3-17-1120/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1120

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Kristi Veskus

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Ehituspartner OÜ

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

arestida Ehituspartner OÜ (registrikood 12533463) arvelduskontod Eesti krediidi-

asutustes kokku 52 855,08 euro ulatuses.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Ehituspartner OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

25.05.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks

52 855,08 euro ulatuses Ehituspartner OÜ (EP) kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes

avatud pangakontodele.

1) Maksuhaldur on 07.10.2016 ja 14.11.2016 korralduste alusel alustanud EP käibe- ja

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli perioodil 2016 juuli-

september (k.a).

2) EP kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et äriühing

on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid. EP

3-17-1120

2(5)

on vormistanud ehitus- ja projekteerimisteenuste soetamise läbi Tantal Grupp OÜ (TG), kuid

tegelikkuses soetas EP ehitusteenuseid tundmatult kolmandalt isikult ja projekteerimis-

teenuseid ei ole üldse soetatud. Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise

kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu.

EP kajastas 2016 juuli - septembri KMD-del TG arveid kokku summas 331 758,26 eurot.

Kuivõrd on alust arvata, et tehinguid TG-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks EP sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 55 293,05 eurot. Kuna on

tuvastatud, et arvetel kajastatud projekteerimisööde osutamist ei ole toimunud, on EP 2016

augusti ja septembri KMD-del alusetult kajastanud 20% määraga maksustatavat käivet kokku

summas 12 190 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2438 eurot. Kontrolli

tulemusena kuulub EP-l perioodil 2016 juuli- september (k.a) juurde tasumisele käibemaksu

summas 52 855,05 (55 293,05 - 2438) eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse

määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja § 31

lg 1.

3) Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle

sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Arvestades, et isik on kolme kuu jooksul

kasutanud TG tegelikkusele mittevastavaid arveid sisendkäibemaksu arvestuses, mille

tulemusel on isiku käibemaksu kohustus vähenenud 55 293,05 euro võrra, on alust arvata, et

kui isik ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Ettevõtte varasemat

maksukäitumist analüüsides on selgunud, et äriühing on ka kontrollitavale perioodile eelneval

perioodil (2015 september - detsember, 2016 jaanuar, 2016 aprill - juuni) kasutanud oma

maksukohustuse vähendamiseks arvatavate varifirmade arveid, mistõttu on MTA viinud

04.03.2016 äriühingu juhatuse liikmega läbi vestluse ja nõustamise, kuid äriühing ei ole oma

maksukäitumist parandanud. Äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta aruande kohaselt

teenis äriühing kasumit 9616 eurot, samas lühiajalisi kohustusi oli äriühingul kokku 12 082

euro väärtuses, mistõttu ei ole võimalik ka teenitud kasumi arvelt katta tekkivat

maksukohustust. Perioodi 2016 oktoober-detsember KMD-del on äriühing deklareerinud

teenuste müüki kokku summas 13 965,28 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas

2793,06 eurot. Samal perioodil on soetust deklareeritud summas 2777,80 eurot, s.o praktiliselt

samas summas deklareeritud tuluga. Perioodil 2017 veebruar ja märts ei ole äriühing

maksustatavat käivet üldse deklareerinud ja aprillikuu KMD on jäetud esitamata, mis annab

alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub teadlikult

maksukohustuse deklareerimisest. Äriühingu pangakontode analüüsist nähtub, et seisuga

31.12.2016 oli AS-s Krediidipank avatud arvelduskonto jääk 78,55 eurot, AS-s SEB Pank

avatud arvelduskonto jääk 349,85 eurot ja AS-s Swedbank avatud arvelduskonto jääk seisuga

31.10.2016 oli 8,01 eurot.

4) Kinnistusraamatu andmetel ei oma EP kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei

oma äriühing seisuga 15.05.2017 väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri

andmetel puuduvad ka laevad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on äriühingu omanduses

seisuga 15.05.2017 kaubik VW Transporter, väljalaske aasta 1991, mille turuväärtus võib jääda

alla 500 euro. Turuväärtus pidevalt ka väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis

võib võõrandamise tulemusel kiiresti muutuda. Lisaks, liiklusregistri kanne on informatiivne,

mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki omanik on taotluse koostamise hetkel EP. Seega

ei pea MTA arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust otstarbekaks taotleda

sõidukile keelumärke seadmist ega ka sõiduki arestimist. Maksuhaldur ei oma teavet muude

varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused). Seega MKS § 130

lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei ole antud asjas võimalik.

3-17-1120

3(5)

Arvestades eeltoodut, on käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks

MTA hinnangul ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p-s 3 toodud sissenõude

pööramine rahalisele õigusele, st aresti seadmine Ehituspartner OÜ arvelduskontodele. Seda

põhjusel, et äriühing võib sissenõude pööramisel rahalistele nõuetele arvelduskontodel oleva ja

sinna laekuva raha sealt koheselt likvideerida, mida kinnitab ka kontrollitaval perioodil

arvelduskontodele laekunud raha kohene väljavõtt pangaautomaatide kaudu. Samas on MTA-

le saanud kontrollimenetluse raames teatavaks, et äriühing jätkab alates 2017 aprillikuust

korteriühistutele ehitusteenuse osutamist, millest tekib maksustatav käive ning rahalised

vahendid arvelduskontodele. Seega on eelaresti seadmine äriühingu arvelduskontodele antud

juhul ainuõige tegevus. Kuna KMD-de andmetel ei tekkinud äriühingul perioodil enne

kontrollitavat perioodi (periood 2016 jaanuar- juuni) ja ka pärast kontrollitavat perioodi (alates

2016 oktoobrist) märkimisväärses summas käibemaksu enammakseid, seega ei ole võimalik

aresti seadmine maksukohustuslase ettemaksukontol olevatele vahenditele.

5) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingu, kui Ehituspartner OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt

suuruses 52 855,05 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui Ehituspartner OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 52 855,05 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega

sätestatud korras, sh anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda

tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 130

lg 1 p 3 ja § 131 lg 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

3-17-1120

4(5)

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Maksuhaldur on 07.10.2016 korralduse nr 12.2-3/038435-1 ja 14.11.2016 korralduse nr

12.2-3/038435-3 alusel alustanud Ehituspartner OÜ maksustamisperioodide 2016 juuli-

september (k.a) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli.

Kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena on võimalik Ehituspartner OÜ-le maksuotsuse

tegemine, millega määratakse kindlaks täiendav maksukohustus summas 52 855,08 eurot.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg 1 alusel ei ole

möödunud. Seega on täidetud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

või kohustuse määramine.

7. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase

tegevusest.

Maksuhalduri taotluses ja sellele lisatud kontrollakti projektis esile toodud asjaolud viitavad

sellele, et Ehituspartner OÜ on teadlikult osalenud maksupettuses, deklareerides fiktiivsete

Tantal Grupp OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu, eesmärgiga vähendada Ehituspartner OÜ

poolt tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. Maksupettuse kaudu maksukohustuse

vältimine annab aluse eeldada maksukohustuse täitmise soovimatust ka maksumenetluse

tulemusena tagantjärele määratava maksukohustuse osas. Vastavat järeldust toetab asjaolu, et

Ehituspartner OÜ ei ole oma tegevust ja maksekäitumist korrigeerinud vaatamata asjaolule, et

maksuhalduri poolt on maksumenetluse algatamisele eelnevalt viidud läbi äriühingu

nõustamine, mille raames on MTA kinnitusel juhitud kahtlustele tähelepanu ja antud võimalus

enda tegevust vabatahtlikult muuta (MTA loataotluse lisa 8).

Seega võib eeldada kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmise olulist raskendatust või

võimatust maksukohustuslase tegevusest tulenevalt.

8. Ehituspartner OÜ-l puudub teadaolevalt arvestatav registervara. Äriühingule kuuluva

sõiduki (VW Transporter väljalaskeaastaga 1991) väärtuseks on hinnanguliselt alla 500 euro

ning liiklusregistri kande informatiivsust arvestades ei ole liiklusregistrisse kantava piirangu

näol tegemist ühtlasi kuigi efektiivse tagatisega. Äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta

aruanne ja KMD andmed (perioodil 2017 veebruar ja märts ei ole äriühing maksustatavat käivet

deklareerinud ja aprillikuu KMD on jäetud esitamata) ei anna alust järelduseks, et tekkivat

maksukohustust oleks võimalik katta teenitud kasumi arvelt.

3-17-1120

5(5)

Maksuhaldur ei ole tuvastanud teavet ka muude varaliste õiguste kohta lisaks äriühingu poolt

kasutatavatele pangakontodele. Olgugi, et pangakontode aresti näol on tegemist üsna

intensiivse majandustegevuse takistusega, võib käesoleval juhul siiski eeldada, et võimalused

täitmata maksukohustuse (osaliseks) kompenseerimiseks on maksumenetluse kestel oluliselt

suuremad kui maksumenetluse lõppemise järgselt. Nagu kohus eelnevalt märkis, võib eeldada

Ehituspartner OÜ soovimatust täita enda maksukohustust maksumenetluse tulemusena ja

seetõttu võib eeldada äritegevuse planeerimist selliselt, et maksumenetluse lõppemisel oleks

Ehituspartner OÜ kui juriidiline keha varatu. Samas on maksuhaldur avaldanud, et olemasoleva

informatsiooni alusel võivad Ehituspartner OÜ-l olla pooleli lepingud, mille osas võib toimuda

maksumenetluse ajal laekumisi Ehituspartner OÜ pangakontodele.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lubada maksuhalduril täitmist tagava toiminguna arestida

Ehituspartner OÜ pangakontod eeldatava maksukohustuse ulatuses summas 52 855,08 eurot.

9. Kui Ehituspartner OÜ leiab, et on siiski valmis ja võimeline täitma võimalikku

maksumenetluse

tulemusena

määratavat

maksukohustust,

on

äriühingul

võimalik

pangakontode arestist vabastamiseks pöörduda maksuhalduri poole muu tagatise pakkumisega

vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Maksuhaldur on taotluses esile toonud, et lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt Ehituspartner OÜ

vastu suunatud täitmist tagavad täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Ehituspartner OÜ on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab

maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Ehituspartner OÜ on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 52 855,05 eurot (asendustagatise

esitamisel peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik