3-3-1-92-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-92-16

Määruse kuupäev

26. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Best Building OÜ ja Sepmar OÜ kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 28. aprilli 2016. a otsuse

nr 82-16/172398 täielikuks ning Sillamäe Linnavalitsuse poolt

riigihankeasjas nr 172398 nende kvalifitseerimata jätmise

kohta 13. aprillil 2016 tehtud protokollilise otsuse osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad Best Building OÜ ja Sepmar OÜ, esindaja advokaat

Priit Kala

Vastustaja Sillamäe linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määrus haldus-

asjas nr 3-16-895

Menetluse alus Riigikohtus

Best Building OÜ ja Sepmar OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Best Building OÜ ja Sepmar OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-895 osas,

millega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ning riigilõivu tagastamist puudutavas osas.

Saata asi tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

3. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sillamäe Linnavalitsus avaldas 11. märtsil 2016 riiklikus riigihangete registris hanketeate avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke viitenumbriga 172398 "Sillamäe Gümnaasiumi ja Sillamäe

Linna Keskraamatukogu rekonstrueerimistööd. Osa C" kohta.

2. 13. aprilli 2016. a protokollilise otsusega jättis Sillamäe Linnavalitsus ühispakkujad Best

Building OÜ ja Sepmar OÜ mittevastavuse tõttu hanketeate osa III p 2.3 alap-de 3 ja 6 alusel kvalifit-

seerimata.

3. 28. aprilli 2016. a otsusega nr 82-16/172398 jättis riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) Best

Building OÜ ja Sepmar OÜ vaidlustuse Sillamäe Linnavalitsuse 13. aprilli 2016. a protokollilise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

4. Best Building OÜ ja Sepmar OÜ esitasid halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse

13. aprilli 2016. a protokollilise otsuse tühistamiseks osas, millega Sillamäe Linnavalitsus jättis

kaebajad riigihankes kvalifitseerimata, ning VAKO otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebajad

taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, millega keelataks hankijal vaidlusaluses riigihankes hanke-

lepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse tegemiseni.

5. Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-895 kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata ning 31. mai 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.

6. Kaebajad esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

7. Tartu Ringkonnakohus kohustas 19. augusti 2016. a määrusega kaebajaid esitama ringkonnakohtule

seisukoha haldusasja edasise menetluse võimalikkuse ja perspektiivikuse kohta ning asjakohased

taotlused. Määruse kohaselt tuvastas kohus asja sisuliselt lahendama asudes, et riigihangete registri

andmetel on vaidlusaluses hankes hankeleping sõlmitud juba 20. mail 2016 ning hankelepingu täitmise

tähtpäevaks on märgitud 20. september 2016. Seega oli hankeleping sõlmitud juba enne halduskohtu

poolt menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaega (25. mai 2016),

kuid asja materjalidest ei nähtu, et kohut oleks teavitatud hankelepingu sõlmimisest. Kuna leping on

sõlmitud ja seda ei ole vaidlustatud, siis ei ole kohtul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267

lg 4 kohaselt volitust hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamiseks.

8. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule täiendava taotluse tuvastada 20. mail 2016 sõlmitud hanke-

lepingu tühisus. Kaebajate hinnangul on leping sõlmitud vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 69

lg-s 1 sätestatuga, st enne ooteaja möödumist, ja on seetõttu tühine. Lepingu tühisuse tuvastamine on

vajalik kaebajate õiguste kaitseks – hankija, VAKO ja halduskohtu otsuste tühistamiseks ning seeläbi

lõpptulemusena kaitsmaks kaebajate õigust olla riigihankemenetluses kvalifitseeritud ja sõlmida

seejärel hankeleping. Kaebajate sõnul said nad lepingu olemasolust teada ringkonnakohtu 19. augusti

2016. a määrusest.

9. Sillamäe Linnavalitsus vaidles kaebajate taotlusele vastu. Vastustaja sõnul tunnistati 19. mai

2016. a korraldusega nr 292-k riigihankes edukaks Scandec Ehitus OÜ pakkumus ning 20. mail 2016

sõlmis vastustaja Scandec Ehitus OÜ-ga hankelepingu. Hankelepingu sõlmimise ooteaeg ei tulene

praegusel juhul RHS § 69 lg-st 1, vaid RHS § 128 lg-st 2. Seega ei võinud vastustaja anda nõustu-

must hankelepingu sõlmimiseks enne 13. maid 2016. Seda vastustaja ei teinud.

10. Tartu Ringkonnakohus tagastas 27. septembri 2016. a määrusega apellatsioonkaebuse

täienduse, s.o hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, jättis apellatsioonkaebuse ülejäänud osas läbi

vaatamata ning tagastas kaebajatele apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 640 eurot. Kohus

põhjendas määrust järgmiselt:

1) HKMS § 267 lg 4 kohaselt on kohtul keelatud tühistada kehtiva hankelepingu korral hankelepingu

aluseks olevat haldusakti. Sama puudutab VAKO otsust, millega lahendati üksnes kaebajate vaidlus-

tust 13. aprilli 2016. a protokollilise otsuse kehtetuks tunnistamiseks;

2) Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebuse täiendamine uue nõudega olla käsitatav kaebuse muutmi-

sena (määrus asjas nr 3-3-1-62-10, p 16) ning HKMS § 49 lg 2 järgi võib kaebuse muutmine olla tea-

tud juhtudel võimalik ka apellatsioonimenetluses, kuid HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt tähen-

dab kaebuse muutmine kas kaebuse nõude või aluse, aga mitte mõlema muutmist. Kuna kaebajate

esitatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul ei ole tegemist üksnes menetluses oleva

kaebuse nõude või aluse muutmisega, ei ole tegu mitte kaebuse muutmise, vaid apellatsioonimenetlu-

ses uue nõude esitamisega. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonimenetluses esitada nõudeid,

mida halduskohtus ei esitatud. Seega tuleb hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue tagastada;

3) isegi kui menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käsitada hankelepingu tühisuse tuvastamise

nõude lisamist kaebuse muutmisena, peab HKMS § 49 lg 1 kohaselt olema muutmine kohtu hinnangul

otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav. HKMS

§ 266 lg 2 ja § 268 lg 1 näevad hankeasjas mh tuvastamiskaebuse esitamisel ette esmalt menetluse

läbimise riigihangete vaidlustuskomisjonis. Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes kaebajad seda

läbinud ei ole. Seega ei oleks nõue lubatav;

4) lisaks ei aita hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue enam kaebuse eesmärki (hankelepingu sõlmi-

mine) saavutada. Hankeleping ei ole mitte üksnes sõlmitud, vaid ilmselt ka juba täidetud. Lepingu

tühisuse korral tuleks selle tagajärjed kõrvaldada eraõiguslike sätete alusel ning sama hanke jätkamine

olukorrast, mis eelnes 13. aprilli 2016. a protokollile, ei oleks enam võimalik;

5) RHS § 69 lg 14 kohaselt on hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg-s 1 sätestatud alustel võimalik

tugineda üksnes juhul, kui lepingu tühisus on tuvastatud vastavalt RHS-s sätestatule (RHS § 126 lg 12

p 1 kohaselt VAKO või HKMS § 267 lg 3 alusel kohtu otsusega). Kuna tühisust tuvastatud ei ole, on

tegu kehtiva hankelepinguga, mistõttu ei saa selle aluseks olevat haldusakti ega selle kohta käivat

VAKO otsust tühistada. HKMS § 187 lg 3 p 6 järgi tagastatakse apellatsioonkaebus, kui asjas tehtav

kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

HKMS § 190 kohaselt jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui viidatud asjaolu ilmneb pärast

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist;

6) HKMS ei reguleeri seda, kuidas tuleb jaotada menetluskulud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmise korral. Seega tuleb HKMS § 185 lg-st 1 tulenevalt kohaldada HKMS § 108 lg-t 4, mille

kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. HKMS § 104 lg 3

alusel tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajatele tagastada. Ülejäänud

menetluskulud jäävad kaebajate kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse täies ulatuses

tühistada ning tunnistada põhiseadusevastaseks HKMS § 267 lg 4. Määruskaebuse põhjendused on

järgmised:

1) ringkonnakohtu lahendi tulemusena jäetakse kaebajate õigused täidesaatva võimu õigusvastase

tegevuse eest kaitseta. Kuna vastustaja oli sõlminud hankelepingu, ei saanud kaebust HKMS § 267

lg 4 järgi rahuldada isegi juhul, kui kaebus oli põhjendatud. Kui pidada õigeks ringkonnakohtu seisu-

kohta, et selles olukorras ei saa ringkonnakohus tuvastada ka hankelepingu tühisust, tähendabki see, et

kaebajatel pole võimalik oma õigusi kaitsta. Selline olukord ei saa olla kooskõlas põhiseaduse

§-dega 13, 14 ja 15;

2) ringkonnakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ning jätnud kaebajate tegeliku tahte välja selgitama-

ta, samuti ei ole kohus selgitanud kaebajatele võimalust oma nõuet muuta, mistõttu jäi kaebajatel

nende huvide kaitseks vajalik avaldus esitamata. Ringkonnakohus lähtus kaebajate esialgsest

eesmärgist kaebuse esitamise hetkel, kuid see eesmärk võis muutunud asjaolude tulemusena muutuda.

Muutunud asjaolude tõttu võis kaebajate tegelikuks eesmärgiks olla hoopis hankijale kahju hüvitamise

nõude esitamine ning selle eeldusena hankija otsuse tühistamise nõude asendamine selle õigus-

vastasuse tuvastamise nõudega;

3) HKMS § 267 lg 4 kohaldamiseks puudus alus. Sätte kohaldamine eeldab kehtivat hankelepingut,

kuid praegusel juhul on leping RHS § 69 lg-st 1 tulenevalt tühine;

4) ringkonnakohus leidis alusetult, et ei saa asuda hankelepingu tühisust tuvastama. Olukorras, kus

alles apellatsioonimenetluses on teatavaks saanud hankelepingu sõlmimine, moodustavad kaebuse

nõue ja hiljem täiendusena lisatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue terviku, milles sisalduvat

tahet tulnuks vaadata kogumis. Kaebajad ei saanud lepingu tühisuse tuvastamise nõuet varem esitada.

Sellises olukorras võib kaebusele uue nõude lisada igas kohtuastmes ning ei saa nõuda kohtueelse

menetluse läbimist.

12. Vastustaja esitas määruskaebusele järgmised vastuväited:

1) vastustaja ei varjanud pahatahtlikult hankelepingu sõlmimist. 27. juunil 2016 ringkonnakohtule

saadetud vastuse p-s 1.4 teavitas ta, et Scandec Ehitus OÜ pakkumus on edukaks tunnistatud ning

temaga hankeleping sõlmitud;

2) hankelepingu sõlmimise ooteaeg ei tulene praegusel juhul RHS § 69 lg-st 1, vaid RHS § 128

lg-st 2. Vastustaja on selles sättes ette nähtud tähtaega järginud. Hankelepingu esemeks olevate tööde

kiire lõpule viimine oli avalikes huvides;

3) hankelepingu tühisuse võib RHS § 126 lg 12 p 1 kohaselt tuvastada VAKO või HKMS § 267 lg 3

kolmanda lause kohaselt kohus. Kuna hankelepingu tühisust tuvastatud ei ole, on tegu kehtiva

lepinguga, mistõttu välistab HKMS § 267 lg 4 vaidlusaluse haldusakti tühistamise;

4) HKMS § 267 lg 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Kaebajate õigused on kaitstud, kuna kaebajatel

on võimalik oma kahjustatud õiguste kaitseks esitada kahju hüvitamise kaebus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Saanud teada asjaolust, et kohtumenetluse kestel on hankeleping vaidlusaluses hankes sõlmitud,

andis ringkonnakohus kaebajatele tähtaja seisukoha esitamiseks asja edasise menetluse võimalikkuse

ja perspektiivikuse kohta ning asjakohaste taotluste esitamiseks. Kohus selgitas kaebajatele, et HKMS

§ 267 lg-st 4 tulenevalt on olemas alus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ning viitas kaebusest

või apellatsioonkaebusest loobumise võimalusele, samuti võimalusele esitada muid menetluslikke

avaldusi. Vastuseks sellele määrusele esitasid kaebajad taotluse tuvastada hankelepingu tühisus, kuna

leping on sõlmitud vastuolus RHS § 69 lg-ga 1. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse siiski läbi

vaatamata ning tagastas hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude. Määruskaebuses seavad kaebajad

kahtluse alla ka HKMS § 267 lg 4 põhiseaduspärasuse ning leiavad, et ringkonnakohus jättis täitmata

selgitamiskohustuse, kuna ei selgitanud kaebajatele võimalust minna hankija otsuse tühistamise

nõudelt üle selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

14. Kolleegium selgitab järgnevalt kõigepealt HKMS § 267 lg 4 kohaldamise eeldusi (I). Seejärel

võtab kolleegium seisukoha kaebuse muutmise lubatavuse kohta (II). Lõpuks lahendab kolleegium

määruskaebuse (III).

I

15. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus

hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et pakkuja

kvalifitseerimata jätmise otsust tuleb pidada hankelepingu aluseks olevaks haldusaktiks selle sätte

mõttes. Kuigi tegemist ei ole hankelepingu vahetu alusega, on ka otsustus pakkujate kvalifitseerimise

üle hankelepingu sõlmimise eelduseks.

16. Kaebajad on seisukohal, et HKMS § 267 lg 4 ei kuulunud praeguses asjas kohaldamisele, sest

vaidlusalune hankeleping oli tühine. Ringkonnakohus leidis, et hankelepingut ei saa tühiseks pidada

enne, kui VAKO või kohus pole lepingu tühisust vastava nõude alusel tuvastanud.

17. RHS § 69 lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks

enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates.

Enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu

sõlmimisel raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses on esitanud pakkumuse ainult üks

pakkuja.

18. RHS § 69 lg 14 järgi võib hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg-s 11 sätestatud alustel tugineda

üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt riigihangete seaduses sätestatule. Sättes

on kolleegiumi hinnangul silmas peetud lepingu tühisuse tuvastamist riigihangete seaduses ette nähtud

menetluslikus korras, vastavasisulise tähtaegselt esitatud nõude alusel VAKO otsuse või edasikaebuse

korral kohtuotsuse resolutsioonis.

Kolleegiumi hinnangul asus ringkonnakohus ekslikult seisukohale, et RHS § 69 lg-st 14 järeldub, et

ka hankelepingu tühisusele RHS § 69 lg 1 alusel saab tugineda üksnes juhul, kui lepingu tühisus on

tuvastatud vastavalt RHS-s sätestatule. RHS § 69 lg 14 viitab selgelt vaid RHS § 69 lg-le 11, mis

reguleerib muid hankelepingu tühisuse aluseid, kuid ei puuduta RHS § 69 lg-s 1 käsitletud alust.

Sellest tuleb järeldada, et RHS § 69 lg-s 1 sätestatud tühisuse aluse puhul ei ole lepingu tühisusele

tuginemiseks vajalik selle tuvastamine VAKO või halduskohtu otsuse resolutsioonis (vt ka käesoleva

määruse p 20).

HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 158 lg 1 esimese lause

kohaselt otsustab kohus "otsust tehes", millised asjaolud on tuvastatud. Praegusel juhul ongi hanke-

lepingu tühisus selline asjaolu, mis omab kaebajate tühistamisnõude lahendamisel tähtsust – lepingu

tühisuse korral ei takista HKMS § 267 lg 4 kaebuse sisulist lahendamist. Kuivõrd hankelepingu

tühisuse tuvastamisele seatud täiendavad eeldused ei puuduta RHS § 69 lg-s 1 sätestatud tühisuse

alust, ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud kaebajate poolt hankelepingu tühisusele ooteaja

rikkumise tõttu tuginemine ja kohtu poolt selle tuvastamine ka tühistamisnõude lahendamisel

kohtuotsuse põhjendustes.

19. Kolleegium märgib, et lepingu tühisuse tuvastamine kohtuotsuse põhjendustes ei ole siduv ega

too automaatselt kaasa lepingu tagasitäitmise vajadust. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtu-

otsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks

olevatel asjaoludel. HKMS § 177 lg 2 järgi kehtib kohtuotsus haldusakti tühistamise või tühisuse

tuvastamise osas kõigi isikute kohta, kuid see säte puudutab vaid tühisuse tuvastamist kohtuotsuse

resolutsioonis. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et teises haldusasjas tehtud kohtu-

lahendi põhjendused ei ole siduvad uue vaidluse lahendamisel ka samade menetlusosaliste vahel (otsus

asjas nr 3-3-1-35-12, p 15). HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi

põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 272 lg 2 käsitleb kohtulahendeid teistes kohtuasjades ühe dokumentaalse tõendi liigina.

20. Käesoleva määruse p-s 18 selgitatu ei tähenda, et isik ei võiks halduskohtule esitatavas

kaebuses taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist otsuse resolutsioonis. HKMS § 267 lg 1 järgi

võib hankeasjas kaebuse esitada RHS § 117 lg-s 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hanke-

lepingu peale, samuti VAKO otsuse peale. HKMS § 267 lg 3 sätestab, et hankelepingute suhtes

kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. HKMS § 5 lg 1 p 6 annab haldus-

kohtule õiguse otsuse resolutsioonis mh teha kindlaks haldusakti tühisus.

Kolleegiumi hinnangul ei anna riigihangete seadus aga VAKO-le pädevust tuvastada oma otsuse

resolutsioonis hankelepingu tühisus RHS § 69 lg 1 alusel. RHS § 126 lg 12 p 1 kohaselt võib

vaidlustuskomisjon RHS § 117 lg 21 p-de 2–6 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel oma otsusega

tuvastada hankelepingu tühisuse RHS § 69 lg 11 või § 711 alusel. Ei see ega muud riigihangete seadu-

se sätted ei käsitle VAKO poolt hankelepingu tühisuse tuvastamist RHS § 69 lg 1 alusel. Seega tuleb

ooteaja rikkumise tõttu hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue esitada otse halduskohtusse.

21. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et erinevalt riigihangete seadusest on nõukogu

direktiivis 89/665/EMÜ reguleeritud hankelepingu tühisuse tuvastamist ühtselt, sõltumata tühisuse

alusest (direktiivi art 2d lg 1). 21. aprillil 2010 vastu võetud ja 1. juulil 2010 jõustunud riigihangete

seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega lisati riigihangete seadusesse mh

§ 69 lg 14 (tollal lg 13) ja § 126 lg 12, eelnõu (665 SE) seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks

kaalunud, kas ja miks on vaja reguleerida hankelepingu tühisuse tuvastamise korda sõltuvalt tühisuse

alusest erinevalt. Seadusandja võiks kaaluda regulatsiooni ühtlustamist.

II

22. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule taotluse kaebuse täiendamiseks nõudega tuvastada vaidlus-

aluse hankelepingu tühisus. Ringkonnakohus tagastas uue nõude, põhjendades seda nii asjaoluga, et

apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud, sellega, et hankelepingu

tühisuse tuvastamise nõude osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kui ka sellega, et nõue

ei aitaks enam kaebuse eesmärki saavutada, kuna hankeleping on juba täidetud.

23. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni haldus-

kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul

otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS

kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise

ajal. HKMS § 49 lg 2 järgi võib pärast HKMS § 49 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sh

apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet või alust muuta lg-s 1 sätestatud tingimustel

ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS

kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.

Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt pidanud võimalikuks mh apellatsiooni- või kassat-

siooniastmes kaebuse muutmist, sh kaebusele uue nõude lisamist, kui see on vajalik kohtumenetluse

kestel muutunud asjaolude tõttu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-41-15,

p 15; 3-3-1-86-14; 3-3-1-46-13, p 13; 3-3-1-5-10, p 15). Seejuures on kolleegium oluliseks pidanud

menetlusökonoomia põhimõtte järgimist uue kohtuvaidluse vältimise teel (3-3-1-41-15, p 15) ning

HKMS § 49 lg 1 kohaldamisel pidanud vajalikuks tõlgendada kaebuse eesmärki laialt (3-3-1-86-14,

p 23).

24. Nagu nähtub HKMS § 49 lg-st 2 ja eespool viidatud kohtupraktikast, on kohtumenetluse kestel

muutunud asjaolude tõttu kaebuse muutmine, sh uue nõudega täiendamine, lubatav ka apellatsiooni-

menetluses. Kolleegium märgib, et kui sellisel puhul ei ole nõutav esimese astme kohtumenetluse

läbimine, ei saa uue nõude menetlemise takistuseks olla ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbi-

mata jätmine. Eeltoodu ei puuduta nõudeid, mida saanuks esitada ka kaebuse esitamise ajal või mis ei

ole menetluses oleva kaebuse eesmärgiga olemuslikult seotud.

25. Kolleegium on siiski seisukohal, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole kaebajate

õiguste kaitseks vajalik ega aita enam kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Kolleegium selgitas

käesoleva määruse p-s 18, et kaebajate tühistamisnõude lahendamise võimaldamiseks HKMS § 267

lg 4 alusel piisab hankelepingu tühisuse tuvastamisest kohtuotsuse põhjendavas osas. Samuti ei saaks

hankelepingu tühisuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis enam tuua kaasa olukorda, kus kaebajad

saaksid ise sõlmida hankijaga hankelepingu. Nagu ringkonnakohus on märkinud, oli hankelepingu

täitmise tähtaeg 20. september 2016. Riigihangete registrisse 5. oktoobril 2016 lisatud riigihanke aru-

ande lisast (teate ID 1539705) nähtub, et tööd on 20. septembril 2016 lõpetatud. Seega on hanke-

lepingu objekt valminud. Ka kaebajate määruskaebuses toodud alternatiivse eesmärgi (kahjunõude

esitamine hankija vastu) saavutamiseks ei ole hankelepingu tühisuse tuvastamine vajalik. Kahjunõude

eelduseks on hankija otsuse või toimingu õigusvastasus (RHS § 117 lg 3), mitte tühisus. Seetõttu on

ringkonnakohus lõppastmes õigesti asunud seisukohale, et kaebuse täiendamine hankelepingu tühisuse

tuvastamise nõudega ei olnud lubatav.

26. Selleks, et teha kindlaks, kas kaebajate õiguste kaitseks võib olla tarvis minna vaidlustatud

otsuse tühistamise nõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, tuleb võtta seisukoht küsimuses,

kas tühistamiskaebuse lahendamine on endiselt võimalik, st kas sõlmitud on kehtiv hankeleping.

27. Vaidlust ei ole selle üle, et hankija tegi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse 19. mail 2016

ning hankeleping sõlmiti 20. mail 2016. Järelikult ei jäänud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemise ja lepingu sõlmimise vahele 14 päeva. Küsimus on seega ainult selles, kas RHS § 69 lg 1

järgne ooteaeg praegusel juhul kohaldus.

28. Vastustaja leiab, et praeguses olukorras ei tulenenud ooteaeg mitte RHS § 69 lg-st 1, vaid RHS

§ 128 lg-st 2. RHS § 128 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks

enne 14 päeva möödumist RHS § 126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks

tegemisest. Kolleegium ei nõustu vastustaja seisukohaga, et RHS § 128 lg 2 välistas praegusel juhul

RHS § 69 lg 1 kohase ooteaja järgimise vajaduse. RHS § 128 lg 2 sätestab täiendava ooteaja juhuks,

kui hankelepingu sõlmimist takistabki ainult juba lõppenud vaidlustusmenetlus – eelkõige saab see

olla asjakohane olukorras, kus vaidlustatud on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. RHS § 128 lg 2

ei kõrvalda kohustust oodata pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest 14 päeva

hankelepingu sõlmimiseni. Olukorras, kus pakkuja on vaidlustanud enda kvalifitseerimata jätmise,

võib tal enda õiguste tõhusaks kaitseks olla vaja vaidlustada ka teise pakkuja edukaks tunnistamise

otsus. Edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine võib aga osutuda võimatuks, kui enne vaidlustamis-

tähtaja möödumist sõlmitakse hankeleping.

Eeltoodud tõlgendust toetab ka Euroopa Liidu õigus. Direktiivi 2007/66/EÜ preambuli p-st 4

nähtuvalt oli pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja hankelepingu sõlmimise vahelise ooteaja

kehtestamise põhjuseks see, et ooteaja regulatsiooni puudumine võis viia lepingu väga kiire

allkirjastamiseni telliva asutuse või ostja poolt, kes soovib, et vaidlustatud lepingu sõlmimisotsust ei

oleks võimalik enam muuta. See puudus on sama preambuli punkti kohaselt tõsiseks takistuseks

pakkujate, keda ei ole veel lõplikult välistatud, tõhusale õiguskaitsele. Direktiivi 89/665 art 2a lg 2

sätestab, et lepingu sõlmimisotsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme

kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asja-

omastele pakkujatele ja kandidaatidele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid side-

vahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimis-

otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates

lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast. Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole

veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning

see on kas sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei

saa enam alustada läbivaatamismenetlust.

Euroopa Kohus on kohtuasjas C-355/15: Bietergemeinschaft Technische Gebäudebetreuung tehtud

otsuse p-s 34 selgitanud, et nagu tuleneb direktiivi 89/665 art 1 lg-st 3 ja art-st 2a, tagab see direktiiv

tõhusad õiguskaitsevahendid hankemenetluses tehtud õigusvastaste otsuste suhtes. Direktiiv võimal-

dab nimelt kõigil hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkujatel vaidlustada mitte üksnes hanke-

menetlusest kõrvalejätmise otsust, vaid kuni seda vaidlustust ei ole lahendatud, vaidlustada ka

hilisemad otsused, mis võivad teda kahjustada juhul, kui tema kõrvalejätmise otsus kehtetuks

tunnistatakse.

29. Seega tuli hankelepingu sõlmimisel järgida RHS § 69 lg-s 1 ette nähtud ooteaega. Kuna vaidlust

ei ole selle üle, et ooteaega ei järgitud, on kolleegium seisukohal, et hankeleping on tühine.

30. Kolleegium peab vajalikuks selgitada järgmist. Praeguses asjas jättis halduskohus rahuldamata

kaebajate taotluse esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise keelamiseks. Seejuures tugines

halduskohus mh sellele, et on olemas ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et riigihange viidaks kiiresti

lõpuni. Nimelt on tegu kooli ja raamatukogu hoones tehtavate ehitustöödega, mistõttu suvine

koolivaheaeg on töödeks parim aeg. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine lükanuks

hankelepingu sõlmimise RHS § 128 lg-st 2 tulenevalt, hoolimata esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmisest, praeguses asjas edasi veel vähemalt VAKO otsuse teatavakstegemiseni. RHS

§ 123 lg 32 võimaldab VAKO-l hankija taotluse alusel siiski kaaluda hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmise lubamist, kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu

sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Sellises

olukorras võib VAKO arvestada ka eelmises samade poolte vahelises kohtuasjas kohtu poolt esialgse

õiguskaitse määruses juba esitatud argumente. Seega ei põhjusta RHS § 69 lg-st 1 tuleneva ooteaja

kohaldamine hankelepingu sõlmimise eel ülemäärast viivitust, kui esineb oluline avalik huvi hanke

kiire lõpule viimise vastu.

31. Kuivõrd hankelepingu tühisuse tõttu ei takista HKMS § 267 lg 4 kaebajate tühistamiskaebuse

sisulist lahendamist, puudub vajadus võtta seisukoht selle kohta, kas ringkonnakohus pidanuks kaeba-

jatele selgitama võimalust minna üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Samuti ei ole selles

olukorras vajadust käsitleda kaebaja väiteid HKMS § 267 lg 4 põhiseadusvastasuse kohta.

III

32. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohtu määrus

tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebajate apellatsioonkaebus läbi vaatamata, ja osas, millega tagas-

tati riigilõiv. Asi tuleb tühistatud osas saata tagasi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud

osas jääb määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

33. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)