2-16-120971/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-120971

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120971

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Jüri Keskla vastu

313,35 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

325,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht

A. Weizenbergi 20,

10150

Tallinn;

e-post

jurist@julianus.ee);

kostja Jüri Keskla (isikukood XXX; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Jüri Keskla vastu osaliselt.

2. Välja mõista Jüri Kesklalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 71,69 eurot, millest

56,70 eurot on põhinõue ja 14,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 13.03.2017

seisuga.

3. Välja mõista Jüri Kesklalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 56,70 eurot alates 14.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 41,71 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 23% ulatuses Jüri Keskla kanda ja 77% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-120971

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 170 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7. Välja mõista Jüri Kesklalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 39,10 eurot.

8. Välja mõista Jüri Kesklalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

39,10 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.05.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

2(3)

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) vahel 17.03.2013

sõlmitud liitumisleping nr XXX ning soodushinnaga vara müügileping nr XXX lugeda

sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute

lahutamatuks lisaks olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist

tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 17.03.2013 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 156,70 eurot. 03.01.2014

esitatud arve nr 2008520758 on koos käsitlustasuga summas 100 eurot, mille sissenõudmise

õigus tuleneb soodushinnaga vara müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste

kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa klient ning lepingu lõpetamine kas

kostja või Elisa poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul vastab käsitlustasu VÕS § 158 lg-s 1 sätestatud leppetrahvi mõistele.

Viidatud sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

lepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise või kasutatava miinimumarvega

teenuspaketi

või

kuutasuga

M-interneti

teenuspaketi

muutmise

korral

väiksema

miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud

toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise

ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine.

Arvest ei nähtu, et kostjalt nõutakse vara (netipulk) eest tasumata osamakseid. Kohus jätab

3(3)

VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole

hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt põhinõudena hageja

kasuks väljamõistmisele 56,70 eurot (156,70 – 100 = 56,70). Nimetatud summalt on hagejal

õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa teenuste kasutamise

üldtingimuste p 7.8) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3

p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt RKTKo 3-2-1-25-16 p 13). Viivise arvestus kuni 13.03.2017

seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks on 14,99 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

2007821658

13,00

15.10.2013

1245

3,59

2008034311

13,00

15.11.2013

1214

3,50

2008251928

14,00

18.12.2013

1181

3,66

2008520758

16,70 (116,70 –

100)

20.01.2014

1148

4,24

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~23% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 23% ulatuses kostja kanda ja 77%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 170 eurot, millest 75 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

39,10 eurot (23% 170 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

39,10 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik