3-17-865/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Tallinna Halduskohus

Anu Maria Brenner

6. juuni 2017, Tallinn

3-17-865

AS EG Ehitus ja UAB „ALVORA“ kaebus Elering AS

juhatuse 08.03.2017 protokollilise otsuse ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 12.04.2017 otsuse nr 43-17/181484

tühistamise nõudes

Kaebajad (ühistaotlejad) – AS EG Ehitus ja UAB

„ALVORA“, volitatud esindajad v. adv Priit Lätt ja adv.

Erki Fels

Vastustaja (hankija) – Elering AS, volitatud esindajad v. adv

Arne Ots ja v. adv Rauno Klemm

Kohtuistung 24.05.2017 kell 14.00

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS EG Ehitus, Uždaroji akeiné bendrové „ALVORA“ kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

3. Mõista kaebajatelt solidaarselt Elering AS kasuks välja menetluskulu

summas 4192,80€ (neli tuhat ükssada üheksakümmend kaks eurot ja kaheksakümmend

senti).

4. Muus osas jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16.06.2017

(HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-865

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elering AS (hankija) avaldas 13.01.2017 riigihangete registris väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Karksi maagaasi mõõtejaama ja

Lilli liinikraanisõlme projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 181484) hanketeate (HT). HT

osa III p 2.3 alap 2 kohaselt esitas hankija riigihankel kvalifitseerumiseks nõude, et taotleja

peab tõestama, et ta on 36 kuu jooksul enne taotluste esitamise tähtaega projekteerinud mh

vähemalt kaks gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama

ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti, millest igaüks on projekteeritud vähemalt 50 000

m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega (edaspidi Mõõtejaama projekteerimise

nõue). Samas punktis on täpsustatud, et tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema

lõpetatud ja tellija või muu pädeva isiku poolt vastu võetud nimetatud perioodi jooksul ning et

taotleja peab esitama kvalifitseerimiseks vajalike tööde loetelu koos kvalifitseerimiseks

vajalike andmetega Vormil 6.

2. Taotluste esitamise tähtpäevaks (14.02.2017) esitasid hankijale taotlused kuus taotlejat,

teiste hulgas ühistaotlejad AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“.

3. Hankija palus 22.02.2017 AS-l EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“

täpsustada, milliste Vormil 6 esitatud objektidega on kaetud kahe gaasi mõõtmist võimaldava

maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel)

gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamise kogemus.

Samal kuupäeval vastasid kaebajad päringule, viidates uuesti Vormil 6 toodud lepingutele.

4. Hankija 08.03.2017 protokollilise otsusega nr 19/2017 jäeti mh kvalifitseerimata

ühistaotlejad AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“. Põhjenduste kohaselt ei

ole AS-l EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ HT-s nõutud sarnaste

projekteerimistööde kogemust, sest Vormil 6 nimetatud referentstööd ei ole teostatud viimase

36 kuu jooksul.

5. AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ esitasid 23.03.2017 vaidlustuse

riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO).

VAKO

jättis

12.04.2017

otsusega

vaidlustusmenetluses nr 43-17/181484 vaidlustuse rahuldamata. VAKO 12.04.2017 otsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Hankija 08.03.2017 otsuses ei ole ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmist sisuliselt põhjendatud.

Hankija 08.03.2017 otsuse preambulis toodud viite kohaselt tugineb nimetatud otsus Karksi

maagaasi mõõtejaama ja Lilli liinikraanisõlme projekteerimis- ja ehitustööde hankekomisjoni

protokollilisele

ettepanekule.

03.03.2017

e-riigihangete

keskkonnas

koostatud

Kvalifitseerimise protokolli (edaspidi protokoll) lisas 5, milles on esitatud ühistaotlejate

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli tulemused, põhjendatakse ettepanekut jätta

ühistaotlejad kvalifitseerimata mittevastavuse tõttu HT osa III p 2.3 alap 2 järgmiselt: „Taotlejal

puudub kvalifitseerimise tingimustele nõutav kogemus kahe gaasi mõõtmist võimaldava

maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel)

gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamisel. Vormil 6

esitatud referentsobjektid ei mahu nõutava viimase 36 kuu ajaperioodi sisse.“ VAKO hinnangul

tuleb hankija 08.03.2017 otsuse õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda lisaks hankija 08.03.2017

otsusele ka protokollis esitatud põhjendustest, kuna sellele dokumendile on vaidlustatud otsuses

viidatud kui hankija otsuse alusele ning protokollis sisalduvad konkreetsemad põhjendused,

millest hankija ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmisel lähtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03). Kuna Vormi 6 ülesehituse kohaselt tuli objektid, millega

tõendatakse vastavust HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele

(Sarnased projekteerimistööd), esitada Vormi 6 teises tabelis ning ka 22.02.2017 vastuses on

2(11)

3-17-865

ühistaotlejad kinnitanud, et vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele kinnitavad Vormil

6 teises tabelis (projekteerimistööd) jrk-de 1 ja 2 all nimetatud objektid, esitades ka konkreetsed

viited vastavate tellijate (AB „Amber Grid“ ja AB „Lietuvos dujos“) kinnistuskirjadele, on

ilmne, et ühistaotlejad soovisid tõendada enda vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele

nimelt käesolevas punktis loetletud objektide teostamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et

ühistaotlejate poolt Vormil 6 esitatud andmed ei tõenda ühistaotlejate vastavust Mõõtejaama

projekteerimise nõudele. Vormil 6 esitatud andmetest ning taotlusele lisatud tellijate

kinnistuskirjadest sai hankija järeldada üksnes seda, et ühistaotlejad tuginevad vastavuse

tõendamisel Mõõtejaama projekteerimise nõudele Vormil 6 teises tabelis (projekteerimistööd)

nimetatud objektidele. Kuna Vormil 6 esitatud andmetest nähtub, et ühistaotlejad nõutud

tingimustele ei vasta, esineb analoogne olukord Riigikohtu 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13

kirjeldatuga. Tegemist ei ole RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega. Hankija ei pea

oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid (Riigikohtu

halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22). Hankija ei saanud ka ühistaotlejate

22.02.2017 vastusest järeldada, et ühistaotlejad soovivad oma vastavuse tõendamisel

Mõõtejaama projekteerimise nõudele tugineda lisaks Vormil 6 esitatud andmetele veel

mingitele muudele objektidele. Ühistaotlejate vastavus Mõõtejaama projekteerimise nõudele ei

ole tõendatud teiste ühistaotlejate taotlusega koos esitatud kvalifitseerimisdokumentidega.

Taotlusele ei ole lisatud UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa III p 2.3 alap-s 2

kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu ega tellijate kinnituskirja, et tööd on tehtud ja

lõpetatud ning lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga, seega nn referentse, mis

tõendaksid, et UAB „Ardynas“ oleks teostanud HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele

vastavaid objekte. Ühistaotlejate pakutud projekteerimise projektijuhi CV alusel on võimalik

tuvastada üksnes selle spetsialisti enda, mitte UAB „Ardynas“ või ühistaotlejate vastavust

kvalifitseerimise tingimustele. Hankija on teostanud ühistaotlejate kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrolli vaidlustatud osas kohase hoolsusega, arvestades RHS ja hanke

alusdokumentide nõudeid ning tuvastanud õigesti, et ühistaotlejad ei vasta Mõõtejaama

projekteerimise nõude osas HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele,

mistõttu hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on RHS-ga kooskõlas.

6. AS EG Ehitus ja Uždaroji akcinė bendrovė „ALVORA“ esitasid 24.04.2017 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Elering AS juhatuse 08.03.2017 protokollilise otsuse ja VAKO

12.04.2017 otsuse nr 43-17/181484 tühistamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED

7. Kaebajate vastavus Mõõtejaama projekteerimise nõudele (HT osa III p 2.3 alp 2) on

tõendatud teiste ühistaotlejate taotlusega koos esitatud kvalifitseerimisdokumentidega (Vormil 7

esitatud alltöövõtjate nimekiri, alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnistuskiri ja projektijuht Arturas

Mincȇ elulookirjeldus). VAKO on tõlgendanud RHS § 39 lg-t 4 põhjendamatult kitsendavalt ja

vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 ja Euroopa Kohtu

10.10.2013 otsuses kohtuasjas C-336/12 antud juhistega. Alltöövõtja UAB „Ardynas“

teostatud sarnased projekteerimistööd on taotlusest leitavad projekteerimise projektijuhi

elulookirjeldusest (CV-st). CV p-st 5 nähtub, et projekteerimise projektijuht A. Mincȇ omab

töökogemust alates 1999 jaanuarist ning on olnud UAB „Ardynas“ töötaja alates sellest ajast.

CV p-s 6 on nimetatud muuhulgas järgmised projekteerimistööd, mis on teostatud UAB

„Ardynas“ poolt ja mis vastavad Mõõtejaama projekteerimise nõudele: 1) „Engineering works

for construction of gas connection pipeline between Poland and Lithuania, in the Lithuanian

Republic (GIPL-LT)“. Tellija oli AB „Amber Grid“ ja tööde teostamise aeg oli 2015-2016; 2)

„Engineering works for Construction of Klaipeda LNGT Gas transmission

3(11)

3-17-865

pipeline DN700 and Gas metering station in Kiškenai Village, Dovilai Eldership, Klaipeda

District municipality, DN700, GMS maximum gas flow from FSRU is 460 000 nm3/h“. Tellija

oli AB „Klaipedos Nafta“ ja tööde teostamise aeg oli 2011-2014 (november). Projekteerimise

projektijuht A. Mincȇ CV-le on lisatud tellijate kinnituskirjad, et referentstööd on tehtud ja

lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga. Seega on ekslik VAKO seisukoht, et

taotlusele ei ole lisatud UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa III p 2.3 alapunktis 2

kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu, ega tellijate kinnituskirju, et tööd on tehtud ja

lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga. Arusaamatu on VAKO

seisukoht, et pakutud projekteerimise projektijuhi CV alusel on võimalik tuvastada üksnes selle

spetsialisti enda, mitte UAB „Ardynas“ või ühistaotlejate vastavust kvalifitseerimise

tingimustele. Projektijuhi A. Mincȇ töökohana on CV-s märgitud üksnes UAB „Ardynas“. AB

„Klaipedos Nafta“ referentstöö puhul on CV-s sõnaselgelt viidatud UAB-le „Ardynas“ (vt CV

lk 4, rasvases kirjas “UAB ARDYNAS SCOPE OF WORKS”). Seetõttu ei põhine VAKO

seisukoht tõenditel ega ole eluliselt usutav. Puuduvad igasugused tõendid, et kaebajate poolt

välja toodud referentsobjektide teostajaks ei oleks olnud äriühinguna UAB „Ardynas”.

8. Hoolimata Vormil 6 esinevast puudusest, vastavad kaebajad Mõõtejaama projekteerimise

nõudele. Kuivõrd õigeaegselt esitatud taotluse dokumentatsioonist tuleneb kaebajate soov

tugineda tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel ka oma alltöövõtjatele ning üks

alltöövõtja (UAB „Ardynas“) omab nõutud kogemust, siis ei olnud põhjust jätta kaebajaid

kvalifitseerimata.

9. Esines kaalukas põhjus, mis oleks õigustanud hankija poolt kaebajatele kvalifitseerimise

dokumentatsioonis esineva puuduse kõrvaldamiseks adekvaatse võimaluse andmist. Kaebajatel

oli nõuetele vastav seisund olemas taotluse esitamise ajal, mitte ei tekkinud pärast taotluse

esitamist. Sellisel juhul oleks hankija pidanud andma kaebajatele adekvaatse võimaluse

puuduse kõrvaldamiseks või täpsustuste esitamiseks RHS § 39 lg 4 alusel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22).

10. Hankija 22.02.2017 päring ei juhtinud puudusele tähelepanu ega võimaldanud kaebajatel

kvalifitseerimisdokumente adekvaatselt selgitada. Hankija 22.02.2017 päringu sõnastus suunas

kaebajaid hankijale selgitama, kust on leitavad referentsprojektide kohta nõutud tellijate

kinnitused. Päring ei viidanud Vormil 6 esinenud veale ega andmetele, mis olid kättesaadavad

Vormil 7 esitatud alltöövõtjate nimekirjast, alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnituskirjast ja

projektijuht A. Mincȇ elulookirjeldusest. Hankija 22.02.2017 selgitustaotlus oli ebakohane (vt

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-599/10, p 42). Kui selgitustaotlus ei kajasta puudusi või

ebatäpsusi, mis hankijat selgitustaotlust esitama ajendasid, siis ei kanna selgitustaotlusele

ebakohase vastuse andmise riisikot adressaat. Sisuliselt on tegemist selgitustaotluse esitamata

jätmisega.

11. Hankija otsus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 3).

Kvalifitseerimiseks vajalikes dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamisel on mõningane

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete riive aktsepteeritav – ainuüksi puuduse

kõrvaldamise võimaluse andmine ei riku asjaomaseid printsiipe juhul, kui ettevõtja võimalus

saada selgitusnõudele vastamise kaudu ebaausat (sisulist) eelist on minimaalne või peaaegu

olematu (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-599/10, p-d 40-41; otsus kohtuasjas C-336/12, p

37). Kaebajad ei saaks ühtegi eelist. Kaebajad ei ole jätnud andmeid esitamata, vaid on need

esitanud osaliselt väljaspool Vormi 6. Taotlejate ebavõrdse kohtlemisega on tegemist juhul, kui

kvalifitseerimata jäetakse taotleja, kes sisuliselt kvalifitseerimise tingimusele vastab.

Kaebajatel on kahtlus, et mõni riigihankes taotluse esitanud ja kvalifitseeritud taotleja on

Mõõtejaama projekteerimise nõude täitmiseks samuti tuginenud alltöövõtjate tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele, sh sama alltöövõtja referentsidele (UAB „Ardynas“), kelle varasemale

4(11)

3-17-865

kogemusele ka kaebajad tugineda soovivad. Olukord, kus üks taotleja kvalifitseeritakse ja teine

taotleja samade referentsidega jäetakse kvalifitseerimata, on vastuolus RHS § 3 p-s 3 sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõttega.

12. Kohtuistungil viitasid kaebajad Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-387/14 ja

kohtujuristi ettepanekule kohtuasjas C-387/14 (kohtuistungi helisalvestis 14:03:57-14:20:57).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

13. Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

14. Hankija jättis kaebajad õigesti kvalifitseerimata. Kaebajad ei täida riigihanke nõuete

kohaselt kvalifitseerimistingimusi. Hankijal puudus õigus ja kohustus asuda ise taotleja poolt

esitatud dokumentide seast otsima referentsprojekte, mis täidaksid kvalifitseerimistingimusi,

kuid mida kaebajad pole kvalifitseerumiseks esitanud. Ei saa nõustuda kaebajate tõlgendusega,

mille järgi peaks hankija hoolimata konkreetsete vormide ja nõuete kehtestamisest asuma

kontrollima,

ega

taotleja/pakkuja

nõuetelevastavus

ei

tulene

mõnest

teisest

taotlusele/pakkumusele lisatud dokumendist, kui see ei tulene neist dokumentidest, millest see

tulenema peaks. Vastasel korral oleks riigihanke läbiviimine praktikas mõeldamatu, sest

hankija ei teaks kunagi täpselt, milliste dokumentidega taotleja/pakkuja midagi tõendada

soovib. Veelgi enam, see võimaldaks riigihankes osalejatel hankijale igakordselt edastada

piltlikult kogu oma (lepingute) andmebaasi, millest hankija peaks siis ise hakkama otsima

sobivaid kvalifitseerimistingimustele vastavaid projekte.

15. Kaebajatega ei saa nõustuda ka selles, nagu oleks kaebajate taotlusest võimalik tuvastada

kvalifitseerimistingimuste sisulist täidetust. Kaebajate viidatud alltöövõtja töötaja CV-st on

võimalik tuvastada selle töötaja enda kogemust. Ühe töötaja varasem kogemus ei ole

samastatav taotleja kui äriühingu kogemusega. Viidatud töötaja CV-st ei nähtu, et tegemist

oleks alltöövõtja või kaebajate kui ühistaotlejate kogemusega, ega ka seda, millise tööandja

töötajana on CV-l viidatud tööd teostatud ning mis mahus seda on tehtud. Ka ei ole viidatud

CV-st võimalik üheselt tuvastada, et seal loetletud projektid ka HT p-s III.2.3) punktis 2 toodud

kvalifitseerimistingimuse täidaks või et ühistaotlejatele oleks nende projektide osas antud

nõusolek neid ühistaotlejate referentsina esitada.

16. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 23 ning

VAKO käesolevas asjas (otsuse p 10.2) leidnud, et kui hankija on seadnud kvalifitseerimise

tingimuseks taotleja/pakkuja viimaste aastate lepingute osas teatava nõude ja taotleja/pakkuja

esitab vastavad andmed, kuid neist nähtuvalt ei vasta referentslepingud nõuetele, ei ole tegemist

RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega, vaid hankijal tuleb selline taotleja/pakkuja jätta

kvalifitseerimata. Hankemenetlus on kujundatud formaliseeritud menetlusena, mille puhul on

ausa konkurentsi tagamiseks oluline kohelda pakkujaid ühetaoliselt ja lähtuda esmajoones

nende esitatud andmetest (Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2012 otsus nr 3-12-610, p 14).

Hankijalt ei saa eeldada, et ta peaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hakkama ise

andmeid otsima. Valitseva kohtupraktika kohaselt lasub täpsete ja hanke alusdokumentides

toodud nõuetele vastavate andmete esitamise kohustus ja vastutus taotlejal (vt VAKO otsus nr

45-16/170977, p 13.1). Kaebajad on esitanud oma varasemate objektide nimekirja ja veel

hankija täpsustava küsimuse peale üle kinnitanud, et soovivad toetuda just nendele

referentsobjektidele. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kõrvaldatava eksimuse, vaid

sisulise puudujäägiga, mis ei ole RHS § 39 lg 4 järgi kõrvaldatav puudus.

5(11)

3-17-865

17. Ebaõige on kaebuses toodu, justkui oleks hankija pidanud olukorras, kus kaebajate enda

poolt esitatud kinnitusvormi kohaselt nad kvalifitseerimistingimusi ei täida, asuma eraldi

spetsiifiliselt üle küsima, et ehk on kaebaja esitanud nii taotluses kui ka hankija päringu peale

esitatud vastuses kogemata ebaõigeid andmeid ning ehk on kaebajatel muid referentsobjekte,

mis kvalifitseerimistingimustele vastaksid. Pakkujad peavad pakkumuse tegemisel ja hankija

küsimustele vastamisel olema hoolsad ning võimalike hooletustega, eksimustega või ebaõigete

andmete esitamisega seonduvaid riske kannavad pakkujad.

18. Hankija otsus on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebajad taotlevad eeliseid,

mida hankija neile võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt võimaldada ei saa. Kaebajate

lähenemine, mille kohaselt peaks hankija asuma taotluse või pakkumuse puudulikkuse korral

ise lünki täitma ning seda ka juhul, kui taotlusest või pakkumusest nähtub selgelt hanke

alusdokumentides esitatud nõuete mittetäitmine, ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise

põhimõttega. Kõigi taotlejate puhul on vaidlusaluse kvalifitseerumisnõude hindamisel

kontrollitud üksnes Vormil 6 esitatud andmeid ja kõigil kvalifitseeritud taotlejatel sisaldusid

nõutavad referentsobjektid vastaval vormil. Hankija on kohelnud kõiki taotlejaid võrdselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

20. HT osa III p 2.3 alapunktis 2 on kehtestatud kvalifitseerimise tingimus järgmises

sõnastuses:

„2. Sarnased projekteerimistööd

Taotleja (üks ühistaotlejatest või taotluses nimetatud alltöövõtja) peab tõestama, et ta on 36 kuu

jooksul enne taotluste esitamise tähtaega projekteerinud:

- vähemalt kaks gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama

ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti, millest igaüks on projekteeritud vähemalt 50 000

m3/h (normaaltingimustel) gaasivoo läbilaskevõimega.

- vähemalt 500 meetri pikkuse ja töörõhuga vähemalt 54 bar (MOP˃54bar) gaasi

ülekandetorustiku lõigu ehitamise tööprojekti.

- vähemalt ühe gaasi ülekandetorustiku liinikraanisõlme või sondisõlme tööprojekti töörõhuga

vähemalt 54 bar (MOP˃54bar).

Tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud ja tellija või muu pädeva isiku

poolt vastu võetud nimetatud perioodi jooksul. Taotleja esitab:

- sarnaste ehitus- ja projekteerimistööde loetelu koos kvalifitseerimiseks vajalike andmetega;

- kõikide ehitus- ja projekteerimistööde kohta nende tööde tellija poolt allkirjastatud tõendid

kinnitusega, et tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea

tavaga. Lisatud nõutava dokumendi vorm: Vorm VI_Form VI_EST_ENG.“

21. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:

1) riigihankel kvalifitseerumiseks pidid kõik taotlejad olema viimase 36 kuu jooksul

projekteerinud mh vähemalt kaks gaasi mõõtmist võimaldavat maagaasi mõõtejaama

või maagaasi jaotusjaama ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti, millest igaüks

on

projekteeritud

vähemalt

50 000

m3/h

(normaaltingimustel)

gaasivoo

läbilaskevõimega;

2) eelnimetatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks tuli HT osa III p 2.3

alap 2 kohaselt täita Vorm 6;

6(11)

3-17-865

3) kaebajate esitatud taotluse Vormil 6 ei ole esitatud kaht nõuetekohast maagaasi

mõõtejaama/jaotusjaama projekteerimise lepingut, mis oleks täidetud viimase 36 kuu

jooksul;

4) hankija saatis 22.02.2017 kaebajatele järgmise küsimuse: „Palume täpsustada, milliste

Vormil 6 esitatud objektidega on kaetud kahe gaasi mõõtmist võimaldava maagaasi

mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel)

gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamise

kogemus?“.

5) Kaebajad vastasid 22.02.2017 hankija küsimusele järgmiselt: „Projekteerimise

kogemus tabelis Vorm 6 punktid 1 ja 2“.

6) Hankija jättis kaebajad kvalifitseerimata HT osa III p 2.3 alap-le 2 mittevastavuse tõttu.

22. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kaebajad vastasid Mõõtejaama projekteerimise

nõudele, kuigi nõutavaid andmeid ei olnud esitatud Vormil 6 ning kas nõutavad dokumendid

olid esitatud taotlusega koos muudes dokumentides.

23. Hankija on sätestanud HT osa III p 2.3 alap-s 2, et vastavust Mõõtejaama projekteerimise

nõudele tuleb tõendada Vormil 6 esitatud andmetega. Seega tuli vastavad andmed esitada

Vormil 6, mitte mõnel muul vormil või dokumendis. Euroopa Kohus on selgitanud, et kui HT

on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja

mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus

teostatavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma

pakkumus (Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus asjas C-423/07, p 58). Seda, et tegemist oli selge ja

üheselt mõistetava nõudega, on kinnitanud ka kaebajad 24.05.2017 toimunud kohtuistungil

(kohtuistungi helisalvestis 14:22:50).

24. Kaebajad on kohtuistungil väitnud, et Vormile 6 jäi ekslikult kandmata UAB „Ardynas“

teostatud projekteerimistöö, millele kaebajad soovivad tugineda (kohtuistungi helisalvestis

14:24:10).

25. Riigikohus on selgitanud, et pakkuja peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud dokument

pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter

täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus

nr 3-3-1-24-13, p 17). Ka Euroopa Kohus on märkinud, et direktiivi 2004/18 artiklist 2 ega

ühestki muust direktiivi sättest, võrdse kohtlemise põhimõttest ega läbipaistvuse kohustusest ei

tulene, et hankija oleks olukorras, kus pakkumus on ebatäpne või ei vasta hankedokumentides

esitatud tehnilisele kirjeldusele, kohustatud asjaomaste taotlejatega ühendust võtma; taotlejad

ei tohiks nuriseda, et selles osas ei ole hankijal mingisugust kohustust, kuna pakkumuse

ebaselgus tuleneb vaid sellest, et nemad ise ei täitnud selle koostamisel hoolsuskohustust, mis

lasub nii neil kui ka teistel taotlejatel (Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p

38). Seega on pakkujal hoolsuskohustus taotluse koostamisel ja esitamisel vastavalt HT-s

esitatud nõuetele.

26. Ebausutav on kaebajate väide, et ekslikult jäi Vormile 6 märkimata UAB „Ardynas“

referentsobjekt, millele kaebajad soovisid tugineda. Juhul, kui tegemist oleks olnud

eksimusega, oleksid kaebajad pidanud seda märkama hiljemalt siis, kui hankija esitas neile

päringu seoses Vormil 6 esitatud andmetega. Asja materjalist aga nähtub, et vastuseks hankija

22.02.2017 päringule on kaebajad jätkuvalt viidanud Vormil 6 olevatele töödele. Riigikohus on

möönnud, et ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud

hoolikust, ei ole eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure hulga puhul võimalik

7(11)

3-17-865

inimlikke eksimusi täielikult välistada (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr

3-3-1-24-13, p 17). Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, kuivõrd hankemenetlus

oli alles taotluste esitamise faasis, mille koostamist ei saa pidada eriti mahukaks oma andmete

ja nõutavate dokumentide poolest.

27. Kohus nõustub hankijaga, et viimasel puudus õigus ja kohustus asuda ise taotleja poolt

esitatud dokumentide seast otsima referentsprojekte, mis täidaksid kvalifitseerimistingimusi,

kuid mida kaebajad pole kvalifitseerumiseks Vormil 6 esitanud. Hankemenetluse läbiviimine,

sh pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine andmete ja tõendite kogumise tõttu, ei tohi muutuda

võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr

3-3-1-24-13, p 19). Juhul kui nõustuda kaebajate väitega, et hankija oleks pidanud kontrollima

kaebajate kvalifikatsiooninõuetele vastavust ka teistest taotlusega koos esitatud dokumentidest,

siis muudaks see hankijale hankemenetluse läbiviimise äärmiselt keeruliseks. Hankija ei pea

oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid (Riigikohtu

halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22).

28. Isegi juhul, kui hankijal oleks olnud kohustus kontrollida kaebajate vastavust

kvalifitseerimisnõuetele lähtudes kõikidest taotlusega esitatud dokumentidest, ei oleks hankija

saanud kaebajaid kvalifitseerida. Ekslik on kaebajate väide, et ühistaotlejate vastavus

Mõõtejaama projekteerimise nõudele (HT osa III p 2.3 alap 2) on tõendatud nende taotlusega

koos esitatud järgmiste kvalifitseerimisdokumentidega: 1) Vormil 7 esitatud alltöövõtjate

nimekiri; 2) alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnituskiri ja 3) projektijuht Arturas Mincȇ

elulookirjeldus (CV).

29. Vaidlust ei ole selles, et taotleja võis tugineda ka alltöövõtja kogemusele tõendamaks

vastavust HT osa III p 2.3. alap-s 2 sätestatud kvalifitseerimisnõudele (vt HT III osa p 2.3. alap

2). Samuti ei ole vaidlust selles, et ühistaotlejad ei esitanud alltöövõtja teostatud

projekteerimistöid Vormil 6 ega ka alltöövõtja teostatud projekteerimistööde tellija poolt

allkirjastatud tõendit HT-s nõutud kinnitusega (HT III osa p 2.3. alap 2), vaid esitatud on üksnes

alltöövõtja UAB „Ardynas“ kinnituskiri alltöövõtjaks olemisest ja kavatsusest täita

projekteerimise projektijuhi funktsiooni kõigil inseneri- ja projekteerimistöödel (vaidlustuse

lisa 3). Seetõttu nõustub kohus VAKO-ga, et ühistaotlejate taotlusega on esitatud küll UAB

„Ardynas“ kinnistuskiri, mille kohaselt nimetatud ettevõtja nõustub olema UAB „ALVORA“

alltöövõtja ning kavatseb täita projekteerimise projektijuhi funktsiooni kõigil inseneri- ja

projekteerimistöödel, kuid taotlusele ei ole lisatud UAB „Ardynas“ poolt teostatud ning HT osa

III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu, ega tellijate kinnistukirju, et

tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja hea tavaga, seega nn

referentse, mis tõendaksid, et UAB „Ardynas“ oleks teostanud HT osa III p 2.3 alap-s 2

kehtestatud nõuetele vastavaid objekte (p 10.4). Seda on kinnitanud kohtuistungil ka kaebajad,

et vastavaid kinnituskirju koos taotlusega esitatud ei ole (kohtuistungi helisalvestis 14:28:40).

Järelikult on ekslik kaebajate väide, et VAKO seisukoht ei põhine tõenditel.

30. Kohus nõustub VAKO-ga ka osas, et ühistaotlejate pakutud projekteerimise projektijuhi

CV alusel on võimalik tuvastada üksnes selle spetsialisti enda, mitte aga UAB „Ardynas“ või

ühistaotlejate vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Kohus ei pea vajalikuks korrata VAKO

otsuse põhjendusi selles osas (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

31. Ülaltoodust järeldub, et kaebajad ei olnud esitanud taotluses dokumente, mis tõendaksid

nende vastavust kvalifitseerimisnõudele. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebajate viidatud

kohtujuristi M. Bobek 24.11.2016 esitatud ettepaneku kohtuasjas C-387/14 p 28, mille kohaselt

kujutavad pakkuja poolt tähtajaks esitatud andmed ja dokumendid endast fotoülesvõtet ning

hankija võib arvesse võtta ainult sellel fotol juba olevaid andmeid ja dokumente. Käesoleval

8(11)

3-17-865

juhul

puudusid

„fotoülesvõttel“ andmed, mis

tõendaksid

kaebajate

vastavust

kvalifitseerimisnõudele.

32. RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või

dokumentide esitamist.

33. Tegemist on hankija kaalutlusõigusega, mille teostamisel on kohustus kohelda kõiki

taotlejaid võrdselt. See tähendab, et erandjuhul on lubatud pakkumusega seonduvaid andmeid

korrigeerida, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii, et

selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (Euroopa Kohtu 29.03.2012

otsus kohtuasjas C-599/10, p 40).

34. Kohus nõustub VAKO-ga, et käesoleval juhul ei olnud tegemist kõrvaldatava puudusega,

mida oleks saanud kõrvaldada RHS § 39 lg 4 kohaldamisega. Samas on hankija kohtuistungil

selgitanud, et 22.02.2017 esitati kaebajatele päring, et veenduda, et tegemist ei ole kõrvaldatava

puudusega. Kohus selgitab, et näiteks juhul, kui kaebajad oleksid ekslikult märkinud Vormil 6

kõnesoleva referentsobjekti vale aastaarvu, siis oleks tegemist olnud kõrvaldatava puudusega,

kuivõrd see oleks olnud ilmne ebatäpsus. Sellest tulenevalt ei olnud välistatud taotluse

kontrollimisel, et tegemist võib olla kõrvaldatava puudusega, mistõttu ei saanud hankija enne

päringu esitamist ja sellele vastuse saamist veenduda, et tegemist ei oleks kõrvaldatava

puudusega. Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebajate 22.02.2017 vastusest hankija küsimusele

nähtub, et ühistaotlejad käsitlesid referentsobjektidena, mis tõendavad nende vastavust

mõõtejaama projekteerimise nõudele, Vormil 6 teises tabelis (projekteerimistööd) jrk-de 1 ja 2

all nimetatud objekte: 1) „Installation of Gas pressure reduction station (GPRS) on the main gas

pipe Taurage-Klaipeda, Valve station No.17“ – tellija AB „Amber Grid“; tööde osutamise aeg

2014-04/2014-12; 2) Reconstruction of Elektrenai Gas Distribution Station – tellija AB

„Lietuvos dujos“ tööde osutamise aeg 11.2010/09-2011. Seega saades kaebajatelt vastuse

22.02.2017 hankija päringule, nähtub sellest selgelt, et kaebajad on soovinud tugineda Vormil 6

olevatele töödele tõendamaks enda vastavust kvalifitseerimisnõuetele.

35. Kohus ei nõustu kaebajatega, et hankija 22.02.2017 päring ei juhtinud puudusele

tähelepanu ega võimaldanud kaebajatel kvalifitseerimisdokumente adekvaatselt selgitada.

36. Hankija on esitanud 22.02.2017 kaebajatele päringu järgmises sõnastuses: „Palume

täpsustada, milliste Vormil 6 esitatud objektidega on kaetud kahe gaasi mõõtmist võimaldava

maagaasi mõõtejaama või maagaasi jaotusjaama vähemalt 50 000 m3/h (normaaltingimustel)

gaasivoo läbilaskevõimega ehitamise või rekonstrueerimise tööprojekti teostamise kogemus?“.

37. Euroopa Kohus on selgitanud, et nõue esitada selgitused, peab kajastama kõiki pakkumuse

punkte, mis vajavad selgitamist (Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, p 35;

29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10, p 44).

38. Kohtu hinnangul on hankija üheselt mõistetavalt palunud ühistaotlejatelt selgitusi seoses

Vormil 6 kajastatud objektide vastavusest HT osa III p 2.3. alap-s 2 sätestatud kvalifitseerimise

tingimusele. Kui hankija oleks soovinud teada, kust on nimetatud kinnitused leitavad, siis oleks

selliselt ka päring sõnastatud. Veelgi enam, kaebajatel oli võimalus küsida üle, mida hankija on

soovinud, et kaebajad täpsustaksid, juhul kui neile jäi päringu sõnastus ebaselgeks. Seda

kaebajad teinud ei ole. Hankija päring ei ole Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsuses kohtuasjas

C-336/12 antud juhistega vastuolus.

39. Viimaks ei nõustu kohus kaebajatega ka osas, et hankija on rikkunud võrdse kohtlemise

põhimõtet (RHS § 3 p 3).

9(11)

3-17-865

40. Võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuskohustus, millest tuleneb eelkõige kohustus

anda pakkujatele nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise

ajal võrdsed võimalused, kujutavad endast tegelikult riigihankemenetlusi käsitlevate liidu

eeskirjad põhialust (Euroopa Kohtu 16.12.2008 otsus kohtuasjas C-213/07, p 45). Pakkujate

võrdse kohtlemise põhimõte, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate

ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut, nõuab kõigile pakkujatele pakkumuse

koostamisel võrdsete võimaluste tagamist, ning tähendab seega, et kõigi pakkujate esitatud

pakkumustele peavad kehtima samad tingimused (Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus kohtuasjas

C-496/99 P, p 110; 12.03.2015 otsus kohtuasjas C-538/13, p 33). „Ühelt poolt nõuab võrdse

kohtlemise põhimõte, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja

eeldab seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teiselt

poolt on läbipaistvuskohustuse eesmärk tagada, et puuduks oht hankija eelistusteks ja

meelevaldsuseks. See eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleks nii

hanketeates kui ka tehnilistes tingimustes sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt,

võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel

pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt

võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult

kõnealuse hankemenetluse tingimustele.“ (Euroopa Kohtu otsus asjas C-42/13, p 44; otsus asjas

C-496/99 P, p-d 108-111). Võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega on

vastuolus, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja

vahel; see tähendab, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija

ega pakkuja algatusel (Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus kohtuasjas C-387/14, p 37).

41. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et kaebajad ei olnud taotluses esitanud andmeid

tõendamaks enda vastavust Mõõtejaama projekteerimise nõudele, mistõttu olukorras, kus

hankija oleks lubanud kaebajatel esitada täiendavaid dokumente (UAB „Ardynas“ poolt

teostatud ning HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud nõuetele vastavate objektide loetelu; tellijate

kinnistukirjad, et nimetatud tööd on tehtud ja lõpetatud ja lõpetatud vastavalt sõlmitud lepingute ja

hea tavaga), oleks see tinginud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise.

42. Euroopa Kohus on rõhutanud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine

hankemenetluses ei ole eesmärk iseenesest, vaid seda peab tõlgendama, lähtudes sellega seatud

eesmärkidest; väljakujunenud kohtupraktika järgi nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et

võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks võrdväärsena,

välja arvatud juhul, kui selline käsitlus on objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu

10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, p-d 29-30). Käesoleval juhul ei ole kaebajad võrreldavas

olukorras taotlejaga, kes on esitanud Mõõtejaama projekteerimise nõudele vastavuse

tõendamiseks andmed Vormil 6. Seetõttu ka juhul, kui mõni taotleja, kelle hankija

kvalifitseeris, tugines UAB „Ardynas“ referentsidele ning oli selle kajastanud Vormil 6, ei

tähenda see võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

43. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus VAKO-ga, et hankija on jätnud kaebajad

õiguspäraselt kvalifitseerimata. Hankija 08.03.2017 protokolliline otsus ja VAKO 12.04.2017

otsus nr 43-17/181484 on õiguspärased, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.

44. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad kaebajate menetluskulud

nende enda kanda.

45. Vastustaja on palunud kaebajatelt välja mõista menetluskulu summas 5403,60 € (3903 +

1500,60). Vastustaja on kohtule esitanud menetluskulu nimekirja ja kuludokumendid.

30.04.2017 arve nr 171117 kohaselt on käesoleva kohtumenetlusega seoses osutatud õigusabi

10(11)

3-17-865

kokku 6,4 h summas 1133 eurot (dokumendiga tutvumine: kaebus ja eõk taotlus, 0,9 h (153

eurot); menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, 4,2 h (714

eurot) ning menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, 1,3 h

(266,50 eurot)). 22.05.2017 arve nr 171238 kohaselt on õigusteenust osutatud 11,9 h summas

2542,80 eurot (menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus kaebusele 6,7 h (1139 eurot);

menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus kaebusele, 4,5 h (855 eurot); dokumendiga

tutvumine: EÕK määrus, 0,1 h (19 eurot); dokumendiga tutvumine: kohtukutse, 0,1 h (19

eurot); 02.05.2017 kommunikatsioon: klient – kohtukutse ja eõk määruse edastamine, 0,1 h (19

eurot); dokumendi analüüs: EÕK määrus, 0,4 h (68 eurot)). 25.05.2017 arve nr 171248 kohaselt

on õigusteenust osutatud 6,8 h summas 1500,60 eurot (kohtuistungiks ettevalmistamine:

24.05.2017 kohtuistung 1,5 h (307,50 eurot); kohtuistungiks ettevalmistamine: 24.05.2017

kohtuistung 2,5 h (425 eurot); menetlusdokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri

0,4 h (68 eurot); 24.05.2017 kohtuistungil osalemine: 24.05.2017 kohtuistung 1,2 h (246 eurot);

24.05.2017 kohtuistungil osalemine: 24.05.2017 kohtuistung 1,2 h (204 eurot)). Arvete

tasumist tõendavad maksekorraldused on kohtule esitatud.

46. Elering AS ei ole avaliku võimu kandja ning üksnes asjaolu, et tegemist on hankijaga, ei

anna alust lähtuda kohtupraktikas välja kujunenud põhimõttest, et vastustaja õigusabikulusid

kaebajalt ka kaebuse rahuldamata jätmise korral välja ei mõisteta.

47. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

48. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud kaebuses toodud väited enamasti samad

vaidlustuses esitatud väidetega. Seejuures ei ole tegemist mahuka kaebusega ning ka kohtuasja

ei saa pidada keerukaks. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks mõista kaebajatelt välja

vastustaja menetluskulu täies ulatuses. Arve nr 171238 spetsifikatsioonist nähtuvalt on

kaebusele vastuse koostamisele kulunud vandeadvokaadil Rauno Klemm 6,7 tundi ning

vandeadvokaadil Arne Ots 4,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud sellest kokku 5,5 tundi,

mistõttu loeb kohus põhjendatuks õigusabikuluks vastuse koostamise eest 985 eurot. Sellest

tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kaebajatelt välja mõista menetluskulu summas

4192,80 eurot (1332 + 1360,20 + 1500,60). Muus osas jäävad vastustaja menetluskulud tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik

11(11)