2-16-8140/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-8140

Tsiviilasi

I.D. hagi D.D. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

450 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.D. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) I.D. (isikukood: XXXX); esindaja I.K.

Vastustaja (kostja) D.D. (isikukood: XXXX); seaduslik

esindaja T.G.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 21. oktoobri 2016. a otsus muutmata

ja I.D. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud I.D. kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata

seoses vastustajal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

puudumisega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. I.D. (hageja) esitas 04. mail 2016 Viru Maakohtule hagi D.D. (kostja) vastu elatise

vähendamiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

on

hagejalt

Viru

Maakohtu

23. märtsi

2016

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3292 välja mõistetud kostja kasuks elatis 215 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejal on lisaks

kostjale ka teine laps T.Z., kellele hageja maksab samuti elatist miinimummääras. Hagejal vähenesid

2015. a sügisel sissetulekud poole võrra ning hageja ei ole võimeline maksma kostjale elatist täies

ulatuses. Hageja palub vähendada kostjale makstavat elatist PKS § 102 lg 1 alusel, kuna hageja teine

laps osutuks varaliselt vähemkindlustatuks. Hageja palub kostjale makstava elatise vähendamist 50

euro võrra, s.o lapse emale, T.G. le, makstava peretoetuse võrra.

Kohtuistungil selgitas hageja, et tema netopalk on keskmiselt 700 eurot ning, et on esitanud hagi ka

teisele lapsele makstava elatise vähendamiseks 50 euro võrra. Hageja igakuised kohustused on

50 eurot kompromissileping, 129 eurot inkassonõue, 177 eurot väikelaen, lisaks krediitkaart.

Töötasu vähendati hagejal 30 % võrra.

2. Kostja seaduslik esindaja asjas seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus lahendas asja lihtmenetluse sätete kohaselt TsMS 405 lg 1 alusel.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei nõustunud hageja

seisukohaga, et elatise vähendamine on põhjendatud. Puudub PKS § 102 lg 2 järgi nõutav mõjuv

põhjus, mille alusel elatist vähendada. Maakohus leidis, et kuna hageja sissetulekuks on keskmiselt

700 eurot kuus, siis tuleb hagejal kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste

ülalpidamiseks võrdselt, piirates vajadusel enda kulutusi. Maakohtu hinnangul on hageja võimeline

mõlemale lapsele maksma elatist miinimummääras, st lapsi võrdväärselt ülal pidama. Maakohtu

arvates ei ole põhjendatud elatise vähendamine lapsetoetuse ehk 50 euro võrra. Riigikohus on küll

leidnud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud

riiklike toetustega (RKTKo 3-2-1-124-15, p 16), kuid maakohtu hinnangul ei tähenda see seda, et

sellise väite esitamine tooks automaatselt kaasa elatise vähendamise alla miinimummäära.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. I.D. (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse ning teha uus otsus, millega vähendatakse D.D. le makstavat

elatisraha lapse emale, T.G. le, makstava peretoetuse võrra.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on vastustajale makstav elatisraha 50 euro võrra suurem seaduses

sätestatud elatisrahast. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras. Kuna kehtiva tava kohaselt ja

Riigikohtu lahenditest lähtuvalt ei ole vastustajal vajalik eraldi oma vajadusi elatise nõudmisel

miinimummääras tõendada, sest elatisraha miinimummäär tagab lapse esmavajadused, aga

elatisraha miinimummäärast suurema summa nõudmisel peab nõudja oma nõuded põhjalikult

põhistama.

5. Vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses tugineb apellant üksnes väitele, et kohus oleks pidanud arvestama lapsele

mõeldud riikliku peretoetuse (50 eurot kuus) lapse vajaduste katteks mõeldud elatisraha hulka.

Ringkonnakohus märgib, et apellandi seisukoht ei ole kooskõlas seadusega ega Riigikohtu

praktikaga.

7. Riigikohus on oma 22. märtsi 2017. a otsuses nr 3-2-1-174-16 (p-d 13 ja 14) selgitanud, et

iseenesest ei ole välistatud võtta elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse ka seda, kui elatist

taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik

vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse

üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5

alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka

sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust

vajadusest. Nii oli kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud RPTS § 5 lg 1 järgi igal lapsel sündimisest

kuni 16-aastaseks saamiseni õigus lapsetoetusele ning sama paragrahvi lg 2 alusel oli põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni

19-aastaseks saamiseni. Ka 1. jaanuaril 2017 jõustunud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-tes 1

ja 2 on sätestatud sarnane regulatsioon.

8. Hageja ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitanud käesolevas asjas niisuguseid asjaolusid, mis

võimaldaksid kalduda PKS § 102 lg 2 alusel kõrvale PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise

miinimummäärast.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja on esitanud hagi elatise vähendamiseks vähem

kui 2 kuud peale seda, kui temalt mõisteti tagaseljaotsusega välja seaduses sätestatud

miinimummääras elatis. Tsiviilasjas nr 2-16-3292 tehtud kohtuotsuse kohaselt olid hagi materjalid

I.D. le isiklikult kätte toimetatud ning seega oli tal võimalik hagile vastata.

Elatise vähendamise hagi on võimalik esitada TsMS § 459 alusel juhul, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

9. Hageja ei ole põhistanud, et käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise aja seisuga (mai 2016. a) oleksid

oluliselt muutunud asjaolud, millest lähtudes lahendas Viru Maakohus tsiviilasja nr 2-16-3292.

Tsiviilasjas nr 2-16-3292 tehtud kohtuotsuses märgitu kohaselt toimetati hagimaterjalid kostjale

(käesolevas asjas hageja) kätte 07. märtsil 2016. a. Selle aja seisuga oli talle teada nii tema varaline

seisukord (sissetulekute suurus) kui ka ülalpeetavate arv. Käesolevas asjas esitatud hagis on hageja

väitnud, et tema sissetulekud vähenesid 2015. a sügisel, seega juba enne tsiviilasjas nr 2-16-3292

hagi esitamist. Hageja teine ülalpeetav on sündinud 2010. aastal. Hageja ei ole esile toonud ühtki

olulist asjaolu, mis oleks tema varalise seisundi ja ülalpidamisvõimekuse osas muutunud pärast

tsiviilasjas nr 2-16-3292 asja arutamise lõpetamist ning mida hageja ei oleks saanud esitada juba

eelviidatud tsiviilasja arutamise käigus.

Eeltoodust lähtudes puudub igasugune alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist või

materiaalõigusnormide väära kohaldamist käesoleva tsiviilasja lahendamisel.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud jätta apellandi kanda.

Asja materjalidest ei nähtu, et vastustajal oleks tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid,

mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/