4-17-1253/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-17-1253

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-17-1253

Kohtukoosseis

Meelika Aava

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. mai 2017. a määrus, millega

asendati Pavel Jeršovile (isikukood 38205060211)

määratud rahatrahv üldkasuliku tööga.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pavel Jeršovi kaitsja Rein Küttim, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. mai 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata Rein Küttimile seoses Pavel Jeršovile määruskaebemenetluses õigusabi

osutamisega makstavaks tasuks 297 eurot. Määruskaebemenetluse kulu jätta süüdlase Pavel

Jeršovi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 7. juuli 2016. a otsusega väärteoasjas

nr 2302,16,007719 määrati Pavel Jeršovile rahatrahv 500 eurot. Väärteoasjas tehtud otsus jõustus

2. augustil 2016. a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud vabatahtlikult rahatrahvi, esitas

kohtuväline menetleja nõude kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 20.09.2016 lõpetas

kohtutäitur täitemenetluse süüdlase pankroti tõttu.

2. 1. märtsil 2017 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule taotluse rahatrahvi summas 500

eurot asendamiseks arestiga.

3. Harju Maakohus asendas 16. mai 2017. a määrusega Pavel Jeršovile kohtuvälise menetleja

7. juuli 2016. a väärteootsusega määratud ja tasumata rahatrahvi 500 eurot arestiga 12 päeva,

mille asendas KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 12 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

määras kohus 2 kuud arvates kohtumääruse jõustumisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt on

sissenõudja taotlus põhjendatud ning esitatud seaduslikel alustel. Süüdlase maksejõuetusele

4-17-1253

viitab tema suhtes välja kuulutatud pankrot ning seega esinevad alused asenduskaristuse

kohaldamiseks.

Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et seonduvalt süüdlase pankrotiga puudub PPA Põhja

prefektuuril asenduskaristuse taotlemise õigus. Maakohus selgitas, et asenduskaristus on

karistusõigusliku iseloomuga ning rahaliste vahendite puudumine ei vabasta süüdlast vastutusest

toime pandud süüteo eest.

TMS § 51 lg 2 sätestab ka selgelt, et kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas

tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti

väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest.

Seega on asenduskaristuse kohaldamine põhjendatud ning pankroti väljakuulutamine annab aluse

asenduskaristuse taotlemiseks ning selle kohaldamiseks. Samuti ei saa eeldada, et isik vabaneks

seoses pankrotiga talle süüteoasjas määratud karistusest. Selline seisukoht looks olukorra, kus isik

võiks hakata järjepidevalt süütegusid toimepanema ning eeldama, et määratud rahalisi kohustusi ta

seoses pankrotiga täitma ei peaks ehk et isikul tekiks karistamatuse tunne, aga ka ükskõiksus

ühiskonna heaolu reguleerivatesse normidesse.

Kuna kohus rahuldas PPA Põhja prefektuuri taotluse, jäävad süüdlase kantud kulud õigusabile

tema enda kanda.

4. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Pavel Jeršovi kaitsja Rein Küttim, kes

palub maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA avaldus Pavel

Jeršovi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks läbi vaatamata. Alternatiivselt jätta asenduskaristus

määramata. Samuti palub kaitsja määrata kindlaks P. Jeršovile osutatud õigusabi kulud ja jätta

need avalduse esitaja kanda.

Kaitsja kordab sisuliselt 24.04.2017 Harju Maakohtule esitatud argumente, milles leiab, et

PPA-l puudus menetluslik õigus taotleda P. Jeršovile tasumata rahatrahvi asendamist ning

vastavasisuline taotlus tulnuks maakohtul jätta läbi vaatamata. Kohus tõlgendas ebaõigesti

KarS §- 72 ja 82 lg 2 p 1 sisalduvaid materiaalosa norme, nõustudes sellega, et P. Jeršov on varatu

ja hoidub kõrvale talle määratud karistuse täitmisest. P. Jeršovi ei saa pidada varatuks, vaid tema

kohustused on suuremad talle kuuluvast varast. Kaitsja leiab, et P. Jeršov ei ole hoidunud kõrvale

ka karistuse tasumisest, vaid peale pankroti väljakuulutamist rakendus tema suhtes PankrS § 36 lg

1 p 2, mille kohaselt läheb vara valitsemine üle haldurile. Seega ei olnud tal õigus teha tehinguid

temale kuuluvate rahaliste vahenditega. Ka PPA oleks saanud võlausaldajana taotleda P. Jeršovi

pankrotivarasse laekuvatelt summadelt rahalist hüvitist.

5. Kaitsja R. Küttim palub määrata kindlaks ka P. Jeršovile osutatud õigusabi kulud ning mõista

need välja PPA-lt. Õigusabi osutamisele kulus kaitsjal 3 tundi ja 18 minutit, tunnihinnaga 90 eurot

1 tund. Seega kokku 287 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale

esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.

7. Määruskaebusest tulenevalt on vaidlus selles, kas menetlusvälisel isikul oli õigus taotleda

P. Jeršovile määratud ja tasumata trahvi asendamist või mitte. Määruskaebuse esitaja leiab, et

selline õigus menetlusvälisel isikul puudus kuivõrd P. Jeršovi ei saa pidada varatuks, vaid tema

kohustused ületasid talle kuuluvat vara. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tähele

tuleb panna seda, et väärteo eest mõistetud rahatrahv ja selle kohase mittetäitmisega määratud

asenduskaristus on karistusõigusliku iseloomuga ning maakohus märkis õigesti, et vabade

rahaliste vahendite puudumine ei vabasta süüdlast vastutusest toimepandud süüteo eest. Ka TMS §

51 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise

tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Seega näeb juba

4-17-1253

seadus ette, et pankrotis isiku puhul saab tema täitmata rahatrahvi osas taotleda asenduskaristust.

Väär on ka määruskaebuse esitaja seisukoht justkui oleks kohtuväline menetleja pidanud

võlausaldajana esitama oma nõude pankrotihaldurile. Menetlusväline isik antud juhul on PPA

Põhja prefektuur, kes esindab täidesaatvat võimu ning on sissenõudjaks, mitte võlausaldajaks, kes

on tsiviilõiguslik subjekt. Selleks, et kohustada süüdlast täitma talle mõistetud karistust, sätestab

VTMS vastavad juhised. Nimelt VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või

osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja

süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval

juhul niivõrd vaidlust küsimuses kas P. Jeršovil on vara või mitte, vaid selles, et P. Jeršovil puudub

selline vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Sellega on sisuliselt nõustunud ka määruskaebuse

esitaja määruskaebuse punktis 3.2.2. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud

või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul

üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Seega ei pea sissenõudja isikul varaliste

vahendite puudumisel pöörduma oma nõudega pankrotihalduri poole, vaid nõude täitmise

võimatuse korral esitab taotluse maakohtule selle asendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on

ringkonnakohus seisukohal, et menetlusvälisel isikul oli seadusest tuleneva õigus ja ka kohustus

taotleda P. Jeršovi tasumata trahvi asendamist kui ta sai teada, et täitemenetlus tuli lõpetada isiku

pankrotiga.

8. Seoses kaitsja alternatiivse taotlusega jätta PPA taotlus asenduskaristuse määramiseks

rahuldamata ja P. Jeršovile asenduskaristus määramata, märgib ringkonnakohus, et käesolevas

asjas esinevad P. Jeršovi suhtes asenduskaristuse kohaldamise tingimused VTMS § 211 lg 1

mõttes.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei selgitanud, miks ta luges P. Jeršovi varatuks. Nagu

ringkonnakohus juba eelnevalt selgitas, ei eelda KarS § 72 lg 1 alusel rahatrahvi asendamine

otseselt varatust, vaid süüdlase rahatrahvi tasumata jätmist ja sissenõude pööramise võimatust

isiku varale. Maakohus lähtus isikul varaliste vahendite puudumises rahatrahvi tasumiseks sellest,

et P. Jeršovi suhtes on välja kuulutatud pankrot ning P. Jeršov ise kinnitas kohtuistungil, et tal

puudub vara. KarS § 72 näeb rahatrahvi asendamise ette arestiga või üldkasuliku tööga, kui

süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et

süüdlane on jätnud rahatrahvi tasumata, samuti puudub vaidlus selles, et süüdlase suhtes on välja

kuulutatud pankrot ning tema varale ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul maakohus tõlgendanud KarS § 72 õigesti ning asendanud P. Jeršovile määratud

rahatrahvi arestiga, mille omakorda asendas 12-tunnise üldkasuliku tööga.

9. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

10. Kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse osutatud õigusabi eest tasu

kindlaksmääramiseks 297 euro suuruses summas. Kuna õigusabi osutaja ei ole

käibemaksukohustuslane, siis ei lisandu summale käibemaksu. Taotluse kohaselt kulus

kohtumäärusega tutvumiseks ja selle õiguslikuks analüüsiks 1 tund ja 14 minutit tariifiga 90 eurot

tund, seega kokku 110 eurot. Määruskaebuse koostamisele kulus 2 tundi ja 4 minutit, kokku seega

186 eurot. Taotluses märgitud toimingud on olnud õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende

tegemisele kulunud aeg on mõistlik.

Kaitsja taotlus mõista osutatud õigusabi kulud välja taotluse esitajalt, s.o PPA-lt jääb rahuldamata,

kuna tulenevalt VTMS § 38 lg 1 järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse

sätteid ja kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt peab selle

menetluskulu kandma P. Jeršov kui isik, kelle huvides esitatud määruskaebust ei rahuldatud.

4-17-1253

/allkirjastatud digitaalselt/