1-16-980/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-980

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Õnnela Seinamets

Tõlk

Olga Nõmmemees

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Konstantin Levtšenko vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve

alla

Süüdimõistetu

KONSTANTIN LEVTŠENKO, isikukood 38106213715,

viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht:

puudub

Karistuse kandmise algus 23.08.2015 ja lõpp 23.11.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

10.05.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta Konstantin Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Konstantin Levtšenkole ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Levtšenko

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Viru Maakohtu 19.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-980 lühimenetluse korras tunnistati

Konstantin Levtšenko süüdi KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat

vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistas isikut

vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud

karistust Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõistetud karistuse – 7 kuud vangistust – võrra

mõistes Konstantin Levtšenkole liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise

alguseks luges 23.08.2015.

Konstantin Levtšenkot on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist 4 korda vägivaldsete

tegevuste eest. Varasemalt on isik toime pannud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise,

kehalise väärkohtlemise, vägivallaga varguse, mootorsõiduki ärandamise ja kelmuse. Käesolev

kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud surm. Kuritegudel ühist

soodustegurit ei esine, kuriteod muutuvad vägivaldsemaks ja julmemaks.

Kinnipeetav on vangistuse jooksul olnud hõivatud majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi

„Agressiivsuse asendamise treening“, osales riigikeele A1 taseme õppes, kuid eksam on

sooritamata. Töötas xxxx metallitsehhis abitöölisena, kuid eemaldati töölt seoses

distsiplinaarmenetlusega. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

Konstantin Levtšenkol vabanemisjärgne elukoht puudub. Isik soovis elama asuda

vanavanemate juurde 1-toalisesse korterisse xxxx, kuid vanaema keeldus elektroonilise valve

kohaldamisest tema elukohas.

Konstantin Levtšenkol on omandatud põhiharidus, keskkool jäi lõpetamata, kuna sattus

vanglasse. Hiljem omandas kutsehariduse keevituspoolautomaadi erialal. Riigikeelt ei valda.

Enne vangistust tegeles juhutöödega ehitusel, varasemalt oli keevitaja xxxx. Isiku sissetulekuks

oli juhutöödest saadu ja pension. K-raha andmetel on kinnipeetava vastu nõudeid summas

5578,56 eurot, vabanemisfondis on 63,26 eurot. Vabaduses ei tegelenud nõuete tasumisega.

Vabanemisel töökoht puudub ja vanavanemad ei ole võimelised isikut materiaalselt toetama.

Lähedaste ehk ema ja õega on suhted rahuldavad. Venna suhtes, kes langes kuriteo ohvriks, on

olnud vägivaldne, isa on surnud. Isiku enda hinnangul on tal head suhted oma lastega, kuid

eelmises kuriteos üks kannatanutest oli tema alaealine tütar. Endise abikaasaga, kes on samuti

eelmises kuriteos kannatanu, väidetavalt ei suhtle. Tunnistab ise, et tema tutvusringkonda

kuulub kriminaalse taustaga inimesi. Vangla hinnangul on kinnipeetav süstemaatiline

õigusrikkuja, kelle elustiil oli riskiv ja hoolimatu.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav tunnistab,

et ta tarvitas alkoholi igal nädalavahetusel, aga on siiski ise seisukohal, et probleeme tal

alkoholiga pole. Samuti on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Enne vangistust süstis fentanüüli,

veel on tarvitanud amfetamiini ja suitsetas kanepit. Käesoleval ajal viibib asendusravil. Isik ise

sõltuvust ei tunnista, tarvitamist eitab.

Konstantin Levtšenkol oli ka hasartmängusõltuvus, on kaotanud kasiinos palju raha ja saanud

hasartmängu keelu. Isik ise väidab, et enam raha peale ei mängi.

Psühhiaatrilisi probleeme kinnipeetaval ei esine. Lapsepõlves on saadud ajupõrutus ja seetõttu

olid probleemid mäluga, kogeles, läbis ravi, praegu ei kogele, probleeme mäluga eitab.

Vabaduses oli isikule määratud töövõime kaotus 80%.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Tegemist on impulsiivse inimesega, kes

käitub mõtlematult ja vastutustundetult, elab „üks päev korraga“, on kinnine ning enesekeskne,

eitab igasuguseid probleeme, ei ole huvitatud millegi muutmisest, tal puudub motivatsioon

loobuda kuritegelikust elustiilist. Kinnipeetav saab aru ja tunnistab oma kuri- ja väärtegusid,

kuid ei näita üles kahetsust, suhtub ühiskonda ükskõikselt. On varasemalt rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid.

Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55 %. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51 %. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla

Konstantin Levtšenko vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla.

Juhul, kui kohus otsustab Konstantin Levtšenko vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla

uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ettepaneku kohustada isikut lisaks KarS § 75

lg 1 sätestatud nõuetele täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll

kuni karistusaja lõpuni s.o. 23.11.2018.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Konstantin Levtšenko

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 13.04.2017 koostatud iseloomustuses toodud

seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Konstantin Levtšenko ennetähtaegset

vangistusest vabastamist.

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning

juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud

kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu

kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda

konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad

erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse

motiivil.

Konstantin Levtšenkot on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, nendest 4 korda

vägivaldsete tegevuste eest. Isikut on varasemalt karistatud raske kehavigastuse tahtliku

tekitamise, kehalise väärkohtlemise, vägivallaga varguse, mootorsõiduki ärandamise ja

kelmuse eest.

Vangistuses on kinnipeetav Konstantin Levtšenkol kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane

käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse

asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste

toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest

ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Konstantin Levtšenkot vangistusest ligikaudu 1 aasta

ja 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud viiel korral,

tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik on impulsiivne, tegutseb mõtlematult ja

vastutustundetult. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Konstantin Levtšenko uue

kuriteo riskitegurina on vaadeldav temal diagnoositud narkosõltuvus ning alkoholi

kuritarvitamine. Ohtu, et Konstantin Levtšenko vabaduses vana harjumuse juurde tagasi

pöördub, välistada kindlasti ei saa.

Kuna süüdlane kannab karistust mh I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise

eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata,

kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teisele inimesele raske

tervisekahjustuse tekitamine, millega on kaasnenud oht elule ja ka surm, ei ole tolereeritav ning

toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses

ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Konstantin Levtšenko

kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik lastele ning konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas).

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 55% ja 51%, mis on

kõrge retsidiivsusnäitaja. Konstantin Levtšenko vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega

tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks

– nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu

vangistusest vabastamata.

Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Konstantin Levtšenko vangistusest ennetähtaegsele

vabastamisele vastu.

Maakohtu istung

10.05.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Konstantin Levtšenko, et seal eramajas, kus

tal on sissekirjutus, tehakse remonti, vanaema mõtles elektroonilise valve osas ümber ja ema

elab xxxx. Kuna xxxx ei ole võimalik elektroonilist järelevalvet teostada, siis ei ole tal rohkem

midagi lisada.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Konstantin Levtšenko ei kuulu vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikul puudub vabanemise korral kindel

elukoht, kuna kinnipeetava vanaema ei ole nõus elektroonilise valve kohaldamisega

kinnipeetava suhtes tema elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilisest valvest keeldumise.

Kuivõrd kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha

olemasolu, siis on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Ka puudub kinnipeetaval

vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul võib halvendada isiku

majanduslikku toimetulekut vabaduses ja seda olukorras, kus vanavanemad ei ole võimelised

isikut materiaalselt toetama ja isikul on tasumata võlgasid summas 5578,56 eurot. Majanduslike

raskuste ilmnemist saab aga pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, sest isikut on

varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest.

Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Konstantin Levtšenkol puudub kehtiv

isikut tõendav dokument, juhiluba kehtis kuni 21.05.2017.a. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda

isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda

pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Konstantin Levtšenko sotsiaalvõrgustik on piiratud –

ema on xxxx, vend ja isa on surnud, endise elukaaslasega ei suhtle. Kohus on seisukohal, et

positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine võib suurendada isiku riskikäitumist

vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.

Konstantin Levtšenko käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui

süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes paneb toime distsiplinaarrikkumisi,

siis puudub kohtul veendumus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Konstantin Levtšenko vabastamise tema

varasem elukäik, elukoha puudumine ning käitumine karistuse kandmise ajal. Konstantin

Levtšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et Konstantin Levtšenko on olnud

varasemalt kriminaalhooldusel, viitab sellele, et isikut on juba varasemalt üritatud suunata

õiguskuulekale teele. Sellest hoolimata on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid,

millest saab teha ühese järelduse, et kinnipeetav ei ole temale mõistetud karistusest õigeid

järeldusi teinud ega ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Ühtlasi ei saa

jätta tähelepanuta, et isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega, samuti

on tal diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise

riskifaktoriteks.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Konstantin Levtšenko puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal

võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2

aasta jooksul 55 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

2 aasta jooksul 51 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kõiki

eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole Konstantin

Levtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid

toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Konstantin Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp