1-17-2093/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2093 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Nikita Kopjev’i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 -§ 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. aprilli 2017. a otsus lühimenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Nikita Kopjev Süüdistatav Nikita Kopjev Elukoht ja aadress: XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas (Magasini 35, Tallinn); isikukood: 39707250232; kodakondsus: Eesti Vabariik; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 14.10.2016 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-16-7233 KarS § 121 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud tingimisi 1-aastase katseajaga. Katseaja algus 14.10.2016; 17.09.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-15-4579 KarS § 120; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liirkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu 7 päeva. Karistus täidetud 07.03.2016; 12.02.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-14-804 KarS § 214 lg 2 p 1; KarS § 200 lg

2 p 7 alusel vangistusega 10 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga. Süüdistatavale kohaldatud tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.11.2016 (lk 72-74), vahistatud Harju Maakohtu 08.11.2016 kohtumääruse nr 1-16-9803 alusel kuni kaheks kuuks (lk 101-104); Harju Maakohtu 20.01.2017 kohtumääruse nr 1-16-9803 alusel pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 20.03.2017 (lk 168-174).

Prokurör Alar Lehesmets Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Nikita Kopjev’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikita Kopjev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, suundus 21.10.2016 kella 19.50 paiku Tallinna linnas XXX asuvast majast mööduva AD juurde ning küsis viimaselt „Kas raha on?“. AD vaikides võttis süüdistatav Nikita Kopjev seljas olnud jope taskust metallist relvamaketi ning asetades selle kannatanu AD pea juurde, küsis AD-lt uuesti „Kas raha on?“, misjärel vajutas relvamaketi päästikule. Kannatanu tajus süüdistatava Nikita Kopjev poolt vägivallaga ähvardamisel kasutatud tulirelvasarnase eseme tõttu reaalset ohtu oma elule ja tervisele. AD, olles kuulnud süüdistatava N. Kopjevi poolt relva päästikule vajutamist, haaras süüdistatava käest ja lükkas süüdistatava käe koos relvaga endast eemale, hakates süüdistatava juurest eemalduma. Süüdistatav N. Kopjev aga järgnes AD-le ning lõi käes olnud relvamaketiga korduvalt AD-le vastu pead, tekitades haava kannatanu vasakul kõrval ja vasaku kõrva taga kuklal, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kuritegu jäi Nikita Kopjevi tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanu raha ei loovutanud ning lahkus sündmuskohalt. Seega pani Nikita Kopjev toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 04.04.2017. a otsusega lühimenetluses tunnistati Nikita Kopjev süüdi KarS § 200 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi ning karistati teda 8(kaheksa) aastase pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 (viie) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.10.2016 .a. kohtuotsusega mõistetud karistuse s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Nikita Kopjevile 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Määrati, et karistuse kandmise alguseks loetakse N. Kopjevi kinnipidamise päev 07. november 2016.a. Tõkend-vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud relvamakett Denix nr TE 6215 1950

ESITATUD APELLATSIOON

3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav Nikita Kopjev, kes palub ringkonnakohtul tühistada kohtuotsus karistuse mõistmise osas ja mõista temale kergem karistus. Süüdistatav märgib, et ta seab kahtluse alla kannatanu ütlusi osas, et ta kuulis relvamaketi päästikule vajutamist, kuna päästik ei olnud töökorras. Selle väide tõestamiseks tuleb relvamakett uuesti vaadelda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Kohtukolleegiumi veendumusel apellatsioonis esitatud väide, et relvamaketti päästik ei olnud töökorras kuidagi ei mõjutada süüdistatava tegevusele antud juriidilist hinnangut. Süüdistatav ei vaidlusta relvamaketti kasutamist kuriteo toimepanemise vahendina.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistusmäära valikul põhjendas õigesti, miks kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte mingil juhul alammääras või selle lähedasena. Nimelt märkis maakohus asjakohaselt, et süüdistatava süü suuruse hindamisel ei saa jätta tähelepanuta seda, et süüdistatavat on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude toimepanemist. Seega ei saa kaalumisele tulla karistuse mõistmine sanktsiooni miinimummääras, kuna Nikita Kopjevi puhul on tegemist isikuga, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Antud teo on ta pannud toime katseajal, mis näitab Nikita Kopjevi suhtumist toimepandusse.

7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata.

allkirjastatud digitaalselt