Legislator Case Law & Legislation
3-16-2621/8 AI generated

3-16-2621/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-16-2621/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla määras 18.10.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1412 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) esitas 14.12.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles vaidlustatud

Legislator headnote

AI generated

3-16-2621/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Viru Vangla määras 18.10.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1412 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) esitas 14.12.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles vaidlustatud

Keywords

AI generated
medically certified work incapacity sick leave unfit notwithstanding health condition medical necessity deportation despite health issues pre-service medical impairment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-2621

Määruse kuupäev

6. juuni 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

kaebus Viru Vangla 18.10.2016.a käskkirja nr 6-

2/1412 tühistamise ja õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Viru Vangla määras 18.10.2016.a käskkirjaga nr 6-2/1412 (edaspidi vaidlustatud käskkiri)

kinnipeetav tööle majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana

alates 20.10.2016 kuni 19.01.2017.

2. esitas 24.10.2016.a vaidlustatud käskkirjale vaide. Viru Vangla jättis

23.11.2016.a vaideotsusega nr 6-12/271-2 vaide rahuldamata.

3. esitas 14.12.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles vaidlustatud

käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine

distsiplineerib edaspidi vanglat vastavate otsuste tegemisel ning aitab kaebajat esitatavas

kahjunõudes.

4. esitas 20.12.2016.a kohtule avalduse, milles ta taotles kolme Viru Vangla

meditsiiniosakonna tõendi õigusvastasuse kindlakstegemist. Praeguse asjaga on neist seotud

14.09.2016.a kooskõlastus kaebaja tööle määramisele, millele viidatakse vaidlustatud

käskkirjas. Kaebaja selgitas, et selle dokumendi õigusvastasuse tuvastamine aitab tal teostada

oma õigusi praeguses kohtuasjas. Kaebaja soovis ka esitada arstide vastu hagi maakohtule.

5. Kaebaja esitas 31.01.2017.a ja korduvalt 15.03.2017.a taotluse riigi õigusabi (esindaja)

saamiseks. Kaebaja soovis riigi õigusabi selleks, et osaleda kohtumenetluses ja kaitsta oma

õigusi. Kaebaja tervis on halb. Kohtuasjadega tegelemine segab kaebaja naasmist ühiskonda

ja riivab tema eraelu. Kaebaja on maksejõuetu.

Kohtu seisukoht

6. Kohus tõlgendab kaebaja 20.12.2016.a esitatud avaldust punktis 3 nimetatud kaebuse

täiendusena. Meditsiinitöötaja hinnangu (kooskõlastuse) õiguspärasus saab tähtsust omada

vaid seoses tööle määramise õiguspärasuse hindamisega.

Vastava tuvastusnõude iseseisvat esitamist ei muuda lubatavaks ka see, et kaebaja soovib

esitada maakohtule hagi tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Tsiviilkorras kohtusse pöördumise eelduseks ei ole eelnevalt halduskohtus õigusvastasuse

tuvastamine. Kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele, siis

tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule.

Kaebusest ei nähtu kaebaja muud huvi nimetatud tuvastamiskaebuse esitamiseks iseseisva

kaebusena.

7. Kaebaja esitas kohtule tühistamis- ja tuvastamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 6). Kohus

leiab, et kaebus tuleb tervikuna tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg

2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

8. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg

1). Vaidlustatud käskkirja kehtivusaeg on möödunud. Kaebaja on vangistusest vabanenud.

Vaidlustatud käskkiri ei saa enam rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu ei ole käskkirja tühistamise

nõue lubatav.

9. Kaebaja on tuvastamisnõuet põhjendanud preventiivse eesmärgiga ja kahju hüvitamise

nõude esitamise kavatsusega.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud huvina on käsitletav preventiivne huvi, vältimaks

haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Tuvastamiskaebuse

esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui

tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude

muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.

10. Kaebaja vabanemise tõttu ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil

aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele tulevikus. Hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti

samasse olukorda ei anna piisavat alust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna praegusel juhul õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vaidlustatud käskkiri iseenesest ei saanud tekitada kaebajale

riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat varalist või mittevaralist kahju. Kahju

tekkimine on põhimõtteliselt võimalik juhul, kui kaebajale anti korraldusi asuda tööle või

kaebajale määrati tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristusi. Neid haldusakte ja toiminguid

on kaebajal võimalik vaidlustada ning nendest tingitud kahju hüvitamist nõuda eraldi.

Eeltoodud nõuete esitamiseks ei ole vaja eelnevalt tuvastada tööle määramise käskkirja

õigusvastasust.

Kaebaja vaidlustaski kohtuasjas nr 3-17-139 Viru Vangla 18.11.2016.a, 21.11.2016.a ja

28.11.2016.a käskkirjad nr 6-3/1294, 6-3/1298 ja 6-3/1340, millega talle määrati

distsiplinaarkaristused, kuna ta ei allunud korraldustele asuda tööle. Tööle määramise osas on

nendes kohtuasjades viidatud praeguses kohtuasjas vaidlustatud käskkirjale nr 6-2/1412. Tartu

Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kohtuotsus jõustus 18.04.2017.a.

11. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Eeltoodud põhjustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta taotleb riigi õigusabi.

Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse

osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik