1-15-8165/43 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2017 Rapla Kriminaalasja number 1-15-8165 Kohtu koosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Aivi Meister

Arutatav asi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse vanemkriminaalhooldusametniku Olga Lobjaku erakorraline ettekanne Süüdimõistetu

O.I XXX elukoht: xxxxxx, xxxxxx tn xxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Istungi toimumise aeg 31.05.2017

RESOLUTSIOON

Pikendada O.I-le

Harju Maakohtu 19.10.2015

otsusega määratud

katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni 30.septembrini 2017.

Koopia määrusest saata O.I-le ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib

15 päeva jooksul määrusest kuulutamisest, s.o 31.05.2017 esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu.

Asjaolud Harju Maakohtu 19.10.2015 otsusega mõisteti O.I süüdi KarS §-de 121 ja 424 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega tingimisi 12-kuulise katseajaga. Süüdimõistetule määrati katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. Kogu katseja vältel on O.I olnud probleeme nimetatud lisakohustuse täitmisega.

18.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega kohustada

O.I käima regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. Kohus rahuldas taotluse 14.09.2016 määrusega. O.I täitis nimetatud kohustust selliselt, et käis ühel korral dr Rammuli vastuvõtul.

18.10.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada

O.I-le määratud katseaega kuni 31.12.2016. Katseaja pikendamise eesmärgiks oli soov kontrollida, kas O.I suudab täita talle määratud lisakohustust, kuna ametnikule oli teatavaks saanud O.I poolt narkootilise aine tarvitamine 16.07.2016, s.o enne esimest erakorralist ettekannet. Kohus rahuldas taotluse 18.10.2016 määrusega ja pikendas O.I-le määratud katseaega 31.12.2016.

23.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega O.I-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametnikule oli teatavaks saanud, et O.I lahkus katseaja jooksul korduvalt (tema enda tunnistuse kohaselt kolmel korral) ilma ametniku loata Eesti territooriumilt. 17.11.2016 peeti O.I Tallinnas politsei poolt kinni LS §

203 rikkumise tõttu ja toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Ekspertiis andis positiivse vastuse ja talle koostati väärteoprotokoll NPALS § 15-1 lg 1 alusel. 28.11.2016 ei ilmunud O.I registreerimisele ega teavitanud oma mitteilmumise põhjusest. Seega on O.I jätnud täitmata talle katseajaks määratud lisakohustused mitte tarvitada narkootilisi aineid ja käia regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. Kriminaalhooldusametnik oli seisukohal et O.I ei ole katseaega , läbinud, mistõttu tuleks talle mõistetud vangistus pöörata täitmisele või pikendada katseaega samas ulatuses kui see oli määratud. 06.02.2017 määrusega pikendas kohus O.I katseaega seitsme kuu võrra, s.o kuni 31.07.2017.

02.05.2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata O.I-le mõistetud karistus täitmisele. Süüdimõistetu on rikkunud talle katseajaks määratud lisakohustusi – mitte tarvitada narkootilisi aineid ja käia regulaarselt psühhiaatri juures nõustamisel. 30.03.2017 tuvastati

O.I registreerimise käigus süljetestiga amfetamiini tarvitamine. Ekspertiisi ei teostatud, kuna süüdimõistetu tunnistas, et on amfetamiini tarvitanud. 28.04.2017 seisuga ei olnud O.I psühhiaatri poole pöördunud. Lisaks sellele on süüdimõistetu kahel korral rikkunud registreerimiskohustust – 28.03.2017 ja 25.05.2017.

O.I selgituste kohaselt tarvitas ta 30.03.2017 amfetamiini tugeva maovalu tõttu. Tal on avastatud kaksteistsõrmiku haavand, millega seoses ta peab minema täiendavatele uuringutele ja ravile. O.I on järjekindlalt seisukohal, et suudab ilma psühhiaatri abita narkosõltuvusest vabaneda nagu ta olevat vabanenud alkoholisõltuvusest. Registreerimistele ei ole ta tulnud kas haigusest tingitult või siis lihtsalt unustanud kohtumise aja.

Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 järgi võib kohus juhul, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Harju Maakohtu 19.10.2015 otsusega määrati O.I-le katseajaks täiendav kohustus, mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, seega oli nimetatud kohustuse täitmine süüdimõistetu vangistusest vabastamise tingimuseks. O.I on katseaja vältel nimetatud kohustust korduvalt rikkunud. Abistamaks ja kontrollimaks süüdimõistetut nimetatud kohustuse täitmisel, on kohus kriminaalhooldusametniku ettepanekul määranud talle täiendava kohustuse ja pikendanud katseaeg, millised meetmed ei ole soovitud tulemust andnud – O.I ütlustest ning kontrolli tulemustest nähtuvalt tarvitab ta jätkuvalt aeg-ajalt amfetamiini enda sõnul kas siis füüsilise või hingelise valu leevendamiseks. Kohtu hinnangul võib registreerimiskohustuse rikkumine olla tingitud ka süüdimõistetu vajadusest vältida süljetesti, milline igal kohtumisel talle kindlasti tehakse.

Arvestades O.I tervislikku seisundit käesoleval ajal (mis võib kaasa aidata amfetamiinist loobumisele), tema keerulist perekondlikku olukorda üksikisana ning samuti seda, et O.I ei ole katseajal uusi kuritegusid toime pannud, mis viitab sellele, et vaatamata narkosõltuvusele ei ole O.I ühiskonnale ohtlik, peab kohus põhjendatuks ja otstarbekaks vangistust mitte täitmisele pöörata. Kohus pikendab O.I-le määratud katseaega veel kahe kuu võrra, s.o kuni 30. septembrini 2017.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik