3-2-1-44-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-44-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

Tarvo Sarapuu hagi Vedelgaas OÜ vastu osanike

13. juuli 2015. a koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15172

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarvo Sarapuu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tarvo Sarapuu (isikukood 37904086526), esindaja

vandeadvokaat Kalev Saare

Kostja Vedelgaas OÜ (registrikood 12243788), esindaja

vandeadvokaat Margo Lemetti

Asja läbivaatamise kuupäev

24. aprill 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15172

osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30. juuni 2016. a otsuse samas

tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata Tarvo Sarapuu nõude tunnistada

kehtetuks Vedelgaas OÜ osanike 13. juuli 2015. a koosoleku otsused, samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

2. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15172

muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 30. juuni 2016. a

otsuse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata Tarvo Sarapuu nõude

tuvastada Vedelgaas OÜ osanike 13. juuli 2015. a koosoleku otsuste (majandusaasta aruande

kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse, juhatuse liikmetele tasu määramise ja

nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning 30. märtsi 2015. a dividendi maksmise

otsuse tühistamise otsuse) tühisus.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo COBALT OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarvo Sarapuu (hageja) esitas 12. oktoobril 2015 Vedelgaas OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

tuvastada kostja osanike 13. juuli 2015. a koosolekul vastu võetud kostja 2014. a majandusaasta

aruande kinnitamise, kasumi jaotamata jätmise, juhatuse liikmetega lepingute sõlmimise ja neile tasu

määramise ning kostja osanike 30. märtsi 2015. a dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuste

tühisus või alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal kolm osanikku: hageja, Sandor Tabo ja Rainer Puusepp, kellest

igaühele kuulub 1/3 kostja osakapitalist ja häältest. S. Tabo ja R. Puusepp on ka kostja juhatuse

liikmed. 9. juulil 2015 edastas juhatuse liige S. Tabo osaühingu nimel hageja e-posti aadressile kostja

osanike koosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 13. juulil

2015. Teade sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud audiitori otsus ja osaühingu

2014. a majandusaasta aruanne.

Osanike koosoleku (koosolek) kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda,

mistõttu koosoleku otsused on tühised. Juhatus edastas koosoleku kokkukutsumise teate hagejale e-

posti teel kolm päeva enne koosoleku toimumist, seega on koosolekust teatatud hilinemisega. Samuti

on rikutud otsuste eelnõude koostamise ja kättesaadavaks tegemise nõudeid. Otsuste eelnõudega peab

saama tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni koosoleku toimumise päevani. Koosoleku

teates ei olnud märgitud, kus saab otsuste eelnõudega tutvuda. Lisaks otsustati koosolekul

päevakorraväliseid küsimusi. Jooksvate küsimuste all otsustati tühistada 30. märtsi 2014. a

dividendide maksmise otsus. Hageja ei saanud koosoleku teate alusel ette näha, et sellist küsimust

hakatakse koosolekul otsustama. Päevakorra täiendamist koosolekul ei hääletatud ega otsustatud. Ühe

teates märgitud päevakorrapunkti (audiitori järeldusotsuse kinnitamine) kohta ei võetud koosolekul

üldse otsust vastu.

Kuna hageja ei saanud otsuste eelnõude puudumise tõttu end koosolekuks ette valmistada, lisas ta

protokolli märkuse, et soovib saada täiendavat mõtlemisaega. 14. juulil 2015 teatas hageja juhatusele,

et kuna koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ja vastuvõetud otsused kahjustavad

osaliselt ka hageja huve, siis ei kiida ta otsuseid heaks.

Alternatiivselt on otsused vastuolus seadusega ja need tuleb kehtetuks tunnistada. Otsuste tegemisel

on rikutud otsuste protokollimise nõudeid (äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 5). Osanike otsus 2014. a

majandusaasta aruande kinnitamise kohta ei kajasta õigesti hääletustulemust. Hageja ei hääletanud

ühegi otsuse poolt. Päevakorra p 4 all on tehtud kaks otsust, millega on otsustatud juhatuse liikmete

tasustamine ja juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingute sõlmimine. Kuna vastuvõetud otsus

puudutab osanike R. Puusepa ja S. Tabo ning osaühingu vahel tehingu tegemist, siis ei võinud

kumbki nendest osanikest tasu määramise otsustamisel hääletada (ÄS § 177 lg 1). Tasu määramine

juhatuse liikmele on tehing, mille tegemisel on juhatuse liikme huvi vastuolus osaühingu huviga.

Kuna üks ja sama otsuse eelnõu nägi ette mõlemale juhatuse liikmele tasu määramise, ei saanud

kumbki juhatuse liige selle otsuse tegemisel osanikuna hääletada. Lisaks on hageja hääled ekslikult

loetud kvoorumi hulka, kuigi ta lahkus koosolekult pärast seda, kui tehti teatavaks koosoleku

päevakord ja otsuste eelnõud. Seega ei saanud ei S. Tabole ega ka R. Puusepale tasu määramise otsus,

isegi kui need oleksid eraldi otsused, nõutavat häälteenamust (s.o 50% + 1 hääl).

Hageja ei olnud vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kostja juhatuse liige. Hageja esitas 11. juunil

2015 avalduse kostja teistele osanikele, paludes end alates 11. juunist 2015 juhatusest tagasi kutsuda.

Hageja ei avaldanud soovi, et koosolek toimuks 13. juulil 2015. Alusetu on kostja väide, et koosoleku

kokkukutsumise korra olulise rikkumise parandab see, et hageja oli koosolekul kohal. Hageja ei ole

nõustunud koosoleku pidamise ega otsuste vastuvõtmisega ja seda tõendab esimese päevakorrapunkti

juures protokollitud vastuväide. Hageja lahkus koosolekult pärast vastuväite protokollimist.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud määral, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Hageja oli

koosoleku kokkukutsumise ja selle toimumise ajal ka ise kostja juhatuse liige ja osales koosoleku

ettevalmistamisel. Hageja teadis nii koosoleku toimumise ajast kui ka arutusele tulevatest küsimustest

ja otsuse eelnõudest. Samuti võttis hageja koosolekust osa. Kuna vaidlusalusel koosolekul osalesid

kõik kostja osanikud, võis koosolekul otsuseid vastu võtta olenemata sellest, kas koosoleku

kokkukutsumise korda rikuti või mitte.

Kostja ei ole rikkunud ÄS § 1712 lg-s 4 sätestatud kohustust tutvustada otsuste eelnõusid.

Osaühingutes, kus osanikud on samal ajal ka juhatuse liikmed, ei ole otsuste eelnõude

ettevalmistamisel nii olulist tähtsust. Osanikud võtavad otsuseid vastu operatiivselt, arutades

otsustamist vajavad küsimused läbi vahetult koosolekul. Hageja kui kostja juhatuse liige on 7. juulil

2015 allkirjastanud majandusaasta aruande nõuetekohast koostamist tõendava juhatuse kinnituse, mis

sisaldas mh vandeaudiitori aruande kinnitamist. Majandusaasta aruande ja audiitori aruande

kinnitamine osanike koosolekul ei saa riivata hageja õigusi, kui ta on samad aruanded varem juhatuse

liikmena heaks kiitnud.

Osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ka sellega, et algsesse päevakorda lisati hageja

nõusolekuta uus päevakorrapunkt. Vajadus tühistada varasem ebaseaduslik dividendide maksmise

otsus tulenes audiitori järeldusotsusest. Päevakorrapunkti “Audiitori järeldusotsuse kinnitamine” ei

jäetud päevakorrast välja, vaid see lisati esimese päevakorrapunkti (“2014. a majandusaasta aruande

kinnitamine. Audiitori järeldusotsuse kinnitamine“) alla. Koosoleku päevakorraga olid nõus ja sellele

kirjutasid alla kõik osanikud. Hageja ei esitanud päevakorrale vastuväiteid. Isegi kui hageja oleks

vastuväite esitanud, olnuks päevakorra täiendamine õiguspärane, sest selle poolt olid nii R. Puusepp

kui ka S. Tabo, kelle osadega oli esindatud 2/3 kostja osakapitalist (ÄS § 1711 lg 3).

Hageja ei saa nõuda ka otsuste kehtetuks tunnistamist. Protokoll vastas seaduse nõuetele. Juhatuse

liikmele tasu määramine ei ole tehing, mille puhul kehtiks ÄS § 177 lg-st 1 tulenev hääleõiguse

piirang. Isegi kui selline piirang kehtiks, oleks juhatuse liikmetele tasu määramise otsus kehtivalt

vastu võetud, sest R. Puusepale tasu määramise poolt hääletas S. Tabo ja hageja oli erapooletu,

mistõttu võeti otsus vastu S. Tabo poolthäälega. Samamoodi on R. Puusepa poolthäälega vastu

võetud S. Tabole juhatuse liikme tasu määramise otsus.

Hageja ei lasknud protokollida vastuväiteid otsustele, nagu seda nõuab ÄS § 178 lg 3 teine lause,

seega ei saa ta nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Lisaks on vaidlusaluse koosoleku otsused

14. oktoobril 2015 toimunud koosolekul vastu võetud uue otsusega kinnitatud (ÄS § 178 lg 2).

3. Tartu Maakohus jättis 30. juuni 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1800 euro suuruse menetluskulu.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlusalused otsused tühised. Pooled ei vaidle selle üle,

et koosoleku toimumisest on ette teatatud vähem kui nädal aega (ÄS § 172 lg 1). Kuigi formaalselt on

kostja rikkunud osanike koosolekust etteteatamise tähtaega, tuleb kohaldada ÄS § 1721 esimest

lauset, mille kohaselt ei või koosolek otsuseid vastu võtta, kui selle kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud

kõik osanikud. Osanike koosoleku osavõtjate nimekirja järgi on koosolekust osa võtnud kõik

osanikud. Hageja märkus, et ta soovib täiendavat mõtlemisaega, ei tõenda, et ta ei olnud kohal või ei

olnud nõus koosoleku toimumisega.

Äriregistri andmetel oli hageja koosoleku kokkukutsumise ajal ka ise kostja juhatuse liige. Asjaolu, et

hageja oli esitanud avalduse enda tagasikutsumiseks osaühingu juhatusest juunis 2015 ning seetõttu

ei teadnud midagi osaühingu tegevusest, ei ole tõendatud. S. Tabo saadetud koosoleku

kokkukutsumise teate järgi oli koosoleku aeg suuliselt juhatuse liikmete vahel varem kokku lepitud.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja väitele, et koosolek toimus hagejale sobival ajal. Hageja

osavõttu koosolekust kinnitab mh see, et koosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt on hageja tutvunud

majandusaasta aruandega, tegevusaruandega ja audiitori järeldusotsusega. Hageja on hääletanud

aastaaruande kinnitamise poolt. Ülejäänud otsuseid hageja ei allkirjastanud.

Otsuste eelnõud tuleb küll teha osanikele kättesaadavaks, kuid neid ei pea saatma osanikele koos

koosoleku teatega. Isegi kui otsuste eelnõusid kättesaadavaks ei tehta, ei ole see ÄS § 1712 lg 6 järgi

koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Põhjendatud ei

ole hageja väide, et osa otsuseid tehti küsimustes, mida ei olnud päevakorras. Koosoleku teate järgi

oli päevakorras 2014. a majandusaasta aruande kinnitamine, audiitori järeldusotsuse kinnitamine,

kasumi jaotamine, juhatuse liikmete tasustamine ja jooksvad küsimused. Päevakorrapunkti „jooksvad

küsimused“ täiendati alapunktiga, mille kohaselt vastavalt audiitori järeldusotsusele tuleb lugeda

tühiseks 30. märtsil 2014 tehtud dividendide väljamakse otsus. Sisuliselt tähendas see otsus audiitori

järeldusotsuse kinnitamist, mis oli varem päevakorras välja kuulutatud. See ei ole päevakorra

täiendamine. Kuna aruande koostamine on juhatuse kohustus, pidi hageja kui juhatuse liige teadma,

et dividendide maksmise otsus oli vastuolus ÄS § 157 lg-ga 1.

Hageja ei saa nõuda vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, sest 14. oktoobril 2015 toimunud

osanike koosolek otsustas, et vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused on kehtivad. Sellist otsust

saab pidada vaidlustatud otsuste kinnitamise otsuseks ja ÄS § 178 lg 2 järgi ei saa otsust pärast selle

kinnitamist enam vaidlustada. Asjast ei nähtu, et uue koosoleku otsust oleks vaidlustatud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. detsembri 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1620 euro suuruse (ilma käibemaksuta) menetluskulu

ning viivise menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja sai koosoleku kokkukutsumise teate kätte 9. juulil 2015, seega vähem kui

nädal enne koosoleku toimumist. Maakohus leidis õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise kõrvaldab see, kui koosolekule tulevad kohale kõik osanikud ja kõik osanikud on nõus

koosolekut pidama. Õiguslikult põhjendamatu on hageja seisukoht, et koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumist ei paranda ÄS § 1721 järgi mitte üksnes nende osanike koosolekule ilmumine, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, vaid see, kui nad ka hääletavad otsuste poolt. ÄS § 1721 teise

lause järgi on osanikul võimalik ka koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes vastuvõetud otsus

hiljem heaks kiita. Hageja tõlgendus muudaks ÄS § 1721 esimese lause sisutühjaks ning ei oleks

võimalik eristada olukorda, kus koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise parandab osanike

koosolekust osavõtt ja nõusolek koosoleku toimumisega, olukorrast, kus osanikud on kiitnud

vastuvõetud otsused hiljem heaks. Seega on ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline see, et osanik oleks

nõus nii koosoleku toimumise aja kui ka kutsel märgitud päevakorraga. See, kas kohale tulnud osanik

hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline. Hageja on kohtuistungil

avaldanud, et ta ei öelnud teistele osanikele, et ta ei ole koosoleku toimumisega nõus, ja läks

koosolekule kohale. Koosoleku teates oli märgitud koosoleku päevakord. Hageja on kirjutanud alla

dokumendile, millest nähtub, et ta osales koosolekul. Samal lehel oli ka koosoleku päevakord. Hageja

koosolekul käsikirjaliselt koostatud vastuväide osanike otsusele ei ole selge ja üheselt mõistetav

tahteavaldus. Hageja ei täpsustanud, milliste uute otsustega oli tegemist ning kas soov saada

mõtlemisaega seostub koosoleku toimumise ajaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine lugeda kõrvaldatuks. Isegi kui hageja oleks tõendanud, et ta lahkus

koosolekult, ei saaks ta tugineda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele kui otsuste tühisuse

alusele.

Kuna hageja oli kuni 11. juulini 2016 juhatuse liige ehk isik, kes mh vastutas osanike koosoleku

ettevalmistuse eest, on põhjendatud ka kostja seisukoht, et hageja tuginemine koosoleku teate

saatmise tähtaja rikkumisele oleks hageja kui osaniku õiguste kuritarvitamine.

Praeguses menetluses ei ole vaidluse all kostja otsuste sisuline õiguspärasus. Hageja ei ole nõus

osanike otsuste sisuga, kuid see ei ole osanike otsuse tühisuse aluseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi

sisulist vastuväidet kostja seisukohale, et dividendiotsus tuli tühistada audiitori järeldusotsuse tõttu ja

selle järeldusotsuse kinnitamine oli teate järgi koosoleku päevakorras. Kui audiitor leidis, et dividendi

maksmise otsus on tühine, siis ei saanud hageja kui endine juhatuse liige ja osanik eeldada, et ühing

peaks audiitori märkust eirama ja dividendi seadust rikkudes välja maksma.

Kuigi maakohus tugines ekslikult ÄS § 1712 lg-le 6, ei muuda see maakohtu otsuse lõppjäreldust

valeks. ÄS § 1712 lg 6 kohaldub juhul, kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud. Maakohus

leidis ekslikult, et ÄS § 1712 lg 6 kehtib ka siis, kui koosoleku kokkukutsumise ajal osaühingu

osanikud ja juhatuse liikmed kattuvad. Siiski on õige see, et hageja, olles ise osaühingu juhatuse liige,

ei saa tugineda eelnõu puudumisele. Hageja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele eelnõule, mille

puudumine takistas tal koosolekuks valmistumast. Hageja soovil vabastati ta juhatuse liikme kohalt

alates 11. juulist 2015. Seega pidi hageja selle ajani osalema ühingu igapäevases tegevuses. Hageja

seisukoht, et juhatuse liikme kinnituste allkirjastamine on vaid formaalsus, ei ole kooskõlas

seadusega.

Põhjendamatu on hageja väide, et otsused on vormistatud selliselt, et neile oleksid pidanud alla

kirjutama kõik osanikud. See, et ÄS § 304 lg-s 1 sätestatud asjaolud ning üksikud otsused on eraldi

vormistatud, ei tähenda, et oleks rikutud koosoleku protokollimise nõudeid. Igas otsuses on

kajastatud olulisemad ÄS § 304 lg 1 järgi nõutavad andmed.

Lisaks on maakohus õigesti leidnud, et hagejal ei ole õigust nõuda ostuste kehtetuks tunnistamist,

kuna osanikud on otsused uue otsusega kinnitanud. 14. oktoobril 2015 vastu võetud osanike otsuses

oli väljendatud osanike soov, et vaidlusaluse koosoleku otsused jääksid kehtima. ÄS § 178 lg 2 järgi

ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue

otsuse kehtetuks tunnistamise hagi ei ole esitatud. Sellist hagi ei ole praegu esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

tuvastada koosolekul päevakorrapunktide 1-4 all vastu võetud otsuste tühisus või tunnistada need

otsused kehtetuks. Alternatiivselt palub hageja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja

saata asja uueks läbivaatamiseks kas ringkonnakohtule või maakohtule. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ja tõlgendas ringkonnakohus valesti ÄS § 1721 ja

see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohtud leidsid ekslikult, et koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise parandab ka üksnes kõigi osanike koosolekust osavõtt ja koosoleku toimumisega

nõustumine. Koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ei paranda üksnes osaniku, kelle

suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, koosolekule ilmumise fakt, vaid see, kui ta hääletab

otsuste poolt või kiidab need heaks. Hageja ei hääletanud koosolekul ühegi otsuse poolt ega ole

ühtegi otsust heaks kiitnud. Kuna koosolekust teatati hilinemisega ja lisaks ei olnud koosoleku teates

märgitud kõiki päevakorrapunkte ega seda, kus ja millal saab tutvuda otsuste eelnõudega, siis on

otsused tühised.

Samuti tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti ÄS § 178 lg-t 2, asudes seisukohale, et

hageja ei saa nõuda vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna need on uue otsusega

kinnitatud. 14. oktoobri 2015. a otsus ei olnud varasemate otsuste kinnitamise otsus. Seega pidanuks

ringkonnakohus kontrollima sisuliselt kõiki hagis esitatud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid,

kuid ei teinud seda. Ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata.

Menetluskulud ei ole õigesti jaotatud. Isegi kui ringkonnakohus nõustus hagi rahuldamata jätmisega,

tulnuks menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ja jätta menetluskulud kostja kanda,

sest kostja tegi vaidlustatud otsuseid kinnitava otsuse 14. oktoobril 2015 ehk kaks päeva pärast seda,

kui hageja esitas hagi.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja osanike 13. juuli 2015. a

koosolekul vastu võetud majandusaasta aruande kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse,

juhatuse liikmetele tasu määramise ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning

30. märtsi 2015. a dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuse. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus

tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata

TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Osas, millega

ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude

rahuldamata jätmise kohta, tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid ja asjas tuvastatud vaidlustamata asjaolusid (I), seejärel

analüüsib osanike koosoleku vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõuet (II) ja samade otsuste

kehtetuks tunnistamise nõuet (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (IV).

I

10. Hageja on esitanud nõude tuvastada kostja osanike 13. juuli 2015. a koosolekul vastu võetud

otsuste (2014. a majandusaasta aruande kinnitamise otsuse, kasumi jaotamata jätmise otsuse, juhatuse

liikmete tasustamise ning nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise otsuse ning 30. märtsi 2015. a

dividendi maksmise otsuse tühistamise otsuse) tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada samad

otsused kehtetuks.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle:

· kostjal on kolm osanikku: hageja, S. Tabo ja R. Puusepp, kellest kaks viimast on ka kostja

juhatuse liikmed;

· osanike koosoleku teated saadeti osanikele 9. juulil 2015, koosolek toimus 13. juulil 2015;

· hageja sai koosoleku kokkukutsumise teate kätte;

· koosoleku päevakorras oli teate järgi 2014. a majandusaasta aruande kinnitamine; audiitori

järeldusotsuse kinnitamine, kasumi jaotamise otsuse kinnitamine, juhatuse liikmete

tasustamine ja jooksvad küsimused;

· koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu neli otsust:

o kinnitada majandusaasta aruanne;

o jätta kasum jaotamata;

o maksta juhatuse liikmetele S. Tabole ja R. Puusepale kummalegi tasu 3000 eurot kuus

ning sõlmida nendega juhatuse liikme lepingud;

o lähtudes audiitori arvamusest tühistada 30. märtsil 2015 vastu võetud osanike otsus,

millega otsustati maksta osanikele 2014. a eest dividendi;

· 14. oktoobril 2015 toimus veel üks osanike koosolek, kus pandi hääletusele hageja

ettepanekud „lugeda 13. juuli 2015. a osanike koosoleku otsused tühiseks ja õiguslikke

tagajärgi mitteomavaks“ ning „kohustada juhatuse liikmeid tagastama 13. juuli 2015. a otsuse

alusel saadud juhatuse liikme tasud“. Hageja hääletas mõlema ettepaneku poolt, teised

osanikud vastu ja otsused jäid vastu võtmata.

12. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas vaatamata sellele, et vaidlusaluse koosoleku

kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, võivad sellel koosolekul vastuvõetud otsused kehtida

tulenevalt ÄS §-st 1721. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusaluse koosoleku otsused saab

ÄS § 178 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks.

II

13. Kolleegium käsitleb esmalt vaidlusaluse koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet.

Hageja on leidnud, et otsused on tühised põhjusel, et koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt

rikutud (ÄS § 1771 lg 1). Muu hulgas tugineb hageja sellele, et koosoleku teated saadeti osanikele

hilinemisega ja otsuste eelnõusid ei tehtud osanikele kättesaadavaks. Kostja on seisukohal, et hageja

ei saa otsuste tühisusele tugineda, kuna koosolekul osalesid ja koosoleku pidamisega olid nõus kõik

osanikud.

14. Maakohus tuvastas, et hageja osales vaidlusalusel koosolekul, ringkonnakohus nõustus

maakohtuga. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole kohtud menetlusõiguse norme rikkunud.

ÄS § 1721 reguleerib osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldamise võimalust.

Viidatud sätte esimene lause näeb ette, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui

koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sama sätte teise lause järgi on sellisel

koosolekul tehtud otsused tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust

heaks ei kiida.

Pooled vaidlevad selle üle, kas ÄS § 1721 kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise see, kui osanik, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, tuleb

koosolekule kohale ja nõustub koosoleku pidamisega, või kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise üksnes see, kui koosolekule kohale tulnud osanik, kelle suhtes koosoleku

kokkukutsumise korda rikuti, hääletab ka koosoleku päevakorras olevate ja hääletusele pandud

otsuste poolt.

15. Kolleegium leiab, et ÄS § 1721 tuleb tõlgendada selliselt, et selles normis on sätestatud kaks

võimalust, lugemaks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks. Viidatud paragrahvi

esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise esiteks see, kui kõik

osanikud on koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et

see, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi

oluline.

Teise juhtumina on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võimalik lugeda kõrvaldatuks

ÄS § 1721 teise lause järgi nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiiduga

koosolekul vastu võetud otsustele. Seega esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et

vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale

koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Kolleegiumi arvates on selline tõlgendus kooskõlas

mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule

teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis

päevakorda pandud küsimusi hääletama.

16. ÄS § 171 lg 4 esimene lause näeb ette, et osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike

nimekiri, kuhu mh kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul

osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. ÄS § 171 lg 4 kolmanda lause kohaselt kirjutavad

nimekirjale alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või

tema esindaja. Eeltoodust tuleneb, et kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud

osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega. Praegusel

juhul oli hageja kohtute tuvastatu kohaselt koosolekul kohal. Kohtud on tuvastanud ka selle, et hageja

hääletas aastaaruande kinnitamise otsuse poolt. Eeltoodu tuvastatuks lugemisel ei ole kohtud

menetlusõiguse norme rikkunud.

17. Kolleegium märgib, et ÄS § 1721 võimaldab kõrvaldada vaid koosoleku kokkukutsumise korra

olulisest rikkumisest tuleneva tühisuse. Hageja on tuginenud sellele, et otsused on tühised seetõttu, et

mh on rikutud koosolekust etteteatamise tähtaega ja otsuste eelnõude osanikele kättesaadavaks

tegemise nõudeid. Need rikkumised on koosoleku kokkukutsumise korra olulised rikkumised

ÄS § 1721 mõttes, mille saab kohtute tuvastatu põhjal lugeda kõrvaldatuks kõigi osanike osavõtuga

koosolekust ning koosoleku pidamisega nõustumisega ÄS § 1721 esimese lause alusel.

18. Hageja on mh leidnud, et vaidlusalusel koosolekul ei saanud osanikud otsustada 30. märtsi

2015. a dividendi maksmise otsuse tühistamist, kuna seda ei olnud enne päevakorda pandud.

Koosoleku teate järgi oli päevakorras audiitori järeldusotsuse kinnitamine. Audiitor oli asjas tuvastatu

kohaselt leidnud, et jooksva majandusaasta eest dividendi maksmist ei võinud osanikud otsustada

enne aastaaruande kinnitamist. Aastaaruanne kinnitati aga alles 13. juulil 2015. ÄS § 157 lg 1

kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata

kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta

aruande alusel. ÄS § 158 lg 1 näeb ette, et kui osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud

õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama.

Kolleegium on seisukohal, et seadusega vastuolus oleva dividendi maksmise otsuse tühistamiseks

vastu võetud otsusel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Hageja ei saavuta 30. märtsi 2015. a

otsuse vaidlustamisega seda, et dividendi maksmise otsus muutuks seaduslikuks. Isegi kui

vaidlusalusel koosolekul ei oleks võetud vastu 30. märtsi 2015. a dividendi maksmise otsuse

tühistamise otsust, oleks õiguslik olukord sama - ebaseadusliku dividendi maksmise otsuse alusel ei

või väljamakseid teha ja kui sellised väljamaksed on tehtud, peavad osanikud saadu tagastama.

19. Eeltoodust tulenevalt on õige kohtute järeldus, et vaidlusaluse koosoleku otsused ei ole tühised.

Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu

otsuse vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise kohta.

III

20. Järgmiseks analüüsib kolleegium vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Hageja on

alternatiivselt palunud tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. Seejuures on hageja tuginenud

sellele, et osanike koosoleku protokoll ei vasta ühegi vastuvõetud otsuse puhul seaduse nõuetele, sest

protokolli ei võinud vormistada eraldi otsustena. Aastaaruande kinnitamise otsuse puhul tugineb

hageja ka sellele, et protokoll (otsus) kajastab hääletustulemusi valesti, sest hageja ei hääletanud

otsuse poolt. Juhatuse liikmetega lepingu sõlmimisel ja neile tasu määramisel tugineb hageja sellele,

et S. Tabo ega R. Puusepp ei võinud hääletada ja kui neile anti otsuste tegemisel hääleõigus, siis on

otsus vastuolus ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiranguga.

Kohtud on otsuste kehtetuks tunnistamise nõude jätnud rahuldamata põhjendusega, et hageja ei saa

praegusel juhul nõuda vaidlusaluse koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna kostja osanike

14. oktoobri 2015. a otsusega on vaidlusaluse koosoleku otsused heaks kiidetud.

21. ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsuse

uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest,

esitatud kehtetuks tunnistamise hagi. Kolleegium on leidnud, et seda, kas varasemat otsust on uue

otsusega kinnitatud, on võimalik tuvastada otsuste sisu võrreldes (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 13). Pooled ei vaidle selle üle, et osanike 14. oktoobri 2015. a

koosoleku päevakorras oli hageja ettepanek võtta vastu otsus, millega „lugeda 13. juuli 2015. a

osanike koosoleku otsused tühiseks ja õiguslikke tagajärgi mitteomavaks“. Samuti oli 14. oktoobri

2015. a koosolekul päevakorras hageja ettepanek võtta vastu otsus, millega „kohustada juhatuse

liikmeid tagastama 13. juuli 2015. a otsuse alusel saadud juhatuse liikme tasu“. Mõlemad hääletusele

pandud ettepanekud jäid vastu võtmata, kuna ei saavutatud häälteenamust.

22. Kolleegiumi arvates ei ole otsus, millega osanikud möönavad, et nende arvates ei ole põhjust

tunnistada tühiseks (tühistada) varasema koosoleku otsuseid, käsitatav otsuse kinnitamise otsusena

ÄS § 178 lg 2 mõttes. Samas võib varasema otsuse kinnitamise otsuseks pidada sellist otsust, millega

osanikud kas otseselt või kaudselt kinnitavad üle varasema otsuse sisu.

Kohtud ei ole vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet sisuliselt analüüsinud ja on

kolleegiumi arvates lähtunud ekslikust eeldusest, et kui osanike koosoleku päevakorras on küsimus,

kas lugeda eelmise koosoleku otsused tühiseks, siis saab otsust, millega on otsustatud eelmise

koosoleku otsuseid tühiseks mitte lugeda, pidada eelmise otsuse kinnitamise otsuseks.

23. Kolleegium on seisukohal, et vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude lahendamiseks

tuleb esmalt hinnata hageja õigust esitada selline nõue ÄS § 178 lg 3 järgi (vt ka Riigikohtu 11. juuni

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 30).

Kohtud ei ole praeguses asjas hageja vaidlustamisõigust hinnanud. ÄS § 178 lg 3 näeb ette osaniku

õiguse hageda osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja selle esimese lause kohaselt võib

osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Sama lõike

teise lause järgi võib osanik, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Samuti on kohtud jätnud hindamata, kas otsuste kehtetuks tunnistamiseks on ÄS § 178 lg 1 järgi

alust, st kas koosolekul vastu võetud otsused on hageja esitatud asjaoludel mingis osas vastuolus

seaduse või põhikirjaga.

24. Hageja on juhatuse liikmetele tasu määramise ja nendega juhatuse liikme lepingute sõlmimise

otsuse vaidlustamisel tuginenud mh sellele, et otsused on võetud vastu, rikkudes ÄS § 177 lg-s 1

sätestatud hääleõiguse piirangut. Nimelt näeb ÄS § 177 lg 1 esimene lause ette, et osanik ei või

hääletada, kui otsustatakse mh osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga

õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist.

ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud piirangu eesmärgiks on osaniku ja osaühingu huvide konflikti vältimine,

sest osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele

(vt selle kohta ka Riigikohtu 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). Samas

sätestab ÄS § 177 lg 3, et hääleõiguse piirang ei kohaldu ja osanik võib hääletada enda valimisel

juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Riigikohus on varem leidnud, et

osaühingus suuremat osa omava isiku otsused juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise kohta ei

ole heade kommetega vastuolus ja et väiksema osalusega isik(ud) ei või pahatahtlikult takistada

äriühingu normaalset majandustegevust ega juhtimist (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 31; 11. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08, p 14;

30. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08, p 12).

Kolleegium on seisukohal, et samamoodi nagu osanikul on õigus hääletada enda juhtorgani liikmeks

valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise otsuse poolt, on tal õigus hääletada ka endaga

juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel. Vastasel korral muutuks

mõttetuks enamusosaniku võimalus määrata ennast juhatuse liikmeks, kuna tasu ta endale määrata ei

saaks ja see tähendaks, et pahatahtlikul vähemusel ei oleks küll võimalik takistada enamusosaniku

saamist juhatuse liikmeks, kuid tal oleks võimalus takistada enamusosanikul saada juhatuse liikme

tasu.

25. Kolleegium märgib, et eeltoodu ei tähenda, et osanikud, kes otsustavad endale juhatuse liikme

tasu määramist või endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, võiksid otsuse tegemisel kalduda

kõrvale seaduse imperatiivsest põhimõttest, mille kohaselt peavad osanikud juhatuse liikme

tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu

sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks

mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801

lg 2). Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole eeltooduga kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda

juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist. Sellise nõude esitamise otsustamine juhatuse liikme

vastu on ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi osanike pädevuses ja selle osaniku hääleõigus, kelle vastu nõude

esitamist juhatuse liikmena otsustatakse, on ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud.

26. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis

muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada

vaidlusalused otsused kehtetuks. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsuste kehtetuks tunnistamise

nõue uuesti lahendada, arvestades Riigikohtu otsuse juhiseid materiaalõiguse kohaldamise kohta.

Esmalt tuleb tuvastada, kas hagejal on ÄS § 178 lg 3 järgi otsuste kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise õigus. Kui selgub, et osanik on kas kõigi või mõne otsuse puhul lasknud protokollida

vastuväite, siis on tal nende otsuste vaidlustamise õigus ÄS § 178 lg 3 järgi olemas. Seejärel tuleb

teha kindlaks, kas otsuste vaidlustamiseks on ÄS § 178 lg 1 järgi alust (st kas otsus on hageja esitatud

asjaoludel vastuolus seaduse või põhikirjaga). Seejärel on võimalik hinnata, kas vaatamata

vaidlustamise aluse olemasolule võivad otsused või osa neist olla ÄS § 178 lg 2 mõttes uue otsusega

kinnitatud. Eeltoodu tähendab, et kui otsused või mõni neist on vastuolus seaduse või põhikirjaga, siis

on võimalik siiski jätta hagi rahuldamata, kui osanikud on vaidlustatud otsust uue otsusega

kinnitanud ja uue otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole hagi esitatud.

IV

27. Kolleegium märgib, et kohtud on eksinud tsiviilasja hinna määramisel. TsMS § 132 lg 1 kohaselt

eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 132 lg 4 p 8 kohaselt on

hagihinna tähenduses mittevaraline nõue ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja

otsuse tühisuse tuvastamise nõue. TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi liidetakse hagihinda arvutades

ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude

järgi. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kui samadest asjaoludest lähtuvalt

palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna

arvestamiseks need otsused üheks otsuseks (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-08, p 41). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kuna praegusel juhul on hageja ühe

asjaolude kogumi alusel palunud tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisuse või alternatiivselt tunnistada

need otsused kehtetuks, siis on õige hind 3500 eurot, mitte 14 000 eurot. Kolleegium muudab

TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinda ja loeb asja hinnaks 3500 eurot.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb sellega arvestada.

28. Kuna asi saadetakse tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jätab kolleegium

menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

29. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Henn Jõks, Jaak Luik, Malle Seppik