3-17-1105/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Ein

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1105

Haldusasi

Assar Pauluse taotlus esialgs

Menetluse alus ringkonnakohtus

Assar Pauluse määruskaebu

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – Assar Paulus

Esindaja v-adv Küllike Namm

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. mai 2017. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. veebruaril 2017 koostas Viru Vangla käskkirja nr 6-2/241-1, millega määras kinnipeetav

Assar Pauluse tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 1. märtsist 2017. Käskkirjas märgiti, et

vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib A. Paulus täita kõiki tööjuhendist tulenevaid

tööülesandeid.

2. 19. mai 2017. a käskkirjaga nr 6-3/504-1 tunnistati A. Paulus süüdi vangistusseaduse

(VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Käskkirjast nähtuvalt keeldus A. Paulus 3. mail 2017 täitmast tööle asumise kohta antud

korraldust. 23. mail 2017 on A. Paulus esitanud selle käskkirja peale vaide.

3. 23. mai 2017. a esialgse õiguskaitse taotluses palus A. Paulus, et kohus peataks viivitamatult

19. mai 2017. a käskkirja nr 6-3/504-1 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks

olevas nõudes. A. Paulus on vaidlustanud 28. veebruaril 2017. a käskkirja ning kuigi 9. mail

2017 haldusasjas nr 3-17-968 tehtud kohtumäärusega peatati selle täitmine, otsustati teda

järjekordselt tööst keeldumise eest karistada. Kui kohus rahuldab nimetatud haldusasjas esitatud

kaebuse, pole kahjulike tagajärgede kõrvaldamine enam mõistlikul viisil võimalik, sest ta on

tühistatud haldusakti mittetäitmise eest määratud karistuse juba ära kandnud. Täiendavalt viitas

A. Paulus ka üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule

ning asjaolule, et ta viibib juba pikemat aega kartseris ega saa seal puuduva madratsi tõttu

sooritada talle vangla arsti poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi.

4. Tartu Halduskohus 24. mai 2017. a määrusega jättis A. Pauluse esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Määruse põhjendused on järgmised.

4.1. A. Pauluse poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda

eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata

edulootusi. A. Paulus tugineb küll enda tööle määramise käskkirja täitmise peatamise kohta

tehtud esialgse õiguskaitse määrusele, kuid on tähelepanuta jätnud, et see koostati 9. mail 2017,

korraldus tööle asumiseks anti talle 3. mail 2017, siis kui vastav käskkiri oli veel täitmiseks

kohustuslik nii talle kui vastustajale.

4.2. Küllaldast põhjust vaide või tulevase kaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viide

üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule. Arsti poolt

ettenähtud ravivõimlemise harjutuste tarbeks vajaliku madratsi puudumine on lahendatav

taotlusega, et vastav arst teeks ettekirjutuse see talle kartserikambrisse väljastada.

4.3. Asjas on olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei

jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse

korras vaidlustada ja esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS

§ 65 lg 6 kohaselt ei saa karistust enam täita, kui seda pole kaheksa kuud selle määramisest

täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg

kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud.

4.4. A. Paulusel on vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik

taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.

4.5. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et A. Pauluse õigused saaksid taotluses nimetatud

käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse seni veel kandmata osa ärakandmise läbi

pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub

üles asjas esineva avaliku huvi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Paulus esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24. mai 2017. a määruse peale.

Määruskaebuse põhjendused on alljärgnevad.

5.1. Viru Vangla käitus A. Paulust 19. mai 2017. a käskkirjaga karistades äärmiselt pahatahtlikult

kuivõrd Viru Vanglal oli olemas võimalus jätta halduskohtu poolt 28. veebruari 2017. a käskkirja

nr 6-2/241-1 täitmise peatamisest tulenevalt A. Paulus distsiplinaarkorras karistamata.

5.2. A. Paulust on asutud regulaarselt kartserikaristustega karistama tööle määramise käskkirja

mittetäitmise eest, kusjuures tööst keeldumise põhjus on alati A. Paulusel esineva

kõverselgsusega kaasnevad seljavalud. On väga tõenäoline, et A. Paulus peab veetma kogu

temale mõistetud karistusaja kartseris, mis on otseses vastuolus õiguskantsleri 5. oktoobri 2016.

a

seisukohaga

nr

6-1/161019/1604041.

5.3. Viru Vangla eirab Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, mis keelab kartserikaristuse

kohaldamise vangla korraldusele rahumeelselt mitteallumise korral, ning toimib vastuolus

eelviidatud õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt võib üksikvangistust kohaldada vaid nii

lühikest aega kui võimalik.

5.4. Üksikvangistuse negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida juba paari päevaga ning risk

tervisele suureneb iga üksikvangistuses veedetud päevaga.

5.5. A. Paulus ei ole rikkunud VangS § 37 lg-t 1 ning § 67 p-i 1, kuna kinnipeetav võib keelduda

tervist ohustavast tööst

5.6. Hiljem ei ole Viru Vangla 19. mai 2017. a käskkirja kahjulike tagajärgede kõrvaldamine

mõistlikul viisil enam võimalik. Potentsiaalne kahju hüvitamise nõue ei korva seda kahju, mis on

isikul tekkinud ilma õigusliku aluseta kartseris viibimisel.

6. Viru Vangla esitas vastuse määruskaebusele, milles esitab järgmised seisukohad.

6.1. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. mai 2017. a määrusega nr 3-17-968 Tartu Halduskohtu

9. mai 2017. a määruse, millega halduskohus peatas Viru Vangla 28. veebruari 2017. a käskkirja

täitmise, ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis A. Pauluse esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

6.2. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et A. Pauluse õigused saaksid 19. mai 2017. a käskkirja

alusel määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel

määral kahjustatud. Karistuse täideviimise korral poole küll võimalik seda enam tagasi täita,

kuid A. Paulusel on vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik

taotleda talle alusetul distsiplinaarkaristuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.

6.3. Karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult

kiiresti. Karistuse täitmise põhjendamatu edasilükkamine on seega õigusvastane.

6.4. Distsiplinaarkaristuse täideviimise poolt kõneleb oluline avalik huvi, milleks on distsipliini

tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Distsiplinaarkaristuste

määramine järjestikku on seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ning õiguspärane.

6.5. Kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja kuhjumine on otseselt tingitud

kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest.

6.6. Väide, et kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tööd teha, on otsitud ja põhjendamata.

Viru Vangla tervishoiutöötajad on hinnanud A. Pauluse tervist ja leidnud, et isik on võimeline

tegema koristustöid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse

määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15

päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 24. mai 2017. a määruse peale

esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

8. Ringkonnakohus leiab, et A. Pauluse määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohtul esialgse

õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib

taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse

vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või

hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus

ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.

10. Viru Vangla 19. mai 2017. a käskkirjaga karistati A. Paulust 15 ööpäevaks kartserisse

paigutamisega seetõttu, et A. Paulus keeldus 3. mail 2017 täitmast vanglaametniku tööle asumise

kohta antud korraldust. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetav ei või keelduda vanglaametniku

korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või

mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselge tühise korralduse puhul (Riigikohtu

halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul ei

nähtu, et korraldus tööle asuda oleks vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud

tühise haldusakti tingimustele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et 29. mai 2017. a määrusega nr

3-17-968 Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 9. mai 2017. a määruse, millele A.

Paulus käesolevas asjas tugineb, ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis A. Pauluse esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus taotluse aluseks

olevat vaiet ega võimalikku hilisemat kaebust perspektiivikaks. Ka A. Pauluse väide, et ta ei

rikkunud VangS § 37 lg-t 1 ning VangS§ 67 p-i 1, sest kinnipeetav võib keelduda tervist

ohustavast tööst, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale, kuna Viru Vangla 19. mai 2017. a

käskkirjast nähtuvalt on A. Pauluse terviseseisundit hinnatud 3. mail 2017, kui kaebaja keeldus

tööle asumast ning ta tunnistati töövõimeliseks.

11. A. Pauluse hinnangul ei tohi vangla erinevaid kartserikaristusi järjestikku ja katkematult

kohaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Pauluse seisukoht alusetu. Riigikohus on selgitanud

VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi,

milleks sama sätte p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65

lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Vangistusseadusest ei

tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba

viibib kartseris. Samuti ei kohusta vangistusseadus vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei

paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seetõttu ei

rikkunud kaebaja õigusi see, et vangla määratud distsiplinaarkaristused koheselt täitmisele

pööras (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2013. a otsus nr 3-3-1-79-12, p 9).

12. A. Paulus on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud sellega, et üksikvangistuse

negatiivne mõju inimese tervisele võib tekkida juba paari päevaga ning risk tervisele suureneb

iga üksikvangistuses veedetud päevaga. Samas ei ole määruskaebuses põhjendatud, kuidas A.

Pauluse kartseris viibimine konkreetselt tema tervist ohustab. Vaid põhjendamata väide, et

üksikvangistus võib isiku tervisele negatiivselt mõjuda, ei tähenda, et käesoleval juhul põhjustab

kartserikaristuse kandmine A. Paulusele tervisekahjustusi, mistõttu ei võiks kartserikaristust A.

Pauluse suhtes kohaldada. Samuti on A. Paulusel võimalik hiljem oma õigusi kaitsta talle alusetu

distsiplinaarkaristusega tekitatud kahju hüvitamist nõudes, kui kohus siiski tunnistab 19. mai

2017. a käskkirja kehtetuks või tühistab selle. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

A. Paulusel ei esine esialgse õiguskaitse vajadust.

13. Ka A. Pauluse muud määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja kaebaja suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Pauluse määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

24. mai 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Einar Vene