoone suuremana näidatud pindala piisav, et hõlmata ka kahjustada saanud hoonet, sest

kahe hoone ehitisealune pind kokku on 2602 m2. Kui aluseks võtta, kaarhalli kui Seesami poliisi

kõige väheväärtuslikuma hoone kindlustusmaksumus, siis tulekahjus kahjustada saanud hoone

kindlustussumma oleks 127823/510*1484 = 371940 €. Eelnevast ilmneb, et mõlema poliisi puhul

olid kindlustatud ainult Ehitisregistrisse kantud hooned.

Eelneva analüüsi põhjal on võimalik järeldada järgmist:

3.2.1 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoonet ei ole kantud Ehitisregistrisse;

3.2.2 kindlustuspoliisi, riskihindamise küsimustiku, Ehitisregistri andmete ja notariaalse lepingu

kogumis hindamise alusel on ilmne, et tulekahjus kahjustada saanud hoone ei olnud kindlustatud;

3.2.3 tulekahjus kahjustada saanud hoone püstitamiseks puudub ehitusluba;

3.2.4 tulekahjus kahjustada saanud hoonele ei ole väljastatud kasutusluba;

3.2.5 kasutusloa puudumise tõttu ei ole kontrollitav hoone kasutusotstarve ning sellest tulenevad

nõuded ehitisele;

3.2.6 kasutusloa puudumise tõttu ei ole hoone tuleohutuse nõuetele vastavus kontrollitud

Päästeameti poolt (III kd lk 45-55).

Riiklikult tunnustatud ekspert Teet Sepaste poolt koostatud ekspertarvamuse punkti 3.5.1 kohaselt

08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone ei ole kindlustuspoliisil märgitud objekt 7

tootmishoone kindlustussummaga 575 000 eurot. 03.06.2011 kindlustuspoliisil nr 116515

märgitud kindlustusobjektid nr 6-9 ei ole tulekahjus kahjustada saanud hoone (III kd lk 69).

Kohtuistungil üle kuulatud ekspert Teet Sepaste ütluste kohaselt ekspertiisiks esitati peale

põlengut koostatud ehitusprojekt. Minule teadaolevalt ei ole põlenud hoonele väljastatud ehitus-

ja kasutusluba. Viitan Suur-Sõjamäe tn 31 kinnistul asuvatele tootmishoonetele juurdeehituste ja

uute toomishoonete ning parkla projektile, toimiku lk 74, kd. Seal on kirjas, et ehitusluba 2009a.

Ekspertiisiks esitatud andmete alusel ei ole põlenud hoone, poliisile ei vastanud põlenud hoone

konstruktsioonide kirjeldus ja ehitisealune pindala. Kindlustus poliisil on hoone nr 7

kandekonstruktsioon näidatud raudbetoon, põlenud hoonel oli aga teras. Kindlustatud hoone

ehitusalune pindala registri järgi on 1118 m2, põlenud hoone 1484 m2. Viitan lk 20, 4 kd./../

Tehnilistes näitajateks on pos 5, 6, 7 eraldiseisvad hooned. Juurdeehitus on näidatud olmehoonele

ja töökojale, pos 1-le. Pos 6 ei ole käsitletud olemasolevat juurdeehitust, seda ei saa juurde liita

pos 2-le. Olemasolevatele hoonete juurde saab ehitada ka täiesti eraldiseisva hoone. Kui pos 2 ja

6 ehitusalased pindalad kokku liita, siis on 2602 m2. See pos 2 ei ole plaanil näha, kuid see on

ehitisregistris näha. Selle pos 2 pindala on mulle teada, kuna pidin tuvastama hooneid ja kindlustus

poliisil oli pos 2 ehitusalaseks pindalaks näidatud 1850 m2, kuid ehitusregistris on selle pind 1118

m2. /../ Selle plaani on juhatuse liige heaks kiitnud 2012 (III kd lk 179).

Kohus hinnates kogumis riiklikult tunnustatud eksperdi Teet Sepaste poolt koostatud

eksperdiarvamus ja poolt kohtuistungil antud ütluseid, hageja seadusliku esindaja Vitali Drozovi

poolt kohtuistungil vande all antud ütluseid, tunnistajate ütluseid ja kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid, leiab, et 08.02.2012 tulekahjus kahjustada saanud hoone ei ole

kindlustuspoliisil märgitud objekt nr 7 tootmishoone, kindlustussummaga 575 000 eurot. Kohus

leiab, et kindlustuspoliisil objekt nr 7 toomishoone näol on tegemist hoonega, mis on Unifuture

OÜ töö TH-01-10 eelprojektil tähistatud H pos. 2 olemassolev materjalide ladu, mis on kantud

ehitusregistrisse koodiga 101022982 ehitisealune pind 1118 m2.

Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, kindlustus poliisil on hoone nr 7 kandekonstruktsioon näidatud

raudbetoon, põlenud hoonel oli aga teras. Ka mitteasjatundjal suudab visuaalselt vahet teha

raudbetoonil ja terasel. Kindlustatud hoone ehitusalune pindala registri järgi on 1118 m2, põlenud

hoone 1484 m2. Seega poliisile ei vastanud põlenud hoone konstruktsioonide kirjeldus ja

ehitisealune pindala. Riskihindamise küsimustikus on hageja märkinud mõlema Suur-Sõjamäe 31

Tallinn tootmishoone ehitus ja renoveerimisaastaks 1975/2000, kuid vaidlusalune tulekahjus

põlenud hoone on ehitatud pärast 2007. Ka ekspert Teet Sepaste on kohtuistungil andnud ütluseid,

et tulekahjus kahjustada saanud hoone kandekonstruktsioonid on kaasaegsed.

Hageja seadusliku esindaja Vitali Drozovi poolt kohtuistungi vande all antud ütluste kohaselt

hageja kindlustas objekti, sest pank nõudis seda laenu saamise, hageja edastas poliisi panka, sest

kindlustushüvitise saajaks oli pank. Pärast ostmist ehitati ps 6-klaastaara ladu (III kd lk 153-154).

Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on hageja kantud Suur-Sõjamäe 31, Tallinn asuva kinnistu

omanikuna kinnistusraamatusse 23.09.2008 asjaõiguslepingu alusel 25.11.2008 ning 18.12.2008

asjaõiguslepingu alusel on kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteek summas 10 000 000,00

krooni AS Krediidipank kasuks. 18.12.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu,

registri nr 4274 (edaspidi notariaalne leping), punktis 2.1.3. on öeldud: „Kinnistu on hoonestatud

ning sellel paiknevad vastavalt Riikliku Ehitisregistri andmetele: olmehoone ja remonditöökoda,

materjalide ladu, viilhall-metallist, ajutine kaarhall, 10 kv alajaam nr 5667, komplektalajaam

HEKA2SB, kaks (2) 10 kv kaabelliini ja 10 kv maakaabelliin”. Notariaalses lepingus on nimetatud

lisaks alajaamadele nelja Ehitisregistrisse kantud hoonet registris olevate nimetustega. Omanik

Adelan KVH OÜ(registrikood 10568109) ei ole notariaalses lepingus avaldanud, et kinnistul asuks

teisi, Ehitisregistris kajastamata ehitisi (III kd lk 47,54). Tunnistaja Xxxütluste kohaselt klient

kindlustas hooneid, mis oli tagatiseks Krediidipangas. Klient ei pidanud eesmärgiks kindlustada

kõiki hooneid. Mina küsisin kliendilt, millised hooned lepingust tagatiseks olid, need ka kindlustati

(V kd lk 17 pöördel). Sellest tulenevalt kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja soovis

kindlustada need hooned, mis olid kantud ehitusregistrisse ja mille kindlustamise nõue tulenes AS-

ga Krediidipank 18.12.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust ning asjaõiguslepingust.

Nimetatud leping ei näinud ette, et hageja oleks pidanud kindlustama ka Ehitisregistrisse kandmata

hooned, sest leping ei näinud ette, et Suur-Sõjamäe 31, Tallinn kinnistul võiks üldse asuda

ehitusregistrisse kandmata hooneid. Ka tänaseni on vaidlusalune 08.02.2012 tulekahjus kahjustada

saanud hoone ehitusregistrisse kandmata. Seda on kinnitanud 2.05.2017 toimunud kohtuistungil

hageja juhatuse liige Vitali Drozdov (V kd lk 18 pöördel) ja nimetatud asjaolu nähtub ka

ehitisregistrist.

Hageja on soovinud oma kindlustushuvi tõendada Xxx25.10.2010 e-kirjaga, millega edastab xxx

kolmandale isikule Suur-Sõjamäe 31 plaani. Nimetatud e-kirja kohaselt Suur-Sõjamäe 31A plaan

on kirjale lisatud. Esimesel lehel on rohelisega (roheliste nurkadega) tähistatud kindlustatavad

objektid- Kokku tuli 8 nurgakest. Saan aru, et asi läks keerulisemaks… Aleksandr soovitas võtta

andmed registrist, seal on ju praegused andmed, eks ole? ( IV kd lk147-149). Nimetatu e-kiri on

saadetud vastuseks kolmanda isiku töötaja Xxx24.05.2010 e-kirjale, milles viimane märgib, et on

lõplikult segaduses 9 objekti osas mida vajatakse kindlustada. Nimetatud e-kirjas on link

ehitusregistrile Suur-Sõjamäe 31a kinnistu osas, aga on vaja teavitate 4 hoone kohta; mida

nimetatakse: 6. Kauplus-ladu, 7. Viilhall-ladu- see on metallangaar, 8. Büroo- olmeruumid- ladu,

9. Lao- sorteerimishoone ( IV kd lk 150-151). Kohus leiab, et xxx 25.10.2010 e-kirjaga ei ole

tõendatud, et hageja soovis kindlustatud tulekahjus hävinud hoonet, sest nimetatud e-kirjast

nähtuks nagu oleks hageja soovinud kindlustada 8 hoonet. Tegelikult kindlustati aga 4 hoonet.

Xxx25.10.2010 e-kirjast nähtuvalt hageja juhatuse liige soovinud lähtuda ehitusregistri andmetest.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja teinud nii 2010 kui 2011 pakkumised ja kindlustati

aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 31A neli hoonet. Kindlustuspoliiside väljastamisel hageja neid ei

vaidlustanud ning etteheiteid ei esitanud.

Kostja vastuväidete kohaselt vaidlusalust hoonet ei olnudki võimalik kindlustada, sest see ei olnud

kajastatud ehitusregistris, seega oli tegemist ebaseadusliku ehitisega. AS BTA Kindlustus

Varakindlustuse tingimuste 3C-1E punkti 5.4.11 kohaselt kindlustatud ei pooleliolevad või

kasutusloata hooned, rajatised ja insener-tehnilised kommunikatsioonid ning neis olev vara, kui

kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti (I kd lk 16-18). Seega ei olnud võimalik vastavalt

AS BTA Kindlustus Varakindlustuse tingimuste 3C-1E punktile 5.4.11 kindlustada ehitusloata ja

kasutusloata olevat vara.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna poliisi kohaselt oli Suur-Sõjamäe 31, Tallinn asuvate

kindlustatud hoonete kogupindala (7 200 m2) tunduvalt suurem, kui ehitisregistrisse kantud

hoonete kogupindala (4 552 m2) siis sellest tulenevalt on kindlustatud rohkem hooneid kui on

kantud ehitisregistrisse. Kohus märgib, et kindlustusesemeks on konkreetsed objektid, antud juhul

hoone. Kindlustusesemeks ei saa olla hoonete kogupindala ruutmeetrites. Igal hoonel oma

kindlustusväärtus, kindlustussummaks taastamisväärtus. Taastamisväärtuseks on konkreetse

ehitise taastamise ruutmeetri maksumus. Lisaks arvestatakse kindlustusmaksete arvutamisel kõiki

konkreetse hoonega seotud riske, selle kasutusotstarvet, konstruktsioone. Sellest sõltuvalt

määratakse iga hoone kindlustusmakse. Antud juhul on Suur-Sõjamäe 31, Tallinn asuvad hooned

ehitatud erinevast materjalist ja neil on ka erinevad riskid. Kohus märgib, et hageja on

kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud ebatäpseid andmeid kindlustatud objektide kohta, seda eriti

nende ehitusalaste pindade kohta. Ilmselgelt ei saanud hageja seda teha teadmatusest, sest hagejal

on võimalik kontrollida igal ajal temal kuuluval kinnistul asuvate hoonete ehitusalase pinna

suurust ehitusregistrist ja hageja peab olema teadlik, millised temale kuuluval kinnistul asuvad

hooned on saanud ehitusloa ja kantud ehitusregistrisse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Suur-Sõjamäe 31, Tallinn kinnistul asuv hoone, mis sai

08.12.2012 toimunud tulekahjus kahjustada, oli hageja ja kostja vahel 03.06.2011 sõlmitud

kindlustuslepinguga kindlustama., seega ei ole Suur-Sõjamäe 31, Tallinn kinnistul asuv hoone,

mis sai 08.12.2012 toimunud tulekahjus kahjustada poolte vahel 03.06.2011 sõlmitud

kindlustuslepingu esemeks VÕS § 424 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole 08.12.2012

aset leidnud tulekahju näol tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagejal alus kostjalt

kindlustushüvitist nõuda. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida kas hageja on TsÜS

§ 94 lg 1, 2 ja VÕS § 440 järgi esitanud kostjale valeandmed, mis võimaldas kosjal lepingut

tühistada ja kohus ei hinda nende väidete tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid, sh põlenud

hoone tulepüsivust, automaatse tulekahjusüsteemi olemasolu ja tuleohutusnõuete täitmis hageja

poolt.

Eelnimetatud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik