3-17-457/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-457

Haldusasi

A.T. kaebus Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsuse nr 22

tühistamiseks osas, milles on A.T.le kuuluv Toomase tee loetud

avaliku kasutusega teeks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.T., esindaja advokaat Raul Keba

Vastustaja: Saku vald

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.T. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada seoses kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-17-457 menetlus.

3. Tagastada kaebuselt 23.02.2017 tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle kandmisega

Advokaadibüroo Cobalt OÜ arveldusarvele nr EE262200221062863828.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(HKMS § 124 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.02.2017 saabus Tallinna Halduskohtule A.T. kaebus Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsuse nr 22

tühistamiseks osas, milles on A.T.le kuuluv Toomase tee loetud avaliku kasutusega teeks.

Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne. Samas juhul kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaja

rikkumisega, siis palub kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

2. 01.03.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

3. Kaebaja seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega.

3.1. Kaebaja selgitab seoses faktiliste asjaoludega esmalt järgmist.

09.04.2009 otsusega nr 22 (edaspidi ka otsus) kehtestas Saku Vallavolikogu Saku valla üldplaneeringu

(edaspidi ka üldplaneering). 16.11.2016 kirjaga nr 5-3/16/6218-11 edastas Saku Vallavalitsus A.T.le

Saku Vallavolikogu otsuse eelnõu A.T.le kuuluva Toomase tee osas sundvalduse seadmiseks (tl 5-7p).

Otsuse eelnõu osas arvamuse kujundamise käigus tutvus A.T. Saku valla üldplaneeringuga ning sai

2016. a novembrikuu teises pooles esmakordselt teada, et Saku valla üldplaneeringu kohaselt on A.T.le

kuuluv Toomase tee loetud avaliku kasutusega teeks.

12.12.2016 kirjaga edastas A.T. lepinguline esindaja Saku Vallavalitsusele seisukoha vallavolikogu

eelnõule, märkides, et Toomase tee lõigule sundvalduse seadmise formaalsed ega sisulised eeldused ei

ole täidetud (tl 8-9p).

12.12.2016 esitas A.T. lepinguline esindaja Saku Vallavalitsusele vaide Saku Vallavolikogu 9.04.2009

otsusele nr 22 osas, millega kehtestati Saku valla üldplaneering. Vaides palus A.T. valla üldplaneeringu

kehtetuks tunnistada osas, milles talle kuuluv Toomase tee on loetud avaliku kasutusega teeks (tl 10-

12p).

25.01.2017 kirjaga edastas Saku Vallavalitsus A.T. esindajale vastuse vaidele ning tagastas vaide (tl 13).

Vaidele lisatud Saku Vallavolikogu otsuse kohaselt tagastati vaie, kuna vaide esitamise tähtaeg on

mööda lastud ning seda ei ennistata.

3.2. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. PlanS § 26 lg 1, samuti kehtiva planeerimisseaduse

§ 94 kohaselt on isikul 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama

planeeringu kehtestamisest, õigus üldplaneeringut vaidlustada, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku

huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning

haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist,

otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (Riigikohtu 3.03.2004 määrus haldusasjas

nr 3-3-1-10-04, p 13).

Haldusakti teatavakstegemise tõendamine on vastustaja ülesanne. Antud juhul on vastustaja viidanud

vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks tegemisele, kuigi seadusest tulenevalt oli vallal kohustus

teavitada üldplaneeringu kehtestamisest tähitud kirjaga. Nimelt nägi üldplaneeringu kehtestamise hetkel

kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p 2 kohalikule omavalitsusele ette kohustuse teatada

tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu

kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või

ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse.

Vastustaja ei ole vaide menetluses ega varasemalt esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vaidlustatud

üldplaneeringu kaebajale nõuetekohaselt teatavaks teinud. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et

vaidlustatud otsus oleks kaebajale kätte toimetatud.

Halduskohtumenetluses on kaebetähtaja kulgema hakkamine seatud sõltuvusse ka hetkest, mil kaebaja

sai või pidi teada saama teda puudutavast haldusaktist, kui haldusorgan ei olnud haldusakti kaebajale

kätte toimetanud. Nimelt sätestab HKMS § 46 lg 7, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud,

kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse

esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

Arvestades, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist kaebaja suhtes negatiivse mõjuga haldusaktiga, siis

selleks, et lugeda kaebaja sellest teadlikuks olevaks, tuleb vastustajal tõendada, et kaebajal oli võimalus

saada teavet üldplaneeringu sisust, mis on seostatav konkreetselt tema subjektiivsete õigustega. Kaebaja

kinnitab, et ta ei ole enne vallalt sundvalduse seadmise otsuse eelnõu saamist valla üldplaneeringuga

tutvunud, veel vähem just tema kinnistule seatud kitsendustest teada saanud.

Kohtupraktikas on leitud, et juhul kui kaebajale pole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta mõistliku aja

jooksul selle välja nõudma ning 30 päeva jooksul akti kättesaamisest selle vaidlustama (Riigikohtu

09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Riigikohus on 18.04.2013 määruse nr 3-3-1-3-13 p-s 16 veel

märkinud, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta

kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega

viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud

ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on

tähtaegne.

Antud juhul sai kaebaja teda puudutavast üldplaneeringu lahendusest teada pärast valla poolt 16.11.2016

saadetud eelnõuga tutvumist. Vaide esitas kaebaja 12.12.2016, seega tähtaegselt.

Kokkuvõttes on kaebaja on seisukohal,

et kuivõrd teda ei teavitatud nõuetekohaselt

planeerimismenetlusest ega kehtestatud planeeringust ning ta sai üldplaneeringus sisalduvast tema

õigusi kitsendavast asjaolust teada alles eelmise aasta novembrikuu teises pooles, siis kaebetähtaeg ei

olnud vaide esitamise ajaks möödunud ning kaebus on esitatud õigeaegselt.

3.3. Juhul, kui kohus peaks vaatamata eeltoodule leidma, et kaebus on esitatud hilinenult, palub kaebaja

lähtuvalt asjaolust, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud haldusorgani (valla) poolse rikkumise

tõttu (planeeringu kehtestamisest teavitamata jätmine) ning kaebajal ei olnud põhjust varasemalt

üldplaneeringuga tutvuda, kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

4. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tühistamiskaebus on esitatud halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

4.1. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Samasugune kaebuse esitamise tähtaeg oli kuni 31.12.2011 kehtinud

HKMS § 9 lg-s 1. Seega sai otsuse 22 peale kaebuse esitada 30 päeva jooksul päevast, millal kaebaja

sai otsusest 22 teada või oleks pidanud teada saama. 24.04.2009 ajalehtedes Saku Sõnumid, Harju Elu

ja Eesti Päevaleht avaldati teated, et Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestati Saku valla

üldplaneering ning otsust rakendatakse alates 01.06.2009 (tl 50). Seega on täidetud HMS § 31 lõike 3

nõue, et dokumendi resolutiivosa avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes, kui haldusakt on vaja

avalikult teatavaks teha. HMS § 31 lõige 5 sätestab, et avaldamisega loetakse dokument

kättetoimetatuks. Seega tuleb lugeda 24.04.2009 päevaks, millal kaebaja sai teada otsusest 22 ja kaebuse

esitamise 30 päevane tähtaeg hakkas kulgema alates 25.04.2009. Otsus 22 on olnud alates selle

vastuvõtmisest kõigile kättesaadav Saku valla veebilehel ja paberkandjal Saku Vallavalitsuses. Seega

oli kaebajal otsusega 22 võimalus tutvuda alates 24.04.2009 nii Saku valla veebilehel kui ka Saku

Vallavalitsuses. Kas kaebaja seda võimalust kasutas, sõltus juba tema enda tahtest.

4.2. HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta

on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või

kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Ka juhul, kui kaebajale ei ole

haldusakti isiklikult kätte toimetatud, on selle resolutiivosa antud juhul avaldatud 24.04.2009 üleriigilise

levikuga ajalehes „Eesti Päevaleht“ ning ajalehtedes Saku Sõnumid ja Harju Elu. HMS § 31 lg 3 kohaselt

loetakse dokument kättetoimetatuks selle resolutiivosa avaldamisega üleriigilise levikuga ajalehes.

Seega on kaebaja kaevatava otsuse kätte saanud igal juhul selle resolutiivosa avaldamisega üleriigilises

päevalehes 24.09.2009. Kaebaja esitas Saku Vallavolikogule 12.12.2016 vaide Saku Vallavolikogu

09.04.2009 otsuse 22 peale. Saku Vallavolikogu võttis 19.01.2017 vastu otsuse nr 7 „Vaide esitamise

tähtaja ennistamata jätmine ja vaide tagastamine“ (tl 72 ja selle pöördel) ning tagastas vaide kaebajale

24.01.2017 kirjaga nr 5-3717/6218-18. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse otsuse 22

tühistamiseks osas, milles on A.T.le kuuluv Toomase tee loetud avaliku kasutusega teeks. Antud kaebus

on kohtule esitatud enam kui seitse aastat pärast otsuse 22 avalikult teatavaks tegemist üleriigilise

levikuga ajalehes 24.04.2009, millega loetakse dokument kättetoimetatuks. Seitset aastat ei saa mingilgi

viisil nimetada mõistlikus viivitamiseks tühistamiskaebuse esitamisel. See on ilmselgelt ebamõistlik

viivitamine tühistamiskaebuse esitamisega. Kaebaja on aktiivne ja vallas toimuvast teadlik isik, ta on

tulundusühistu Šeiker ja OÜ Šeiker Teed juhatuse liige ning tema juhitavad äriühingud on lepingute

alusel osutanud vallale teenust teede hooldamisel ja remontimisel. Ei ole võimalik, et kaebaja, kui vallas

asuva kinnisvara omanik ja ettevõtja, ei olnud teadlik üldplaneeringu menetlemisest ja kehtestamisest

ning ei ole tundnud selle vastu huvi. Üldplaneeringu algatamisest kuni selle kehtestamisest teatamiseni

24.09.2009 Eesti Päevalehes, on üldplaneeringu menetlemise kohta antud teateid nii üleriigilise levikuga

ajalehes, maakondlikes ajalehtedes ja valla ajalehes „Saku sõnumid“ kokku 16 korral (vt vastustaja

vastuse lisad 2, 3, 8, 9, 10, 11, 13, 14, 15, 17). Üldplaneeringu avalikke arutelusid ja tutvustusi on

toimunud vähemalt 13 (vt vastustaja vastuse lisad 2, 3, 4, 8, 12). Arvestades üldplaneeringu menetlemise

kohta avaldatud teateid ajalehtedes ja peetud avalikke arutelusid ning tutvustusi, pidi üldplaneeringu

menetlemiseks teadlik olema isegi isik, keda üldplaneering üldsegi ei huvita, sest eeltoodust nähtub, et

informatsioon pidi jõudma iga üksiku elanikuni vallas. Lisaks eeltoodule oli üldplaneeringu

menetlemise kohta informatsioon olemas ka valla veebilehel.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud ebamõistlikult viivitades, sest kaebuse esitamise tähtaega

on ületatud enam kui seitse aastat. Vastustaja ei nõustu ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamisega, kuna

selleks ei ole ühtegi mõjuvat põhjust ja kaebuse esitamisega on viivitatud ebamõistlikult kaua. Samal

seisukohal oli vastustaja ka kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmisel ja vaide tagastamisel

4.3. Vastustaja selgitab veel, et kaebaja on otsusega 22 kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja punktist

2.9. valesti aru saanud. Üldplaneeringuga ei kehtestatud kaebajale kitsendusi tema kinnistu kasutamisel

ega piiratud tema õigusi. Üldplaneeringu kehtestamisega ei muutunud kaebaja olukord halvemaks.

Kaebaja kinnistut läbivat Toomase tee lõiku kasutati teena juba 1970ndatest aastatest. Praegune

Toomase tee, sealhulgas kõnealune eratee lõik, on ehitatud nõukogude ajal seal asunud puidutööstusele

ja 1970ndatel aastatel Roobuka piirkonda eraldatud aianduskooperatiivide kruntidele juurdepääsuteena.

Kaebaja on talunud liiklust Toomase teel üle 40 aasta ja senini ei ole see suuremaid probleeme tekitanud.

Ka maade tagastamisel oli kaebaja teadlik, et tagastatavale maale jääb avalikult kasutatav Toomase tee

lõik. Saku Vallavalitsuse 20.03.2000 korraldusega nr 246 „Õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamine“ (edaspidi korraldus 246) tagastati A.T.le õigusjärgluse alusel 29,70 ha endise Kohila valla

Tohisoo mõisa Roobuka 5-a kinnistu nr 11180 maadest. Korralduse 246 punkti 3.3. kohaselt tuleb

tagastatud maa omanikul tagada maaüksust läbivatel avalikel teedel takistusteta liiklus (tl 58).

Üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.9. on selgelt arusaadav, et üldplaneering ei määra ise ühtegi teed

avalikult kasutatavaks teeks. Kuni 30.06.2015 toimus eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult

kasutatavaks teeks määramine teeseaduse § 4 sätestatud korras ja alates 01.07.2015 toimub

ehitusseadustiku (EhS) § 94 sätestatud korras.

Kuna kaevatava otsusega 22 ei ole loetud ega määratud kaebaja kinnistul asuvat eratee lõiku avalikult

kasutavaks teeks, siis ei saa kaevatav otsus 22 kehtestada mingilgi moel kaebaja kinnistule kitsendusi

ega piirata kaebaja õigusi. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 25 lg 7 p 1 kohaselt kohalik omavalitsus

teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu

kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke

ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud ja sama lõike p 2 kohaselt kinnisasja

omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada. Kaebaja ÜP

väljapaneku käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud, samuti ei näe ÜP ette kaebaja kinnisasja või

selle osa võõrandamist. Kuna ei esinenud PlanS § 25 lg 7 punktides 1 ja 2 sisalduvaid tingimusi ning

otsusega 22 ei kehtestatud kaebajale kitsendusi ega piiratud tema õigusi, siis ei olnud ka kaebajat

millestki teavitada.

4.4. Asjade hetkeseisu osas märgib vastustaja, et Saku Vallavalitsuse 14.02.2017 korraldusega nr 145

„Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“, algatati detailplaneering Saku valla Roobuka küla endiste aiandusühistu

Oja, Restauraator, Astra, Vana Toomas ja Standard piirkonnas (tl 59-65). Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks on endiste aiandusühistute Oja, Restauraator, Astra, Vana Toomas ja Standard piirkonna

liikluskorralduse määramine ning Roobuka maaüksuse jaotamine ja elamumaa krundi moodustamine

koos hoonestusala ja ehitusõiguse määramisega. Vastustaja teavitas puudutatud isikuid sealhulgas

kaebajat detailplaneeringu algatamisest 21.02.2017 kirjaga nr 7-1/17/40-2 (tl 66-69), avaldas teated

detailplaneeringu algatamisest Saku Sõnumite 2017 veebruari numbris ja ajalehes Eesti Päevaleht

23.02.2017 ning Ametlikes Teadaannetes (tl 70).

Vastustaja märgib, et talle jääb arusaamatuks esitatud kaebuse mõte. Päevakorral olev probleem ei

lahene mitte kuidagi üldplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega (kui see peaks juhtuma), vaid

lahendus tuleb leida algatatud detailplaneeringu menetlemise käigus, kus saavad oma ettepanekuid ja

arvamusi esitada nii kaebaja kui ka kõik endiste aiandusühistute aladel asuvate kinnistute omanikud,

seega saab kaasatud probleemi lahendamisse ka avalikkus. Seda tõendab fakt, et detailplaneeringu

algatamisest on kirja teel informeeritud enam kui 120 isikut.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline

taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta

põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg

möödunuks.

6. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

7. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise

tõttu. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, kuid esitab alternatiivselt juhuks kui kohus kaebajaga ei

nõustu kaebetähtaja ennistamise taotluse.

8. Käesolevas asjas on vaidlustatud osaliselt Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsus nr 22, millega

kehtestati Saku valla üldplaneering. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et otsuse kohta on avaldatud

24.04.2009 teade ajalehtedes Eesti Päevaleht, Harju Elu ja Saku Sõnumid, samuti on otsus avalikustatud

Saku valla veebilehel (vt ka Saku valla üldplaneeringu kaust ja tl 50-51).

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebajale ei ole vaidlustatud otsust tähitud kirjaga kätte toimetatud.

Käesolevas asjas seisneb vaidlus esmalt selles, kas vastustaja oleks pidanud kaebajale Saku

Vallavolikogu 09.04.2009 otsuse nr 22 tähitud kirjaga kätte toimetama või mitte.

8.1. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsus nr 22 on kehtestatud planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579

koos hilisemate muudatusega, edaspidi nimetatud PlanS v.r) § 24 lg 3 alusel.

PlanS v.r § 25 lg 7 sätestas, et kohalik omavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga

üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse

tegemise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid

ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist

maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele,

kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

Kaebaja leiab, et teda tuli üldplaneeringu kehtestamisest teavitada lähtudes PlanS v.r § 25 lg 7 p 2,

kuivõrd üldplaneeringu alusel kitsendatakse kaebaja, kui kinnisasja omaniku, senist maakasutust.

Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et üldplaneeringu alusel otseselt mingeid kitsendusi

kaebaja kinnistule ei tehtud ning vastavad kitsendused saavad tulla üksnes detailplaneeringust, mille

menetlus on ka algatatud Saku Vallavalitsuse 14.02.2017 korraldusega nr 145.

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsuse nr 22 p 2.9 „Eraõigusliku

isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras“ ei too

kaebaja kinnistule kaasa selliseid kitsendusi, millisel juhul oleks kaebajat tulnud vastavalt PlanS v.r. §

25 lg 7 p 2 teavitada üldplaneeringu kehtestamisest tähitud kirjaga.

Viidatud punktist on märgitud järgmist: Üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata järgmised

eraõigusliku isiku maal asuvad teed avalikult kasutatavateks teedeks teeseaduses sätestatud korras (vt

tabel kaardil 2).

Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu

alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku

Saku Vallavolikogu Saku valla huvidest lähtuvalt. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja

tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Eeltoodust tuleneb, et üldplaneeringus tehakse seal näidatud teede (sh kaebajale kuuluva eratee) osas

üksnes ettepanek nende avalikuks kasutamiseks määramiseks teeseaduses sätestatud korras.

Üldplaneeringu vastuvõtmise ajal kehtinud teeseaduse § 4 lg 4 tulenes, et tee omaniku nõusolekul ja

tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määras eratee

avalikuks kasutamiseks ning nimetas teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu

kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus tuli ette näha eratee kasutamise kord ja tähistus,

hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Järelikult eeldas eelpool nimetatud regulatsioon tee avalikuks kasutamiseks määramiseks omaniku

nõusolekut eraldi läbiviidavas haldusmenetluses. Seetõttu ei tulenenud kaebajale üldplaneeringust

selliseid kitsendusi tema maakasutuseks, millisel juhul oleks tulnud kaebajat üldplaneeringu

kehtestamisest tähitud kirjaga teavitada. Järelikult ei rikkunud vastustaja PlanS v.r § 25 lg 7 p 2, kui ta

jättis kaebuse esitajale üldplaneeringu kehtestamise otsuse tähitud kirjaga teatavaks tegemata.

8.2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et arvestades koosmõjus kehtivat planeerimisseadust,

ehitusseadust ja kinnisasja sundvõõrandamise seadust, tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd hetkel Saku

vallas kehtiv üldplaneering ei näe ette sundvalduse seadmist kaebajale kuuluvale kinnistule Toomase

tee osas, siis tuleb see tänases õiguslikus olustikus selgesõnaliselt ette näha detailplaneeringus (vt PlanS

§ 126 lg 1 p 20). Vastustaja on kohtule esitanud andmed vastava detailplaneeringu algamise kohta ning

kohtule esitatud vastustaja vastusest kaebusele võib järeldada, et enne detailplaneeringu menetluse

lõppu sundvalduse seadmise menetlusega edasi ei minda ja ei saagi õiguspäraselt minna. Kohus leiab,

et kaebaja saab antud juhul kaitsta oma õigusi kõige efektiivsemalt vastavas haldusmenetluses ning

vajadusel ka hilisemas kohtumenetluses. Samuti juhul, kui vastustaja peaks siiski võtma vastu vahepeal

sundvalduse seadmise otsuse, on kaebajal võimalik ka seda vaidlustada, tuginedes muuhulgas eelpool

märgitud argumentidele – üldplaneeringust endast ei tulene seda, et tegemist oleks avalikult kasutatava

teega ning seega puudub sundvalduse seadmiseks vajalik otsus tee avalikuks kasutamiseks määramisest

(vt EhS § 94 lg 1 ja ka KASVS § 3 lg 1 p 7).

9. Kohus asus eelpool seisukohale, et kaebajale ei tulnud üldplaneeringu kehtestamise otsust tähitud

kirjaga kätte toimetada. Kohtul tuleb kaebuse tähtaegsuse küsimuses järgmisena välja selgitada, millal

pidi kaebuse esitaja otsusest teada saama ja millal oli kaebuse esitamise tähtaeg. Juhul, kui kaebetähtaeg

on möödas, tuleb kohtul lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

9.1. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsus nr 22 on teatavaks tehtud vastavalt tol ajal kehtinud PlanS v.r

§ 24 lg 4 24.04.2009 Eesti Päevalehes, 24.04.2009 Harju Elus. Selles fakti osas menetlusosaliste vahel

vaidlust ei ole.

9.2. PlanS v.r § 26 lg 1 sätestas, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus

ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest,

pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega

on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul otsusest

teada saamisest (30 päevane vaidlustamise tähtaeg tuleneb ka kehtivast planeerimisseadusest ja

halduskohtumenetluse seadustikust.)

9.3. Nagu ka kaebaja ise viitab, tuleneb kohtupraktikast, et juhul, kui kaebajale pole haldusakti teatavaks

tehtud, peab ta mõistliku aja jooksul selle välja nõudma ning 30 päeva jooksul akti kättesaamisest selle

vaidlustama (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Riigikohus on oma 18.04.2013

kohtuasjas nr 3-3-1-3-13 tehtud määruse p-s 16 märkinud, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude

esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas

kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti

väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole

tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne.

9.4. Kohus on seisukohal, et kaebaja leiab antud juhul ekslikult, et tema kaebus on tähtaegne, kuivõrd

kaebaja enne valla poolt 16.11.2016 saadetud eelnõuga tutvumist üldplaneeringu teda puuduvast

lahendusest ei teadnud.

Kohus leiab, arvestades, et üldplaneering on kehtiv alates 24.04.2009, et kaebus on esitatud ilmselgelt

väga suure tähtaja rikkumisega, sest kaebaja esitas vaide vastustajale 12.12.2016 ja kaebuse kohtule

27.02.2017. Planeeringust huvitatud isikute puhul on mõistlik ja planeerimisseadusega kooskõlas

eeldada, et planeeringu kehtestamise teadet otsitakse kas veebilehelt, vallalehest, maakonnalehest või

päevalehest tingimusel, et valitud avaldamiskoht on nõuetekohane. Kui huvitatud isik pole otsinud või

märganud teadet, siis tuleb lähtuda PlanS v.r § 26 lg-st 1 ja asuda seisukohale, et isik pidi teada saama

planeeringu kehtestamisest vastava teate nõuetekohase avaldamisega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

36-12). Seega tuli kaebajal üldplaneering vaidlustada hiljemalt 25.05.2009. Kaebaja on vaide esitanud

12.12.2016 seega väga olulise hilinemisega.

Kohus peab vajalikuks märkida, et ta peab siinkohal põhjendatuks vastustaja seisukohta, et isik, kellel

on vallas kinnisvara ja kelle juhitavad äriühingud on lepingute alusel osutanud vallale teenuseid teede

remontimisel ja hooldamisel, ei oleks olnud 7 aasta jooksul teadlik valla üldplaneeringust.

10. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei

kuulu. Kaebetähtaja ennistamise aluseks saab olla üksnes objektiivne kaebajast sõltumatu asjaolu, mida

käesoleval juhul ei esine. Kohus arvestab kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel muuhulgas ka

sellega, et kaebuse esitaja ei väida tegelikult ka ise, et ta ei oleks üldse üldplaneeringu kehtivusest

teadlik olnud, vaid seda, et ta ei teadnud, et see ka kaebajat puudutab, millest tulenevalt ei olnud kaebajal

põhjust varasemalt üldplaneeringuga tutvuda. Järelikult oli kaebaja üldplaneeringu kehtivusest teadlik.

Kohtupraktikas on selget välja kujunenud seisukoht, et kui isik jätab kaebetähtaja jooksul välja

selgitamata, kas planeerimisotsus võib isiku õigusi puudutada või mitte, siis kaotab ta ka võimaluse

otsust hiljem vaidlustada.

Kohus leiab, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas

selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Arvestades eelpool välja toodud

asjaolusid sh seda, et kaebaja oli üldplaneeringu kehtivusest teadlik, kuid ei vaevunud sellega tutvuma

ja pöördus kohtu poole ligi 7 aasta peale otsuse kehtima hakkamist.

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus

kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 lahend nr

3-3-1-26-06). Kohus leiab, et antud juhul selliseid takistusi kaebeõiguse kasutamiseks ei esinenud.

Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st

10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –

toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja õiguskindlust.

Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

11. Käesoleval juhul oleks pidanud kaebaja vastava tühistamisekaebuse esitama kohtule hiljemalt

25.05.2009 (vt ka ülal HKMS § 46 lg 1). Kaebaja vastavat kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul

esitanud ei ole. Kaebaja ei ole kohtule esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida

kaebetähtaja ennistamise. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2

alusel.

12. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

15 eurot HKMS § 105 lg 5 p-st 4 tulenevalt kaebajale tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse

käesoleva määruse jõustumisel.

13. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ei ole esitanud kohtule

andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS

§ 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik