4-17-2401/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-2401

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2017, Tallinn

Väärteoasja number

4-17-2401 (2317,17,000004)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

K.N , ik XXX , elukoht:XXX.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Liina Toming, Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. K.N süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada

teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse

kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.

3. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud

hiljemalt 16.07.2017. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära

kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata

aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele

toimetamisest.

4. K.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-

AN0038 tegemisega tekkinud kulust 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot pool, so

168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 3 (kolm) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.N , 4-17-

2401, menetluskulu“.

Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel K.N-ile posti teel tema elukoha aadressile. Ülejäänud osa

menetluskulust, so 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot

5. jätta riigi kanda.

6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli

sisaldusega 15% kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks

objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel kehtestatud korras.

8. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja Lääne-Harju

politseijaoskonnas hoiustatud tablett ja vedelik ning pakendid (ühes pakis), mida

menetlusalune isik tagasi ei soovi, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud

asjad.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav

alates selle kuulutamisest, so alates 05.06.2017. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus

aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

06.04.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1520640 nähtuvalt peeti 02.01.2017 kella 05.24

ajal Vabaduse pst 159 juures kinni sõiduk Mazda 6 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis

K.N, kelle juurest leiti 4,80 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinolli sisaldisega 15%,

mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik omandas tuvastamata ajal ja

kohas ning valdas ebaseaduslikult väikeses koguses psühhotroopset ainet, rikkudes NPALS § 3

lg 1 keeldu ning pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast väärteo

toimepanemises süüdi. Rahatrahvid on tasumisel. On nüüd ennast rehabilitatsiooniprogrammi

registreerinud. Programm toimiub rehabilitatsioonikeskuses Paldiski mnt-l, käib seal kaks kuud.

Töötab ametlikult IQ OÜ. Töötab graafiku alusel üks nädal päeval, teine nädal öösel. Tabletti ja

vedelikku ei taha tagasi. Võimalusel võiks aresti asendada ülskasuliku tööga, et saaks mingit

kasu tuua selle asemel, et istuda.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on

tõendatud, isik tunnistab oma süüd. Isikut on varem korduvalt karistatud samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest, rahatrahvid osaliselt tasumata. Karistused ei ole mõjutanud.

Palub süüdi mõista, karistada arestiga 5 päeva ning välja mõista menetluskulu 168 eurot,

ekspertiisiasutusest tagastatud pakendid hävitada pärast otsuse jõustumist.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, kontrollinud väärteoasjas

kogutud kirjalikke tõendeid, sh aineekspertiisi ekti nr 17E-AN0038, mille kohaselt tuvastati

menetlusaluselt isikult ära võetud fooliumpakendites kokku 4,80 grammi marihuaanat, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 15%, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS

§-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi ning menetlusasluse isiku

karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

02.02.2017 koostatud aineekspertiisist nähtuvalt sisaldasid menetlusaluse isiku juurest leitud

fooliumpakendisse pakendatud kanepiõisikud endas 15% tetrahüdrokannabinooli.

Menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud marihuaana, mille THC

sisaldus on 15%, kuulub kanep ja selle töötlemisproduktid, sh marihuaana NPALS § 31 lg 1

alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja

materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid selle kohta, et arst oleks talle

kanepi või selle töötlemisproduktide käitlemiseks ettekirjutust teinud. Vastavalt NPALS § 3 lg 1

sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid,

mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või metamfetamiini

tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik

narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud

keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli

omandanud ja vallanud psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh

tarvitamine, valdamine ja omamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta

keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1

ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi 2016.

aasta jooksul samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral

rahatrahvidega, millised on osaliselt tasutud. Sellised asjaolud viitavad sellele, et menetlusalusel

isikul kas puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks või soov neid tasuda,

kuid sellele vaatamata jätkab ta samalaadsete rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude

toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui

karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude

toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja

temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo

toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele

isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd teda ei ole

varem arestiga karistatud. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, leiab kohus, et mõistatava

karistuse võib määrata kandmisele ositi, võimaldamaks menetlusalusel isikul arest ära kanda

tööst vabal ajal pooleteise kuu jooksul.

Puutuvalt taotlusesse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga asub kohus seisukohale, et

selline asendamine oodatud mõju ei avaldaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt

on menetlusalust isikut kahe viimase aasta jooksul regulaarselt karistatud samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest ning menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine on süsteemne.

Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud KarS § 424 ja § 184 lg 1 ettenähtud kuritegude

toimepanemise eest. Neist viimane karistus näitab üheselt seda, et narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine on menetlusalusele isikule olnud aastate vältel omane. Seega

üldkasulik töö ei saa menetlusalusele isikule oodatavat mõju avaldada.

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks

on aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta

töötab ja menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud

kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt

süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on

aasta jooksul juba kolmel korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning

isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad

menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda

jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud

menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Kuivõrd ekspertiisist nähtuvalt

on läbi viidud neli uuringut ja kahe puhul tuvastati isiku süü väärteo toimepanemises ja kahe

uuringu tulemusena psühhotroopsete või narkootiliste ainete sisaldust ei tuvastatud, tuleb

menetlusaluselt isikult välja mõista pool ekspertiisikulust, jättes teise poole riigi kanda.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/