3-16-1646/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

31. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1646

Haldusasi

OÜ Inndex kaebus Maksu- ja Tolliameti 15. juuli 2016

maksuotsuse

nr

12.2-3/019120-33

tühistamise

nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Inndex

Esindajad: juh. liige Ain Polma, v.adv Kersti Kägi

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Andreas Aas

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Inndex kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30. juunil 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Inndex deklareeris 2013. aasta juulikuu käibedeklaratsioonil 171 035,83 eurot

sisendkäibemaksu OÜ Urgen arvete alusel, mille esemeks oli diislikütuse müük. Maksu- ja

Tolliamet tegi 15. juulil 2016 maksuotsuse nr 12-2.3/019120-33, millega suurendas OÜ Inndex

2013. aasta juuli käibemaksukohustust eelnimetatud summa võrra, asudes seisukohale, et

kõnealuse kütuse müüjaks ei olnud OÜ Urgen, vaid tundmatu kolmas isik ning OÜ Inndex pidi

seda teadma. Maksuotsust põhjendatakse kokkuvõttes järgmiste asjaoludega:

OÜ Urgen juhatuse liige Marek Luht väitis, et ei ole neis tehingutes osalenud;

OÜ Urgen ja OÜ Inndex vaheline leping oli vaatamata maksumusele üldsõnaline ning

tuvastatav pole konkreetsete kokkulepete fikseerimine müüdavate koguste ega hinna

osas;

OÜ Inndex juhatuse liige Ain Polma muutis menetluse käigus seletusi arvete liikumise

kohta;

OÜ STTD laos ja Loo kütusebaasis on OÜ Inndex vastavalt kahel ja kolmel korral kütust

edasi müünud varem kui ta selleks ajaks OÜ-lt Urgen seda soetanud oli, kusjuures OÜ STTD

laos toimunud müükide puhul on laojäägi ja edasimüüdud koguse vahele vastavat

kütusekogust puudutanud OÜ Urgen arved digitaalallkirjastatud koostamise kuupäevast

hiljem;

puuduvad tõendid kauba üle andmise kohta OÜ Urgen ja kaebaja vahel: OÜ STTD laos

kütuse üle andmise kohta koostatud akte pole allkirjastanud kumbki tehingu pool, Loo

kütusebaasis toimunud üle andmise aktidel on vaid Marek Luhti allkirjad, ent Ain Polma

väitel tema OÜ-le Urgen kauba vastu võtmist ei kinnitanud;

OÜ STTD laos andis korraldusi väidetavalt OÜ-lt Urgen soetatud kütuse mahutist

väljapumpamiseks OÜ Inndex, samamoodi korraldas OÜ Inndex Loo kütusebaasis

toimunud tehingute puhul kütuse ümberpumpamise;

OÜ STTD juhatuse liige Pavel Cherkezov ega laotöötaja Daniel Sjasin ei mäletanud

kirjaliku lepingu kohaselt mahuteid rentinud OÜ-d Urgen, küll aga mõlemad

eelnimetatud isikud mäletasid OÜ-d Inndex ja Ain Polmat, kes aga OÜ STTD kliendiks ei

olnud;

vastavussertifikaadid, millele viidatakse OÜ STTD laos ja Loo kütusebaasis toimunud

kauba üle andmist puudutavatel saatelehtedel, olid väljastatud vastavalt AS-ile Kroodi

Terminal ja OÜ-le NCC&PO, kes mõlemad kinnitasid, et OÜ Urgen ei ole nende

vastavussertifikaatidega kütust soetanud, kusjuures Loo kütusebaasis toimingud

tehingute saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaadi alusel on OÜ Inndex kokku

soetanud sertifikaadile kantud kogusest rohkem kütust;

OÜ Urgen arvetel märgitud kütuse hind on kontrollitava perioodi turuhinnast madalam;

OÜ Urgen müüs kütust väidetavalt kohas, mis ei olnud tema tegevuskohana registreeritud.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. OÜ Inndex esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 15.

juuli 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/019120-33 tühistamist. Esiteks on kaebaja seisukohal, et

maksuotsus pole nõuetekohaselt põhjendatud, kuna sellest ei selgu üheselt maksukohustuse

muutmise aluseks olevad asjaolud, mis takistab kaebajal kaebeõiguse realiseerimist. Kaebaja

hinnangul ei saa maksuotsuse põhjendusi esitada kontrollaktis, eriti olukorras, kus

maksuotsuses on maksuhaldur osade kaebaja poolt eriarvamuses esitatud seisukohtadega

nõustunud.

3. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega, et OÜ Urgen ei kinnita enda osalemist

tehingutes ning selgitab, et arved saadeti e-posti aadressilt, mis viitas üheselt sellele

äriühingule, samuti oli arvete koostajaks ja allkirjastajaks OÜ Urgen seaduslik esindaja ning

pealegi toimetas OÜ Urgen kütuse kaebajale iga kord kohale, mis välistas kaebaja jaoks

küsimuse sellest, et müüjaks võiks olla keegi teine. Ka rõhutab kaebaja, et leping OÜ-ga Urgen

on mõlema poole poolt allkirjastatud ning kaebaja tegi ka koopia OÜ Urgen esindaja

dokumendist. Samuti viitab kaebaja M. Luhti seletuskirjale, milles viimane kinnitab tehingute

toimumist. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on A. Polma seletused põhjendamatult

ebausaldusväärseteks hinnanud ning need seletused ei ole ajas muutuvad, vaid kaebaja on

ärakuulamisõiguse teostamise raames varem antud selgitusi täpsustanud.

4. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega teatud arvete tagantjärgi koostamise kohta

ning selgitab, et teatud juhtudel oli vaja arved hiljem ümber teha näiteks seoses sellega, et

autojuht võttis kütust vähem peale, kui algselt kokku lepitud või muutus kütust vedanud

sõiduki number. Ka rõhutab kaebaja, et arvetel andmete parandamine ei ole ühegi

raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldamist reguleeriva õigusakti järgi keelatud. Lisaks

märgib kaebaja, et kui kaebaja oli kauba kätte saanud, sai ta selle edasi müüa sõltumata

sellest, kas kauba ostuarve oli saabunud.

5. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud maksuotsuse seisukoht, et kütuse üle andmine on

tõendamata. Kaebaja selgitab, et nii OÜ STTD laost, kui Loo kütusebaasist väljastati kaebajale

kütus OÜ Urgen saatelehtede alusel ning kaebaja väljastas kütuse oma kliendile, andes

saatelehe kütuse väljastamise kohta autojuhile, kes andis saatelehe edasi laotöölisele. Kaebaja

rõhutab, et tema sai korraldada ikkagi ainult temale kuuluva kütuse väljavedu ja

ümberpumpamist laos.

6. Kaebaja märgib, et sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa piirata põhjusel, et tal pole

säilitatud OÜ Urgen pakkumusi, sest kaupa puudutavad arved ja saatelehed on kaebajal

säilitatud. Kaebaja hinnangul on ilmselgelt põhjendamatud maksuhalduri seisukohad, et OÜ

Urgen ei saanud müüa saatelehtedel kajastatud vastavussertifikaatidega kütust, kuna viimane

võis selle kütuse osta nendelt isikutelt, kellele see väljastati kas AS-ist Kroodi Terminal või AS-

ist NCC&PO. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri väitega kütuse turuhinnast madalama hinna

kohta ning viitab sellele, et maksuotsuses on arvestuse aluseks võetud müügihinnad, aga õige

oleks võtta aluseks ostuhinnad, millega hulgimüüjad (maaletoojad) ise 2013. aasta juulikuus

kütust sisse ostsid, ent OÜ Urgen poolt kaebajale müüdud diislikütuse soetushinda ei ole

maksumenetluses välja selgitatud.

7. Põhjendamatuks peab kaebaja etteheidet arvete tasumise kohta kolmandate isikute

pangakontodele, kuna selline tasumine on lubatud ning OÜ Urgen arvetel oli see sõnaselgelt

ette nähtud.

8. Kaebaja leiab, et maksuotsuses esitatud seisukoht OÜ Urgen majandustegevuse

puudumisest ja selles, et M. Luht on variisiku tunnustega isik, on meelevaldne ja

põhjendamatu, ent igal juhul tuleb kaebajat käsitada heausksena, kuna ta kontrollis M. Luhti

isikusamasust ja esindusõigust, OÜ Urgen kütuse müügi loa olemasolu, sõlmis kirjaliku

raamlepingu, sai arved ja saatelehed OÜ Urgen juhatuse liikme poolt allkirjastatuna üheselt

OÜ-le Urgen viitavalt elektronpostiaadressilt oilurgen@gmail.com ja tasus arvetel näidatud

kontole ülekandega. Kaebaja selgitab ka, et tal ei ole kohustust pidada arvestust kütuse

koguste üle vastavussertifikaadi alusel ja ta ei pidanud ka seetõttu jälgima seda, et müüdud

kogus ületas sertifikaadil märgitud kütusepartiid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Inndex kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja hinnangul on maksuotsus piisavalt põhjendatud, kuna maksuotsuses on

välja toodud kokkuvõte maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ja järeldused ning

analüüsitud kaebaja esitatud vastuväiteid.

10. Teiseks ei nõustu vastustaja kaebaja seletusega, et viimasel ei saanud tekkida mistahes

kahtlust müüja isikusamasuses. Vastustaja rõhutab, et M. Luht ei kinnitanud OÜ Urgen nimel

nende tehingute tegemist, arvete väljastamist ega e-posti aadressi kasutamist. Järeldust, et

kaebaja ei soetanud kütust OÜ-lt Urgen, toetab vastustaja hinnangul ka see, et poolte

seletused tehingu asjaolude kohta lahknevad. Vastustaja toob ka välja, et A. Polma ei osanud

tehingute üksikasju kirjeldada, vaid vastas enamusele küsimustest, et ei mäleta. Vastustaja

hinnangul ei tõenda see, et OÜ-l Inndex oli M.Luhti dokumendi koopia, tehingute tegemist,

kuna M. Luht ise kinnitas, et tema ID-kaart oli kolmanda isiku käes ning piltidelt M. Luht A.

Polmat ära ei tundnud.

11. Vastustaja nõustub, et seadus ei keela arvete hilisemat allkirjastamist, ent selgitab, et

antud juhul on maksuhaldur kahtluse alla seadnud arvete ja saatelehtede hilisema

allkirjastamise tulenevalt kaebaja ja Urgen OÜ väidetavast lepingust. Samuti pole vastustaja

hinnangul äris tavapärane, et ostjal on piiramatu õigus nõuda müüjalt arvete ja saatelehtede

korrigeerimist tulenevalt sellest, mida ostja loeb müüja poolt üle antuks. Vastustaja peab

ebaloogiliseks kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitust arvete ja saatelehtede

ümbertegemise kohta, ning toob välja, et kui OÜ-l Urgen polnud võimalik müüdavaid koguseid

esiti dokumentidesse õigesti märkida, siis tekib küsimus, kuidas teadis kaebaja tellimust

esitada, sest eelnevalt on kaebaja selgitanud, et tellis kaupa vastavalt sellele, kuidas kaebajalt

kütust telliti.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leian, et OÜ Inndex kaebus tuleb rahuldamata jätta. Maksuotsuses on põhjendatult ja

menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes asutud seisukohale, et OÜ Inndex ei soetanud

OÜ Urgen arvetel nimetatud kütust OÜ-lt Urgen ning vähemalt pidi sellest teadlik olema. Kuigi

mõned kaebaja etteheited seoses maksuotsuse üksikute järeldustega on eraldivõetuna

õigustatud, ei anna see alust kokkuvõttes teistsuguseks järelduseks. Iseäranis see, et OÜ

Urgen ja OÜ Inndex vahel ei fikseeritud kauba üle andmist selliselt, nagu see kahe teineteisest

sõltumatu ja iseseisvalt tegutseva ettevõtja vahel loogiline oleks, õigustab järeldust, et kaup

oli nii OÜ STTD laos kui Loo kütusebaasis kaebaja kontrolli all enne kui kaebaja selle väidetavalt

OÜ-lt Urgen sai. Sellest saab omakorda järeldada, et OÜ Urgen nimel toimingute tegemine,

milleks antud juhul oli tegelikult vaid dokumentide vormistamine, toimus samuti kaebaja

kontrolli all, ilma, et OÜ-l Urgen oleks tegelikult nende kütusetehingutega mistahes reaalset

majanduslikku seost.

13. Ma ei nõustu kaebaja etteheitega maksuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise osas.

Maksuotsuses on välja toodud kõik asjaolud, mille maksuhaldur on tuvastanud ja järeldused,

mis nende asjaolude pinnalt tehtud on. Maksuotsus on selge ja arusaadav. Samuti on

maksuotsuses viidatud enne maksuotsuse tegemist koostatud kontrollaktile, kus on

üksikasjalikumalt kajastatud tõendeid, mille pinnalt on maksuhaldur maksuotsuse tegemise

aluseks olevad asjaolud tuvastanud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lõike 2 ja

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 teise lause koosmõjust tulenevalt on lubatav

maksuotsuses esitada kokkuvõte tuvastatud asjaoludest ja tehtud järeldustest ning viidata

täpsematele põhjendustele, mis on esitatud varem koostatud kontrollaktis. Maksuotsuses

punktis 2.1.2, kus kajastatakse maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid, on viidatud

kontrollakti konkreetsetele punktidele, kus selgitatakse, milliste tõendite põhjal selline asjaolu

tuvastati. Maksuotsusest on üheselt aru saadav, millistele asjaoludele tuginedes on

maksuhaldur oma järelduse teinud ning see võimaldab maksukohustuslasel maksuotsusele

vastu vaielda. Maksuotsus ja kontrollakt ei ole ei tuvastatud asjaolude ega tehtud järelduste

pinnalt omavahel vastuolus. See, et lähtudes kaebaja eriarvamusest on maksuhaldur mõnd

üksikut oma kontrollaktis esitatud seisukohta korrigeerinud, ei muuda maksuotsuse

põhjendusi arusaamatuks, raskesti jälgitavaks ega takista kaebeõiguse teostamist. Vastavad

seisukohamuutused kajastuvad arusaadavalt maksuotsuses punktis 3.

14. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel

vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda

valesti, ei vasta KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele, tegelikku majanduslikku sooritust

ei kajasta arve muuhulgas siis, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole tegelik müüja.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve

olemasolu korral ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise piiramise aluseks olla see, et ostja

teadis või pidi teadma, et arvel müüjana näidatud isik ei olnud tegelik müüja või kui ostja

osales maksupettuses (vt. Riigikohtu otsused haldusasjades 3-3-1-73-10, 3-1-1-18-10 ja 3-3-1-

27-14). Kohtuasjas nr 3-3-1-18-10 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et kui puuduvad otsesed

tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud

kogumis seda siiski näitavad, on võimalik teha järeldus, et ostja pidi teadma, et tegemist pole

tegeliku müüjaga. Kohtuasjades nr 3-3-1-34-06 ja 3-3-1-74-09 tehtud otsustes antud

Riigikohtu selgituste kohaselt saab järelduse, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist

pole tegeliku müüjaga, teha siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis

viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui maksukohustuslane saanuks

sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Eelviidatud Riigikohtu

otsustest tulenevalt on ostjal seega sisendkäibemaksu maha arvamise õigus igal juhul siis, kui

ta põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Seejuures tingimus

põhjendatult eeldas tähendab kõigepealt seda, et ostja käitus heauskselt ning äris nõutava ja

tavapärase hoolsusega. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud

ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas nr 3-3-1-50-03 tehtud otsuses selgitas

Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on

põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Põhjendatud kahtlus, et ostja on

osalenud maksupettuses, saab tugineda näiteks sellel, et tehingu poolte ja tehingu tegemise

kohta teada olevate asjaolude pinnalt näib kõige tõenäolisem, et vaadeldava tehingu ostja ja

müüja ei osalenud tehingus tavapäraste teineteisest sõltumatute ning oma tavapäraseid

ärihuve realiseerivate ettevõtjatena, vaid müüja (arve väljastaja) tegevus oli ostja kontrolli all.

15. Maksuhaldur ei pea sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel tingimata

tõendama, et kaebaja osales maksupettuses. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu

võib seda otseselt tõendavate asjaolude (nt. selge kokkuleppe olemasolu fiktiivsete arvete

koostamise kohta või see, et müüjale tasutud rahasummad jõudsid tagasi ostjani) tuvastamine

olla praktiliselt võimatu. Seetõttu piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust, et

kontrollitav maksukohustuslane on maksupettuses osalenud, et tema maksuarvestuse aluseks

olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning

ta pidi olema sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute

tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada. Eeltoodud käsitlus

põhineb vajadusel vältida käibemaksupettustest tulenevat riigi maksutulude kahjustamist. Kui

lähtuda üksnes formaalselt nõuetekohaste dokumentide olemasolust, ei takistaks miski

harilike käibemaksupettuste toimepanemist, mis seisnevad selles, et ettevõtja tellib reaalselt

kauba mõnelt käibemaksukohustuslaseks mitte olevalt isikult (või soetab ühendusesiseselt või

valmistab ise), katab aga selle Eesti käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtja nimel

vormistatud arvega, tekitades endale sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse ja jättes

reaalse käibemaksu tasumise kohutuse varatule ja reaalse majandustegevuseta fiktiivse arve

väljastajale, kellelt maksu sissenõudmine osutub võimatuks. Eeltoodust tuleneb ka mistahes

teise käibemaksukohustuslase arve alusel sisendkäibemaksu maha arvaval isikul koguda ja

säilitada tõendid tehingu tegelike asjaolude kohta, et hilisema kahtluse tekkimise korral

tõendada, et tehingud toimusid tõepoolest nii, nagu maksuarvestuses kajastatud.

Maksukohustuslane, kelle suhtes on maksuhalduril tekkinud eelkirjeldatud põhjendatud

kahtlus, ei saa seda pareerida pelgalt väitega, et täiendavate asjaolude kohta tõendeid pole

säilinud või et tema enda äririskide seisukohast polnud nende säilitamine vajalik.

16. Maksuhaldur on esiteks piisavalt põhjendanud seisukohta, et OÜ Urgen ei ole vaidlusalust

kütust kaebajale müünud. Sellise järelduse saab eeskätt teha OÜ Urgen toonase juhatuse

liikme Marek Luhti seletustest (MTA lisad 42 ja 43), milles ta üheselt eitas 2013. aasta juulis

OÜ Urgen nimel mistahes tehingute tegemist, arvete koostamist ja nende edastamist. M. Luht

kinnitas, et teadis, et OÜ Urgen tegeles kütusega, tal oli (vähemalt mingil ajal) juurdepääs

pangakontole ning isikud, kes tegelikult OÜ Urgen majandustegevust kontrollisid, viisid ta ka

Maardusse, et näidata talle kütuseterminali juhuks, kui maksuhaldur peaks selle kohta

küsimusi esitama. M. Luhti eelnimetatud seletustest saab järeldada, et OÜ Urgen tegevus ei

olnud tema kontrolli all. Mistahes muude isikute tegevust pole alust omistada OÜ-le Urgen,

kui pole võimalik tuvastada, kes need isikud olid või kas neil oli volitus OÜ Urgen nimel

tegutseda. M. Luhti poolt 2014. aasta märtsis ja aprillis maksuhaldurile antud seletused

langevad kokku R. M. poolt kohtuistungil antud ütlustega, et M. Luht ise ettevõtete

juhtimisega ei tegelenud. Ei ole välistatud, et M. Luht teatud toiminguid OÜ Urgen nimel

isiklikult tegi (nt. allkirjastas teatud dokumente), küll aga puuduvad usaldusväärsed andmed,

millest saaks järeldada, et Marek Luht oleks reaalselt tegelenud vaidlusaluse kütuse

müümisega kaebajale. Nii kaebaja kui ka tunnistajana ütlusi andnud S. K. kinnitasid, et nad on

M. Luhtiga lepingute sõlmimisel isiklikult kohtunud ning tema isikusamasuse dokumendi

põhjal tuvastanud. Ka M. Luht ei ole maksuhaldurile väitnud, et ta pole ühtki dokumenti OÜ

Urgen esindajana allkirjastanud. Vastupidi, lepingu nr 10/06/2013 kohta on M. Luht väitnud

(MTA lisa 42), et seal on tema allkiri. Seega on võimalik, et M. Luht lepingud allkirjastas ja nii

Ain Polmaga kui S. K. kohtus, ent see ei lükka ümber seisukohta, et tegelikult oli OÜ Urgen

arvetel nimetatud kütuse müümine muude tundmatute isikute kontrolli all ega ole omistatav

OÜ-le Urgen. Selle järelduse saaksid ümber lükata tõendid, millest nähtuks, et M. Luht on

isiklikult reaalselt tegelenud näiteks vaidlusaluste kütusekoguste kaebajale üle andmise või

selle korraldamisega, ent selliseid asjaolusid asjas kogutud tõendite pinnalt tuvastada võimalik

ei ole.

17. Usaldusväärseks ei saa pidada kaebusele lisatud M. Luhti 4. augusti 2016 kinnituskirja (tl.

30), sest isegi eeldades selle autentsust, ei ole teada, millistel asjaoludel M. Luht sellise

kinnituskirja koostas, samuti on see vastuolus tema poolt varem antud seletustega. Juhul kui

M. Luht oleks kaebajale kütuse müümisega reaalselt seotud olnud ning tehingute asjaolusid

teadnud, poleks tal olnud põhjust nende tehingute tegemist maksuhaldurile seletusi andes

eitada ning kaks ja pool aastat hiljem vastupidist väitma asuda. Kaebaja seisukohaga, et M.

Luhtil oli põhjust OÜ Urgen tegelikku majandustegevust maksuhalduri eest varjata seoses

väidetavalt ettevõttest lubamatult välja viidud 10 000 euroga, ei saa nõustuda. M. Luht ei

eitanud OÜ Urgen pangakontolt selle summa välja võtmist ega selle isiklikuks otstarbeks

kasutamist (MTA lisa 43), mistõttu sellega seotud võimalike maksu- või muude kohustuste

vältimiseks ei olnud tal mingisugust põhjust tegelikult toimunud tehinguid varjata.

18. Lisaks eeltoodule on maksuotsuses viidatud kontrollakti punkti 1.1.2.2. alapunktis j

asjakohaselt käsitletud OÜ Urgen majandustegevus ning Marek Luhti tausta kohta

kättesaadavaid andmeid. Seal esitatud faktilised asjaolud, mille üle poolte vahel iseenesest

vaidlust ei ole, õigustavad järeldust, et OÜ-l Urgen puudus tavapärane iseseisev

majandustegevus. Järeldust, et OÜ Urgen polnud kütuse tegelik müüja, õigustab ka see, et OÜ

Urgen ei esitanud maksuhaldurile OÜ-le Inndex kütuse müümisega seotud mistahes

dokumente ning tehingute kohta kaebajalt saadud saatedokumentidel kajastatud

vastavussertifikaatide numbrite järgi ei olnud võimalik tuvastada OÜ Urgen seost kaebajale

väidetavalt müüdud kütusega. Põhjendamatu on seejuures kaebaja seisukoht, et maksuhaldur

oleks pidanud kontrollima ka võimalust, et OÜ Urgen soetas kütuse mõnelt selliselt ettevõtjalt,

kes oli eelnimetatud vastavussertifikaatide esemeks olevat kütust soetanud vastavalt kas AS-

il Kroodi Terminal või OÜ-lt NCC&PO. Olukorras, kus OÜ Urgen väidetavalt kaebajale müüdud

kütuse soetamise kohta selgitusi ei andnud ning asjassepuutuvaid dokumente ei esitanud, ei

pidanud maksuhaldur asuma kontrollima kõikvõimalikke teoreetilisi võimalusi, vaid oleks

võinud ilma igasuguse täiendavate uurimiseta asuda seisukohale, et OÜ Urgen polnud kauba

tegelik müüja. See, et maksuhalduri poolt täiendavalt tehtud katse tuvastada OÜ Urgen seos

kaebajale müüdud kütusega vastavussertifikaatide numbrite kaudu samuti ebaõnnestus,

kinnitab üksnes täiendavalt juba M. Luhti poolt tehingute eitamise ning OÜ Urgen poolt

igasuguste dokumentide esitamata jätmise põhjal tehtud järeldust, et OÜ Urgen selle kütuse

müüjaks ei olnud.

19. Antud vaidluse põhiküsimuseks on see, kas kaebaja pidi teadma, et kütuse tegelik müüja

pole OÜ Urgen. Vaidlust pole selles, et kaebajal oli OÜ Urgen nimel koostatud formaalselt

nõuetelevastavad arved [MTA lisad 9-28], samuti on kaebajal kirjalik leping [MTA lisa 47],

millel on Marek Luhti seletuse [MTA lisa 42] kohaselt tema allkiri. Loo kütusebaasis toimunud

tehingute kohta on kaebajal olemas Marek Luhti nimel koostatud saatelehed [MTA lisad 29-

40], millest osad [MTA lisad 33-36, 38, 39] on Marek Luhti poolt digitaalselt allkirjastatud.

Olukorras, kus Marek Luht aga selliste tehingute tegemist eitas [MTA lisa 42], tuleb tehingute

tegemise asjaolude kogumi põhjal hinnata, kas pigem on eluliselt usutav versioon, et OÜ

Urgen nimel tegutsesid tundmatud isikud, kes jätsid kaebajale mulje, nagu oleks müüjaks OÜ

Urgen või versioon, et kaebaja teadis, et OÜ-l Urgen selle kütusega seost ei ole, kaebaja soetas

selle ise vaid talle teadaolevatelt muudelt isikutelt ning kas korraldas OÜ Urgen nimel

dokumentide vormistamise ise või oli vähemalt teadlik sellest. Leian, et eeskätt OÜ Urgen ja

kaebaja vahelistes tehingutes oluliste konkreetsete kokkulepete ja tehingu täitmise faktiliste

asjaolude fikseerimata jätmine sunnib eelistama eelnimetatutest teist versiooni.

20. Kõige kaalukam argument, mis lubab kaebaja heausksust mitte eeldada ning

lõppkokkuvõttes järeldada, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Urgen ei ole kütuse tegelik müüja,

on see, et kauba kaebajale üle andmise ning kaebaja poolt kauba edasi müümise ja oma

klientidele üle andmise kohta teada tuvastatavate asjaolude pinnalt saab järeldada, et kaup

oli kaebaja kontrolli all enne, kui kaebaja selle väidetavalt OÜ-lt Urgen sai. OÜ STTD laos

toimunud tehingute kohta selgitas Ain Polma maksuhaldurile (MTA lisa 6), et sai OÜ-lt Urgen

e-kirjaga teada, et võib lattu kütusele järgi minna, mispeale helistas Ain Polma lattu Pavelile

ja teatas, milline tema kliendi auto kütusele järgi tuleb. Seega korralduse kütus OÜ STTD laost

välja anda, andis laopidajale kaebaja. OÜ STTD laos kauba üle andmise kohta vormistatud

dokumendid [MTA lisa 41] on alla kirjutanud OÜ STTD töötaja ning teiselt poolt kauba saanud

(kaebaja kliendi poolt saadetud) autojuht. Ain Polma selgitas, et auto numbri saatis OÜ-le

STTD tema. Samuti teatas Ain Polma, et tema OÜ-d Urgen kütuse kättesaamisest ei

teavitanud. Samas ei olnud kaebaja ja OÜ STTD vahel mingisuguseid lepingulisi suhteid.

Puuduvad mistahes tõendid ka selle kohta, et laost kütuse välja andmiseks oleks OÜ-le STTD

korraldusi andnud OÜ Urgen juhatuse liige Marek Luht, kes kütusetehingute tegemist üldse

eitas (MTA lisa 42). Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks laopidajale edastanud mistahes

dokumente selle kohta, et kaebaja on kütuse omandanud. Ain Polma selgitas maksuhaldurile

hooois, et tema sai OÜ STTD laos toimunud kütuse üleandmist kajastavad dokumendid hiljem

Paveli-nimelise isiku käest (MTA lisa 6). Kõrvuti asjaoluga, et OÜ-s STTD töötanud Daniel Sjasin

(MTA lisa 72) ja selle äriühingu juhatuse liige Pavel Cherkezov (MTA lisa 73) teadsid

maksuhaldurile seletusi andes, et OÜ Inndex käis OÜ STTD laost kütust võtmas, ent kumbki

neist ei suutnud OÜ STTD majandustegevusega seostada OÜ-d Urgen, õigustab eeltoodu

järeldust, et tegelikult oli kõnealune kütus OÜ STTD laos kogu aeg kaebaja kontrolli all ning

mingisugust kauba üle andmist OÜ Urgen poolt ei toimunud. Vastupidist seisukohta, et kütus

oleks olnud OÜ Urgen kontrolli all ning et viimane oleks andnud laopidajale mingisuguseid

korraldusi selle kättesaadavaks tegemiseks kaebajale, ei kinnita ka kohtuistungil

tunnistajatena üle kuulatud D. S. ütlused. Eluliselt ei saa usutavaks pidada seda, et kolmandast

isikust laopidaja võimaldab tema kliendiks mitte oleval isikul saada laost kätte kaupa ilma, et

kliendiks olev isik oleks selle kohta andnud selge ja taasesitamist võimaldava korralduse.

Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Marek Luht või mõni muu OÜ Urgen nimel

tegutsema volitatud isik selliseid korraldusi andnud oleks. Eluliselt kõige usutavam seletus

sellele, et kaebaja sai anda korraldusi OÜ STTD laost (kus kütuse hoiustamiseks kaebajal OÜ-

ga STTD mingisugust lepingut ei olnud) kütuse pumpamiseks oma klientide autodesse, on see,

et tegelikult hoiustas seal laos oma kütust kaebaja, olles selle omandanud tundmatutelt

isikutelt ning kattes oma klientidele edasi müüdud kütusekogused raamatupidamisarvestuses

OÜ Urgen nimel vormistatud tegelikke tehinguid mitte kajastavate arvete ja

saatedokumentidega.

21. Eeltoodud seisukohta toetab ka asjaolu, et kaebaja ja OÜ Urgen vahel sõlmitud leping

[MTA lisa 47] on üldsõnaline ning konkreetseid kokkuleppeid eriti müüdavate kütusekoguste

ja hindade kohta ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja väide pakkumuste ja nõustumuste

vahetamise kohta e-postiga on paljasõnaline ega ole usutav, arvestades, et Marek Luht selliste

tehingute tegemist eitab. Õige, ent asjakohatu on kaebaja etteheide, et tal ei olnud kohustust

selliseid dokumente säilitada. Selle e-kirjavahetuse säilitamise kohustust kaebajal tõepoolest

ei olnud, ent olukorras, kus lepingu üldsõnalisus ning konkreetsete kokkulepete puudumine ja

kauba üle andmise kahepoolne fikseerimata jätmine tekitavad kahtluse, et tehinguid pole

sellisel kujul toiminud, saaks kaebaja just sedalaadi dokumentide abil tõendada, et tema ja OÜ

Urgen vaheline asjaajamine oli selline nagu teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahel

tavapärane. Kindlasti ei saa teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahelistes suhetes

tavapäraseks pidada seda, et müüja teeb ostjale kauba kättesaadavaks, ent fakti, et ostja on

kauba kätte saanud, ei peeta vajalikuks mitte kuidagi fikseerida, nagu pole eelnevalt

taasesitamist võimaldaval moel fikseeritud ka kokkulepet müügihinna kohta. Sellised asjaolud

õigustavad järeldust, et arvel müüjana nimetatud isikul puudus tegelik majanduslik huvi selle

kauba vastu ja see oli ostja tegeliku kontrolli all juba varem.

22. Loo kütusebaasis toimunud kütuse soetamise osas selgitas Ain Polma samuti, et kütus

pumbati ühest mahutist teise tema korralduse alusel. OÜ Trimpex Consult seletuse [MTA lisa

89] kohaselt andis korraldusi kütuse pumpamiseks tema kohta OÜ Inndex. Ain Polma poolt

maksuhaldurile antud seletustega on vastuolus kaebaja väide, et Loo kütusebaasis toimus

kütuse vastuvõtmine saatelehtede alusel. Nimelt selgitas Ain Polma maksuhaldurile [MTA lisa

6], et saatelehed saatis M. Luht talle pärast kütuse ümberpumpamist. Maksuhaldur on

põhjendatult välja toonud ka selle, et kuivõrd A. Polma M. Luhti kütuse vastuvõtmisest ei

teavitanud ning Loo kütusebaasi käitanud ettevõtjad klientide kütuse üle arvestust ei pidanud,

siis tegelikult puudus OÜ-l Urgen igasugune ülevaade oma väidetava kütuse liikumise kohta.

Ka kohtuistungil ütlusi andnud S. P. ja S. K. ütlustest ei saa järeldada, et Loo kütusebaasis

kaebajale kütuse kättesaadavaks tegemine oleks olnud mõne OÜ-ga Urgen seotud isiku

kontrolli all. Kuna pole võimalik tuvastada, et M. Luht või mõni muu OÜ Urgen nimel

tegutsema volitatud isik oleks reaalselt viibinud kohal kütuse kaebajale üle andmise

(ümberpumpamise) juures, siis saab järeldada, et OÜ-l Urgen puudus tegelikult igasugune

kontroll selle üle, kui palju kütust kaebaja korralduste alusel tegutsenud isikud OÜ Urgen

mahutitest välja pumpasid. Selline usaldus ei ole tavapärane teineteisest sõltumatute

ettevõtjate vahel ning lubab järeldust, et müüja ei olnud tegelikult majanduslikult kõnealuse

kauba saatusest huvitatud ja kaup oli ostja kontrolli all juba varem.

23. Maksuhaldur on oma seisukoha kinnituseks õigustatult toonud ka erinevused kuue OÜ

Urgen arve koostamise ja digitaalallkirjastamise kuupäevade vahel. Kohtumenetluses kaebaja

poolt esitatud väide, et arveid ja saatelehti oli vajalik ümber teha seoses sellega, et mõnel

juhul võttis auto kokku lepitust vähem kütust peale, on paljasõnaline. Iseenesest on kaebajal

õigus selles, et arvete ja saatedokumentide korrigeerimine ei ole välistatud, ent antud juhul

puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et nii tehtud oleks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid,

millest nähtuks arvete varasem esitamine ja nende hilisem korrigeerimine, samuti ei nähtu, et

kaebaja ja OÜ Urgen sel teemal omavahel suhelnud oleks, OÜ Urgen juhatuse liige Marek Luht

aga eitas sootuks selliste tehingute tegemist. Iseäranis kontrollakti punkti 1.1.2.2. alapunktis

d) välja toodud faktilised asjaolud, mille üle poolte vahel iseenesest vaidlust ei ole (ehk siis

see, et OÜ Inndex müüs edasi kaupa, mille vastu võtmist OÜ-lt Urgen polnud vormistatud ja

mille kohta tal polnud OÜ-lt Urgen ka arvet), näitavad, et sõltumata kauba üle andmise

vormistamisest kaebaja ja OÜ Urgen vahel, oli kaup tegelikult juba varem OÜ Inndex kontrolli

all. Kaebaja ei vaide vastu maksuhalduri järeldusele, et 11. juulil oli OÜ Inndex diislikütuse

laojääk 10 100 liitrit. 12. juulil 2013 müüs kaebaja AS-ile N-Terminal arvete nr 2130707 ja

2130708 (MTA lisad 58, 59) alusel kokku 36 600 liitrit diislikütust. Selline kütusekogus on

saatelehtede nr 1207/1 ja 1207/2 (MTA lisa 51 ) kohaselt vedajale üle antud samuti 12. juulil

2013. Seega müüs ja andis kaebaja oma kliendile 12. juulil 2013 üle 36600-10100=26500 liitrit

kütust, mida ta ise veel soetanud ei olnud. Eluliselt kõige usutavam selgitus sellele, et teatud

kütusekoguste osas (nt. kogused, mille kaebaja müüs edasi 12.07.2013 (36 000 liitrit) ja 30.

07.2013 (18 300 liitrit)) on OÜ Urgen arved digitaalallkirjastatud koostamise kuupäevaga

võrreldes hiljem, ongi see, et arvete koostamise ajana kanti arvetele taandkuupäev, et näidata

arvete alusel laoseisu kooskõlas olevana kaebaja poolt edasi müüdud kogustega. Sellise

taandkuupäevaga arvete oluliselt hilisema digitaalallkirjastamise vastu ei saanud mistahes

huvi või vajadust olla OÜ-l Urgen, küll aga kaebajal, kui ta näiteks avastas, et teatud ajahetkel

on laost kütust välja müüdud rohkem, kui sinna sisse ostetud oli. Kaebaja seletus, et mõni auto

võis kütust peale laadida rohkem või vähem kui kaebaja ja OÜ Urgen vahel kokku lepitud,

kinnitab omakorda järeldust, et OÜ-l Urgen tegelikult mingisugust kontrolli kauba üle ei olnud.

See, et kauba müüja ei kontrolli kauba faktilist üle andmist ning korrigeerib arveid ja saatelehti

pelgalt ostjalt saadud andmete alusel ei ole usutav. Seejuures väärib kordamist, et kaebaja

väiteid arvete ja saatelehtede ümbertegemise kohta ei kinnita mitte ükski muu tõend.

24. Eeltoodu õigustab kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. Seega ei saa kaebaja

heausksust eeldada ning kaebaja pidanuks esitama täiendavad tõendid tehingute toimumise

kohta. Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Maksupettuses osalemise kahtluse tõttu ei

ole asjakohased kaebuses esitatud väited lepingu olemasolu, M. Luhti isikusamasuse

kontrollimise ning arvete ja aktide saamise kohta OÜ-le Urgen viitavalt e-posti aadressilt

(kaebuse punktid 3.1-3.3.), sest küsimus ei ole kaebaja poolt hoolsuskohustuse

mittenõuetekohases täitmises, vaid selles, et asjaolude pinnalt on eluliselt kõige usutavam, et

kaebaja soetas selle kütuse mingisuguselt muult isikult ning OÜ Urgen nimel asjassepuutuvate

dokumentide vormistamine ja edastamine toimusid vähemalt kaebaja teadmisel.

25. Nõustun siiski kaebaja seisukohaga, et asjakohatult on maksuotsuses välja toodud see, et

kaebaja ei tundnud huvi, miks toimub OÜ Urgen arvete tasumine kolmandate isikute

pangakontodele (maksuotsuse punkti 2.1.2.2 punkt a). Vaidlust pole selles, et OÜ Urgen

arvetel oli selge viide faktooringlepingule ning kaebaja heausksuse eeldamise korral poleks

mistahes põhjust, miks kaebaja oleks pidanud erilist huvi tundma selle vastu, mis asjaoludel

müüja faktooringut kasutab või uurima põhjalikumalt müüja poolt arvele kantud makse saaja

tausta. OÜ-le Amedolis ja OÜ-le Mekilog üle kantud raha edasine liikumine (kontrollakti lisa 3)

viitab küll sellele, et OÜ Urgen ei olnud kauba tegelik müüja, ent ei anna siiski ei eraldivõetuna

ega koosmõjus muude asjaoludega alust väiteks, et kaebaja pidi seda teadma. See aga ei

mõjuta kokkuvõttes maksuhalduri järelduse õigsust, kuivõrd eelpool välja toodud kauba üle

andmisega seotud asjaolud on piisavalt kaalukad järeldamaks, et kaebajale ei saanud

teadmata olla, et OÜ Urgen selle kütuse müüjaks ei ole.

26. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et tal ei olnud kohustust pidada kütuse üle arvestust

vastavussertifikaatide numbrite järgi, siis sellega on maksuhaldur maksuotsuses tegelikult

nõustunud. Leian, et analüüsimist ei vaja küsimus, kas kaebaja oleks oma tegevuskogemust

arvestades pidanud tähele panema seda, et viitega vastavussertifikaadile VSD 87462 saabus

kütust oluliselt rohkem kui sellele sertifikaadile kantud partii terve kogus. See küsimus, samuti

nagu küsimus, kas kaebaja oleks pidanud tähelepanu pöörama sellele, et OÜ Urgen ei müünud

kütust oma registrisse kantud tegevuskohas, võiksid olulised olla juhul, kui kaebajale saaks

ette heita vaid hoolsuskohustuse rikkumist. Käesoleval juhul pole aga maksuotsuse aluseks

ostja hoolsuskohustuse rikkumine, vaid maksupettuses osalemise kahtlus. See kahtlus tugineb

jätkuvalt juba eelpool käsitletud asjaoludele, mis puudutavad seda, et kaup oli kaebaja

kontrolli all ja kaubal puudus tegelik majanduslik seos OÜ-ga Urgen. Nende asjaolude juures

ei mõjutaks maksuotsuse lõppjäreldust kuidagi see, kui maksuotsuse punkti 2.1.2.2.

alapunktides e ja h toodud põhjendusi üldse esitatud ei oleks. Maksupettuses osalemise

kahtlust õigustavatele asjaoludele ei anna need kaks põhjendust oluliselt midagi juurde, ent

kindlasti ka ei vähenda seda kahtlust õigustavate asjaolude kaalu.

27. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole nõudnud

enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik