2-17-4218/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-4218

Tsiviilasi

Odoroff Oy hagi OÜ Etoiles vastu 25 650 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2017 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Odoroff Oy määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Odoroff Oy (Soome registrikood 1776047-9,

asukoht PL 21, 21101 Naantali, Soome Vabariik),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Kostja: OÜ Etoiles (registrikood 12537627, asukoht Turu

plats 5-12, 11611 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andreas Veeret

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.04.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Odoroff Oy (hageja) esitas 17.03.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Etoiles

(kostja) vastu 25 650 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja ei esitanud

hagiavalduses menetlusökonoomilistel kaalutlustel dokumentaalseid tõendeid (mis on

valdavalt soomekeelsed ja vajaksid tõlkimist), sest võib eeldada, et toimunud teod ja

sündmused ei satu vaidluse alla. Kui kostja siiski mingi asjaolu vaidlustab, on hageja

valmis esitama vastavad tõendid.

2. Maakohus jättis hagiavalduse 24.03.2017 kohtukirjaga käiguta, sest hagiavaldus oli

esitatud puudustega. Kohus leidis, et hagejal tuleb hagiavaldus viia vastavusse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt märgitakse

hagiavalduses lisaks tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

3. 29.03.2017 kirjas tõi hageja välja, et hageja ei pea nõude aluseks olevate dokumentide

esitamist menetluslikult otstarbekaks, sest kui kostja käitub vähegi mõistlikult, ei

hakka ta ilmselgeid asjaolusid vaidlustama. Vajadusel saab hageja tõendid esitada

hiljem. Hagi aluseks olevad tõendid on mh 24.10.2013 tööleping, 27.04.2015

pakkumus ja Vaasa linna 15.05.2015 hankeotsus. Nimetatud tõendid on soomekeelsed.

Tõendite esitamine toob kaasa tõlkekulu, kuigi ei ole veel selge, kas hagi vaadatakse

läbi Eesti kohtus.

4. 30.03.2017 kirjas palus maakohus avaldada kostjal seisukohta hagi menetlusse

võtmise kohta, sh selle kohta, kas kostja võtab õigeks hagi ja selle aluseks olevad

asjaolud.

5. 06.04.2017 seisukohas teatas kostja, et ta ei võta hagi ega selle aluseks olevaid

asjaolusid õigeks. Lisaks tõi kostja välja, et hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit

ning hageja ei ole hagiavalduses arusaadavalt selgitanud, milliste konkreetsete

tõenditega ta oma väiteid tõendab. Lisaks tõi kostja välja, et kuna kostjal ei ole hetkel

piisavalt informatsiooni hagi aluseks olevate asjaolude (sh tõendite) ja hagi eseme

kohta, siis ei ole kostjal seetõttu võimalik võtta seisukohta kohtualluvuse suhtes.

Esimese astme kohtu määrus

6. Harju Maakohtu 11.04.2017 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja jäeti

menetluskulud hageja kanda.

7. Kuivõrd hagiavaldus ei vastanud TsMS § 363 lg 1 p 3 nõuetele, siis jättis kohus selle

TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

st nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks. Hageja ei ole kohtu nõuet täitnud ja oma

nõude aluseks olevaid tõendeid esitanud.

8. Kuivõrd hagi on esitatud puudusega (st puuduvad hageja nõude aluseks olevad

tõendid), milline takistab hagiavaldust menetlemast, tuleb keelduda hagiavalduse

menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 363 lg 1 p 3 ja § 371 lg 1 p 9 alusel. Kohtu

hinnangul tuleb TsMS § 363 lg 1 p 3 tõlgendada selliselt, et koos hagiavaldusega tuleb

esitada ka nõuet kinnitavaid tõendeid sõltumata sellest, kas hageja hinnangul vaidleb

kostja nõudele vastu või mitte. Käesoleval juhul ei tunnista kostja hageja nõuet ja

nõude aluseks olevaid asjaolusid. Tõlgendust, et koos hagiavaldusega tuleb esitada ka

tõendid kinnitab ka TsMS § 363 lg 1 p 3 sõnastus, et menetlusosaline peab viitama

asjaolu kinnitamiseks esitatud tõenditele. Kui koos hagiavaldusega ei esitata tõendeid,

siis jääb ebaselgeks, miks pidas seadusandja vajalikuks kehtestada hagiavalduses

tõendile viitamise nõude.

9. Kohtu hinnangul teenib hagiavaldusega tõendite esitamise nõue TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluse ülesannet tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõisliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 2 sätestatud eesmärgi saab

saavutada selliselt, et menetlusosalised esitavad kõik oma väited ja neid kinnitavad

tõendid ühes menetlusdokumendis. Veenev ei ole hageja väide, et kuivõrd hageja

hinnangul ei vaidle kostja tõenäoliselt hagile vastu, siis ei pea hageja

menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitama koos hagiavaldusega tõendeid, sest need

on soomekeelsed ja vajavad tõlkimist, millega kaasnevad täiendavad kulud. Kohtu

hinnangul pidi hageja arvestama menetluskulude (sh tõlkekulude) tekkimisega juba

siis, kui ta on otsustanud pöörduda oma nõudega kohtusse. Samuti vaidleb kostja

hageja nõudele vastu.

10. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

Määruskaebus

11. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

12. TsMS § 363 lg 1 p 3 ei nõua hagiavaldusele tõendite lisamist. TsMS § 238 lg 1 p 1

kohaselt ei võta kohus vastu tõendeid asjaolude kohta, mis ei ole vaidluse all.

Riigikohtunik Villu Kõve väljendas advokatuuri koolitusel esinedes auditooriumile (st

advokaatidele) seisukohta, et hagimenetluse algetapis tõendeid esitama ei peaks, sest

kõigepealt tuleb kindlaks teha, millised asjaolud üldse vajavad tõendamist (st jäävad

vaidluse alla). Hageja leiab, et kohtutoimikut ei ole vaja koormata tõenditega, mis

vaidluse lahendamisele kaasa ei aita. Seadusest tulenevalt võib koos hagiavaldusega

koheselt tõendeid esitada, kuid ei ole kohustust seda teha.

13. Antud juhul on hagejal olemas kolm soomekeelset dokumentaalset tõendit. Neist ükski

ei ole selline, mis mõistlikult võttes oleks asjaoluna kostja poolt edukalt vaidlustatav

(kostja töötas hageja juures, kostja tegi Vaasa Veele pakkumuse maksumusega 85 500

eurot ja Vaasa linn kuulutas kostja hanke võitjaks). Kui kostja neid ilmselgeid

asjaolusid asub eitama, siis kasutab ta oma menetlusõigusi pahas usus, et asja venitada

ja kulusid (tõlge) tekitada. Menetluskulude jaotamisel peaks kohus kostja vastavale

käitumisele hinnangu andma ja seonduvad menetluskulud igal juhul kostja kandma

jätma. Kostja on küll 06.04.2017 menetlusdokumendis maininud, et ta ei võta õigeks

hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid, kuid nii üldsõnaline seisukoht on ebapiisav ja

kaldub kõrvale eesmärgist määratleda konkreetne vaidluse sisu. Kostja peaks otsesõnu

vaidlustama need kolm asjaolu, mille kohta hageja tõendeid pakub. Seejärel tekiks

hagejal möödapääsmatu vajadus dokumendid tõlkida ja esitada.

14. TsMS § 2 näeb muuhulgas ette, et asi tuleb läbi vaadata võimalikult väikeste

kuludega. Asjatu tõlkekulu tekitamine ei lähe selle põhimõttega kooskõlla. Antud

juhul on tõendite nõudmine ka kunstlikuks takistuseks kohtule juurdepääsuks, mida

EIÕK artikkel 6 keelab.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on

ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule asja menetlusse

võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

17. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda tõendite esitamata jätmine keelduda hagiavalduse

menetlusse võtmisest. Vastavat seisukohta on ringkonnakohus avaldanud ka

varasemalt 21.11.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-30482. Samuti on ringkonnakohus

varasemalt 01.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-11607 avaldanud, et „TsMS § 371

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ammendavad alused hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks ei võimalda aga jätta hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et hagi ei

ole tõendatud, sealhulgas, et hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis

hagiavalduses märgitud asjaolusid tõendaksid.“

18. Seega on nõude tõendamine hageja õigus ja nõude tõendamata jätmisel tuleb jätta hagi

rahuldamata. Käesoleval juhul on hageja aga avaldanud, et kui kostja hagi aluseks

olevaid asjaolusid vaidlustab, siis on hageja valmis nõude aluseks olevaid tõendeid

esitama. Maakohus ei ole hagiavaldust kostjale kätte toimetanud, mistõttu kostja ei

olegi saanud sisuliselt hagile vastata, sealjuures märkida iga hagi alusena esile toodud

faktilise asjaolu kohta, kas kostja võtab selle omaks või vaidleb vastu. Seega on

maakohus keeldunud ebaõigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tsiviilasi

tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada.

20. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale

määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv