3-17-166/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-166

Haldusasi

O.S.,

O.Y.,

S.S.i

ja

A.P.i

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks menetleda

Kotzebue

tn

ja

Vana-Kalamaja

kvartali

detailplaneeringut Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015

korraldusega nr 931-k ette nähtud mahus

Menetlusosalised

Kaebajad – O.S., O.Y., S.S. ja A.P., volitatud esindaja

Tiina Pill

Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), volitatud esindaja Elis Allas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2017 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Inrestauraator esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse Kotzebue

tänava ja Vana-Kalamaja tänava vahelise kvartali detailplaneeringu (DP) algatamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusega nr 931-k algatati Kotzebue tn ja Vana-

Kalamaja tn vahelise kvartali DP, mille eesmärgiks on Kotzebue 18d tootmis- ja ärimaa ning

Kotzebue 18c ärimaa kinnistute liitmine üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja

moodustavale krundile ehitusõiguse määramine ning Kotzebue 18a kinnistu sihtotstarbe

muutmine

ärimaast

elamumaaks

ja

krundile

ehitusõiguse

määramine

hoonete

3-17-166

2(9)

rekonstrueerimiseks korterelamuteks. DP-ga ei kavandata Kotzebue 18 ja Kotzebue 18a

kinnistute piiride muutmist. Kotzebue 18 krundile on määratud ehitusõigus olemasolevate

hoonete järgi. DP ülesandeks on määrata ka maakasutustingimused ja töötada välja haljastuse,

juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

2. O.S.le, O.Y.le, S.S.ile ja A.P.ile kuuluvad korteriomandid Kotzebue 18a kinnistul

faktiliselt elamuna kasutatavas hoones. TLPA edastas O.S.le, O.Y.le, S.S.ile ja A.P.ile

27.12.2016 kirja nr 3-2/2279-24, et teavitada neid planeeringuala vähendamisest ning DP

menetluse jätkamisest kaebajatele kuuluva Kotzebue 18a kinnistuta. Kaebajatele kuuluva

kinnistu väljaarvamiseks DP alast oli esitanud taotluse OÜ Inrestauraator. Kirja kohaselt

nõustub TLPA DP ala vähendamisega, arvates DP alast välja Kotzebue 18 ja Kotzebue 18a

kinnistud. Arvestades, et Kotzebue 18a kinnistul on toimunud ebaseaduslik ehitustegevus ja

vastav järelevalvemenetlus on pooleli, ei ole enne järelevalvemenetluse tulemuste selgumist

võimalik

kujundada

seisukohta

kinnistul

asuvate

hoonete

ümberehituse

ulatuse,

kasutusotstarbe ja ehitusõigusega seonduva osas, sest see võib kaasa tuua asja väära

otsustamise.

3. O.S., O.Y., S.S. ja A.P. esitasid Tallinna Halduskohtule 26.01.2017 kaebuse, nõudes

planeeringuala vähendamise õigusvastasuse tuvastamist ja planeerimismenetluse läbiviimist

mahus, mis on ette nähtud Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusega nr 931-k.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus nõudega keelata kaebajatele kuuluva

kinnistu väljaarvamine DP alast.

4. Kohus võttis kaebuse 06.02.2017 määrusega menetlusse, pidades kaebuse eesmärgi

saavutamiseks

sobivaimaks

kohustamisnõuet.

Kohus

selgitas

samas,

et

Tallinna

Linnavalitsuse 27.12.2016 kirja nr 3-2/2279-24 näol on tegemist menetlustoimingu, mitte

haldusaktiga. Kirjal ei ole DP muutvat toimet, kuna sellega üksnes teavitatakse, et DP ala

vähendatakse, arvates sellest välja Kotzebue 18 ja 18a kinnistud. DP ala muudetakse DP

vastuvõtmise korraldusega, mida praeguses menetlusstaadiumis vastu võetud ei ole. Kohus

jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

5. Kohus otsustas 24.04.2017 määruses vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kaebajad leiavad, et planeeringuala vähendamine on ebaseaduslik ja vastustaja peab

planeeringut menetlema 10.06.2015 korraldusega nr 931-k ette nähtud mahus.

6.1. Planeeringuala vähendamist ei saa põhjendada järelevalvemenetlusega. Ammugi ei teosta

TLPA tegelikkuses järelevalvet, sh on väär ja kohut eksitav vastustaja seisukoht, et TLPA on

teostanud

kümme

paikvaatlust

ning

teinud

korduvalt

ettekirjutusi

ebaseadusliku

ehitustegevuse lõpetamiseks. Kaebajad on 01.09.2016 ettekirjutuse vaidlustanud halduskohtus

(haldusasi nr 3-16-1908). 27.12.2016 kirja väljastamise hetkeks olid vastustaja loetletud

toimingud lõppenud. Samuti oli lõppenud ehitustegevus kinnistul. Paikvaatluste ja 01.09.2016

ettekirjutuse näol ei ole tegemist sellise järelevalvemenetlusega, mis planeerimismenetlust

takistaks.

Kotzebue

18a

endised

ja

praegused

omanikud

on

esitanud

taotluse

projekteerimistingimuste väljastamiseks ning vastustaja on nende väljastamisest keeldunud.

Selles vaidluses on küsimuse all, kas projekteerimistingimused tuleb kaebajatele väljastada

või mitte.

6.2. Kaebajaid ega teisi Kotzebue 18 ja 18a kinnistu omanikke menetlusse ei kaasatud. Kuna

planeeringut menetleti esialgses mahus üle aasta, on kaebajatel tekkinud ootus, et nende

kinnistu osas viiakse planeerimismenetlus lõpuni. Planeerimisseaduse (PlanS) § 129 lg 1 p 2

kohaselt on võimalik DP lõpetada ainult kinnisasja omaniku taotlusel. Kaebajatel ei ole

naaberkinnisasja

omanikena

võimalik

planeerimismenetluses

osaleda

võrdväärselt

3-17-166

3(9)

planeerimismenetluse taotlejana/algatajana, kuivõrd viimasel on suuremad õigused kui

passiivsel naabril. Vastustaja väide, nagu ei ole kaebajad planeerimismenetluses osalenud, on

väär. Kaebajad on huvitatud olukorra lahendamisest. Kaebajad on teinud koostööd DP

algatamist taotlenud isikuga. Pooled ei jõudnud kokkuleppele parkimisküsimustes, mida on

parimal viisil võimalik planeerida ühes planeeringus. Kui kaebajad peaksid algatama

eraldiseisva planeeringu, tähendaks see neile täiendavaid kulutusi ja topelttööd. Kaebajad on

kaotanud ka aja, mille jooksul esialgset planeeringut on menetletud. Taotletava planeeringu

raames võidakse kaebajatele keelduda teatud hüvede andmisest, õigustades seda

naaberkinnistute mahu, liiklus- ja parkimiskorraldusega. Linnaruumi kiirem korrastamine

saab toimuda vaidlusaluse DP ühtse menetlemisega. Vastustaja ei ole tänaseni 10.06.2015

korraldust nr 931-k muutnud, mis tähendab, et linn ise venitab korralduse muutmisega.

6.3. Nõusoleku andmine planeeringuala muutmiseks on õigusvastane. Kohtul tuleb hinnata,

missuguse haldustegevuse liigiga on 27.12.2016 kirja näol tegemist. Vastustaja ei ole

viidanud, missugusest õigusaktist tulenevalt tuleb DP ala muutmiseks muuta 10.06.2015

korraldust nr 931-k. Kirjas puudub igasugune viide õiguslikule alusele ja sellele, missuguseid

kaebajate õigusi ja kohustusi see muudab või riivab ja vaidlustamisviide. Kirjas puudub

selgitus, et tegemist on plaaniga muuta 10.06.2015 korraldust nr 931-k ja et kaebajal on

võimalus esitada sellele omapoolsed seisukohad. Ainus järeldus, mille kirja põhjal saab teha,

on see, et DP menetlust jätkatakse kaebajate kinnistuta. Ükski haldusorgani otsusele kohalduv

menetlus- ja vorminõue ei ole täidetud. Kiri on segane, vastuoluline, motiveerimata,

vaidlustamisviiteta. Vastustaja põhjendab oma kirja alles kohtumenetluses.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Kaebajad ei ole põhjendanud, missuguseid subjektiivseid õigusi DP jätkamisel ilma

kaebajatele kuuluva kinnistuta riivatakse, mille kaitsmine võiks omakorda kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. DP on algatatud, selle menetlemise jätkamine

ega ka vastuvõtmine ei too kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste riivet.

7.2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) kohaselt

menetletakse kaebajatega seotud planeeringut varem kehtinud planeerimisseaduse alusel.

PlanS § 16 lg 1 p 5 kohaselt koostatakse DP koostöös planeeritava maa-ala elanike ning

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Kotzebue 18a kinnistu, mille kaasomanikud

kaebajad on, piirneb Kotzebue 18d kinnistuga, mistõttu on neil igal juhul võimalik

planeerimismenetluses osaleda.

7.3. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaaluda, millistel tingimustel mingi piirkonna

arendamine lahendada. Kotzebue 18a kinnistul paiknevad ajaloolised hooned on osa Põhja-

Tallinna üldplaneeringuga (ÜP) määratud laiemast olemasolevast mahust säilitatavast

väärtuslikust 19. sajandi väiketööstusalast ning kinnistul paiknevad ajaloolised hooned on

hinnatud miljööväärtuslikeks ja kuuluvad säilitamisele olemasolevas mahus. Õigusliku

aluseta ehitustööd, mida kaebajad on vaatamata vastustaja ettekirjutustele jätkanud, ei ole

kooskõlas piirkonda hõlmavate tingimustega.

7.4. DP algatamise korralduse kohaselt on DP eesmärgiks muuta Kotzebue 18a kinnistu

sihtotstarve

ärimaast

elamumaaks

ja

krundile

ehitusõiguse

määramine

hoonete

rekonstrueerimiseks korterelamuteks. DP kohaselt on Kotzebue 18a krundile nähtud ette

ehitusõigus kahe korterelamu püstitamiseks ehitusaluse pinnaga 487 m2, maksimaalse

korruste arvuga 3, maksimaalse suletud brutopinnaga 1218 m2, parkimiskohtade arvuga 17.

Faktiliselt asub kinnistul aga kolmekorruseline elamu ning õigusliku aluseta laiendatud

neljakorruseline hoone. TLPA on korduvalt tuvastanud, et Kotzebue 18a kinnistul toimuvad

õigusliku aluseta ehitustööd. TLPA on teostanud ligikaudu kümme paikvaatlust ning teinud

korduvalt ettekirjutusi ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks. Arvestades, et kaebajad on

3-17-166

4(9)

01.09.2016 ettekirjutuse vaidlustanud Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-16-1908), on

ilmselgelt väär ja tahtlikult kohut eksitav väide, et Kotzebue 18a kinnistu suhtes ei ole

järelevalvemenetlust läbi viidud.

7.5. DP ala muutmiseks on vaja muuta Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldust nr 931-

k, mida tänase seisuga vastu võetud ei ole. Halduspraktikas muudetakse DP ala vastuvõtmise

korraldusega. Seega ei ole vastustaja 27.12.2016 kirja näol tegemist haldusaktiga

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes, vaid teavitusega, millest ei tulene

kaebajatele õigusi ega kohustusi. Kaebajad ei ole teavitusele vastuväiteid esitanud.

7.6. Kaebajatele

kuuluvate

kinnistute

väljaarvamine

DP

alast

on

põhjendatud.

Halduspraktikas ei kehtestata DP krundi suhtes, millele määratud ehitusõigusega

(kaas)omanikud ei nõustu. Arvestades, et DP-ga nähakse Kotzebue 18a kinnistule ette

väiksem ehitusõigus, kui omanikud soovivad – ebaseaduslik ehitis juba ületab lubatud

ehitusmahtu, see on vastuolus piirkonda hõlmavate tingimuste ja õigusaktidega –, ei ole DP

kehtestamine kogu planeeritud ala ulatuses reaalne.

7.7. DP algatamist taotles OÜ Inrestauraator (huvitatud isik), kellele kuulub Kotzebue 18d

kinnistu, mille arendamisest ta on huvitatud. Kaebajad ei ole DP koostamises aktiivselt

osalenud ega kandnud sellega seoses kulusid. Kaebajate ebaseaduslik tegevus Kotzebue 18a

kinnistul takistab DP koostamist, venitab planeerimismenetlust, tekitades ühtlasi huvitatud

isikule põhjendamatuid ja välditavaid kulutusi. DP kehtestamine ning elluviimine jälle

korrastab linnaruumi ning on avalikes huvides.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebajad nõuavad, et vastustaja menetleks DP vastavalt Tallinna Linnavalitsuse

10.06.2015 korraldusele nr 931-k. TLPA teavitas kaebajaid 27.12.2016 kirjaga nr 3-2/2279-

24, et DP alast arvatakse välja Kotzebue 18 ja 18a kinnistud. Kohtu hinnangul on kaebaja

12.05.2017 seisukohtade valguses vajalik selgitada veel kord kaebajate kaebeõigust ja

kaebuse nõudeid.

8.1. Kui kaebaja leiab, et vastustaja oleks 27.12.2016 kirjas pidanud osutama kaebaja

subjektiivsete õiguste riivele, siis vastustaja leiab, et kaebajate subjekiivseid õiguseid ei ole

nende kinnistu väljaarvamisega DP alast riivatud. Kohus ei pidanud 06.02.2017 määruses

kaebeõiguse puudumist ilmselgeks. Kohus lisas 24.04.2017 määruses, et DP alast

väljaarvamine võib mõjutada kaebajate omandiõigust, kuivõrd neile kuuluvale kinnistule

ehitusõigust ei määrata. Kaebajad soovivad kinnistule ehitada. Ehitusõiguse puudumine

tähendab piirangut omandi vabale kasutamisele sõltumata asjaolust, kas DP kehtestatakse.

Igal juhul ei määrata DP-ga enam kaebajate kinnistu ehitusõigust, sest faktiliselt nende

kinnistuga DP menetluses ei arvestata. Asjaolu, et Kotzebue 18a kinnistul juba asub elamuna

kasutatav hoone ja kinnistul asuvat laohoonet on ehitatud/laiendatud, ei tähenda, et

ehitusõigust hoonete rekonstrueerimiseks, mille määramine on 10.06.2015 korralduse nr 931-

k kohaselt DP eesmärgiks, ei saaks DP alusel realiseerida. Kohus möönab samas, et

tegelikkuses pole selge, kas kinnistul ehitamiseks on kindlasti vaja koostada DP (vt vastustaja

23.05.2017 vastus kaebajatega seotud haldusasjas nr 3-17-155). Samas praeguses

menetlusstaadiumis ei saa omandiõiguse riivet välistada. Veelgi enam, DP eesmärgiks on

määrata maakasutustingimused ja töötada välja haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning

tehnovõrkudega varustamise põhimõtted, mis seostuvad omandiõiguse ja elukeskkonna

realiseerimisega.

8.2. Kohus kordab 24.04.2017 määruses sedastatut, et kuna Kotzebue 18 kinnistu kaebajatele

ei kuulu (kinnistu kuulub OÜ-le Kadaka Rent), ei saa selle kinnistu väljaarvamine DP alast

nende õigusi negatiivselt mõjutada. Kotzebue 18 omanik ei ole kohtute infosüsteemi andmetel

3-17-166

5(9)

oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas Kotzebue 18

väljaarvamine DP alast nende õigusi riivab. Õiguste riive ei ole kohtule äratuntav.

8.3. Kohtu hinnangul on oluline märkida, et kaebeõiguse aluseks on isiku subjektiivsete

õiguste riive (HKMS § 44 lg 1). Seda, kas isiku õigusi on riivatud, saab tunnetada üksnes isik

ise, mitte keegi teine. Kaebaja etteheide, nagu ei sisaldanud 27.12.2016 kiri nr 3-2/2279-24

viidet kaebajate võimalike subjektiivsete õiguste riivele, on asjatundmatu. Kuivõrd kaebajad

on oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud, võib järeldada, et nad tunnevad, et nende õigusi

on riivatud. Kohus tagab selgitamiskohustusega, et kaebajate õigused ei jääks kaitseta, sh

puudutatud subjektiivse õiguse defineerimisel.

9. Kohus selgitab kaebuse nõudeid, kuivõrd kaebaja on soovinud, et kohus hindaks, mis

haldustegevuse liigiga on 27.12.2016 kirja nr 3-2/2279-24 näol tegemist. Haldustegevuse

liigist sõltub ka see, missugune nõue on sobiv kaebuse eesmärgi saavutamiseks.

Nagu eelnevalt viidatud, soovivad kaebajad, et neile kuuluv kinnistu Kotzebue 18a oleks

hõlmatud DP menetlusega vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2015 korraldusele nr 931-

k. Kohus selgitas 06.02.2017 määruses, et selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaim esitada

kohustamisnõue, kuivõrd asjaoludest ei nähtu, et 27.12.2016 kirja nr 3-2/2279-24 näol oleks

tegemist haldusaktiga, mida oleks vaja kaebuse eesmärgi saavutamiseks tühistada. Vastupidi,

asja materjalidest nähtub, et jätkuvalt kehtib DP algatamise korraldus, mille kohaselt kuulub

DP alasse ka Kotzebue 18a. TLPA andmetel muudetakse halduspraktikas DP selle

vastuvõtmise korraldusega. Kuivõrd praegu sellist korraldust vastu võetud ei ole, ei ole ka

haldusakti, mida saaks tühistada. Arvestades, et faktiliselt arvati kaebajatele kuuluv Kotzebue

18a kinnistu DP alast välja ja et DP menetlust jätkatakse kaebajatele kuuluva kinnistuta, võib

27.12.2016 kirjas nr 3-2/2279-24 näha menetlustoimingut, mille eraldiseisev vaidlustamine on

kaebeõiguse tõhusaks tagamiseks lubatud. 27.12.2016 kiri ise kaebajate õiguspäraseid huve

lõplikult ei mõjuta. Seda, et kohus kvalifitseeris 27.12.2016 kirja menetlustoiminguna,

tuleneb üheselt sobiva nõude ja esialgse õiguskaitse abinõu kvalifitseerimisest, s.o kohus ei

pidanud tühistamisnõude esitamist võimalikuks (menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada)

ning pidas sobivaks esialgse õiguskaitse abinõuks toimingu tegemiseks kohustamist

(arvestada DP menetluses Kotzebue 18 ja 18a kinnistutega). Veelgi enam, kohus märkis

24.04.2017

määruses

selgesõnaliselt,

et

27.12.2016

kirja

näol

on

tegemist

menetlustoiminguga, mille eraldiseisev vaidlustamine on kaebajate õiguste efektiivse kaitse

eesmärgil lubatav. Vastustajal tuli 06.02.2017 määruse kohaselt kohut teavitada, kui võetakse

vastu DP vastuvõtmise ja muutmise korraldus, et vajadusel teha kaebajatele ettepanek

kaebuse

muutmiseks.

Kohustamisnõude

lahendamine

eeldab

hinnangu

andmist

haldustegevuse liigi õiguspärasusele.

10. Käesolevas haldusasjas ei vaielda selle üle, kas kaebajatele tehtud 01.09.2016 ettekirjutus

nr 1612899/00493 on õiguspärane. Kaebajad on viidatud ettekirjutuse vaidlustanud Tallinna

Halduskohtus ning vaidlus on registreeritud haldusasjana nr 3-16-1908. Haldusasja menetlus

on pooleli. Niisamuti ei hinda kohus asja lahendamisel, kas kaebajad saavad ehitusõigust

teostada

ka

muul

viisil

kui

DP

alusel.

Kaebajad

on

taotlenud

vastustajalt

projekteerimistingimuste väljastamist. Vastustaja jättis vastavasisulise taotluse rahuldamata.

Kaebajad on keeldumise vaidlustanud halduskohtus ja nõudnud vastustaja kohustamist

järelevalvemenetluse läbiviimiseks haldusasjas nr 3-17-155. Pooled vaidlevad selle üle, kas

Kotzebue 18a väljaarvamine DP alast oli õiguspärane. Kui kaebajate hinnangul on nende

kinnistu DP alast väljaarvamine formaalselt ja materiaalselt õigusvastane, siis vastustaja

hinnangul ei ole kaalutlusõiguse teostamisel seaduse nõudeid rikutud.

11. EhSRS § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne seaduse jõustumist algatatud planeeringud

lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Arvestades, et

3-17-166

6(9)

Kotzebue tn ja Vana-Kalamaja tn vahelise kvartali DP algatati Tallinna Linnavalitsuse

10.06.2015 korraldusega nr 931-k, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda planeerimisseaduse

vanast redaktsioonist (PlanS v.r.; RT I, 13.03.2014, 97). Kaebaja viited kehtivale

planeerimisseadusele tuleb seega jätta tähelepanuta. Asjakohane on ka PlanS v.r. puudutav

kohtupraktika.

12. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on

omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui need

ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Plans v.r. § 4 lg-s 2 sätestatakse, et

planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku

omavalitsuse pädevuses. Sama seaduse § 10 lg-s 5 lisatakse, et DP koostamise algatab ja

koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Eelnevast nähtub, et planeerimisalaste otsustuste

tegemine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, mille tä itmisel on tal lai otsustusruum,

hõlmates

muu

hulgas

DP

algatamist

ja

planeeringuala

ulatust.

Ka

Riigikohtu

halduskolleegium on oma 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 p-s 6 märkinud, et

planeerimisotsused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtu poolt

kontrollitavad ja isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste

kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hü vede õiglase kaalumise

kontrollimist.

13. Niisiis on planeerimisotsustuste näol tegemist diskretsiooniotsustega. Kaalutlusõigust

tuleb haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda,

kas vastava toimingu õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas selle tegemisel järgiti

diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtul puudub õigus

hinnata kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse sisulist otstarbekust.

14. Kaebaja on seisukohal, et DP alast väljaarvamist ei saa põhjendada pooleli oleva

järelevalvemenetlusega, mida tegelikkuses ei toimu. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda,

et nad jäeti menetlusse kaasamata, väljaarvamine on motiveerimata, sellel puudub õiguslik

alus ja vaidlustamisviide. Piirkonda puudutava, sh parkimiskorralduse, saab kõige paremini

lahendada DP esialgse mahu alusel.

Vastustaja põhjendab 27.12.2016 kirjas Kotzebue 18a väljaarvamist DP alast kaebajate

ebaseadusliku ehitustegevusega. Vastustaja on kohtumenetluses lisanud, et tal on DP ala

kehtestamisel kaalumisruum, märkides, et kui DP peaks kaebajate kinnistut hõlmama, jääks

see tõenäoliselt vastu võtmata, sest kaebajate soovitud ehitusmahtu DP-ga ei kehtestata. Juba

praegu ületab kinnistul toimunud ehitustegevus DP-ga kehtestatavat ehitusmahtu.

Halduspraktikas ei kehtestata DP krundi suhtes, millele määratud ehitusõigusega

(kaas)omanikud ei nõustu. DP kehtestamise vastu on avalik huvi (linnaruumi korrastamine).

Kaebajale jääb võimalus planeerimismenetluses osaleda naabrina.

15. Üldjuhul kehtib haldusmenetluses vormivabaduse põhimõte, tagamaks haldusmenetluse

üldpõhimõtete järgimine, s.o viia haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg-d 1–2). HMS sätestab menetlus- ja vorminõuded

haldusaktile, toimingule, määrusele ja halduslepingule, kuid mitte menetlustoimingule.

Eelnev ei tähenda siiski, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama. Põhjendamise

nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis tagab, et isik saaks realiseerida põhiseaduse §-is 15

sätestatud kaebeõigust. Ka HMS § 3 lg-s 1 sätestatakse, et isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning

tema muid subjektiivseid õigusi võib haldusmenetluses piirata ainult seaduse alusel. Kui

3-17-166

7(9)

seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, määrab menetlustoimingu vormi ja muud

haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsust haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p 10).

16. Kaebajad on seisukohal, et Kotzebue 18a kinnistu väljaarvamine DP alast on formaalselt

ja materiaalselt õigusvastane.

Kohus leidis eelnevalt, et 27.12.2016 kirja nr 3-2/2279-24 näol on tegemist

menetlustoiminguga. Kuigi menetlustoimingule ei kehti haldusakti põhjendamise nõuded,

tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest selle põhjendamise kohustus. Põhjendamine peab

olema seda ulatuslikum, mida intensiivsem on isiku subjektiivsete õiguste riive.

Menetlustoimingu olemusest tulenevalt peavad olema täidetud pädevusnõuded (praegu

puudub vaidlus), tegevus peab vastama seadusele, sh vorminõuetele, olema selge,

põhjendatud, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Kotzebue 18a kinnistu väljaarvamine DP alast 27.12.2016 kirjaga on selge ja üheselt

mõistetav. Ka kaebaja on märkinud, et 27.12.2016 kirja näol on „tegemist selge nõusoleku

andmisega ja haldusorgani otsustuseks selles suhtes, et edaspidi ei menetleta DP ilma nendele

kuuluva maa-alata.” Seega ei saanud TLPA kirja sisu ja tagajärjed jääda kaebajatele

arusaamatuks. Vaidlustamisviite puudumine ei muuda menetlustoimingut iseenesest

õigusvastaseks. Vaidlustamisviite puudumine saab olla aluseks eelkõige kaebetähtaja

ennistamisel, kui kaebetähtaeg on mööda lastud vaidlustamisviite puudumise tõttu. Arvestada

tuleb seda, et kaebajad on enda õiguste kaitseks tähtaegselt kohtusse pöördunud. Kohus on

käesoleva otsuse p-s 7.3. selgitanud, et vastustaja ei pea välja tooma, missugust õigust mingi

menetlustoiming riivab. Oma õiguste riivele saab anda hinnangu üksnes kaebaja. Kuivõrd

planeerimisotsustuste näol on tegemist kaalutlusotsustusega (vt allpool), ei pea KOV DP alast

väljaarvamise volitus tulenema sõnaselgelt seadusest. Piisab PlanS v.r. § 4 lg-s 2 ja § 10 lg-s 5

sätestatud kohaliku omavalitsuse pädevusest korraldada KOV territooriumil planeerimisalast

tegevust.

Kohus möönab, et 27.12.2016 kirja põhjendused on äärmised napisõnalised. Kuigi

menetlustoimingut ei tule reeglina ulatuslikult põhjendada, peavad põhjendused olema seda

ulatuslikumad, mida intensiivsem on õiguste riive. Põhjendamine on eriti oluline

kaalumisotsuste puhul, sest võimaldab jälgida, kuidas haldusorgan mingi otsustuseni jõudis.

Põhjendamine on ka oluline kaebeõiguse realiseerimiseks. Kohus on eelnevalt näidanud, et

planeerimismenetluses on KOV-l ulatuslik kaalumisruum. 27.12.2016 kirjas nähtub DP alast

väljaarvamise põhjus: kaebajate ehitustegevus, mille järelevalvemenetlus on pooleli. Lisaks

nähtub kirjast, et DP algatamisest huvitatud isik ei ole saavutanud Kotzebue 18a omanikega

kokkulepet ehitusõiguse ja parkimislahenduse osas. Vastustaja ei ole 27.12.2016 kirjas

sõnaselgelt kaalunud kaebaja ja avalikke huvisid, vaid on viidanud käimasolevale

järelevalvemenetlusele.

Vastandlikke

huvisid

on

vastustaja

sõnaselgelt

kaalunud

kohtumenetluses.

Üldjuhul tuleb kohtumenetluses haldusakti põhjendamist pidada lubamatuks, kuna kohus ei

saa olla veendunud, et haldusorgan lähtus vastavatest põhjendustest ka otsuse tegemisel.

Vastupidine tõlgendus takistaks kohtulikku kontrolli teostamist haldusorgani tegevuse üle,

taandades selle põhjenduste otsimisele, tagamaks haldusakti püsima jäämine. Küll võib

haldusorgan kohtumenetluses täiendavalt selgitada menetlustoimingu põhjendusi ja esitada

tõendeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-08, p

11). Kohus on seisukohal, et vastustaja antud põhjendused järelevalve menetluse kohta

kohtumenetluses selgitavad menetlustoimingu tegemist ega sisalda uusi kaalutlusi, mida

menetlustoimingu tegemisel arvesse ei võetud. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud

kaebajaga seotud ehitustegevust, järelevalvemenetlust ehitustegevuse üle ja selle mõju: DP

3-17-166

8(9)

tõenäoline kehtestamata jätmine tulevikus, kuna kinnistu ehitusmahud ületavad juba praegu

DP-ga ette nähtud mahtu. Arvestades, et järelevalvemenetlus on 27.12.2016 kirja kohaselt

peamine põhjust Kotzebue 18a kinnistu DP alast väljaarvamiseks, on väite selgitamine

lubatud. Ka Põhja-Tallinna üldplaneeringust johtuvad kaalutlused DP alast väljaarvamiseks

seonduvad eelkõige järelevalvemenetlusega, kuivõrd vastustaja hinnangul ei ole ehitustegevus

üldplaneeringuga kooskõlas.

Kohus leiab, et kaebajate õiguste riive ei ole nii intensiivne, et nõuaks menetlustoimingu

ulatuslikku põhjendamist menetlustoimingus endas. Kaebaja kartused enda positsiooni

halvenemise pärast DP menetlemisel on põhjendamatud. Kaebajatel on PlanS v.r. § 16 lg 1 p

5 alusel võimalus olla menetlusse kaasatud. DP kohaselt on Kotzebue 18a krundile nähtud

ette ehitusõigus kahe korterelamu püstitamiseks, maksimaalse korruste arvuga 3. Kuivõrd

ehitusõiguse maht on DP-ga määratud, lähtudes Põhja-Tallinna üldplaneeringust, ei ole selle

suurendamine kaebajate soovitud mahus tõenäoline. Asjaolu, et kinnistule on juba praegu

ehitatud suuremas ulatuses, kui on DP-ga lubatud, ei tähenda, et hilisem vastuseis näiteks

kaebaja algatatud DP-le sõltub vaidlusaluse DP-ga hõlmatud kruntidel lubatud ehitusmahust.

Veelgi enam, vastustaja 23.05.2017 vastusest haldusasjas 3-17-155 ei nähtu, et kinnistul saaks

ehitusõigust realiseerida üksnes DP alusel. Kaebajatel on ka endal võimalus taotleda DP

algatamist. Kaebajad ei ole usutavalt põhjendanud, missuguseid pöördumatuid kahjulikke

tagajärgi DP algatamine neile kaasa tooks. Sellisena ei ole keelatud põhjendada

menetlustoimingut tagantjärele. Kaebajad ei ole vastustajalt nõudnud selgitusi DP alast

väljaarvamise kohta, vaid on pöördunud kaebusega halduskohtusse. Minetused menetlus- ja

vorminõuete järgimisel ei saa praegu tuua kaasa menetlustoimingu õigusvastasuse

tuvastamist, kuivõrd need ei saanud mõjutada asja otsustamist.

17. Kohus on seisukohal et TLPA ei ole kaebajatele kuuluva kinnistu väljaarvamisel DP alast

rikkunud kaalutlusõiguse reegleid, õigustades DP alast väljaarvamist järelevalvemenetlusega.

Asja materjalidest nähtub, et DP algatati 10.06.2015 korraldusega nr 931-k. TLPA tuvastas

Kotzebue 18a kinnistul õigusliku aluseta ehitustööd 17.02.2016 paikvaatlusega ning on

edaspidi korduvalt tuvastanud, et ehitustöid on jätkatud, vaatamata nõudele ehitustööd

peatada (vt vastustaja 07.03.2017 vastus kaebusele). Tähtsust ei ole sellel, mitu paikvaatlust

on vastustaja teostanud. Selge on see, et järelevalvemenetlust on alustatud ning see ei ole

lõppenud, kuivõrd lammutamisettekirjutust ei ole tehtud. Vastustaja 23.05.2017 vastusest

haldusasjas nr 3-17-155 nähtub, et kaebajad ei ole järelevalvemenetluses teinud koostööd: nad

ei võimalda TLPA ametnikele juurdepääsu hoonesse, et teha kindlaks, mida on kaebajatel

hoone seadustamiseks otstarbekas nõuda. Arvestades, et haldusmenetluse üldpõhimõtte

kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, ja et kaebajate tegevus venitab haldusmenetlust, tekitades

samas ebameeldivusi DP algatamist taotlenud isikule, on selle asjaoluga arvestamine

õiguspärane.

Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja väitega, et DP muutmise korraldust vastu võtmata jättes

venitab Tallinna linn ise haldusmenetlusega. Vastustaja on selgitanud, et halduspraktikas

muudetakse DP ala DP vastuvõtmise korraldusega. Kuivõrd haldusmenetlus ei ole staadiumis,

kus DP saaks vastu võtta ja DP ala muuta, ei saa vastustajale ette heita haldusmenetluse

venitamist. Järelevalvemenetlus ei ole ka lõppenud, nagu väidab kaebaja. Vastustaja

23.05.2017 vastusest haldusasjas nr 3-17-155 nähtub, et ettekirjutuse eelnõu õigusliku aluseta

pealeehituse lammutamiseks valmib ca kuu aja jooksul. Seda, kas järelevalvemenetlus on

kestnud liiga kaua, saab hinnata haldusasja 3-17-155 raames.

Kohus selgitab, et kuigi PlanS v.r. § 10 lg 1 sä testab igaü he õiguse teha KOV-le planeeringu

koostamise algatamise ettepanek, ei tä henda see igaü he nõudeõigust planeeringu algatamiseks

3-17-166

9(9)

või planeeringu koostamisel selle kehtestamiseks. Ka Riigkohus on oma 20.12.2001 otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-15-01 märkinud, et isikul on õigus nõuda, et Tallinna linn arvestaks tema

põhjendatud huvidega planeerimisdiskretsiooni teostamisel, kuid ta ei või eeldada, et tema

erahuvi oleks kaalukam kui avalikud huvid ja kolmandate isikute erahuvid (p-d 31–32).

Eelnevast tulenevalt ei saa kaebuse rahuldamist nõuda ka põhjusel, et kaebajal on ajafaktori

tõttu tekkinud ootus DP kehtestamiseks.

18. Eelnevat arvestades on vastustaja võtnud 27.12.2016 kirjaga arvesse kaalutlusi, mis on

kooskõlas planeerimismenetluse eesmärgiga ning kaalutlusotsus on õiguspärane. Asjaoludest

ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud õiguse üldpõhimõtteid. Kaebus tuleb rahuldamata jätta.

19. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus

jättis kaebuse rahuldamata. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud,

jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee