3-2-1-41-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-41-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. mai 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

American Communication Service L.L.C. hagi Osaühingu

ESTIN Warehousing vastu põhivõla 213 022 euro 21 sendi,

viivise 37 065 euro 48 sendi ja leppetrahvide 60 000 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-55623

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu ESTIN Warehousing kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

310 087 eurot 69 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja American Communication Service L.L.C. (asukoht

600B Lake Street, Suite D, Ramsey, NJ 07446, New Jersey,

Ameerika Ühendriigid), seaduslik esindaja Igor Solonkovitš

Kostja Osaühing ESTIN Warehousing, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev

17. aprill 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu ESTIN Warehousing 2. märtsi 2017. a taotlus peatada tsiviilasjas

nr 2-14-55623 menetlus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-55623

ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

4. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. American Communication Service L.L.C. (hageja) esitas Osaühingu ESTIN Warehousing (kostja)

vastu hagi 13. märtsi 2012. a tööde ja teenuste teostamise lepingust tuleneva põhivõla 213 022 euro

21 sendi, 9. veebruarist 2014 kuni 1. augustini 2014 arvestatud viivise 37 065 euro 48 sendi ja

leppetrahvide 60 000 euro saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. märtsil 2012 tööde ja teenuste teostamise lepingu nr 216

(leping), mille esemeks olid võrgu ja infrastruktuuri projekteerimise, käimapaneku ja häälestuse

tehnilised tööd ja konsultatsiooniteenused, samuti SAP SCM Extended Warehouse Management

Rapid Deployment Solution (SAP) tarkvara ja sellega seotud SAP AG toodete installatsiooni ja

kasutamise tehnilised tööd ja konsultatsiooniteenused kostjale kuuluvas Narva linnas Kadastiku 39

asuvas laos kaupade ladustamiseks.

Lepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale tööde ja teenuste eest kahes etapis. Pärast esimese etapi

täitmist allkirjastasid pooled 31. jaanuaril 2014 esimese etapi tööde ja teenuste üleandmise-

vastuvõtmise akti (akt), mille alusel väljastas hageja 213 022 euro 21 sendi suuruse arve tasumise

tähtajaga 8. veebruar 2014. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, mistõttu saatis hageja talle

17. veebruaril 2014 ja 10. märtsil 2014 meeldetuletuskirjad. Kostja vastas neile 13. märtsi 2014. a

kirjaga, milles teatas, et tunnistab võlga, ent on ajutistes makseraskustes. 25. juunil 2014 saatis hageja

kostja juhatuse liikmetele teatise lepingu lõpetamise kohta ning nõudis võla tasumist. Hageja on

andnud kostjale võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu, sh 3. juuli 2014. a kirjaga tähtaja kuni

17. juulini 2014 ning 22. juuli 2014. a kirjaga tähtaja kuni 1. augustini 2014. Kostja ei ole oma

kohustust täitnud.

Hageja paigaldatud võrgu infrastruktuur oli vajalik SAP-tarkvara installeerimiseks ja sisaldas arvutit

ja sellega seotud tehnilisi seadmeid ning sisekommunikatsioone. Kostja serveritele tarkvara

installeerimise tööd tegid kaks Venemaa ettevõtet - RegionKomTorg ja tema alltöövõtja OOO

TeamIdea Group (TeamIdea), kes oli SAP AG ametlik esindaja Venemaal. Hagejal ei ole SAP-

programmi juurutamise litsentsi ning ta ei pidanudki kostjale tarkvara paigaldama.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta

lepingut sõlminud, akti allkirjastanud ega hageja väidetud teenust saanud. Väidetava lepinguna

esitatud dokument koos lisadega ja kirjavahetus viitavad võltsingule ega vasta tõele. Kostja arvates

on tema endine juhatuse liige D. Pašinski kirjutanud lepingule pahauskselt ja pettuse eesmärgil

alla 2014. aastal. Kuna leping on tehtud tühise tehingu fikseerimiseks, on see vastuolus heade

kommetega ja seega tühine. TeamIdea tegi kostja ruumides tarkvara ja seadmete paigaldamise

ettevalmistustööd, kuid teise ja hagejast sõltumatu õigussuhte raames. Lepingus nimetatud tööde

tegemine ja vastuvõtmine on välistatud, kuna hagejal puudus litsents ja tarkvara ei ostetud, mistõttu

seda ei olnud võimalik ka juurutada.

3. Harju Maakohus jättis 7. juuli 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 3359 eurot.

Dokumendiekspertiisi akti kohaselt on lepingu erinevad leheküljed allkirjastatud erinevatel aegadel,

kuid kostja esindaja D. Pašinski allkirjad on väga tõenäoliselt kirjutanud tema ise. Maakohus leidis, et

leping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine heade kommete vastasuse

tõttu, kuna kostja väidetav lepingujärgne võlgnevus hagejale on märkimisväärne (310 087 eurot

69 senti) ning kostja ei ole selliseid kohustusi endale omal tahtel võtnud.

Hageja ei tõendanud, et ta oleks kostjale väidetavalt kokkulepitud töid teinud - SAP tarkvara

soetanud ja paigaldanud. SAP Estonia OÜ ei ole SAP-tarkvara litsentse kostjale ega hagejale

väljastanud ning nende nimele pole ka SAP-i üldises litsentsinimistus registreeritud litsentsi.

Tunnistajate A. Avdejenko ja J. Nikolajeva ütlustega on tõendatud, et kostja kasutas kaupade üle

arvestuse pidamiseks Exceli tabelit. Maakohus leidis, et kui kostja oleks kasutanud SAP-programmi,

siis puudunuks tal vajadus täiendavalt Exceli tabelit kasutada. Kuna hageja ei ole lepingu p-st 1.1

tulenevat SAP-tarkvara paigaldamise kohustust täitnud, ei ole põhjendatud hageja nõue põhivõla

väljamõistmiseks. Selle tõttu jäävad rahuldamata ka hageja nõuded viivise ja leppetrahvide

väljamõistmiseks.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse,

millega hagi täielikult rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. novembri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et lepingu sõlmimist tõendab leping ise, akt tööde esimese etapi vastuvõtmise

kohta ja kostja 18. märtsi 2014. a vastus hagejale, milles ta tunnistab hageja nõudeid ja palub arve

tasumiseks tähtaja pikendust. Kaudselt tõendavad poolte kokkulepet ka 30. jaanuari 2014. a tehnilised

ülesanded tööde tegemise esimese ja teise etapi kohta. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et sellele

kirjutati alla tagantjärele. Seetõttu ei ole tähtsust dokumendiekspertiisiga tuvastatul, et leping ja akti

neljas lehekülg on väljundatud erineva seadmega ja erineval ajal kui ülejäänud lehed, kuid

tembeldatud lepingu lisadega tõenäoliselt samal ajal. Käekirjaekspertiisist tulenevalt on lepingu ja

akti allkirjastanud D. Pašinski, kes vähemalt tööde vastuvõtmise ajal oli kostja juhatuse liige.

Asjaolul, et kostja sai lao ehitamiseks ehitusloa alles septembris 2012 ja siis algas ehitus, ei ole asjas

tähtsust, kuna kostja pole esile toonud ega tõendanud, et akti kohaselt maist kuni augustini 2012

tehtud tööd oleksid sõltunud laohoone olemasolust. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et

tehing on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Maakohus ei ole põhjendanud, milline lepingus

sisalduv kokkulepe ei vastanud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundele.

Maakohus tõlgendas valesti lepingu punkti 1.1. Sellest punktist ei tulene, et hageja oleks kohustunud

soetama kostjale SAP-tarkvara või selle paigaldama. Hageja ülesanne oli selleks vajaliku

infrastruktuuri rajamine ja ta pidi tagama, et tema loodu baasil läheb tarkvara käima.

Ringkonnakohus luges tõendatuks, et SAP-tarkvara pidid kostjale juurutama hageja ehitatud

infrastruktuurile Venemaa ettevõte RegionKomTorg ning tema alltöövõtja TeamIdea.

Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on aktis märgitud tööde üleandmine kostjale. Tunnistaja

J. Nikolajeva ütluste, kostja esitatud tollilao loa taotluselt nähtuva avalduse ning seisuga

20. november 2015 kostja kodulehelt www.estin.eu.com ja TeamIdea kodulehelt nähtuva teabe alusel

saab järeldada, et 2013. aastal kasutati kostja laos SAP-tarkvara. Kuna kostja ei väitnud, et tööd olid

puudustega, on hageja tasunõue muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks.

Hageja on lepingust selle p 4.4 alusel 20. juunil 2014 taganenud. Enne taganemist tekkinud hageja

tasunõue ja lepingu rikkumisest tulenevad viivise- ja leppetrahvinõuded säilisid (VÕS § 188 lg-d 2

ja 3). Kuna leppetrahvinõuete eeldused on täidetud, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

10 000 eurot lepingu p 4.4 alusel ning 50 000 eurot lepingu p 5.4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule või tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus

ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud otsuse põhjendamise

kohustust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1). Ringkonnakohus jättis

põhjendamata, millel põhinevad lepingu tõlgendamisel tehtud järeldused ning kuidas sellise lepingu

sõlmimine on eluliselt usutav. Ringkonnakohus jättis arvestamata SAP-tarkvara juurutamise protsessi

tavapäraste asjaoludega. Kostja arvates oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ainus tõenäoline eesmärk

äriühingu varade omastamine. Kostjalt on mõistetud välja raha töö eest, mida ta pole saanud ega

tellinud. Ringkonnakohus on ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel väidetavalt tehtud tehingud olid

kehtivad.

Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamise kohustust. Ringkonnakohus ei lahendanud tõenditest

nähtuvaid vastuolusid. Hageja ei saanud SAP-süsteemi ja tarkvara juurutada, kui tal puudus selleks

SAP AG antud litsents. Samuti on ebaloogiline, et tellija oleks sõlminud lepingu tarkvara

konsultatsiooni saamiseks ilma tarkvara soetamata. Eelnevast tuleneb, et isegi kui lepingud on

kehtivalt sõlmitud, ei ole hageja lepingus kirjeldatud töid teinud. Ringkonnakohus on vastuolus

lepinguga tuvastanud, et hageja kohustuste hulka ei kuulunud tarkvara litsentsi hankimine.

Ringkonnakohus on jätnud hindamata tõendid, mis seostuvad kostja väidetega lepingu võltsituse ja

tühisuse kohta. Maakohtus üle kuulatud tunnistajate ütluste ümberhindamisega on ringkonnakohus

rikkunud tõendite vahetu hindamise põhimõtet. Kui ringkonnakohtul tekkis kahtlus, et tunnistaja

A. Avdejenko ütlused ei ole usaldusväärsed, oleks kohus pidanud tunnistaja uuesti üle kuulama.

Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust. Ringkonnakohus pole analüüsinud tehingu

võimalikku näilikkust. Ringkonnakohus pole ümber lükanud maakohtu tuvastatut, et kostjal puudus

tahe lepingut sõlmida, ent on jätnud põhjendamatult TsÜS § 89 lg 1 kohaldamata. Isegi kui tehing ei

ole näilik, on maakohus õigesti leidnud, et leping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine

TsÜS § 86 lg 1 järgi.

Juhul kui leping kehtib, on ringkonnakohus jätnud ammendavalt tuvastamata, kas kõik lepingus

ettenähtud tööd on tehtud ning kas ja mis ulatuses on hageja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 3

alusel sissenõutavaks. Kuna SAP-tarkvara ei olnud tööde esimese etapi lõpuks kasutuskõlbulik, ei saa

lugeda esimese etapi töid tehtuks ega tasunõuet sissenõutavaks.

Ringkonnakohus on lepingu p-s 4.5 sätestatud leppetrahvi kokkulepet vääralt tõlgendanud. Kuna

sättes ette nähtud olukord ei ole saabunud, on ringkonnakohus mõistnud kostjalt valesti välja

leppetrahvi 50 000 eurot. Ringkonnakohus on valesti tuvastanud hageja nõude sissenõutavaks

muutumise aja ja mõistnud kostjalt välja põhjendatust suurema viivise. Kuna arve kohaselt pidi kostja

tasuma hagejale tööde eest 8. veebruaril 2014, muutus tasunõue VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks

9. veebruaril 2014.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Kostja esitas Riigikohtule 2. märtsil 2017 taotluse peatada tsiviilasja menetlemine TsMS § 356 lg 1

alusel kuni asjas tunnistajana ütlusi andnud J. Nikolajeva vastu algatatud kriminaalasjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni. Taotlusest nähtuvalt on prokuratuur alustanud J. Nikolajeva vastu

kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 320 lg 1 alusel tulenevalt kahtlusest, et tunnistaja on andnud

vande all valeütlusi. Väidetavateks valeütlusteks on väited, et 2014. aastal oli SAP- programm kostja

tollilaos paigaldatud ja installeeritud ning tunnistaja kasutas nimetatud programmi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kolleegium esmalt kostja taotluse peatada tsiviilasja menetlus.

Kolleegium jätab kostja taotluse rahuldamata. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult

või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva

kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus

kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on

menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja

tulemus (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12; 15. juuni 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09, p 13). Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul selliseid asjaolusid ei

esine.

TsMS-ist ei tulene ka ühtegi teist alust, mis võimaldaks praegusel juhul menetluse peatada

(vt nt Riigikohtu 4. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10). Riigikohus on enne

1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS-i kontekstis märkinud, et kriminaalasjas olemasolev hüpoteetiline

täiendavate asjaolude tuvastamise võimalus ei saa tsiviilkohtumenetlust üldjuhul takistada, mistõttu ei

pea üldjuhul peatama tsiviilasja menetlust ainuüksi põhjendusega, et paralleelselt menetletakse mingit

kriminaalasja ja sealt võib oodata uusi tõendeid (vt Riigikohtu 5. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-41-06, p 24). Kolleegium jääb nimetatud seisukoha juurde. Kohtulahendi ebaseaduslikkus või

põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja

valeütlusest, võib TsMS § 702 lg 2 p 4 järgi olla kohtulahendi hilisema teistmise aluseks.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 kohaselt tühistada ning asi tuleb TsMS § 669 lg 1 p 5 ja § 692

lg 4 esimese lause alusel saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping või on tegu

näiliku või heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, milline on hagejale lepingust tulenevate

kohustuste sisu ning kas hageja on oma kohustused täitnud. Kui maakohus jättis hagi rahuldamata,

leides, et leping oli vastuolu tõttu heade kommetega tühine ning hageja ei ole oma lepingulisi

kohustusi täitnud, siis ringkonnakohus asus vastupidisele seisukohale, tühistades maakohtu otsuse ja

rahuldades uue otsusega hagi. Kolleegium leiab, et seda tehes on ringkonnakohus oluliselt rikkunud

põhjendamiskohustust.

12.1. Kohtud on tuvastanud, et poolte vahel sõlmiti 13. märtsil 2012 leping, mille sisuks oli lepingu

punktis 1.1 sätestatud tööde tegemine, ning et tööde üleandmine ja nende eest tasumine pidi lepingu

p-de 1.2 ja 2.1 järgi toimuma kahes etapis. Kohtute seisukohad lahknesid lepingu alusel tehtavate

tööde sisu ja ulatuse osas. Maakohus järeldas lepingu p 1.1 ning tööde ja teenuste teostamise graafiku

tõlgendamise põhjal, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus installeerida

kostjale SAP-tarkvara ning tagada ka kasutuslitsentsi saamine. Ringkonnakohus asus aga

seisukohale, et lepingu p-st 1.1 ei tulene hageja kohustust soetada kostjale vastavat tarkvara ega seda

ka paigaldada.

Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus piisavalt põhjendanud, miks tuleb lepingut tõlgendada

maakohtust erinevalt. Kui apellatsioonikohus asub esimese astme kohtust vastupidisele seisukohale,

peab ta TsMS § 654 lg-st 5 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima

otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

Sealjuures peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama maakohtu hinnatud tõendite

ümberhindamist (vt Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 11).

Oma järelduses on ringkonnakohus tuginenud üksnes lepingu p-le 1.1, analüüsimata seda koosmõjus

teiste lepingu sätetega. Olukorras, kus hageja kohustuste ulatus ei olnud lepingu p-st 1.1 üheselt

mõistetav, mida ringkonnakohus otsuses ise möönis, oleks tulnud poolte tahte väljaselgitamiseks

analüüsida ka lepingu teisi sätteid ning selle lisasid. Ringkonnakohus ei ole otsuses andnud hinnangut

tööde ja teenuste teostamise graafikule, millele maakohus oma otsuses tugines ning mis maakohtu

seisukohalt kinnitab seda, et hageja ülesanne oli ka SAP-tarkvara litsentsi hankimine.

12.2. Hageja lepinguliste kohustuste sisu kindlakstegemisel tugines ringkonnakohus ka

RegionKomTorg 26. novembri 2014. a kirjale, mis oli saadetud vastuseks hageja 17. novembri

2014. a järelepärimisele ning millega hageja soovis tõendada tööjaotust enda ning RegionKomTorg ja

TeamIdea vahel. Viidatud kiri tõendab ringkonnakohtu arvates seda, et SAP-tarkvara juurutasid

kostjale hageja ehitatud infrastruktuurile RegionKomTorg ning tema alltöövõtja TeamIdea.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle kirja vastuolu teiste asjas kogutud tõendite ja tuvastatud

asjaoludega. Ringkonnakohus märgib otsuse p-s 28, et RegionKomTorg vastusest nähtuvalt on kostja

ja RegionKomTorg vahel sõlmitud 9. jaanuaril 2014 SAP-tarkvara kasutamise õiguse omandamise

leping, mille alusel on kostjal oma laos tarkvara kasutamise õigus. Samal ajal on kohtud SAP

Estonia OÜ kirjaliku vastuse põhjal tuvastanud, et kostjal ei ole SAP-tarkvara kasutamise litsentsi.

Kolleegiumi hinnangul oleks ringkonnakohus pidanud kirjeldatud vastuolu korral otsuses

põhjendama, miks ta peab üht või teist tõendit ebausaldusväärseks.

12.3. Maakohus järeldas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, et kostja ei ole SAP-programmi

kasutanud, vaid on pidanud laoarvestust Excelis, millest kohus järeldas, et hageja ei ole kostjale SAP-

programmi paigaldanud. Seevastu ringkonnakohus on tunnistaja J. Nikolajeva ütlustele tuginedes

tuvastanud, et novembris 2013 kasutati kostja laos SAP-tarkvara. Neid ütlusi kinnitab

ringkonnakohtu hinnangul muu hulgas ka kostja esitatud tollilao loa taotluselt nähtuv avaldus. Samas

on ringkonnakohus tuvastanud, et Maksu- ja Tolliameti inspekteerimisakti kohaselt on

kostja 8. jaanuaril 2014 pidanud laoarvestust Excelis. J. Nikolajeva ütlused on ainus otsene tõend,

millest ringkonnakohtu hinnangul tulenes, et kostja on novembris 2013 ka tegelikult SAP-programmi

kasutanud. Seda arvesse võttes on ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul ebapiisavalt põhjendanud,

miks selle asjaolu saab lugeda tõendatuks J. Nikolajeva ütluste põhjal olukorras, kus need on

vastuolus kostja endise juhatuse liikme A. Avdejenko ütlustega ning kus kohtud tuvastasid, et kostjal

ei olnud SAP-tarkvara kasutamiseks litsentsi.

Olukorras, kus ringkonnakohus soovib tõendeid maakohtust erinevalt hinnata, peab ringkonnakohus

TsMS § 653 kohaselt põhjendama, miks ta tõendit teisiti hindab. Kui ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb tal TsMS § 654 lg 5 kohaselt võtta seisukoht kõigi poolte

maakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta ning TsMS § 442 lg 8 kolmanda lause ning § 639

lg 1 kohaselt tuleb otsuses analüüsida kõiki esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu otsus ei vasta

eeltoodud nõuetele.

12.4. Samuti oleks ringkonnakohus olukorras, kus pooled vaidlesid kokkulepitud tööde valmimise ja

üleandmise üle, pidanud hindama aktis kajastatud tööde loetelu ja tuvastama, kas seal loetletud tööd

on ka tegelikult tehtud. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö

tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel. Kolleegium märgib, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja ei

saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning vastavas mahus töid ei ole

tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle kohustuse

täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav

ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka

lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21).

12.5. Eeltoodud rikkumised kujutavad endast menetlusõiguse normi olulisi rikkumisi TsMS § 669

lg 1 p 5 järgi (ringkonnakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata). Seetõttu tuleb

ringkonnakohtu otsus TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada.

13. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses tehtud etteheitega, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud

hinnata tunnistajate A. Avdejenko ja J. Nikolajeva ütlusi maakohtust erinevalt üksnes protokolli

põhjal, vaid oleks kahtluse korral ütluste usaldusväärsuses pidanud tunnistaja uuesti üle kuulama.

Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtul ei ole üldist kohustust varem üle kuulatud tunnistajat uuesti

üle kuulata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Seega olukorras, kus ringkonnakohus saab maakohtus toimunud ülekuulamise protokolli põhjal

piisavalt hea ülevaate ülekuulamise käigust ja tunnistajate ütluste sisust ning tal ei teki kahtlusi

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta, saab ta anda tunnistaja ütlustele hinnangu ka

üksnes maakohtu istungi protokolli põhjal. Eelduslikult kajastab protokoll ülekuulamise käiku ja

tunnistaja ütlusi korrektselt.

14. Kolleegium ei soostu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus oleks pidanud otsuses

käsitlema lepingu näilikkust TsÜS § 89 lg 1 alusel. Selle sätte kohaselt on näilik tehing, mille puhul

pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kuna ringkonnakohus leidis, et leping sõlmiti ning hageja

tegi selle alusel töid ja esitas need kostjale vastuvõtmiseks, siis ei olnud ringkonnakohtul tuvastatud

asjaoludel vajalik otsuses lepingu näilikkuse küsimust käsitleda. Kostja ei ole ka väitnud, et pooled

oleksid tahtnud tehinguga varjata mingit muud tehingut, mida nad tegelikult teha tahtsid.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohtu seisukoht lepingu heade kommetega

vastuolu kohta TsÜS § 86 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ega tugine asjakohastele argumentidele.

TsÜS § 86 lg 1 järgi on tühine tehing, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga.

Ringkonnakohus on juhtinud õigesti tähelepanu sellele, et maakohus ei ole põhjendanud, milline

lepingus sisalduv kokkulepe ei vasta ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundele. Maakohus

põhistas lepingu heade kommete vastasust asjaoluga, et tegemist on märkimisväärse võlasummaga

ning kostja tahe ei olnud võtta endale hageja vastu lepingust või muust õigussuhtest tulenevaid

kohustusi. Seega on maakohus sisuliselt põhjendanud lepingu heade kommete vastasust sellega, et

leping ei olnud kehtivalt sõlmitud. TsÜS § 86 lg 1 kohaldamise eelduseks on aga kehtiva lepingu

olemasolu.

16. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, justkui oleks ringkonnakohus mõistnud kostjalt välja

liiga suure viivise. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel pidi kostja tasuma hagejale esimese

etapi tööde eest 8. veebruaril 2014, muutus tasunõue VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 9. veebruaril

2014. Ehkki ringkonnakohus märkis otsuse põhjendavas osas ekslikult, et hageja tasunõue muutus

sissenõutavaks 8. veebruaril 2014, on ta mõistnud viivise kostjalt õigesti välja alates 9. veebruarist

2014. Kolleegium märgib siiski, et tulenevalt põhinõude kohta tehtud otsuse tühistamisest, tuleb asja

uuel läbivaatamisel hinnata uuesti ka viivisenõude põhjendatust.

17. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise

lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.

18. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tuleb kautsjon tagastada Advokaadibüroo

GLIMSTEDT OÜ-le.

Malle Seppik, Ants Kull, Tambet Tampuu