2-14-56946/86 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-56946

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi AS Xxxx vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx; asukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Pirkka-Marja

Põldvere (e-post: pirkkamarja.poldvere@leadell.com)

Kostja: AS Xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alice Salumets

(e-post: alice.salumets@roedl.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt AS Xxxx

välja hageja XxxxOÜ kasuks menetluskulu 8436,25 eurot (riigilõiv 1300 eurot +

õigusabikulud 7136,25 eurot käibemaksuta).

2. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue 2384,99 euro ulatuses.

3. Kostja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud

menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx OÜ hagi AS Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Harju

Maakohus jättis 18.03.2015 kohtuotsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jättis kohus hageja

kanda. 30.12.2015 kohtuotsusega rahuldas ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu 18.03.2015 kohtuotsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks,

menetluskulud määras ringkonnakohus jaotamisele ja kindlaksmääramisele maakohtus asja

lõplikul lahendamisel. 02.05.2016 kohtuotsusega rahuldas maakohus hagi, menetluskulud jättis

kohus kostja kanda. 09.01.2017 kohtuotsusega jättis ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu 02.05.2016 otsuse muutmata, apellatsiooniastme menetluskulud jäeti

kostja kanda. Riigikohus keeldus 12.04.2017 kohtumäärusega kostja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Maakohtu 02.05.2017, ringkonnakohtu 09.01.2017 ja Riigikohtu

lõpplahendid jõustusid seega 12.04.2017.

Hageja on 11.02.2015, 12.02.2015, 30.12.2016 ja 19.04.2017 esitanud kohtule menetluskulude

nimekirjad

ja

taotluse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

ning

kostjalt

väljamõistmiseks. 24.03.2016 kohtuistungil teatas hageja seaduslik esindaja, et tal ei ole

menetluskulude nimekirja täiendavalt esitada. Hageja menetluskuluks maakohtus on 6846,24

eurot (riigilõiv 650 eurot + õigusabi 6196,24 eurot käibemaksuta), ringkonnakohtus 17.04.2015

hageja apellatsioonkaebusega seonduvalt (vt ringkonnakohtu 30.12.2015 lahend) 2725 eurot

käibemaksuta (riigilõiv 650 eurot + õigusabi 2075 eurot) ning ringkonnakohtus 03.06.2016 kostja

apellatsioonkaebusega seonduvalt (vt ringkonnakohtu 09.01.2017 lahend) 1250 eurot

käibemaksuta, kokku 10 821,20 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 (hagilt hinnaga 13 318,99 eurot tuli tasuda riigilõiv

650 eurot). Apellatsioonkaebuse esitamisel on hageja 17.04.2015 tasunud riigilõivu 650 eurot,

mis oli kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb hageja

menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 1300 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema

seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda

hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Pirkka-Marja Põldvere mõistlikuks esindajatasu

suuruseks tunnihinda 125 eurot käibemaksuta.

Hageja õigusabikulud maakohtus

-

Arve nr 26 juhul eeldab kohus, et tegemist on hageja õigusabikuludega hagiavalduse

koostamisel ja kohtule esitamisel, kuivõrd hageja ei ole arve spetsifikatsiooni kohtule

esitanud ja juulis õigusabitoiminguid kohtule ei nähtu. Esmane menetlusdokument

tsiviilasjas on 07.09.2014 kohtule esitatud hagiavaldus koos lisadega.

Riigikohus

on

tsiviilasjas

nr

3-2-1-80-11

selgitanud,

et

õigusabikulusid

tuleb

tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud

hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega.

Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et

menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla

vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka

sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab

menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg 1-2 sätestatu

kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on kahju tekitamine teisele isikule.

Tsiviilasja materjalide järgi on 07.09.2014 hagiavalduse allkirjastanud ja kohtule esitanud hageja

seaduslik

esindaja,

lepingulise

esindaja

esindusõigust

hagist

ei

nähtu.

Esmase

menetlustoiminguna on hageja lepinguline esindaja 15.10.2014 palunud ligipääsu e-toimikule.

Esimene sisuline menetlusdokument, millest nähtub hageja lepingulise esindaja olemasolu on

kohtule esitatud 13.11.2014 (hageja täiendav seisukoht).

Hageja poolt arvel nr 26 väidetavad õigusabikulud ei ole seega käsitatavad menetlusosalisele

menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 40

euro ulatuses rahuldamata.

-

Arve nr 20141401 ja 20141571 õigusabi seondub kaasuse materjalide- ja kostja

01.10.2014/ 15.10.2014 vastustega tutvumisega ning 13.11.2014 hageja täiendava

seisukoha koostamise- ja kohtule esitamisega.

Kohus on seisukohal, et arvelt nr 20141401 ja 20141571 nähtuv õigusabi on põhjendatud ja

vajalik kokku kuni 17 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja kaasuse

keskmist keerukust.

-

Arve nr 20141715 õigusabi seondub kostja 20.11.2014 menetluskulude katteks tagatise

määramise taotlusega, sellele 24.11.2014 seisukoha esitamisega, kostja 25.11.2014 hinna

alandamise

avaldusega

tutvumisega,

26.11.2014

kohtuistungil

osalemise

ja

ettevalmistumisega ja kompromisskokkuleppe sõlmimise eesmärgil läbirääkimiste

pidamisega.

Kohus on seisukohal, et arvelt nr 20141715 nähtuv õigusabi on põhjendatud ja vajalik

menetluskulude katteks tagatise taotluse ja sellele seisukoha esitamisega seonduvalt 3,71 h

ulatuses, kostja 25.11.2014 hinna alandamise avaldusega tutvumisel ja 26.11.2014 kohtuistungiks

ettevalmistumisel 0,58 h ulatuses, 26.11.2014 kohtuistungil osalemisel 0,5 h ulatuses ja

kompromissläbirääkimistega seonduvalt kuni 3,5 h ulatuses. Kohus arvestab esitatud

menetlusdokumentide sisu, kohtuistungi ettevalmistumisele kuluvat aega, kohtuistungi kestvust ja

kompromissläbirääkimiste toimumist toimikust nähtuvate materjalide alusel.

-

Arve nr 20150026 õigusabi seondub kostja 30.12.2014 menetlusdokumendiga

tutvumisega ja 12.01.2015 hagiavalduse (taotluste) tervikteksti koostamisega ja kohtule

esitamisega.

Kohus on seisukohal, et arvelt nr 20150026 nähtuv õigusabi on põhjendatud ja vajalik kokku 14,3

h ulatuses, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu.

-

Arve nr 20150047 õigusabi seondub 19.01.2015 kohtuistungiga.

Kohus on seisukohal, et 19.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine on

põhjendatud ja vajalik õigusabi kuni 2 h ulatuses, arvestades kohtuistungi ettevalmistumisele

kuluva aja mahtu ning kohtuistungi kestvust.

-

Arve nr 20150194 õigusabi seondub 11.02.2015 kohtuistungiga.

Kohus on seisukohal, et 11.02.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine, kliendile informatsiooni

edastamine ja istungil osalemine on põhjendatud ja vajalik õigusabi kuni 5,5 h ulatuses,

arvestades kohtuistungi ettevalmistumisele kuluva aja mahtu ning kohtuistungi kestvust.

Hageja õigusabikulud ringkonnakohtus

19.04.2017 edastas hageja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja (arved nr 20150580 ja

20150706), milles palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista esimesel ringil

ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Hageja põhjenduste kohaselt otsustas ringkonnakohus

30.12.2015 kohtuotsuses, et menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja lõplikul

lahendamisel. Kuna Tallinna Ringkonnakohus (esimesel ringil) menetluskulude jaotamist

vajalikuks ei pidanud, ei osanud hageja (keda istungitel ei esindanud ka advokaat)

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitada.

Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asi vaadatakse läbi

kohtuistungil,

esitatakse

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

enne

kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Nimetatust tulenevalt ei oma asjas tähtsust ringkonnakohtu 30.12.2015 kohtuotsus, juhindudes

TsMS § 176 lg 1 sätestatust tuli hagejal enne 02.12.2015 toimunud ringkonnakohtu kohtuistungit

esitada menetluskulude nimekiri, ringkonnakohus on istungil andnud tähtaja m.h menetluskulude

nimekirja esitamiseks istungil osalemisega seonduvate kulude kohta kuni 07.12.2015.

Vastupidiselt kostjale ei ole hageja juhindudes TsMS § 176 lg 1 tähtaegselt oma menetluskulude

nimekirja kohtule esitanud, seega on 19.04.2017 täiendav menetluskulude nimekiri esitatud

hilinenult.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus 19.04.2017 avalduse õigusabikulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

Riigilõiv

kuulub

hageja

menetluskuluna

kindlaksmääramisele

olenemata

menetluskulude nimekirja õigeaegsest esitamata jätmisest.

Hageja õigusabikulud apellatsiooniastmes perioodil 03.06.2016 kuni 09.01.2017 (s.o kostja

apellatsioonkaebus maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusele kuni 09.01.2017 ringkonna kohtuotsuse

tegemiseni) on järgmised:

-

Arve nr 20160988 õigusabi seondub kostja 03.06.2016 apellatsioonkaebuse ja

kohtuotsuste analüüsimisega ning 20.07.2016 vastuse esitamisega apellatsioonkaebusele.

Kohus peab arvelt nr 20160988 nähtuvaid õigusabitoiminguid vajalikuks ja põhjendatuks 10 h

ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, maakohtus kantud õigusabi eest 47,09 h s.o 5886,25 eurot

käibemaksuta (47,09 h x 125 eurot= 5886,25 eurot), ringkonnakohtus kantud õigusabi eest 10 h

s.o 1250 eurot käibemaksuga (10 h x 125 eurot= 1250 eurot), millele lisandub riigilõiv summas

1300 eurot, kokku 8436,25 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 2384,99

euro (õigusabikulu maakohtus 309,99 eurot + õigusabikulu ringkonnakohtus 2075 eurot= 2384,99

eurot) ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik