1-09-11517/286 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-09-11517

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Õnnela Seinamets

Tõlk

Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Juri Murdasovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Juri Murdasov, isikukood 37609242233, viibimiskoht:

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 19.02.2009 ja lõpp 25.07.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg

15.05.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada Juri Murdasov temale Viru Maakohtu 08.04.2011 ja Tartu Ringkonnakohtu

20.12.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Juri Murdasovile katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 25.07.2019, millest esimeseks 14 (neljateistkümneks)

kuuks allutada Juri Murdasov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada Juri Murdasovi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Juri Murdasovi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7,

8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

 mitte tarvitama alkoholi;

 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala

jooksul peale vabanemist;

 mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavate isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata;

 osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab

tal edukamalt sotsialiseeruda ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid.

Määrata Juri Murdasov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Juri Murdasov tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Juri Murdasovile ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Juri Murdasovi elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Murdasovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Viru Maakohtu 08.04.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-11517 tunnistati Juri

Murdasov süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi (A. S episood) ning karistuseks

mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel § 200 lg 2 p 7, 8 järgi 7 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati

Juri Murdasov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 järgi (T. J episood)

ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 aastat vangistust. KarS

§ 64 lg 1 alusel, raskeima üksikkaristuse suurendamise teel mõisteti Juri Murdasovile

liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru

Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 8 kuud 8 päeva vangistust

ning Juri Murdasovile mõisteti lõplikuks karistuseks 12 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 29.04.2011 määrusega parandati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse

moodustamise osas tehtud ebatäpsus ning KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele

Viru maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 6 päeva

vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Tartu

Ringkonnakohus tühistas 20.12.2011 otsusega nr 1-09-11517 Viru Maakohtu 08.04.2011

kohtuotsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega Juri Murdasov tunnistati

süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud kandmata karistus

8 kuud ja 6 päeva vangistust ning Juri Murdasovile mõisteti lõplikuks karistuseks 10 aastat 8

kuud ja 6 päeva vangistust. Viru Maakohtu 08.04.2011 otsus jõustus 14.06.2012 Riigikohtu

otsusega. Viru Maakohtu 20.02.2015 määrusega mõisteti Juri Murdasovile KarS § 5 lg 2 alusel

lõplikuks karistuseks 10 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise

alguseks 19.02.2009.

Juri Murdasovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab karistust esimest

korda. Kinnipeetava kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kui varasemalt on isikut

karistatud varavastaste kuritegude ja lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest, siis praegune

kuritegu on röövimine, asja omavoliline kasutamine ja surma põhjustamine ettevaatamatusest.

Vangistuse jooksul osales Juri Murdasov riigikeele A1 kursustel (eksamit ei sooritanud) ja

sotsiaalprogrammis „Convictus“ ning läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha

juhtimine“. 10.03.2016 paigutati kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonda. Ühtlasi on

kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel ning alates 11.04.2016 on olnud hõivatud tööga

väljaspool vanglat.

Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama üürikorterisse aadressil xxxx.

Kriminaalhooldusametnikust mitteolenevatel põhjustel ei olnud võimalik eelnevalt nimetatud

elukohas kodukülastust teha. Korteriomanik kinnitas telefonivestluse käigus, et ta on nõus, et

Juri Murdasov asub elama temale kuuluvasse korterisse.

Enne vangistust oli isik tegevuseta. Juri Murdasov pani kuritegusid toime materiaalse kasu

saamise eesmärgil. Ta omab erialaseid oskusi ehitustöö valdkonnas. Alates 11.04.2016 on

olnud hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx. Ettevõte on väljastanud garantiikirja, et jätkab

kinnipeetava töösuhet ka peale kinnipeetava vabanemist. Kinnipeetaval on K-raha andmetel

15.03.2017 seisuga tasumata võlanõudeid 28 490,83 eurot ning vabanemisfondis on 1410 eurot.

Kinnipeetava elustiil on narkootikumide süstimise tulemusena kujunenud riskivaks ja

hoolimatuks nii iseenda kui ka ümbritsevate isikute suhtes. Riskivale ja hoolimatusele viitavad

ka tema korduvad liiklusrikkumised. Juri Murdasovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse

taustaga isikud. Vabanemisjärgne lähivõrgustik kinnipeetaval puudub.

Narkootikumide tarvitamise osas risk ja ohtlikkus olemas. Enne vahistamist tarvitas Juri

Murdasov 10 aasta vältel regulaarselt süstides amfetamiini (diagnoositud amfetamiini

sõltuvus). Ta tunnistab, et pani röövimised toime selleks, et saada raha narkootikumide jaoks.

Kinnipeetav enam narkootikumide tarvitamisest ei mõtle.

Kinnipeetav ei ole lahendanud probleeme sihipäraselt – ta on eelistanud probleeme lahendada

kuritegelikul viisil. Juri Murdasov peab oma peamiseks probleemiks võlanõuete tasumist. Ta

on hakanud tunnistama ka elatisraha maksmise olulisust ning püüab esmalt seda tasuda.

Tulevikueesmärgid on reaalsed ning teostatavad. Tema eesmärgiks on jääda samasse

ettevõttesse tööle, kus ta praegu töötab ning üürida endale elamispind xxxx.

Juri Murdasovile varasemalt mõistetud tingimuslikud karistused ei täitnud oma eesmärki, sest

ta jätkas kuritegude toimepanemist. Isik tunnistab ja näeb seost narkootikumide tarvitamise ja

kuritegeliku käitumise vahel ning omab motivatsiooni probleemkäitumisega tegeleda, millest

võib järeldada, et isik omab soovi enda elustiili ja käitumist muuta seaduskuulekuse suunas.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb materiaalse

kahju tekitamises ja vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem juhul

kui isikul puudub stabiilne sissetulek ning kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 26 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue

kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla toetab Juri Murdasovi tingimisi ennetähtaegset

vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla

ettepaneku määrata Juri Murdasovile katseaeg kuni 25.07.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse

tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Juri Murdasovi täitma KarS § 75 lg 2

punktides 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Juri Murdasovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud

seisukohtadega ning toetab samuti Juri Murdasovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetava käitumises vangistuse jooksul esineb positiivseid asjaolusid – riigikeele A1-

taseme kursustel osalemine, sotsiaalprogrammides „Convictus“, „Eluviisitreening“ ja „Viha

juhtimine“ osalemine ning hõivatus tööhõives (vanglas majandustöödel koristajana töötamine

ja alates 11.04.2016 väljaspool vanglat xxxx töötamine). Eeltoodu viitab sellele, et süüdlane on

teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist

kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks.

Juri Murdasov on vangistuse vältel käitunud seaduskuulekalt ning eeldused selle jätkamiseks

ka edaspidi on kõrged. Ta on omandanud oskused ja tahte õiguskuulekaks eluks. Kindlasti on

tingimisi ennetähtaegne vabanemine suureks motivaatoriks jätkamaks õiguskuulekat eluviisi ka

edaspidi. Kui mitte arvestada isiku püüdlusi selle suunas vangistuse vältel, annaksime me

signaali, et need on asjatud. Samuti on Juri Murdasovil vabanedes olemas sobiv elukoht ning

ka töösuhe xxxx jätkuks pärast vabanemist.

Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist

muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida

veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Prokuratuuri hinnangul esineb Juri Murdasovi puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad

teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks

kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegusid

toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Juri

Murdasovi puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning

käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Juri Murdasovi edasise käitumise üle.

Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada

käitumiskontrolli 14 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal

saaks Juri Murdasov kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise

efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 25.07.2019.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Juri Murdasovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Maakohtu istung

15.05.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Juri Murdasov, et tal ei ole rohkem midagi

öelda. Ta soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Ta on teadlik, et teda allutatakse

käitumiskontrollile ja et tal on vaja täita lisakohustusi ning ta on sellega nõus. Tal ei ole soovi

narkootikume tarvitada ning ta arvab, et ta ei tarvita neid enam. Töötamist jätkaks ta samas

kohas.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et Juri Murdasovi suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks

kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas viibib isik esimest korda.

Varasemad Juri Murdasovile mõistetud tingimuslikud karistused oma eesmärki ei täitnud, sest

isik jätkas kuritegude toimepanemist. Järelikult peab kohus võtma seisukoha kas Juri Murdasov

on käesolevaks ajaks ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse

suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas

käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et Juri

Murdasov on ennast karistuse kandmise ajal väga hästi ülal pidanud. Kinnipeetav paigutati

10.03.2016 Viru Vangla avavanglaosakonda ning tal on võimaldatud väljaspool vanglat

töötada, mis viitab kohtu hinnangul usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud

positiivsetele muutustele. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Märkimist väärib ka asjaolu, et isik on osalenud sotsiaalprogrammides „Convictus“,

„Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning osales riigikeele A1- taseme kursusel. Samuti oli

isik vangistuses hõivatud majandustöödel. Eeltoodust saab teha järelduse, et Juri Murdasov on

nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning

kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud kinnipeetavale positiivset mõju.

Juri Murdasovi seaduskuulekust soodustavad tema vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on

olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise

vältimatuks eelduseks. Samuti on isikul olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht

tootmistöölisena ettevõttes xxxx ning ettevõte on kinnitatud, et xxxx soovib Juri Murdasoviga

lepingut jätkata ka peale karistusaja lõppemist. Kohtu hinnangul aitab tööle asumine vähendada

isiku tegevusetust ja koos sellega ka sõltuvusainete tarvitamist, mis omakorda peaks

vähendama uute kuritegude toimepanemise riski.

Käesolevaks hetkeks on Juri Murdasov vangistuses viibinud juba pikka aega. Kohus leiab, et

karistus oma eesmärgi täitnud, sest kinnipeetav on näidanud nii sõnades kui tegudes tõsist

motivatsiooni muutumiseks. Isik on seadnud endale reaalsed tulevikueesmärgid ja ta omab

motivatsiooni oma elustiili ja käitumist muuta seaduskuulekuse suunas. Vabastades

kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 14

kuu jooksul ning lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele on võimalik kohustada isikut täitma

ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi. Juri Murdasovi riskikäitumist võib suurendada

sõltuvusainete tarvitamine ning asjaolu, et tema kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu

saamine. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Juri Murdasovi suhtlusringkonda kuulub

kriminaalse taustaga isikuid ning tal puudub vabaduses toetust pakkuv lähisugulaste võrgustik,

mis võib kohtu hinnangul suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa

kinnipeetava resotsialiseerumisele. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas määrata Juri

Murdasovile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud

kohustused.

Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda,

nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Juri

Murdasov loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab

Juri Murdasov suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontrolli ning sellega

kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Juri Murdasovi tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp