2-16-102006/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. mai 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-102006

Hagi ese

Korteriühistu KOTKA 3 hagi Peep Põntsoni vastu

majandamiskulude tasu ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1199 eurot 7 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu KOTKA 3; registrikood

80027496; asukoht Kotka 3, Tallinn, 11315,

Harjumaa.

Hageja esindaja: Anatoli Orlovski; e-post XXX

Kostja: Peep Põntson; isikukood XXX; elukoht

XXX. Kostja esindaja: advokaat Allar Laugesaar; e-post

allar@advokaat.ee

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

osaliselt

Korteriühistu

KOTKA

hagi

Peep

Põntsoni

vastu

majandamiskulude tasu ja viivise saamiseks.

2. Mõista Peep Põntsonilt Korteriühistu KOTKA 3 kasuks välja 995 eurot 18 senti (sh

põhivõlg 949,81 eurot ja viivis 45 eurot 37 senti).

3. Jätta hagi rahuldamata ülejäänud viivise nõudes.

4. Jätta menetluskulud 44% ulatuses Korteriühistu KOTKA 3 kanda ja 56% ulatuses

Peep Põntsoni kanda.

5. Mõista Peep Põntsonilt Korteriühistu KOTKA 3 kasuks välja menetluskulu 299 eurot

3 senti.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/4

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Korteriühistu KOTKA 3 (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Peep Põntsonilt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 2. mai 2016. a

määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus jättis hagi 4. mai 2016. a määrusega menetlusse võtmata ning andis selle

kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

3. Hageja esitas 16. juunil 2016. a Tartu Maakohtule oma nõude ja selle põhjenduse. Hageja

palus kostjalt välja mõista põhivõla 897,18 eurot ja viivise. 21. septembri 2016. a

hagiavalduse tekstis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1225,4 eurot ja viivise

171,17 eurot. 1. veebruaril 2017 esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus

kostjalt välja mõista põhivõla koos viivistega kokku 1777,13 eurot. 21. veebruaril 2017

esitas hageja haginõude täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 949,81 senti

ja viivise 249,26 eurot. Hagi kohaselt on kostja hageja liige ning on jätnud alates 2015.

aastast tasumata talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulude arved.

4. Kostja vaidles hagile vastu, põhjendades seda sellega, et hageja ei ole esitanud talle

majandamiskulude arveid. Kostja ei vaidlusta põhisummade maksmise kohustust, kuid

hageja on arvetele lisanud alusetult viivisenõuded. Kuna hageja kostjale arveid ei ole

edastanud, ei ole viivisenõuetel alust. Samuti on arvetele alusetult lisatud riigilõivu ja

juriidilise tasu summad, mille tasumise kohustust kostjal ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja on menetluse kestel oma nõude suurust korduvalt muutnud. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist hagi muutmisega, vaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2

kohase nõude suurendamise ja vähendamisega. Lähtudes hageja 1. veebruari ja 21.

veebruari 2017. a menetlusdokumentidest nõuab hageja kostjalt majandamiskulude võla ja

viivise tasumist 1. veebruari 2017. a seisuga. Kohus lähtub asja lahendades hageja

viimases 21. veebruari 2017. a menetlusdokumendis esitatud nõudest.

6. Hageja on esitanud kostja vastu korteriühistu majandamiskulude tasumise nõude.

Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu

ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks

osutatud ja ostetud teenuste eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja liige ning

seega kohustatud majandamiskulusid tasuma. Kostja ei ole menetluse käigus vaielnud

vastu põhivõla tasumise kohustusele ja on 14. veebruaril 2017 toimunud istungil omaks

võtnud, et põhivõla suurus on 949,87 eurot. Seega tuleb hagi põhivõla nõude osas

rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja nõutud põhivõlg 949,81 eurot.

3/4

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. KÜS § 7 lg 4

kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda

korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Samas nõustub kohus kostjaga, et olukorras, kus hageja kostjale arveid

ei olnud esitanud, ei saa hageja selle aja eest kostjalt viivist nõuda. Nimelt muutub

majandamiskulude suurus igakuiselt, mistõttu ilma arvet saamata ei ole korteriomanikul

võimalik teada, kui palju ta peab majandamiskulude eest tasuma. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks

kättesaamisega, milleks sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse hetk, kui tahteavaldus on

jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kostja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtub, et ta on hagejat juba 2014.

aastal teavitanud, et kostjale kuuluv korter hageja hallatavas elamus on tühi. Ka käesolevas

asjas maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tõi kostja välja, et korter on tühi ja

kostja soovib saada arveid e-kirjaga või paberkandjal enda elukohta. Seega ei saanud

hageja eeldada, et kostjal on võimalik arvetega tutvuda siis, kui hageja paneb need kostjale

kuuluva korteri postkasti. Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks arved muul viisil kätte

saanud. Kohtu hinnangul pidanuks hageja kostjale soovi korral saatma arved e-kirjaga.

Selliselt oleks tagatud kostjal võimalus arvetega tutvuda ja need tasuda. Arvete e-kirjaga

saatmine ei nõuaks kostjalt ka olulist täiendavat kulu. Seega leiab kohus, et hageja ei saa

kostjalt nõuda viivist aja eest, mil kostja ei olnud hageja esitatud arveid kätte saanud.

8. Kostja on hageja esitatud arved ajavahemiku 2015. a veebruar kuni 2016. a august kohta

saanud kätte koos hagimaterjalidega 11. oktoobril 2016. Ülejäänud osas on kostja põhivõla

suurusega tutvunud hiljemalt 14. veebruari 2017. a kohtuistungil. Lähtudes analoogia

korras KÜS § 7 lg-st 4 võib hageja seega kostjalt viivist nõuda 2015. a veebruari kuni

2016. a augusti eest alates 1. novembrist 2016 ja ülejäänud põhivõla eest alates 1. märtsist

2017. Kuivõrd hageja on palunud viivise välja mõista 1. veebruari 2017 seisuga, on tema

viivisenõue põhjendatud seega ajavahemiku 2015. a veebruar kuni 2016. a august

põhivõla osas alates 1. novembrist 2016 kuni 1. veebruarini 2017, st 92 päeva eest.

Lahutades põhivõlast 949,81 eurot septembri 2016 kuni jaanuari 2017 arvetel sisalduva

põhivõla, on põhivõla suurus ajavahemiku 2015. a veebruar kuni 2016. a august eest

704,52 eurot. Sellelt summalt viivis 92 päeva eest määras 0,07% päevas on 45,37 eurot.

Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9. Kohus märgib poolte edasiste kohtuvaidluste vältimiseks, et praeguses asjas mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivise vastavalt hageja esitatud nõudele 1.

veebruari 2017. a seisuga. Materiaalõiguslikult on kostja kohustatud tasuma viivist kuni

põhivõla tasumiseni, kuid kuna selles osas nõuet ei ole esitatud, siis kohus seda kostjalt

välja ei mõista.

10. Hagi osalise rahuldamise tõttu jagab kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seejuures võtab kohus proportsiooni arvutamisel

aluseks hageja kõige suurema esitatud nõude 1777,13 eurot. Seega jääb lõpptulemusena

hageja kanda menetluskuludest 44% ja kostja kanda 56%.

11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 802,70 eurot, sh

riigilõiv 225 eurot, sõidukulu 20,20 eurot ja esindajatasu 557,5 eurot 7,5 tunni eest,

tunnihinnaga 75 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja menetluskuluks esindajakulu 342 eurot koos käibemaksuga 3 tunni 10 minuti eest

tunnihinnaga 90 eurot, millele lisandub käibemaks.

4/4

Kohtu hinnangul on poolte esindajate ajakulu TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja

vajalik. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja esindaja ajakulule. Arvestades

mõlema poole esindajate tehtud menetlustoimingute hulka, vastab kohtu hinnangul

esindajate ajakulu proportsioon tehtud toimingutele. Põhjendatuks saab pidada ka

esindajate tunnitasu suurust. Hageja menetluskulu on seega 802,70 eurot, millest kostja

peab hüvitama 56%, st 449,51 eurot. Kostja menetluskulu on 342 eurot, millest hageja

peab hüvitama 44%, st 150,48 eurot. Pärast nõuete tasaarvestamist tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulu 299,03 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik